Harulduste ja arhiivkogu saal

Asume 3. korrusel

Oleme avatud E - R 12 - 17
laupäeval suletud

Juulis ja augustis E - R 12 - 18

Kontakt: e-post rara@nlib.ee, tel. 630 7301

Vanaraamatu spetsialistid
Sirje Lusmägi tel. 630 7303
Ruth Hiie ja Urve Sildre tel. 630 7304

Isikuarhiivide kasutamiseks leppige külastusaeg eelnevalt kokku e-post arhivaar@nlib.ee,
Anniki Vahkal tel. 630 7346, 5680 7346

Arhiivkogu (rahvustrükiste säilituskogu)
Reet Odraks tel. 630 7302

Harulduste ja arhiivkogu saalis saab kasutada:

  • haruldaste raamatute kogu teavikuid

  • arhiivkogu teavikuid, juhul kui teisi eksemplare raamatukogus ei ole

  • isikuarhiivide arhiividokumente, kusjuures:

    • kasutada saab korrastatud arhiive, millele on koostatud nimistud

    • korrastamata arhiivide kasutamine on piiratud

    • arvestatakse arhiivi üleandja poolt seatud ja seadustega kehtestatud juurdepääsupiiranguid

Lugemissaali teatmekogu sisaldab kirjandust haruldaste raamatute kohta, kultuuri- ja raamatuloolist, köiteajaloolist, genealoogilist jms. kirjandust, bibliograafiaid, sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Vastame päringutele, nõustame ja abistame:

  • haruldaste raamatute uurimisteemadele vastava kirjanduse otsimisel

  • defektsete haruldaste trükiste atribueerimisel

  • haruldaste trükiste kultuuriloolise väärtuse määramisel

  • rahvusteavikutega seotud teabe hankimisel

  • arhiividokumentide väljaselgitamisel
     

Harulduste ja arhiivkogu teavikutest ning arhivaalidest koopiate tegemine toimub vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kopeerimise juhendile.

 

Huvitav raamat

Aleksandr Puškin
Kidsi rüütel : Näitemäng kolmes waatuses. Tartu 1881.

Tänavu suvel möödub 220 aastat vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini (6. juuni 1799 Moskva – 10. veebruar 1837 Peterburi) sünnist. Rahvusraamatukogu harulduste ja arhiivkogu lugemissaalis tähistatakse kirjaniku tähtpäeva väljapanekuga, kus võib näha tõelisi haruldusi – Puškini teoste esitrükke ja tema eluajal ilmunud teoseid. Naeratuse toovad näole Puškini esimesed eestindused, mis ahvatlevad lugejat seikluslike pealkirjadega, nt „Pealiku tütar“ 1879 ja „Kidsi rüütel“ 1881 (tänapäeval tuntud "Kapteni tütre" ja "Ihnsa rüütli" nime all).

Värsstragöödia"Kidsi rüütel" ilmus proosatõlkes ning oli 19. sajandi lõpukümnendeil hinnatud lavateos, jõudes asjaarmastajate esituses korduvalt lavalaudadele.

Näitused

Harulduste ja arhiivkogu saalis on 6.03. - 28.04 väljapanek „​Aleksandr Puškin - 220"

Tänavu suvel möödub 220 aastat vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini (6. juuni 1799 Moskva – 10. veebruar 1837 Peterburi) sünnist.
Puškin oli romantiline luuletaja, kelle anne avaldus varakult. Luuletajana debüteeris ta 14-aastaselt ning juba 20-aastaselt avaldas esimese pikema teose, poeemi „Ruslan ja Ljudmilla“. Varakult avaldus ka Puškini temperament ja mässumeelsus. 1820. aastal saadeti ta asumisele Lõuna-Venemaale, karistuseks valitsevat korda ja tsaari isiklikult halvustavate epigrammide eest:

Воспитанный под барабаном,
Наш царь лихим был капитаном:
Под Австерлицем он бежал,
В двенадцатом году дрожал,…jne.

Hiljem tuli tal pagendatuna viibida ka oma mõisas Mihhailovskojes.

Puškinile antud napid 37 eluaastat möödusid viljakalt nii kirjanduses kui ka eraelus, valitsejate juures jäi ta aga alati ebasoosingusse. Ta kirjutas palju, lisaks luuletustele ja poeemidele ka jutustusi ja ajaloolisi uurimusi, näiteks Pugatšovi mässust või siis oma vaarisast, Peeter Suure moorlasest. Üks Puškini hinnatumaid teoseid, värssromaan „Jevgeni Onegin“, jõudis lugeja ette peatükkide kaupa 1824-1832 (8 vihikut). Ta oli oodatud kaasautor ka kirjandusalmanahhidele „Poljarnaja Zvezda“, „Severnõje tsvetõ“ jt. ning asutas 1936. aastal ise ajakirja „Sovremennik“, mis aga juba aasta pärast pidi ilmutama leinanumbri toimetaja surma puhul.
Eesti keelde hakati Puškinit tõlkima juba 19. sajandi lõpul, esimesed tõlked olid „Pealiku tütar“ (1879) ja „Kidsi rüütel“(1881).

Välja on pandud RR harulduste kogust Puškini eluajal ilmunud teosed ja esimesed tõlked eesti keelde.
Väljapaneku koostas Sirje Lusmägi.

 

E-näitused

Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel

Mis linn see on ... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel

Kasuline kokaraamat

Tõllaga ja tõllata. - 17.-19. sajandi reisipilte

Mineviku menuraamat

Kroonikate aeg

Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt.

 

Kasulikke linke

Vanema kirjavara kohta leiab teavet veel