Naiskoor

Esimest korda tuli 16 lauljaga naiskoor kokku 21. mail 1991. aastal, kui Rahvusraamatukogu nimi oli Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu ning asukoht Toompea. Asutamismõte tuli Viktoria Jagomägilt, toetajaks raamatukogu toonane peadirektor Ivi Eenmaa. Viktoria Jagomägi oli koori peadirigent 2009. aasta suveni. Aastail 1991-1995 olid dirigendid ka Anu Tali ja Kadri Tali, 2009-2014 Kristi Jagodin ning 2014-2015 Mikk Dede. Esimene esinemine oli jõulukontsert raamatukogu töötajatele. Sellest peale on koor esinenud kõikidel raamatukogu pidulikel sündmustel.

Kooril on aktiivne kontserttegevus.  Esinetud on Eesti tuntud kontserdipaikades, samuti raamatukogudes, koolides ja mujal. Eesti koorilaulu on tutvustatud ka naaberriikides ja kaugemal Euroopas ning nende riikide rahvusraamatukogudes.

Koor on andnud palju kirikukontserte rohkem kui 40 pühakojas. Meeldejäävad kontserdid on olnud Tallinna Raekojas, Estonia Talveaias, Mustpeade Majas, Estonia kontserdisaalis.

Naiskoor on osa võtnud Eesti Naislaulu Seltsi laulupäevadest ja muudest kontsertidest. Üldlaulupidudes osaletakse alates 1994. aastast. Koor käis Soome-Eesti laulupidudel (Tallinnas 2000 ja Poris 2007) ning ESTO’96 laulupeol Tallinnas.

21. mail 2012. aastal, oma 21. sünnipäeval, pani naiskoor Tuvi parki kasvama punase hobukastani.
Idee istutada naiskoorile oma laulupuu andis koori asutaja ja audirigendilt Viktoria Jagomägi.
Puukest hoiavad (vasakult) Anneli Surva, Krõõt Liivak, Viktoria Jagomägi, Kristi Jagodin ja Janne Andresoo.

 Vastistutatud laulupuu auks kõlas laul.

Välisesinemised

Seljataga on neliteist välisreisi:

• 1993 Kontsert Soome raamatukogupäevadel Lahtis.

• 1995 Esinemine Venemaa Rahvusraamatukogu 200. aastapäeval Peterburis.

• 1998 Kontsert Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Riias.

• 2000 Kontserdid Tšehhi Rahvusraamatukogus Prahas ja Viinis Schönbrunni lossi aias, esinemised Austria Rahvusraamatukogus jm.

• 2001 Esinemised Londonis British Library’s koos British Library segakooriga, Canterbury katedraalis, Stratford-upon-Avonis W. Shakespeare’i mälestussamba juures jm.

• 2002 Kontsert Riias Väikegildi majas koos meeskooriga „Frachori“.

• 2002 Kontserdireis läbi Soome ja Lapimaa (Rauma, Seinäjoki, Rovaniemi, Sodankylä, Ivalo, Utsjoki, Pyhätunturi, Ristiina – kokku 11 kontserti).

• 2003 Kontserdid Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogu uues hoones, Peterburi Jaani kirikus ja Peterhofi lossi pargis.

• 2005 Kontsert Euroopa Majas Pariisis, esinemine Prantsusmaa Rahvusraamatukogus.

• 2006 Osalemine Alta Pusteria rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias.

• 2007 Osalemine Soome-Eesti laulupeol Poris.

• 2008 Kontserdireis Ahvenamaale Mariehamn, Önningeby, Finström, Saltvik.

• 2010 Koos Rahvusraamatukogu esindusega New Yorgis 40. Eesti kultuuripäevadel. Kontsert Eesti Majas, üles astuti ka New Yorgi Eesti konsulaadis.

• 2012 Kontserdireis Göteborgi kultuurifestivalile: kontsert Göteborgi ülikooli muusika- ja draamaakadeemias, kontsert Göteborgi Christine kirikus koos Göteborgi Eesti Segakooriga.

• 2013 Kuramaa ringreis Lätis. Esinemine liivlaste päeval Mazirbe külas.

• 2013 Peterburi. Kontsert Peterburi Jaani kirikus.

• 2014 Brüssel. Külaskäik Euroopa Parlamenti.

• 2015 Milano. Kontserdid Certosa kloostri kiriku õues Milanos ja maailmanäitusel   EXPO Eesti paviljonis.

• 2017 Zürich. Kontserdireis Šveitsi.

Palju huvitavaid reise on olnud ka Eestis, meeldejäävaimad mitmepäevased väljasõidud eri paikkondade raamatukogudesse Ida-Virumaal, Võru- ja Valgamaal, Saaremaal jm.

Sõpruskoorid

Aastate vältel on tekkinud arvukaid sõprussuhteid teiste kooridega, kellega korraldame ühisesinemisi ja kontserte. Sõpruskoorideks on naiskoor “Ilo”, kellega meil on ühine dirigent Anneli Surva, Viljandi meeskoor “Sakala”, Saaremaa Ühendatud Meeskoor, Märjamaa naiskoor “Paula”. Ühiskontserte on antud ka koos Inseneride Meeskooriga, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja meeskooriga “Runo”. Oleme võõrustanud väliskoore Soomest, Norrast, Taanist jm.

Rahvusraamatukogu naiskoorile kirjutatud laulud

• “Rahvusraamatukogu regilaul”, viis Koeru kihelkonnast, välja kirjutanud Veljo Tormis, sõnad Ülo Tedre. Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.

• Piret Rips “Minu päralt sinitaevas” (sõnad Anna Haava). Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.

• Helika Gustavson “Sub cruce soteris nostri”, “Ja tühjale kaljule tärkab” (sõnad Avo Üprus), “Psalm 92”.

• Tiina Kiilaspea “Õnn” (sõnad Meinhard Laks), “Koda kaljul” (sõnad Karl Torro) ja “Liig palju taevast” (sõnad Leelo Tungal).

• Aare Kruusimäe  „Eluring” (sõnad Marie Under, Anna Haava, Mart Raud, Paul-Eerik Rummo, Doris Kareva ).

• Andres Lemba "Kõik muutub lauluks" (sõnad Henrik Visnapuu).

Koorile tehtud seaded

• Veljo Tormis – “Viis eesti rahvatantsu naiskoorile”. Liikumise seadnud ja kirjeldanud Kristjan Torop, tekst rahvaluulest.

• Veljo Tormis – Robert Theodor Hanseni “Emasüda” (sõnad Lydia Koidula).

• Jaan Vaidla – Martin Körberi “Mo armas isa kohakene” (sõnad Martin Körber).

• Mart Siimer – naiskooriseade oma segakoorilaulule “Kuidas ma teaksin” (sõnad Mart Siimer).

• Aarne Männik – W. A. Mozarti “Päikesele”.

• Tapio Saarikko – šoti rahvaviis “Küünlavalguse valss“ (eestikeelne tekst Heldur Karmo).

Anneli Surva (1965), koorijuht ja muusikapedagoog. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala 1988 (prof. Ants Üleoja). Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori dirigent alates 1995. Anneli Surva on ühtlasi ka Salme Kultuurikeskuse naiskoori “Ilo” kauaaegne peadirigent, juhatanud segakoori “Kungla”, Virumaa poistekoori ja muusikastuudio “Hellas” koore ning üles astunud üldjuhina vabariiklikel naiskooride ja Naislaulu Seltsi laulupäevadel 1996. a alates. Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige 2002-2006 ja alates 2014. Anneli Surva töötab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi muusikaõpetajana.

Oliver Povel-Puusepp (1992) on lõpetanud Saue Muusikakooli trombooni erialal (2008, Tõnu Soosõrv) ja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli kooridirigeerimise erialal (2012, Heli Jürgenson ja Merike Toro). 2016. a lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala bakalaureusekraadiga (dotsent Hirvo Surva) ja 2018. a. magistrikraadiga. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori dirigent alates 2015. aastast. Lisaks Rahvusraamatukogu naiskoorile juhatab Oliver veel Paldiski segakoori ning laulab kammerkooris Collegium Musicale ja Tallinnas tegutsevas kutselises meeskooris RAM.

Viktoria Jagomägi (1947) on koorijuht ja kultuuritöötaja. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1970. aastal (prof. Kuno Arengu ja Arvo Ratassepa klassis). Töötanud Eesti Filharmoonias, Kultuuriministeeriumis, Üldlaulupeo Büroos, Rahvusooperis Estonia, 15 aastat juhtinud Estonia Talveaia tööd. Juhatanud abidirigendina Tallinna Pedagoogilise Instituudi Naiskoori (1967-1969), Teaduste Akadeemia Naiskoori (1971-1978) ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (1983-1992). ETKVL Kaubanduskooli Piigadekoori asutaja ja peadirigent 1988-1992, Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige alates asutamisest 1994, esinaine 1998-2001. 2004. aastal sai ta Arvo Ratassepa nimelise rändauhinna. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja peadirigent aastatel 1991-2009, seejärel audirigent.