Naiskoor

 

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor tegutseb alates 1991. aastast, liikmeid on 41. Lauljad on Rahvusraamatukogu töötajad ja lugejad. Dirigendid on Anneli Surva ja Oliver Povel-Puusepp. Kooril on vilgas kontserttegevus. Rahvusraamatukogu naiskoor esindab Eesti koorielus Eesti Rahvusraamatukogu.  Esinetakse Rahvusraamatukogus pidulikel sündmustel (Eesti Vabariigi aastapäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, jõuluajal) ja raamatukogundusüritustel. Kontserte antud üle Eesti ja käidud välisreisidel.  Repertuaari kujundamisel on esiplaanil eesti heliloojate koorilooming, sealhulgas RRi koorile kirjutatud laulud. Rahvusraamatukogu naiskoor on Eesti Naislaulu Seltsi liige.

Aastas on keskmiselt 15-20 kontserti ja muud esinemist. 

Kooriproovid toimuvad kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval kell 17.15-19.15 Rahvusraamatukogus.

2007. aastal ilmus Rahvusraamatukogu naiskoori DVD “Ühtelaulmine”, 2016. a. CD "Eluring".

Kontakt:
Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2, 15189 Tallinn
Kaie Pöial +372 5557 3850, kaiepoial@gmail.com
www.rahvusraamatukogu.ee/naiskoor
Facebook, Choralnet

Tagasivaade koori tegevusele

Esimest korda tuli 16 lauljaga naiskoor kokku 21. mail 1991. aastal, kui Rahvusraamatukogu nimi oli Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu ning asukoht Toompea. Asutamismõte tuli Viktoria Jagomägilt, toetajaks raamatukogu toonane peadirektor Ivi Eenmaa. Viktoria Jagomägi oli koori peadirigent 2009. aasta suveni. Aastail 1991-1995 olid dirigendid ka Anu Tali ja Kadri Tali, 2009-2014 Kristi Jagodin ning 2014-2015 Mikk Dede. Esimene esinemine oli jõulukontsert raamatukogu töötajatele. Sellest peale on koor esinenud kõikidel raamatukogu pidulikel sündmustel.

Kooril on aktiivne kontserttegevus.  Esinetud on Eesti tuntud kontserdipaikades, samuti raamatukogudes, koolides ja mujal. Eesti koorilaulu on tutvustatud ka naaberriikides ja kaugemal Euroopas ning nende riikide rahvusraamatukogudes.

 

Koor on andnud palju kirikukontserte rohkem kui 40 pühakojas. Meeldejäävad kontserdid on olnud Tallinna Raekojas, Estonia Talveaias, Mustpeade Majas, Estonia kontserdisaalis.

 

Naiskoor on osa võtnud Eesti Naislaulu Seltsi laulupäevadest ja muudest kontsertidest. Üldlaulupidudes osaletakse alates 1994. aastast. Koor käis Soome-Eesti laulupidudel (Tallinnas 2000 ja Poris 2007) ning ESTO’96 laulupeol Tallinnas.

21. mail 2012. aastal, oma 21. sünnipäeval, pani naiskoor Tuvi parki kasvama punase hobukastani.
Idee istutada naiskoorile oma laulupuu andis koori asutaja ja audirigendilt Viktoria Jagomägi.
Puukest hoiavad (vasakult) Anneli Surva, Krõõt Liivak, Viktoria Jagomägi, Kristi Jagodin ja Janne Andresoo.

 

 Vastistutatud laulupuu auks kõlas laul.

 


Välisesinemised

Seljataga on neliteist välisreisi:

  • 1993 Kontsert Soome raamatukogupäevadel Lahtis.

  • 1995 Esinemine Venemaa Rahvusraamatukogu 200. aastapäeval Peterburis.

  • 1998 Kontsert Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Riias.

  • 2000 Kontserdid Tšehhi Rahvusraamatukogus Prahas ja Viinis Schönbrunni lossi aias, esinemised Austria Rahvusraamatukogus jm.

  • 2001 Esinemised Londonis British Library’s koos British Library segakooriga, Canterbury katedraalis, Stratford-upon-Avonis W. Shakespeare’i mälestussamba juures jm.

  • 2002 Kontsert Riias Väikegildi majas koos meeskooriga „Frachori“.

  • 2002 Kontserdireis läbi Soome ja Lapimaa (Rauma, Seinäjoki, Rovaniemi, Sodankylä, Ivalo, Utsjoki, Pyhätunturi, Ristiina – kokku 11 kontserti).

  • 2003 Kontserdid Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogu uues hoones, Peterburi Jaani kirikus ja Peterhofi lossi pargis.

  • 2005 Kontsert Euroopa Majas Pariisis, esinemine Prantsusmaa Rahvusraamatukogus.

  • 2006 Osalemine Alta Pusteria rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias.

  • 2007 Osalemine Soome-Eesti laulupeol Poris.

  • 2008 Kontserdireis Ahvenamaale Mariehamn, Önningeby, Finström, Saltvik.

  • 2010 Koos Rahvusraamatukogu esindusega New Yorgis 40. Eesti kultuuripäevadel. Kontsert Eesti Majas, üles astuti ka New Yorgi Eesti konsulaadis.

  • 2012 Kontserdireis teborgi kultuurifestivalile: kontsert Göteborgi ülikooli muusika- ja draamaakadeemias, kontsert Göteborgi Christine kirikus koos Göteborgi Eesti Segakooriga.

  • 2013 Kuramaa ringreis Lätis. Esinemine liivlaste päeval Mazirbe külas.

  • 2013 Peterburi. Kontsert Peterburi Jaani kirikus.

  • 2014 Brüssel. Külaskäik Euroopa Parlamenti.

  • 2015 Milano. Kontserdid Certosa kloostri kiriku õues Milanos ja maailmanäitusel   EXPO Eesti paviljonis.

  • 2017 Zürich. Kontserdireis Šveitsi.

Palju huvitavaid reise on olnud ka Eestis, meeldejäävaimad mitmepäevased väljasõidud eri paikkondade raamatukogudesse Ida-Virumaal, Võru- ja Valgamaal, Saaremaal jm.

Sõpruskoorid

Aastate vältel on tekkinud arvukaid sõprussuhteid teiste kooridega, kellega korraldame ühisesinemisi ja kontserte. Sõpruskoorideks on naiskoor “Ilo”, kellega meil on ühine dirigent Anneli Surva, Viljandi meeskoor “Sakala”, Saaremaa Ühendatud Meeskoor, Märjamaa naiskoor “Paula”. Ühiskontserte on antud ka koos Inseneride Meeskooriga, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja meeskooriga “Runo”. Oleme võõrustanud väliskoore Soomest, Norrast, Taanist jm.

Rahvusraamatukogu naiskoorile kirjutatud laulud

  • “Rahvusraamatukogu regilaul”, viis Koeru kihelkonnast, välja kirjutanud Veljo Tormis, sõnad Ülo Tedre. Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.

  • Piret Rips “Minu päralt sinitaevas” (sõnad Anna Haava). Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.

  • Helika Gustavson “Sub cruce soteris nostri”, “Ja tühjale kaljule tärkab” (sõnad Avo Üprus), “Psalm 92”.

  • Tiina Kiilaspea “Õnn” (sõnad Meinhard Laks), “Koda kaljul” (sõnad Karl Torro) ja “Liig palju taevast” (sõnad Leelo Tungal).

  • Aare Kruusimäe  „Eluring” (sõnad Marie Under, Anna Haava, Mart Raud, Paul-Eerik Rummo, Doris Kareva ).

  • Andres Lemba "Kõik muutub lauluks" (sõnad Henrik Visnapuu).

Koorile tehtud seaded

  • Veljo Tormis – “Viis eesti rahvatantsu naiskoorile”. Liikumise seadnud ja kirjeldanud Kristjan Torop, tekst rahvaluulest.

  • Veljo Tormis – Robert Theodor Hanseni “Emasüda” (sõnad Lydia Koidula).

  • Jaan Vaidla – Martin Körberi “Mo armas isa kohakene” (sõnad Martin Körber).

  • Mart Siimer – naiskooriseade oma segakoorilaulule “Kuidas ma teaksin” (sõnad Mart Siimer).

  • Aarne Männik – W. A. Mozarti “Päikesele”.

  • Tapio Saarikko – šoti rahvaviis “Küünlavalguse valss“ (eestikeelne tekst Heldur Karmo).

Koori liikmed

Koori liikmed

 

I sopran

Svea Aabreldaal

Aimi Hommik

Edda Jõgi

Aiki Koolmeister

Aljanne Lonks

Katrin Mesilane

Reet Paavel

Eneli Sinka

Elle Vaarmann

Maie Valm

 

II sopran

Erika Ader

Kaia Aher

Kaia Liiv

Tiia Laurend

Ave Melsas

Heli Mirma

Airi Mürk

Eve Rand

Heli Raun

Küllike Reimaa

Tiina Uusmaa

Maie Väli

I alt

Kai Ellip

Rita Hillermaa

Krista Härm

Inge Kullamaa

Leelo Kurbel

Margit Kõpper

Ülle Kõpper

Õnne Meronen

 

 


 

II alt

Suliko Liiv

Krõõt Liivak

Riina Noor

Kaie Pöial

Mai Raju

Sirje Soosalu

Triin Tommingas

Olvi Uibo

 

Esinaine Kaie Pöial

Koorivanem Leelo Kurbel

Dirigendid

 

 

Anneli Surva (1965), koorijuht ja muusikapedagoog. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala 1988 (prof. Ants Üleoja). Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori dirigent alates 1995. Anneli Surva on ühtlasi ka Salme Kultuurikeskuse naiskoori “Ilo” kauaaegne peadirigent, juhatanud segakoori “Kungla”, Virumaa poistekoori ja muusikastuudio “Hellas” koore ning üles astunud üldjuhina vabariiklikel naiskooride ja Naislaulu Seltsi laulupäevadel 1996. a alates. Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige 2002-2006 ja alates 2014. Anneli Surva töötab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi muusikaõpetajana.

 

 

 

 

 

 


Oliver Povel-Puusepp (1992) on lõpetanud Saue Muusikakooli trombooni erialal (2008, Tõnu Soosõrv) ja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli kooridirigeerimise erialal (2012, Heli Jürgenson ja Merike Toro). 2016. a lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala bakalaureusekraadiga (dotsent Hirvo Surva) ja 2018. a. magistrikraadiga.

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori dirigent alates 2015. aastast. Lisaks Rahvusraamatukogu naiskoorile juhatab Oliver veel Paldiski segakoori ning laulab kammerkooris Collegium Musicale ja Tallinnas tegutsevas kutselises meeskooris RAM.

 

Viktoria Jagomägi (sünd. 1947) on koorijuht ja kultuuritöötaja. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1970. aastal (prof. Kuno Arengu ja Arvo Ratassepa klassis). Töötanud Eesti Filharmoonias, Kultuuriministeeriumis, Üldlaulupeo Büroos, Rahvusooperis Estonia, 15 aastat juhtinud Estonia Talveaia tööd. Juhatanud abidirigendina Tallinna Pedagoogilise Instituudi Naiskoori (1967-1969), Teaduste Akadeemia Naiskoori (1971-1978) ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (1983-1992). ETKVL Kaubanduskooli Piigadekoori asutaja ja peadirigent 1988-1992, Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige alates asutamisest 1994, esinaine 1998-2001. 2004. aastal sai ta Arvo Ratassepa nimelise rändauhinna. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja peadirigent aastatel 1991-2009, seejärel audirigent.

Auliikmed

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NAISKOORI AULIIKME STATUUT

Auliikmeks valimine on eriline lugupidamisavaldus suurte teenete eest Rahvusraamatukogu naiskoori loomingulisel kujundamisel ja tema kestmajäämisel.

Auliikmeks nimetamise ettepanekuid on võimalus teha kõikidel koori liikmetel.

Auliikmeks nimetamise otsustab naiskoori juhatus.

Auliikmeks valitav isik ei pea kuuluma Rahvusraamatukogu naiskoori nimekirja.

Auliikme nimetusega kaasneb tänukiri, mis antakse üle naiskoori pidulikel sündmustel.

Auliikme nimi koos foto ja tänuavaldusega kantakse Rahvusraamatukogu naiskoori aunimistusse ja avaldatakse kodulehel.

Auliige on oodatud kõikidele naiskoori sündmustele, talle kingitakse naiskoori plaadid ja väljaanded.

 

AULIIKMED

 

IVI EENMAA

Eesti Rahvusraamatukogu pikaajaline peadirektor, Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja patroon 1991-1999.

Maailma ainulaadseima, rahvusraamatukogu naiskoori loomise ja auväärseks patrooniks olemise eest.

21. mail 2016

VIKTORIA JAGOMÄGI

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja peadirigent 1991-2009. 

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori audirigent.

Ühtelaulmise ja „Ühtelaulmise”, maailma ainulaadseima naiskoori pikaajalise juhatamise eest.

 3. oktoobril 2009

TIINA  KIILASPEA

Helilooja. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoorile pühendatud imelise heliloomingu ja kestva sõpruse eest

21. mail 2016

IVI PIIBELEHT

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutajaliige ja esimene president 1991-1994.

Hoole ja armastuse eest naiskoori lauljate kokkukutsumisel, ühtelaulmise ja laulusõpruse eest.

21. mail 2016

MAIE VALM

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutajaliige ja president 1999-2003.

Pühendunud ühtelaulmise ja naiskoori üheshoidmise eest igas ettevõtmises.

22. mail 2011

Hooajad

XXVII hooaeg 2017/2018

17. IX 2017

Esinemine Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval Sutlepa kabelis leiva õnnistamisel.

 

5.-24. X 2017

Osalemine VAT teatri etenduses "Sirgu Eesti".

Etendused:

N 05.10.2017 19:00

E 09.10.2017 19:00

T 10.10.2017 19:00

R 13.10.2017 19:00

L 14.10.2017 19:00

K 18.10.2017 19:00

N 19.10.2017 19:00

L 21.10.2017 19:00

E 23.10.2017 19:00

T 24.10.2017 19:00

 

18. XI 2017

Kontsert Tartu Pauluse kirikus koos meeskooriga Sakala kell 15.

19. XI 2017

Esinemine Eesti Rahva Muuseumis kell 13.

17. XII 2017

Kontsert "Soovime häid jõule" koos Inseneride Meeskooriga Rootsi-Mihkli kirikus

kell 16.

21. XII 2017

Esinemine Rahvusraamatukogu pidulikul jõuluaktusel.

22. II 2018

Eesti Vabariigile pühendatud kontsert Rahvusraamatukogus.

10. III 2018

Osalemine VII Eesti naislaulu seltsi nais- ja neidudekooride

võistulaulmisel Tallinna Ülikoolis Narva mnt. 25

15. IV 2018

Kontsert koos Paldiski segakooriga Paldiski ohvitseride kasiinos kell 17.

25. V 2018

Kevadkontsert Pirita kloostris kell 17.

30. VI 2018

Suvekontsert koos Saaremaa meeskooriga SÜM Salme laululaval kell 19.

 

 

Rahvusraamatukogu naiskoor osaleb oktoobris VAT teatri etenduses "Sirgu Eesti".

 

EV100 teatrisari „Sajandi lugu”: Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis kogunisti, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühisele nõule jõutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand ju suuresti just ajalookäsitlusel.

Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater juhatavad vaatajad läbi labürindilaadse Rahvusraamatukogu paralleelreaalsusesse – Eestisse, kus minevikku mäletatakse vaid kangelaslugudena. Uued riigiisad on võtnud oma pühaks eesmärgiks süstida rahvasse eneseusku. Nad on veendunud, et rahva positiivne enesekuvand tagab Eesti püsimajäämise veel paljudeks aastateks.

Välja ilmub aga noor Eduard, kes tahab inimesteni tuua ajaloolise tõe. Eduard ihkab rääkida murrangulistest 1930ndatest, kui majanduskriisist ja sisepoliitilisest kemplemisest kurnatud isamaal tõstis pead uus jõud – vastuolulised vabadussõjalased, kelle eesotsas noor ja karismaatiline advokaat Artur Sirk. Eduard tahab rääkida aastatest, mil põrkusid aated ja jõud, südametunnistus ja pragmaatiline kalkuleerimine. Ta tahab rääkida ajast, mil kogu Eesti oli sunnitud otsustama, millisel teel riigi ja rahvana jätkata.

Eduardi versioon tekitab uutes riigiisades rahutust, eriti, kuna ta eksib peamise reegli vastu: alati oleks võinud minna ka teisti. Aga on see nii? Saame me iga ajaloolise seiga ja fakti kahtluse alla seada või pea peale keerata? Kuidas me peaksime oma ajaloost rääkima? Mida tasub oma minevikust mäletada? Ja üleüldse, kes see Sirk õige oli?

Esietendus 5. oktoobril 2017 Rahvusraamatukogus.

 

Projekti tutvustus:

https://www.ev100.ee/et/lavastus-sirgu-eesti

 

 Rahvusraamatukogu naiskoor koos VAT teatri näitlejatega

 

 

18.-19. novembril toimus Rahvusraamatukogu naiskoori väljasõit Tartusse. Kavas oli kaks kontserti. Laupäeval andsime koos Viljandi meeskooriga Sakala hingedeaja kontserdi Tartu Pauluse kirikus. Kavas oli eesti heliloojate loomingut ja vaimuliku muusika palu teiste maade heliloojatelt. Kontserdile järgnes meeleoluks koosviibimine Tiigi seltsimajas.Sakalaga seob Rahvusraamatukogu naiskoori pikaajaline laulusõprus. Esimene ühiskontsert toimus juba 1994. aastal Rahvusraamatukogu uues hoones, koos on lauldud veel Viljandis ja muudes Eesti paikades.

Pühapäev oli naiskooril pühendatud Eesti Rahva Muuseumile. Kell üks oli sillaalal kontsert, kus kõlas eesti muusika, muu seas oli esitusel ka kolm tantsu  Veljo Tormise teosest "Viis eesti rahvatantsu naiskoorile". Koor oli ERMis mõistagi rahvarõivastes. Meil oli tellitud ka ERMi ekskursioon, vaatasime rahvariiete ja rahvusliku moe näituseid.

 

Rahvusraamatukogu naiskoor ja meeskoor Sakala pärast kontserti Pauluse kirikus. Fotograaf Maie Väli.

 

XXVI hooaeg 2016/2017

XXV hooaeg 2015/2016

XXIV hooaeg 2014/2015

XXIII hooaeg 2013/2014

XXII hooaeg 2012/2013

XXI hooaeg 2011/2012

XX hooaeg 2010/2011

XIX hooaeg 2009/2010

XVIII hooaeg 2008/2009

XVII hooaeg 2007/2008

XVI hooaeg 2006/2007

XV hooaeg 2005/2006

XIV hooaeg 2004/2005

XIII hooaeg 2003/2004

XII hooaeg 2002/2003

XI hooaeg 2001/2002

X hooaeg 2000/2001

IX hooaeg 1999/2000

VIII hooaeg 1998/1999

VII hooaeg 1997/1998

VI hooaeg 1996/1997

V hooaeg 1995/1996

IV hooaeg 1994/1995

III hooaeg 1993/1994

II hooaeg 1992/1993

I hooaeg 1991/1992