Harulduste ja arhiivkogu saal

Asume 3. korrusel

Oleme avatud E - R 12 - 17
laupäeval suletud

Kontakt: e-post rara@nlib.ee, tel. 630 7301

Vanaraamatu spetsialistid
Sirje Lusmägi tel. 630 7303
Ruth Hiie ja Urve Sildre tel. 630 7304

Isikuarhiivide kasutamiseks leppige külastusaeg eelnevalt kokku e-post arhivaar@nlib.ee,
Anniki Vahkal tel. 630 7346, 5680 7346

Arhiivkogu (rahvustrükiste säilituskogu)
Reet Odraks tel. 630 7302

Harulduste ja arhiivkogu saalis saab kasutada:

  • haruldaste raamatute kogu teavikuid

  • arhiivkogu teavikuid, juhul kui teisi eksemplare raamatukogus ei ole

  • isikuarhiivide arhiividokumente, kusjuures:

    • kasutada saab korrastatud arhiive, millele on koostatud nimistud

    • korrastamata arhiivide kasutamine on piiratud

    • arvestatakse arhiivi üleandja poolt seatud ja seadustega kehtestatud juurdepääsupiiranguid

Lugemissaali teatmekogu sisaldab kirjandust haruldaste raamatute kohta, kultuuri- ja raamatuloolist, köiteajaloolist, genealoogilist jms. kirjandust, bibliograafiaid, sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Vastame päringutele, nõustame ja abistame:

  • haruldaste raamatute uurimisteemadele vastava kirjanduse otsimisel

  • defektsete haruldaste trükiste atribueerimisel

  • haruldaste trükiste kultuuriloolise väärtuse määramisel

  • rahvusteavikutega seotud teabe hankimisel

  • arhiividokumentide väljaselgitamisel
     

Harulduste ja arhiivkogu teavikutest ning arhivaalidest koopiate tegemine toimub vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kopeerimise juhendile.

 

Huvitav raamat

Eesti laulik : 125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad  
J. V. Jannsen, Tartu 1860.

19. sajandi keskel hakkas ilmuma eestikeelseid ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum neist on Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) koostatud laulutekstide kogu „Eesti laulik“ (1860). Peamiselt laulukooridele mõeldud kogumiku juurde ilmus paar aastat hiljem ka noodiraamat. Laulud on jaotatud temaatiliselt: isamaalaulud, sõjalaulud, kevade- ja suvelaulud, jaanipäevalaulud, sügise- ja talgulaulud, hommikulaulud ning õhtulaulud.
Enamasti on need tõlked või mugandused saksa keelest, näiteks laul „Eestima käib ülle keige, Ülle keige ilma peal!“. Laulik omandas rahva hulgas suure populaarsuse, küllalt suure tiraažiga esitrükk (3500 eks.) sai peagi otsa, teine trükk ilmus 1865. aastal ning kirjastaja Laakmann andis raamatust välja mitu piraattrükki.

Näitused

Harulduste ja arhiivkogu lugemissaalis väljapanek 1. augustist–31. oktoobrini 2019 Tuudur Vettik - sütitav laulupidude üldjuht

Tuudur Vettik
04.01.1898 Uniküla, Väike-Maarja kihelkond – 20.05.1982 Tallinn

Helilooja, pedagoogi, koorijuhi ja muusikateoreetiku Tuudur Vettiku heliloomingu kaalukaima osa moodustavad arvukad koori- ning soololaulud. Põhiliselt eesti luuletajate tekstidele (Ernst Enno, Villem Ridala, Juhan Smuul, Anna Haava, Julius Oro jt) ja rahvaluulele kirjutatud laulude kõrval on helilooja umbes kolmekümnele vokaalteostele ka ise sõnad loonud.
Koorijuhina tundis ta väga hästi koori võimalusi, samuti oli tal peen tekstitaju. Ta tõstis diktsiooni professionaalse vokaalkultuuri tähtsamate näitajate hulka ja juhtis ka teoreetiliselt selle saavutamise teedele. Oma varastest lauludest peale käsitles Vettik koori kui rikkalikku ansamblit, otsides erinevaid kõlavärve.

Kooritöösse sekkus Tuudur Vettik juba 1912. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, moodustades õpilastest nii segakoori kui meeskoori. Kooritöö jätkus Tartu Õpetajate Seminaris, kus ta pärast kihelkonnakooli lõpetamist õpinguid jätkas. Seminari meeskooriga anti 1917. aastal Aleksandri Gümnaasiumi aulas menukas kontsert, kus solistiks oli lauljatar Alice Kopli. Tuudur Vettikule oli see esimeseks täismõõduliseks kontserdiks, mida ta juhatas.

1922. aastal alustas T.  Vettik Tallinnas tööd noorteühingu Tungal segakoori juhina. Koor kuulus endise juhi Joosep Saare käe all Tallinna kooride paremiku hulka. T.  Vettik suutis hoida koori head nime.  Aasta lõpus toimunud koori esimese kontserdi puhul uue dirigendi juhatusel, konstateeris Th. Lemba: „Temperament ja vaimustus, millega noor Tuudur Vettik koori juhatab, nakatas kuulajaid niivõrd, et peaaegu terve kontserdi kava kordamisele tuli.“ See kontsert tõi talle esmakordselt laiema avalikkuse tähelepanu ja tunnustuse. Koor köitis kuulajaid eelkõige oma kõlarikkuse, repertuaari uudsuse, rütmilise kindluse ja hea diktsiooniga. Eriti viimasega ei saanud koorid tol ajal uhkustada. Nii algas 1920-ndatel aastatel Eesti kooride laialdane professionaliseerumine, milles uute suundade ja traditsioonide kujundamisel sai üheks juhtivamaks tegelaseks Tuudur Vettik.

1920–1930. aastatel oli Vettik üks Eesti muusikaelu aktiivsemaid tegelasi – ta juhatas mitmeid koore, lisaks  Tungla sega- ja meeskoorile, Tallinna Rahvaülikooli Seltsi segakoori, meeskoori Eesti Laulumehed; kirjutas raamatuid ja artikleid. Kokku on Vettik juhatanud 24 koori.
Ta oli armastatud koorijuht, laulupidude üldjuht 1933, 1938, 1947, 1960, 1969, 1980 aastate üldlaulupidudel. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut: "Laulukoori juhataja" (Tallinn, 1939), "Praktiline noodiõpetus laulukooridele" (Tartu, 1939), "Diktsioon laulus" (Tallinn, 1948), "Koorijuhi käsiraamat" (Tallinn, 1965) ning käsikirjaline "Muusikaõpik koorilauljaile" (1967).
Väljapaneku koostas Liis Tamm.

 

E-näitused

Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel

Mis linn see on ... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel

Kasuline kokaraamat

Tõllaga ja tõllata. - 17.-19. sajandi reisipilte

Mineviku menuraamat

Kroonikate aeg

Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt.

 

Kasulikke linke

Vanema kirjavara kohta leiab teavet veel