Harulduste ja arhiivkogu saal

Asume 3. korrusel

Oleme avatud K - R 10 - 18
Esmaspäeval, teisipäeval ja laupäeval suletud

Juunis ja juulis K - R 12 - 18

Kontakt: e-post rara@nlib.ee, tel. 630 7301

Vanaraamatu spetsialistid
Sirje Lusmägi tel. 630 7303
Ruth Hiie ja Urve Sildre tel. 630 7304

Isikuarhiivide kasutamiseks leppige külastusaeg eelnevalt kokku e-post arhivaar@nlib.ee,
Anniki Vahkal tel. 630 7346, 5680 7346

Arhiivkogu (rahvustrükiste säilituskogu)
Reet Odraks tel. 630 7302

Harulduste ja arhiivkogu saalis saab kasutada:

  • haruldaste raamatute kogu teavikuid

  • arhiivkogu teavikuid, juhul kui teisi eksemplare raamatukogus ei ole

  • isikuarhiivide arhiividokumente, kusjuures:

    • kasutada saab korrastatud arhiive, millele on koostatud nimistud

    • korrastamata arhiivide kasutamine on piiratud

    • arvestatakse arhiivi üleandja poolt seatud ja seadustega kehtestatud juurdepääsupiiranguid

Lugemissaali teatmekogu sisaldab kirjandust haruldaste raamatute kohta, kultuuri- ja raamatuloolist, köiteajaloolist, genealoogilist jms. kirjandust, bibliograafiaid, sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Vastame päringutele, nõustame ja abistame:

  • haruldaste raamatute uurimisteemadele vastava kirjanduse otsimisel

  • defektsete haruldaste trükiste atribueerimisel

  • haruldaste trükiste kultuuriloolise väärtuse määramisel

  • rahvusteavikutega seotud teabe hankimisel

  • arhiividokumentide väljaselgitamisel
     

Harulduste ja arhiivkogu teavikutest ning arhivaalidest koopiate tegemine toimub vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kopeerimise juhendile.

 

Huvitav raamat

Abhandlung von Livländischen Geschichtschreibern. Riga, 1772.

Abhandlung von Livländischen Geschichtschreibern on Friedrich Konrad Gadebuschi esimene trükis ilmunud uurimus - kronoloogiline ülevaade Liivimaa ajalookirjutajatest.

Näitused

Harulduste ja arhiivkogu lugemissaalis on 8. jaanuarist – 2. märtsini väljapanek "Friedrich Konrad Gadebusch 300".

Fr. K. Gadebusch (29.01.1719-20.07.1788) oli viljakas baltisaksa kirjamees ja ajaloolane. Ta sündis Läänemeres asuval Rügeni saarel (tollal kuulus saar Rootsile, kuid hiljem läks Preisimaa koosseisu). Noor Gadebusch omandas hariduse Saksamaal; pärast Hamburgi gümnaasiumi jätkas ta õpinguid Greifswaldi ja Königsbergi ülikoolis, õppides ajalugu, filosoofiat ja õigusteadust.

Liivimaale saabus Fr. K. Gadebusch 1748. aastal, juba ligi 30-aastase mehena. Tema karjäär Liivimaal kulges tõusujoones. Alustanud von Rosenkampffi perekonnas koduõpetajana, õnnestus tal peatselt leida tööd notarina Tartus. 1767. aastal kutsus Tartu raad Gadebuschi linnasündikuks ning juba 60. aastate lõpus juhtis ta vana ja haige linnapea Ludwig Christian Stegemanni (-1776) asemel kogu linna asjaajamist. 1771. aastal sai Gadebusch ise justiitsbürgermeistriks. Gadebusch saavutas Tartus suure autoriteedi, teda peeti omamoodi lepitajaks sisevastuoludest käärivas linnas.

Linna juhtimise kõrvalt tegeles Gadebusch Liivimaa ajalooga; kogus trükiseid ja allikmaterjale, pannes tallele iga pisimagi infokillukese.

Esimese trükitud uurimuse avaldas Gadebusch suhteliselt hilja – ta oli juba 53-aastane, kui mitte just eriti mahukas kronoloogiline ülevaade Liivimaa ajalookirjutajatest Abhandlung von Livländischen Geschichtschreibern (Riga, 1772) trükivalgust nägi. Seejärel aga hakkas teoseid ilmuma nagu paisu tagant: järgneva tosina aasta jooksul ületas tema trükitud teoste maht 6000 lk., mahukamad ja tähtsamad neist 3-köiteline Liivimaa kirjameeste leksikon (Riga, 1777) ja 9-osaline (4 raamatus) ajalookroonika Livländische Jahrbücher (Riga, 1780-1783).

Näitusel on välja pandud valik Gadebuschi eluajal ilmunud teoseid. Neist tähelepanuväärseim on kahtlemata 18. sajandi kirjamehe omakäeliste täiendustega teos - 3-köiteline Liivimaa kirjameeste leksikon (Riga, 1777). Autori märkmed on kirjutatud raamatuisse köidetud vahelehtedele ja näitavad tema töömeetodit – mitte üks infokild ei tohi minna kaduma, iga fakt – kas perioodikast, kirjavahetusest või eravestlusest saadud, tuleb kirja panna. Näitust ilmestavad Tartu vaadetega litograafiad ja gravüür. 


E-näitused

Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel

Mis linn see on ... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel

Kasuline kokaraamat

Tõllaga ja tõllata. - 17.-19. sajandi reisipilte

Mineviku menuraamat

Kroonikate aeg

Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt.

 

Kasulikke linke

Vanema kirjavara kohta leiab teavet veel