Säilituseksemplar

Alates 1. jaanuar 2017 kehtib sundeksemplari seaduse asemel säilituseksemplari seadus.

Säilituseksemplari seaduse alusel loovutatakse trükistest 4 säilituseksemplari Eesti Rahvusraamatukogule, kes edastab need säilitajatele: Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule ja Tartu Ülikooli Raamatukogule. Lisaks 4 eksemplarile loovutatakse väljaande algmaterjal. Kui vastavalt säilituseksemplari seadusele ei ole kirjastajal võimalik trükise algmaterjali loovutada, siis edastatakse Rahvusraamatukogule täiendavalt neli trükist: kolm säilituseksemplarideks ja üks digitaalse säilituseksemplari loomiseks.

Säilituseksemplari seadus tagab trükiste algmaterjali kogumise, et vältida tulevikus raamatute, ajalehtede, ajakirjade ja teiste väljaannete digiteerimist. Loovutatud algmaterjali säilitab Rahvusraamatukogu turvaliselt digitaalarhiivis DIGAR ning võimaldab kirjastajail edastatud väljaandeid taaskasutada. Digitaalsete säilituseksemplaridega saab tutvuda autoriseeritud töökohal.

Siin on võimalik tutvuda eelmisel nädalal Rahvusraamatukogusse laekunud säilituseksemplaridega.

Deposiitorile

Kui soovite saada Eesti Rahvusraamatukogu deposiitoriks ja kirjastate perioodilisi väljaandeid, siis juhendi "Perioodiliste väljaannete loovutamine" leiate Säilituseksemplari rubriigi alt. Kui soovite saada Eesti Rahvusraamatukogu deposiitoriks ja annate välja raamatuid, brošüüre, e-raamatuid, aastaaruandeid, teatmikke, noote, kaarte, atlaseid, siis suunduge Kirjastajaportaali.

 

Failide loovutamine

Kui annate välja raamatuid, brošüüre, e-raamatuid, aastaaruandeid, teatmikke, noote, kaarte, atlaseid, siis 1. jaanuarist on võimalik nende väljaannete algmaterjale loovutada läbi Kirjastajaportaali.

Kuidas algmaterjalide faile edastada?

Failide üleandmine

Kirjastajaportaali kaudu ootame esialgu faile loovutama raamatukirjastajaid, kellel on siin standardnumbri taotlus olemas.
Kui väljaandest ei ole võimalik trükise algmaterjali saata, siis loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule 4 lisatrükist. Palume lisada Kirjastajaportaalis vastava väljaande andmete juurde märkus selle kohta, et trükise algmaterjali ei loovutata ja see asendatakse lisaeksemplaridega.
Kui väljaandele ei soovita standardnumbrit või standardnumbrit ei ole, siis tuleb nende väljaannete algmatejalid loovutada esialgu FTP programmi kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb portaali arendusega ning mõne aja pärast on võimalik kõiki faile portaali kaudu edastada.

Failide üleslaadimine Kirjastajaportaalis

Failide üleslaadimiseks tuleb esmalt üles otsida vastava väljaande standardnumbri taotlus, seejärel valida menüüst "Failid ja ligipääsud". Avanenud vormis saab igale väljaandele lisada nii palju faile, kui vaja.
Väljaande fail on väljaande või selle lisale kirjastaja esindaja poolt lisatud fail. Faile saab valida kas FTP serverist nupuga „Lisa failid RR FTPst“ või kasutaja arvutist nupuga „Lisa failid“. Need failid kuuluvad pikaajalisele säilitamisele.
Tööfail on väljaande või selle lisale kirjastaja esindaja poolt lisatud fail märkega "Tööfail". Tööfail ei ole mõeldud digiarhiivis DIGAR kasutajatele kuvamiseks.
Rahvusraamatukogu FTP serveris on igal kirjastusel oma kaust, kuhu ta saab väljaannete faild laadida. FTP kasutajatunnuse ja parooli saab FTP kasutamisõigusega kirjastaja esindaja edaspidi Kirjastajaportaalist.

Failide ligipääsupiirangute sätestamine

Peale failide üleslaadimist määratakse nende kättesaadavus (juurdepääsupiirangud) Rahvusraamatukogu sisevõrgus ja avalikus võrgus. Vormidesse sisestatakse kuupäev, mis ajast on väljaanne vastavas võrgus kättesaadav. Kui soovitakse märkida, et väljaannet poleks võimalik kunagi vaadata või alla laadida, tuleb vastav kuupäevaväli tühjaks jätta. Juurdepääsupiirangud ei laiene väljaande metaandmetele ega pisipildile.

Failide autoriõiguste sätestamine

Failidele autoriõiguste sätestamiseks tuleb vajutada nupule “Autoriõigused“. Avanenud vormis tuleb sisestada õiguste omanik ja valida nimekirjast litsentsi tingimus.
Kõige eelnimetatu korrektsel täitmisel tekib jaotusesse "Failid ja ligipääsud" nupp "Esita arhiveerimiseks". Nupule vajutamisel muutub väljaande failide staatuseks "Saadetud kinnitamisele".

Mida ei pea trükise algmaterjalina loovutama?

Trükise algmaterjale ei pea loovutama väljaannetest, mis
1) ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni, nt.

  • nimekaardid;

  • kviitungid jm. raamatupidamise ja asjaajamise plangid;

  • etenduste jm. ürituste pääsmed, millel puuduvad kava või illustratsioonid;

  • tunnistuste plangid;

  • kaubapakendid, etiketid ja saatelehed;

  • kaupade ja teenuste sooduspakkumiste reklaamlehed;

  • tekstiil- jm. tooted või esemed, millel on tekst.

2) on mõeldud piiratud kasutajaskonnale ja paljundatud koopiamasinal:

  • asutuste seina- ja laualehed, töökorralduslikud infolehed; asutuse- või organisatsioonisisese täiendõppe materjalid, tegevuse kokkuvõtted, asjaajamisjuhendid, plaanid, protokollid.

3) on graafiliste teoste originaaltõmmised.
Loovutama ei pea ka:

  • andmekogu, mille säilitamine on ette nähtud teiste õigusaktidega;

  • võrguväljaande reaalajas voogedastust;

  • võrguväljaannet, mille säilitamiseks vajatav andmemaht on esitatud sisu kohta ebamõistlikult suur.

Säilituseksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni. Nimetatud trükiste ja võrguväljaannete kategooriad määrab kindlaks kultuuriminister oma määrusega.

Raamatud, e-raamatud, noodid, kaardid ning ajalehed ja ajakirjad kuni aastani 2016 leiate Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR .

Alates 2017.aastast avatakse perioodilised väljaanded DIGARi Eesti artiklid portaalis DEA .

Säilituseksemplari seaduse jõustumisega loovutatakse lisaks trükistele ka nende algmaterjal ehk väljaande avaldamiseks loodud digitaalne andmekogum. Käesoleva dokumendi eesmärk on algmaterjali loovutamiseks anda täpsemad juhised.

Algmaterjali loovutamisel esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule väljaandja, tootja või kaastootja nimi või nimetus (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi), kirjeldavad metaandmed, kasutusõigused, objekti struktuur, tehnilised metaandmed ja seosed.

Eelistatud failivormingud
Järgnevad failivormingud on soovituslikud, et tagada arhiveeritavate failide ja nendes oleva sisu kättesaadavus ja kasutatavus tulevikus. Failivormingud, mis ei ole laialdaselt toetatud ega levinud, ei ole tulevikus enam kasutatavad ning nendes olev sisu võib jääda kas osaliselt või täielikult kättesaamatuks.

  • Tekstiline materjal: PDF

  • E-raamat: EPUB, MOBI

  • Pildiline materjal: PDF, TIFF

  • Heliline materjal : WAV, MP3 (kui algmaterjal on vaid selles vormingus loodud)

Muud failid ja failivormingud
Väljaandja võib edastada ka muid trükieelseid algmaterjalide faile, mis on eelnenud lõpliku väljaande failile (nt Indesign’is, Photoshop’is jms loodud failid). Failid tuleb Kirjastajaportaalis märkida tööfailideks ning need on kättesaadavad ainult kirjastajale, kuid mitte lugejale.

Kui juhtub, et väljaandja ei teegi oma trükieelsetest failidest trükikoja jaoks standardsemat faili , siis palume seda siiski meie jaoks teha.

Kui väljaanne ei ole eelistatud failivormingus, siis hoiame seda arhiivis, hinnanguliselt 2022. aastani migreerimata säilitusvormingusse.

Säilitusvorming on Rahvusraamatukogu loodud kriteeriumite põhjal valitud failivorming eesmärgiga säilitada väljaande sisu pikaajaliselt. Kui väljaandja poolt edastatud fail ei ole sellises vormingus, siis viiakse fail vastavasse vormingusse Rahvusraamatukogu poolt ehk toimub migreerimine. Kuna migreerimise käigus võivad mõned faili funktsionaalsused kaduma minna, siis on väga soovituslik faile edastada vastavalt Rahvusraamatukogu poolt esitatud nõuetele.


Nõuded failidele

Järgnevalt toodud nõuete täitmine on eelduseks, et failidega oleks võimalik säilitustegevusi teostada. Tulevikus ei pruugi failid enam avatavad ja kasutavad olla ning seega peab olema võimalik kadudeta faile konverteerida ühest vormingust teise.

Nõuded on järgmised:

  • Faili sisu peab vastama võimalikult üks ühele trükisele, sh sisaldama kaasi, kõiki lehekülgi ja lisasid.

  • Faili sisu peab olema võimalikult kõrges kvaliteedis.

  • Fail ei tohi olla kokkupakitud.

  • Fail ei tohi olla kaitstud parooliga.

  • Fail ei tohi olla krüpteeritud.

  • PDF failil ei tohi olla peal kirjutuskaitse.

  • PDF faili lehekülgede lahtilõikamine peab olema lubatud.

  • PDF faili printimine peab olema lubatud.

  • PDF faili sisu kopeerimine peab olema lubatud.

  • PDF faili sisu muutmine peab olema lubatud.

Failide ja kaustade nimetamine

Failide ja kaustade korrektne nimetamine tagab selle, et failidega oleks kaasas vajalik informatsioon selleks, et saaks faile võimalikult standardselt ja automaatselt töödelda ning arhiveerida.

Kui kirjastajal on juba väljakujunenud nimetamismuster ja kataloogistruktuur, mida ta järjepidevalt rakendab ja kus kõik vajalik info on olemas, siis muudatused pole vajalikud. Need, kelle failimajanduses ei ole veel järjepidevaid reegleid, soovitame järgida allpool toodud juhiseid.

Üldised nõuded

  • Kausta ja failinimi ei tohi sisaldada kirillitsat, täpitähti, tühikuid ega teisi diakriitilisi märke.

  • Kausta ja failinimes võib kasutada sümboleid 0–9, a–z (kuid mitte täpitähti!) ning alakriipsu.

  • Eelistatud on üks väljaanne ühe failina. Erandiks on kaanefail(id) ja sisufail(id) eraldi.

  • Erinevad väljaanded salvestatakse erinevatesse kaustadesse. Ka juhul, kui ühte ja sama väljaannet on saadetud erinevates keeltes. Sama kehtib ka lisade puhul.

  • Kui iga lehekülg on eraldi failina, siis peab lehekülgede numeratsioon olema kasvav ning soovitatavalt lehekülje number vastama failinimes olevale numbrile. Näiteks:

    • valjaande_nimi_001.pdf

    • valjaande_nimi_002.pdf

    • valjaande_nimi_003.pdf

    • jne.

  • Kui juba edastatud failist tehakse parandusversioon, lisada uu(t)e faili(de) nime(de) lõppu “UUS”. Näiteks:

    • valjaande_nimi_001.pdf

    • valjaande_nimi_002.pdf

    • valjaande_nimi_002_UUS.pdf

    • valjaande_nimi_003.pdf

    • jne.

Raamat:

  • Luuakse kataloog, mille nimeks on väljaande ISBN number või selle puudumisel väljaande nimi.

  • Nt raamat „Mahe kõhedus“ ISBN numbriga 978-9949-814-44-2.

  • Kausta nimi sellisel kujul: 9789949814442

  • Kui ISBN numbrit poleks, siis: Mahe_kohedus

  • Faili nimeks väljaande nimi kujul: Mahe_kohedus

  • Kui leheküljed on eraldi, siis:

    • Mahe_kohedus_001.pdf,

    • Mahe_kohedus_002.pdf jne.

Perioodika:

  • Rahvusraamatukogu loob iga väljaande nimetusele eraldi kausta ning sinna iga numbri jaoks eraldi alamkausta.

  • Väljaande numbri kausta nimest peab olema võimalik välja lugeda ilmumisaasta, -kuu ja -päev, väljaande number ja läbiv number.

  • Parim kausta nimetamise viis on järgmine: 20140107_1_207, milles:

    • 2014 – aasta

    • 01 – kuu

    • 07 – päev

    • 1 – väljaande nr

    • 207 – väljaande läbiv nr

  • Kui väljaande nr ja/või läbiv nr puudub, siis palun jätta see osa informatsioonist panemata. Näiteks: kui läbiv nr puudub, siis 20140107_1 või kui väljaande nr üldse puudub, siis 20140107.

  • Parim failide nimetamise viis on järgmine (ajalehe Äripäev näitel):

    • AP_pohileht2701001.pdf

    • AP_pohileht2701002.pdf

    • AP_pohileht2701003.pdf

    • AP_pohileht2701004.pdf
      kus:

      • AP_pohileht – konkreetse ajalehe tüübi prefix antud juhul: „Äripäeva põhileht”

      • 27 – päev

      • 01 – kuu

      • 001, 002 – lehekülje nr

Perioodika failide kohta loe lisaks>>

Heli:

  • Luuakse kataloog väljaande nimega.

  • Albumi nimega „Unustuse jõel“ näitel: Unustuse_joel

  • Failinimedes peaks sisalduma laulu järjekorra number ja laulu nimi.
    Näiteks:

    • 01_Unustuse_joel.wav

    • 02_Mul_meenub_taas.wav

    • 03_Laululinnuhaldjas.wav

Perioodiliste väljaannete loovutamine

Perioodikakirjastajailt ootame ajalehtede ja ajakirjade algmaterjali ehk trükifailide saatmist Eesti Rahvusraamatukogu FTP serverisse alates 1. jaanuarist 2017.

Väljaandjad saavad oma teavikute säilitamiseks täiendava turvalise digitaalse säilituskeskkonna, mis võimaldab neil edastatud digitaalväljaandeid ja algmaterjali taaskasutada.
Kõik väljaanded registreeritakse rahvusbibliograafias ja kirjed seotakse elektronkataloogiga ESTER.

Kuigi kirjastajaile on alates 1. jaanuarist 2017 avatud e-keskkond Kirjastajaportaal, siis perioodiliste väljaannete liikumine kulgeb esialgu FTP programmi kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb portaali arendusega ning mõne aja pärast on võimalik faile portaali kaudu edastada.

FTP programmi saab tasuta vabavarana alla laadida ning praktiliselt on tegemist lihtsalt failide tõstmisega programmi ühest aknast teise.

Tuleb vaid arvestada mõningate nõudmistega saadetavatele failidele.
Failidel ei tohi olla kirjutuskaitset ning failinimed ei tohi sisaldada kirillitsat, täpitähti, tühikuid ega teisi diakriitilisi märke.

Palume kirjastajatel failide ning kataloogide nimetamisel järgida alltoodud juhiseid:

  • eri väljaanded salvestatakse eri kaustadesse ka siis, kui eri keeltes saadetakse ühe ja sama väljaande faile

  • perioodiliste väljaannete failid salvestatakse FTP serveris numbrikaupa kaustadesse, st iga väljaandenumbri jaoks oma alamkaust

  • iga numbri kausta nimest peaks olema võimalik välja lugeda ilmumisaasta,-kuu ja -päev, väljaande number ja läbiv number

Parim kausta nimekuju võiks olla järgmine: 20140107_1_207, milles:
2014 - aasta
01 - kuu
07 - päev
1 - väljaande nr
207 - väljaande läbiv nr
Kui väljaande nr ja/või läbiv nr puudub, panna selle asemele number null ehk näiteks: 20140107_0_0

  • failinimes võib kasutada sümboleid 0-9, a-z (kuid mitte täpitähti!) ning alakriipsu.

Kui juba edastatud failist tehakse parandusversioon, lisada uu(t)e faili(de) nime(de) lõppu “UUS”,näiteks:
/20140107_1_207/
├── 001.pdf
├── 002.pdf
├── 002UUS.pdf
└── 003.pdf


Kuidas faile edastada?

Pärast FTP-programmi allalaadimist ja avamist sisestada Site Manager`i lehel Rahvusraamatukogu serveri aadress digar.nlib.ee, Teie kasutajatunnus ning parool. Kasutajatunnus ja parool saadetakse Teile e-posti teel pärast digitaalarhiivi deposiitoriks registreerumist. Pärast andmete sisestamist nupule Connect vajutades olete ühendatud Eesti Rahvusraamatukogu FTP serveriga ja saate alustada oma failide edastamist. Ekraanil kuvatakse programmi paremas aknas Eesti Rahvusraamatukogu server ja vasakul Teie arvutis olevad failid. Failile klõpsates ja noolele vajutades peakski Teie faili koopia meie serverisse jõudma. Kui soovite, on võimalik failide kasutamisele määrata piiranguid (kohtpiirangud - fail kasutatav vaid Eesti Rahvusraamatukogu sisevõrgus või autoriseeritud töökohal, kus puudub välisvõrk ja väljundvõimalused, ning ajapiirangud – fail kasutatav määratud aja pärast). Piirangute rakendamiseks tuleb soov edastada Eesti Rahvusraamatukogu töötaja e-posti aadressile Andrus.Heintalu@nlib.ee.

Vaata ka videojuhendit

Korduma kippuvad küsimused

Eesti Rahvusraamatukogu üks ülesannetest on vastavalt säilituseksemplari seadusele säilituseksemplaride kogumine.

Säilituseksemplar on raamatukogudele tasuta loovutatav füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaanne ja võrguväljaanne ning füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaande algmaterjal, mida säilitatakse käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks.

MIKS SÄILITUSEKSEMPLARE LOOVUTATAKSE?
Säilituseksemplaride kogumise eesmärk on Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja nende algmaterjali täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks, pikaajaline säilitamine ning järjepidev kättesaadavaks tegemine teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks autoriseeritud töökoha kaudu. Säilituseksemplaride kogumisega tagatakse eelnimetatud teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse.

KES LOOVUTAB?
Säilituseksemplare on kohustatud loovutama kõik juriidilised isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Väljaande ja selle algmaterjali säilituseksemplariks loovutaja on:
• füüsilisel teabekandjal Eestis avaldatud väljaande valmistaja või kokkupanija (tootja) – need on trükikojad ja vastavad asutused või üksikisikud;
• kui füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaande komplekti kuuluvad lisad ei ole tootja valmistatud, siis väljaande avaldamist korraldav isik (väljaandja);
• välisriigis toodetud ja Eestis levitatava füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaande väljaandja;
• võrguväljaande väljaandja või tootja, kui väljaandja on loovutamise tootjaga kokku leppinud;
• trükise algmaterjali väljaandja või tootja, kui väljaandja on loovutamise tootjaga kokku leppinud.

MIDA PEAB LOOVUTAMA?
Säilituseksemplare loovutatakse Eesti Vabariigi kodaniku, Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku või Eestis viibiva füüsilise isiku trükitud või muul füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaannetest, mida on valmistatud üle 50 eksemplari ning mida levitatakse Eesti Vabariigis, või ka väljaspool Eesti Vabariiki, kui see on oluline Eesti kultuurile:
- raamatud, brošüürid (ka nende kordustrükid v.a. muutmata juurdetrükk);
- trükise algmaterjal;
- perioodikaväljaanded: ajakirjad, ajalehed, info- ja reklaamlehed jm.;
- jätkväljaanded (aastaraamatud, toimetised, sarjad jm.);
- atlased jt. kaardiväljaanded;
- noodid;
- näituste kataloogid;
- ürituste kavad, plakatid jm.;
- reklaamväljaanded, tootekataloogid jm.;
- telefonikataloogid, sõiduplaanid jm.;
- seina-, laua-, tasku- jm. kalendrid;
- eksliibrised, postkaardid, värvimis- ja joonistamisraamatud, reproduktsioonid;
- ristsõnaväljaanded;
- rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas ) trükised;
- heliplaadid,
- füüsilisel kandjal olevad elektroonilised teavikud: CD-ROMid (ka audioraamat), DVDd jm.
- võrguväljaanded.

MIDA EI PEA LOOVUTAMA?
Säilituseksemplare ei pea loovutama väljaannetest, mis
1) ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni, nt.
- nimekaardid;
- kviitungid jm. raamatupidamise ja asjaajamise plangid;
- etenduste jm. ürituste pääsmed, millel puuduvad kava või illustratsioonid;
- tunnistuste plangid;
- kaubapakendid, etiketid ja saatelehed;
- kaupade ja teenuste sooduspakkumiste reklaamlehed;
- tekstiil- jm. tooted või esemed, millel on tekst.
2) on mõeldud piiratud kasutajaskonnale ja paljundatud koopiamasinal:
- asutuste seina- ja laualehed, töökorralduslikud infolehed; asutuse- või organisatsioonisisese täiendõppe materjalid, tegevuse kokkuvõtted, asjaajamisjuhendid, plaanid, protokollid.
3) on graafiliste teoste originaaltõmmised.
Loovutama ei pea ka:
- andmekogu, mille säilitamine on ette nähtud teiste õigusaktidega;
- võrguväljaande reaalajas voogedastust;
- võrguväljaannet, mille säilitamiseks vajatav andmemaht on esitatud sisu kohta ebamõistlikult suur.
Säilituseksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni. Nimetatud trükiste ja võrguväljaannete kategooriad määrab kindlaks kultuuriminister oma määrusega.

KELLELE LOOVUTATAKSE?
Säilituseksemplare loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule järgmises mahus:
4 eksemplari Eestis valmistatud või välisriikides Eesti kirjastajate tellimisel valmistatud trükistest, Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsetest või Eestit käsitlevatest trükistest;
2 eksemplari rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas) trükistest;
2 eksemplari füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaannetest, v.a. trükised;
1 eksemplar võrguväljaannetest;
1 eksemplar algmaterjalist.
Vabalt kättesaadava võrguväljaande arhiveerib Eesti Rahvusraamatukogu arhiveerimisroboti abil veebisaidi koos kuvamiseks vajalike elementidega allalaadimise ja arhiivi salvestamise teel.
Esmakordselt Eestis avaldatud trükise algmaterjal loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule trükise algmaterjali failina või selle faili koopiana, mis edastatakse elektroonilise loovutussüsteemi kaudu.
Võrguväljaanne loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule koopia edastamisega võrguväljaande või algmaterjali edastamiseks ning arhiivi salvestamiseks loodud elektroonilise loovutussüsteemi kaudu.
Kui säilituseksemplari seaduse alusel trükise algmaterjali ei loovutata, loovutatakse lisaks neli lisatrükist, neist kolm säilituseksemplarideks ja ühest valmistab Eesti Rahvusraamatukogu digitaalse säilituseksemplari.
Märkus: Kui trükiste, auviste või elektrooniliste teavikute tiraaž kuulub hävitamisele kohtulahendi alusel, ei arvata selle tiraaži hulka säilituseksemplare, mis tähendab, et säilituseksemplarid peab Eesti Rahvusraamatukogule loovutama. Kohtulahendi alusel kustutamisele kuuluva võrguväljaande säilituseksemplari ei kustutata. Juurdepääs nimetatud võrguväljaandele (ainult lugemiseks) toimub autoriseeritud töökohtade kaudu, mis asuvad:
1) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus;
2) Eesti Rahvusraamatukogus;
3) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus;
4) Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus;
5) Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Trükise lisasäilituseksemplari säilitajad on:
1) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu;
2) Eesti Rahvusraamatukogu;
3) Tartu Ülikooli Raamatukogu.

SÄILITUSEKSEMPLARIDE LOOVUTAMISE TÄHTAEG JA SAATMISKULUD
Väljaanne ja selle algmaterjal loovutatakse säilituseksemplariks esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 20 päeva pärast esimese tiraažiosa tootmist või esmakordset üldsusele kättesaadavaks tegemist.
Võrguväljaande säilituseksemplar loovutatakse 20 päeva jooksul pärast Eesti Rahvusraamatukogu sellekohase nõude esitamist, tehes seda Eesti Rahvusraamatukogule koopia edastamisega võrguväljaande või algmaterjali edastamiseks ning arhiivi salvestamiseks loodud elektroonilise loovutussüsteemi kaudu.
Väljaande ja selle algmaterjali säilituseksemplariks loovutamisega seotud kulud tasub loovutaja ning loovutamise eest ei maksa säilituseksemplari saaja tasu ega hüvitist.
Füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaanne loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule selle üleandmisega.
Eesti Rahvusraamatukogu edastab säilituseksemplari selle säilitajale viie tööpäeva jooksul komplektse säilituseksemplari saabumisest arvates. Säilituseksemplari säilitajale edastamisega seotud kulud kannab Eesti Rahvusraamatukogu.

NÕUDED SÄILITUSEKSEMPLARIDELE
Säilituseksemplariks loovutatav väljaanne peab olema komplektne, sisaldades kõiki lisasid (juhul kui trükikojal pole võimalik lisasid saata, saadab need kirjastaja või tellija).
Säilituseksemplarid loovutatakse ka sisult identsetest, kuid vormistuselt erinevatest trükistest ja auvistest. (Nt. pehme ja kõva köide, kaante erinev värvus jm.)
Eesti Rahvusraamatukogule esitatakse koos säilituseksemplaridega saateleht alljärgnevate andmetega:
• väljaandja nimi või nimetus (füüsilise isiku puhul ees- ja perenimi) ja aadress;
• iga nimetuse loovutatavate eksemplaride arv;
• valmistatud tiraaži suurus või sissetoodud kogus (neid andmeid kasutatakse ainult riikliku statistika koostamisel);
• kontaktandmed.
Võrguväljaande ja algmaterjali säilituseksemplariks loovutamisel esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule alljärgnevad andmed:
• väljaandja, tootja või kaastootja nimi või nimetus (füüsilise isiku puhul ees- ja perenimi);
• kirjeldavad metaandmed;
• kasutusõigused;
• objekti struktuur, tehnilised metaandmed ja seosed.
Pisitrükise säilituseksemplariks loovutamisel esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule loovutatavate eksemplaride arv.
Märkus: Trükiste, auviste või elektrooniliste teavikute täiendavast valmistamisest, s.t. tiraaži juurdetrükist või Eestisse sissetoomisest teatab säilituseksemplaride loovutaja Eesti Rahvusraamatukogule hiljemalt 20 päeva jooksul, näidates ära täiendavalt valmistatud tiraaži suuruse või sissetoodud koguse.

VASTUTUS SÄILITUSEKSEMPLARIDE MITTELOOVUTAMISE KORRAL
Eesti Rahvusraamatukogu võib säilituseksemplari seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks teha ettekirjutuse korrakaitseseaduse alusel. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1500 eurot.

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU KONTAKTANDMED

Eesti Rahvusraamatukogu
Kogude arenduse osakond
Tõnismägi 2, 15189 Tallinn
tel. 630 7369
faks 631 1200
E-post raamatud@nlib.ee, perioodika@nlib.ee