Harulduste ja arhiivkogu saal

Asume 3. korrusel

Oleme avatud E - R 12 - 17
laupäeval suletud

Kontakt: e-post rara@nlib.ee, tel. 630 7301

Vanaraamatu spetsialistid
Sirje Lusmägi tel. 630 7303
Ruth Hiie ja Urve Sildre tel. 630 7304

Isikuarhiivide kasutamiseks leppige külastusaeg eelnevalt kokku e-post arhivaar@nlib.ee,
Anniki Vahkal tel. 630 7346, 5680 7346

Arhiivkogu (rahvustrükiste säilituskogu)
Reet Odraks tel. 630 7302

Harulduste ja arhiivkogu saalis saab kasutada:

  • haruldaste raamatute kogu teavikuid

  • arhiivkogu teavikuid, juhul kui teisi eksemplare raamatukogus ei ole

  • isikuarhiivide arhiividokumente, kusjuures:

    • kasutada saab korrastatud arhiive, millele on koostatud nimistud

    • korrastamata arhiivide kasutamine on piiratud

    • arvestatakse arhiivi üleandja poolt seatud ja seadustega kehtestatud juurdepääsupiiranguid

Lugemissaali teatmekogu sisaldab kirjandust haruldaste raamatute kohta, kultuuri- ja raamatuloolist, köiteajaloolist, genealoogilist jms. kirjandust, bibliograafiaid, sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Vastame päringutele, nõustame ja abistame:

  • haruldaste raamatute uurimisteemadele vastava kirjanduse otsimisel

  • defektsete haruldaste trükiste atribueerimisel

  • haruldaste trükiste kultuuriloolise väärtuse määramisel

  • rahvusteavikutega seotud teabe hankimisel

  • arhiividokumentide väljaselgitamisel
     

Harulduste ja arhiivkogu teavikutest ning arhivaalidest koopiate tegemine toimub vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kopeerimise juhendile.

 

Huvitav raamat

Eesti laulik : 125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad  
J. V. Jannsen, Tartu 1860.

19. sajandi keskel hakkas ilmuma eestikeelseid ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum neist on Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) koostatud laulutekstide kogu „Eesti laulik“ (1860). Peamiselt laulukooridele mõeldud kogumiku juurde ilmus paar aastat hiljem ka noodiraamat. Laulud on jaotatud temaatiliselt: isamaalaulud, sõjalaulud, kevade- ja suvelaulud, jaanipäevalaulud, sügise- ja talgulaulud, hommikulaulud ning õhtulaulud.
Enamasti on need tõlked või mugandused saksa keelest, näiteks laul „Eestima käib ülle keige, Ülle keige ilma peal!“. Laulik omandas rahva hulgas suure populaarsuse, küllalt suure tiraažiga esitrükk (3500 eks.) sai peagi otsa, teine trükk ilmus 1865. aastal ning kirjastaja Laakmann andis raamatust välja mitu piraattrükki.

Näitused

Johann Voldemar Jannsen 200
6. mai–4. juuli 2019

Väljapanekul näeb oma aja ühe viljakama ja loetavama kirjamehe Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) eluaegseid töid ja esitrükke. Esitatud on kümmekond haruldast trükist, vanim neist 1845. a. ilmunud misjoniteemaline Sannumed paganatest, nende eba ussust ning õnnetumast ellust. Sama teemat käsitleb ka Laupäwa-õhtune Küllalinne (1853). Tutvuda saab laulukooridele ilmalikku repertuaari pakkuva mahuka kogumikuga „Eesti laulik“ (1860) ja selle juurde kuuluva noodiraamatuga (1862), rahva hulgas populaarse ilukirjandusliku seeriaväljaandega “Sannumetoja”, juturaamatuga Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale (1854). Pilku püüab salmikogu „Eesti Laste-Rõõm“ (1865) käsitsi koloreeritud illustratsioonidega. Näha saab Jannseni asutatud ajalehe Perno Postimees esimest numbrit 5. juunist 1857 ja Eesti Postimehe proovinumbrit 1. novembrist 1863.
Väljapaneku koostas Urve Sildre.

 

E-näitused

Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel

Mis linn see on ... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel

Kasuline kokaraamat

Tõllaga ja tõllata. - 17.-19. sajandi reisipilte

Mineviku menuraamat

Kroonikate aeg

Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt.

 

Kasulikke linke

Vanema kirjavara kohta leiab teavet veel