Haruldused

Harulduste kogust

Haruldaste raamatute piiritlemiseks on Euroopa teadusraamatukogud kehtestanud üldised ajalised piirid.

Haruldustena käsitletakse kõiki käsipressil ajavahemikus u. 1455–u. 1830 Euroopas trükitud raamatuid. Lisaks ajapiirile arvestatakse ka territoriaalset või rahvuslikku vanusepiiri, mis on seotud raamatute trükkimise alguse ja nende laiema levikuga vastaval maal. Eestikeelsete trükiste rariteetsuse piiriks on võetud aasta 1860. See vastab ka trükiprotsessis toimunud muutustele ehk lõpetab käsipressil trükkimise aja Eestis – 1846 võttis Tartu trükkal ja kirjastaja Heinrich Laakmann (1802–1891) esimesena Eestis kasutusele kiirpressi. Mujal Euroopas jääb kiirpressi kasutuselevõtmine ajavahemikku 1814–1850.

Eesti Rahvusraamatukogus on aja- ja kultuurilooliselt väärtuslikud Eesti ja välismaised trükised koondatud haruldaste raamatute kogusse. Siin säilitatakse kõiki enne 1831. aastat ilmunud võõrkeelseid ja enne 1861. aastat ilmunud eestikeelseid trükiseid. Hiljem ilmunud rahvustrükistest hoitakse üht, kõige paremini säilinud eksemplari arhiivkogus.

Uuematest teavikutest lisanduvad valikuga autograafide, käsikirjaliste paranduste, omanikumärkidega ja tsensorieksemplarid, kunstipärased köited, bibliofiilsed ning luksusväljaanded.
Kokku on harulduste kogus 28000 trükist, millest 8 vanimat on pärit 15. sajandist, 1500 trükist 16.–17. sajandist.

Haruldaste raamatute kogu teavikuid saab kasutada  harulduste ja arhiivkogu saalis. Nad on leitavad  E-kataloogi ESTER kaudu.
Digiteeritud raamatute täistekstid on kättesaadavad digitaalarhiivi DIGAR ja e-kataloogi  ESTER vahendusel.
Kohaviit algab harulduste kogu tähisega „R”. Teavet harulduste kogu trükiste kohta annavad ka temaatilised e-näitused.

Kogu ajaloost

Eesti Rahvusraamatukogu eelkäijal Riigiraamatukogul oli väike, kuid sihiteadlikult valitud vanaraamatute, s.t. kuni 19. sajandini ilmunud trükiste kogu. Põhiosa sellest moodustasid ajaloolise ja juriidilise suunitlusega raamatud, eriti Baltica. Oluliselt suurenes kogu aastail 1939–1940 lahkunud baltisakslastelt omandatud raamatute arvel, mille hulgas oli märkimisväärselt vanaraamatuid.

Haruldaste raamatute kogu süsteemipärane loomine ja korraldamine algas 1945. aastal, ajenditeks ja põhjusteks lõppenud sõda, muutunud riigikord ning oluliselt suurenenud raamatuvarad. Riigiraamatukogule anti üle paljude eraisikute ning tegevuse lõpetanud või töö ümber korraldanud asutuste, seltside, organisatsioonide raamatukogud, s-h. muuseumidest, õppeasutusest, natsionaliseeritud raamatukauplustest, antikvariaatidest, kirjastustest ja trükikodadest pärit raamatud, mille hulgas leidus hulgaliselt ka vanu ja haruldasi raamatuid.

Haruldaste raamatute kogu tuumiku moodustavad raamatud Tallinna vanima kooli Tallinna Gümnaasiumi, Narva Kirikuraamatukogu, Pärnu muuseumi raamatukogust ja Tallinna Keskraamatukogust. Väiksemad osad pärinevad Liivimaa Maagümnaasiumi, Paide ja Haapsalu kreiskooli, Tallinna Aleksandri gümnaasiumi, Narva Suurgildi, Saaremaa Uurimise Seltsi, Sõjavägede Staabi raamatukogust ja Hans Leokese arhiivraamatukogust.

Haruldaste raamatute kogu talletab mitut väärtuslikku erakogu või nende osi, näiteks kogusid, mille omanikuks on olnud Narva Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Lange (1717–1788), Rakvere kreiskooli õpetaja Heinrich Johann Winkler (1798–1864), jurist Viktor Johanson (1880–1941?), Tallinna Toomkooli rektor ja ajalooõpetaja Aleksander Winkler (1888–1961), Vene keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi poeg Aleksei Bobrinski (1762–1813) jt.

Samuti leidub kogus raamatuid, mis on kuulunud tuntud bibliofiilidele, nagu Joseph Conrad de Nuss (1746–1795), Aleksander Tassa (1882–1955), Bernhard Linde (1886–1954), Gustav Matto (1886–1972),  ja baltisaksa aadlisuguvõsadele (Benckendorffid, Dehnid, Meyendorffid, Samsonid, Sieversid, Stackelbergid, Tollid, Ungern-Sternbergid, Vietinghoffid, Wahlid jt.).

Sõjajärgsetel aastatel osteti rariteete ka Moskvast ja Leningradist, s-h. Peterburi Ülikooli professori Aleksandr Grebjonkini (1881–?) kogu.

Eesti trükised

Eesti kirjavara vanemaid ja kultuurilooliselt väärtuslikumaid väljaandeid on kokku 5000. Raamatukogu vanim eestikeelne ja ühtlasi vanim Tallinnas trükitud raamat on baltisaksa vaimuliku ja kirjamehe Heinrich Stahli eesti- ja saksakeelse paralleeltekstiga jutluseraamat Leyen Spiegel (Reval, 1641–1649, 2 osa). 17. sajandi trükiste seas on ülekaalus põhja- ja lõunaeestikeelsed kodu- ja kirikuraamatud, neist kahe haruldase Tarto-Ma Kele Kässi Ramatu (Riga, 1691 ja 1698) fragmendid avastati harulduste kogus katkise köite kaante seest 1981. aastal. Trükistest pole Eestis säilinud ühtegi täielikku eksemplari.

18. sajandi trükistest võib esile tuua põhjaeestikeelse Uue Testamendi ja Piibli (Tallinn, 1715 ja1739) esitrüki, esimese ajakirja Lühhike öppetus (Põltsamaa, 1766), esimese kokaraamatu Köki ja Kokka Ramat (Tallinn, 1781) ning RRi vanima aabitsa Otto Wilhelm Masingu ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele (Tartu, 1795).

19. sajandi trükiste osas väärivad mainimist esikteosed, nagu esimene talurahvaseadus Iggaüks, kes nouab sannakulik ja öige olla ... (Tallinn, 1802), esimesed aineõpikud, nagu aritmeetikaõpik Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst(Tartu, 1806), esimene eestikeelne luulekogu Monned Laulud (Tallinn, 1806), esimene juttude kogumik Sarema Jutto ramat (Mitau, 1807), esimene tervishoiu käsiraamat Terwisse Katekismusse Ramat (Tallinn, 1816), Otto Wilhelm Masingu nn. talurahvaentsüklopeedia Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (Tartu, 1818). Kogus leidub oluliste rahvavalgustuslike kirjatööde ja populaarsete juturaamatute (Fr. W. v.Willmann, J. W. L. v. Luce, P. A. Fr. v. Mannteuffel, C. W. Freundlich, Fr. R. Kreutzwald, J. W. Jannsen jt.) väljaandeid.

Ainsad teadaolevad eesti trükiste eksemplarid harulduste kogus

Baltica trükised

Eesti- ja Liivimaal välja antud või seda maa-ala käsitlevad saksa või muudes võõrkeeltes ilmunud tööd ehk nn. Baltica, kajastavad selle piirkonna ajalugu, õigust, loodust, majandust, keeleteadust. Esindatud on ka vaimulik, ilu- ja reisikirjandus.

Vanim Baltica trükis on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika Chronica der Prouintz Lyfflandt (1. tr. Rostock, 1578 ja 3. tr. Bart, 1584). Ligi 2000 Baltica trükise hulgas on ka teised ajalookroonikate esmatrükid (Liivimaa vanem riimkroonika, Läti Henrik, Th. Hjärne, S. Henning, Chr. Kelch), ning mitmed ajalooraamatud (G. Bergmann, C. v. Ceumern, G. H. Merkel, J. Chr. Petri, H. J. v. Jannau, A. W. Hupel, Fr. K. Gadebusch). Lisaks seadustekogumikele, määrustele, korraldustele, statuutidele sisaldab kogu piibleid, jutluse-, palve- ja lauluraamatuid. Kooliraamatutest on levinumad matemaatikaõpikud (M. Weber, J. D. Intelmann, J. Wolck) ning aabitsad ja keeleõpikud (A. Thor Helle, H. Göseken, A. W. Hupel). Leidub  käsiraamatuid ja teatmeteoseid põllumajandusest (J. Hermann, S. Gubert, W. Chr. Friebe, Fr. J. Klapmeyer, H. Fr. Dullo), loodusest (J. B. Fischer, W. Chr. Friebe, W. Drümpelmann), mesilaste pidamisest (Fr. W. v. Willmann), samuti kokaraamatuid (K. Fehre).

Väärtuslik täiendus Baltica kogule oli Heinrich Gösekeni eesti keele grammatika Manuductio ad Linguam Oesthonicam (Reval, 1660) fragmentide leid harulduste kogust 1996. aastal. Trükise lehti oli kasutatud 1747. aastal Jenas ilmunud Cicero kõnede köitmisel.

Ainsad teadaolevad Baltica trükiste eksemplarid harulduste kogus

Lääne-Euroopa trükised

Raamatukogu vanimad raamatud on hälltrükised e. inkunaablid - 15. sajandi keskpaigast kuni 1501. aastani trükitud raamatud, mida on kokku kaheksa. Need on keskaja teoloogide ja filosoofide (Petrus Lombardus, Lambertus de Monte, Hugo de Sancto Caro, Johannes Versor) tööd ladina keeles. RRis säilitatavast vanimast raamatust Postilla super quattuor Evangelia (Basel, 1482) on säilinud 32 lehefragmenti, mis avastati harulduste kogus 1977. aastal katkiste köitekaante seest. Vanim tervikuna säilinud raamat on 15. sajandi Kölni teoloogi Lambertus de Monte teos Copulata super tres libros De anima Aristotelis (Köln, 1486).

16. sajandi I poole trükiste - postinkunaablite e. paleotüüpide hulgas leidub väljapaistvate humanistide, teoloogide, kirikureformaatorite, filosoofide (Philipp Melanchthon, Rotterdami Erasmus, Johann Bugenhagen, Martin Luther, Tomasso Campanella jt.) ning kreeka-rooma kirjandusklassikute teoseid.

16.–17. sajandi raamatutest väärivad tähelepanu silmapaistvate trükkalite ja kirjastajate Elzevieride, Christoph Plantini, Aldus Manutiuse väljaantud ja nende järgi nime saanud raamatud – elseviirid, plantiinid, aldiinid.

Valdav osa kogust, üle 14 000 Lääne-Euroopa raamatu, pärineb 18. sajandist ja 19. sajandi esimesest kolmandikust, hõlmates kõiki tähtsamaid teadusalasid: teoloogiat, filosoofiat, ajalugu, õigust, poliitikat, sõjandust, ilukirjandust, keeleteadust, loodusteadusi jms.

Domineerivad saksakeelsed ja saksa keelealal väljaantud trükised, järgneb Prantsusmaa ja Madalmaade trükikodade toodang. Esile võib tuua kommenteeritud seadustekogusid, riikide ja organisatsioonide ajaloo käsitlusi, kirjandusklassikute tööde väljaandeid, s-h. antiikautorite töid, paljudes keeltes ilmunud piibleid koos tüüpiliste ja haruldaste köidetega, rohkelt illustreeritud reisikirju maailma eri paigust, Prantsusmaa ja Hollandi ülikoolides kaitstud dissertatsioonide ja saksa juhutrükiste konvoluute. Väärtuslikku teavet oma aja kohta leiab arvukatest universaalse sisuga ja erialastest leksikonidest.

Ainsad teadaolevad Lääne-Euroopa trükiste eksemplarid harulduste kogus

  • Dupré de Saint-Maur, N. F. The state of innocence and fall of man. London, 1746.

  • Millot, C. F. X. Elements of the history of England. London, 1772, 2. tr., 1.–3. kd.

Vene trükised

Vanim vene trükis on vanaslaavikeelne liturgiline raamat Триодь цветная (Москва, 1591). Kogusse kuulub kokku 109 16.–20. sajandi vanaslaavikeelset e. kirillitsaraamatut.

18. sajandi raamatute hulgas on haruldasi Peeter I aegseid ilmalikus kirjas trükiseid, tuntud valgustaja ja kirjastaja Nikolai Novikovi väljaandeid, samuti tähtsamad vene keeleteaduse alased tööd, nagu esimese venekeelse grammatika esitrükk Российская грамматика Михайла Ломоносова (Санкт-Петербург, [1757]) ja 6-köiteline esimene seletav sõnaraamat Словарь Академии Российской (Санкт-Петербург, 1789–1794). 

Kogus säilitatakse ainsat seni teadaolevat ja varem Tallinna Gümnaasiumile kuulunud eksemplari 18. sajandi aabitsaväjlaandest Новый российский букварь(Санкт-Петербург, 1785, 3. tr.). 

19. sajandi trükiste seas on tsensuuri hävitatud ja üksikutes eksemplarides säilinud raamatuid.

Kogus leidub 18.–20. sajandi vene kirjandusklassikute (N. Karamzin, I. Krõlov, A. Puškin, M. Lermontov, N. Gogol, F. Dostojevski, L. Tolstoi jt.) eluajal ilmunud haruldasi väljaandeid, kaasa arvatud nn. hõbeajastu autorite (A. Blok, A. Ahmatova, M. Tsvetajeva, O. Mandelštam, I. Severjanin jt.) töid.

Ainus teadaolev vene trükise eksemplar harulduste kogus

Käsikirjad

Käsikirjade hulgas on originaaldokumente, õigusalaseid, s-h. Eesti- ja Liivimaa rüütli- ja maaõiguse ning Balti seaduste käsikirju 16.–18. sajandist, aadliprivileege, kirikuteenistuse-, jutluse- ja palveraamatuid, juturaamatute ümberkirjutusi, raamatukogukatalooge, reisialbumeid, kokaraamatuid, loengute konspekte.

Saksa-, eesti -ja venekeelsete käsikirjade kõrval on kogus ka üksikuid araabia-, pärsia-, kirikuslaavi-, ladina- ja ingliskeelseid manuskripte.

Vanimad trükised

 

Uut meie kogus

Valik 2017. a. lisandusi

Rahvustrükised:

  • Eesti Ma Rahwa Koddo- ja Kirriko-Ramat. Tallinn,1845.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  • Kristusse Apostlide ja kahhe Usso-tunnistajatte ehk martride wiimsist ellopäwadest ja surmas. Tallinn, 1842.
    Hernhuutliku kirjamehe Christian Friedrich Janteri tõlgitud teos. Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  • Aboni üks karja pois ja Iron temma saatja, reisiwad Eteri male. Tartu, 1845.
    Tõlkeliste juturaamatute autori Aleksander Umblia mõistujutt.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

Digitaalkoopiad

hangiti Kopenhaageni Kuninglik raamatukogust,  New Yorgi Avalik Raamatukogust.

Baltica trükised:

  • Essai historique sur le Commerce de la Mer-Noire. P. 1. Dorpat, 1816.
    Alexandre Lebruni (1793–1855) filosoofiadoktori dissertatsioon Musta mere kaubanduse ajaloost. Pariisis sündinud Lebrun õppis õigusteadust Tartu Ülikoolis (1812—1816), töötas ministeriumi ametnikuna Peterburis. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoridissertatsioon.

  • Symbolae ad historiam et diagnosin condylomatum. Reval, 1828.
    Tartu Ülikoolis kaitstud doktoridissertatsioon. Hermann Alfred von Zur Mühleni (1801-1856) papilloomiviirust käsitlev meditsiinidoktori dissertatsioon. Tallinnas sündinud Zur Mühlen õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Oli sõjaväearst ja kadetikorpuse ülemarst Peterburis.

Välisteavikud:

  • Observationum Et Emendationum Libri XVII. Köln, 1578.
    Prantsuse õpetlase, oma aja ühe tuntuima Rooma õiguse asjatundja Jacques Cujas (1522-1590) teos.

  • Москва: Синодальная типография, 1763. 2. kd.
    Kirikuslaavikeelne jumalateenistuse raamatu.

 

Valik 2016. a. lisandusi

Rahvustrükised:

  • Ued waimolikkud laulud. Tallinn, 1793.
    Pastor Peter Heinrich v. Frey tõlgitud kogumik, mida väärtustab estofiilist literaadi Johann Heinrich Rosenplänteri autogramm.

  • Jouloanne lastele. Tallinn, 1853, 2. tr.
    Koostas Tallinna tütarlaste vaestekooli õpetaja Johann Diesfeld.

  • Lesknaene Margate tulletornis. Riia, 1859.
    Tõlkeline haledusjutt.

Digitaalkoopiad

hangiti Poolast (Olsztyni vaimuliku seminari Hosianum raamatukogu), Wroclawi Ülikooli Raamatukogu) ja Läti Rahvusraamatukogust.

Baltica trükised:

  • Dissertatio inauguralis iuridica continens caput iuris controversum an et quatenus ad reddendas rationes, et ad restituendum, ... Dorpat, 1807.
    Johann Lütkensi (1765–1842) Tartu Ülikoolis kaitstud õigusteaduste doktori dissertatsioon.

  • Ordinis medici in universitate literarum Jenensi ...  Jena, 1804.
    Kutse Agathus Gottlieb Schmidti (1778-?) meditsiinidissertatsiooni kaitsmisele Jenas Trükis sisaldab lisaks dissertatsiooni lühitutvustusele ka Pärnust pärit Schmidti elulugu ja on ainus teadaolev eksemplar Eestis

Välisteavikud:

  • Минея служебная, ноябрь. Москва: Печатный Двор,1690.

  • Служебник. Москва: Печатный Двор, 1777.

  • Псалтирь. [Клинцы: тип. Ф. Карташева], 1796.
    Vanausuliste trükikeskuses Klintsõs ja Potšajevis trükitud eksemplare on säilinud vaid vähesel arvul seoses vanausuliste trükiste tsensuuri, arestide ja konfiskeerimistega.

 

Valik 2015. a. lisandusi

Rahvustrükised:

  • Lappsekeste söber I. k., 182-?.
    Kooliõpetaja ja hernhuutliku kirjamehe Johann Reinhold Masingu (1768–1824) vaimulik lasteraamat. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.

  • Usklik Lambakarjane Josep. Tallinn, 1838.
    Teoloogi ja kirjamehe Christian Friedrich Janteri (1801–1882) hardusraamat. Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  • Jesusse Siraki Tarkusse ramat. Tallinn, 1837.
    Laiuse kirrikoöppetaja Heinrich Georg von Jannau (1789–1869) kihelkonna koolilastele mõeldud vaimulik raamat.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  • Palwe Palwusse, Eenpalwe nink Kittusse Laulo. Tartu, 1820.
    Hernhuutlike kirjameeste Johann Christian Quandt noorema (1733–1822) ja  Aleksander Raudjala (1734–1817) koostatud lõuna-eestikeelne vennastekoguduse käsiraamat.
    Eksemplari teeb eriliseks sinna juurde köidetud käsikirjalised noodid.

Digitaalkoopiad: 

Jätkati digitaalkoopiate hankimist eestikeelsetest haruldastest raamatutest, millest ei ole Eestis säilinud ühtegi eksemplari.

Unikaalsete trükitse digikoopiaid telliti kahest Saksamaa (Hamburgi Riigi- ja Ülikooliraamatukogu, Francke asutuste pearaamatukogust Halles) ja kahest Soome raamatukogust (Turu Ülikooli Raamatukogu, Helsingi Ülikooli Raamatukogu):

Baltica trükised:

  • Kenicius Kenicii (1666–u. 1707). De columnis Herculis dissertatio ... Dorpat, 1692.
    Tartu Ülikoolis kaitstud dissertatsioon.

  • Lindahl, Carl Peer (1775–1848). Dissertatio academica de expeditione Johannis I. Svercheridae in Livoniam, … Aboae, 1798.
    Turu Ülikoolis kaitstud dissertatsioon.

  • Verzeichniss der nicht-theologischen Werke. Riga, 1829.
    Baltisaksa  kiriku- ja haridustegelase, Liivimaa kindralsuperintendendi Karl Gottlob Sonntagi (1765–1827) raamatukogu oksjoni kataloog.

  • Almanach dramatischer Spiele. Leipzig, 1810.
    Saksa näitekirjaniku, Tallinna esimese teatri asutaja August von Kotzebue (1761–1816) näidendeid koondava almanahhisarja (1803–1834) 8. aastakäik käsitsi koloreeritud illustratsioonidega.

  • Livländischer Kalender ... (Riga,1815, 1816, 1818, 1821, 1825, 1826, 1828).
    7 aastakäiku Riias väljaantud kalendrist.

 

Valik 2014. a. lisandusi

Rahvusteavikud:

  • Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat. Tarto, 1796.
    Lõunaeestikeelne lühendatud Vana Testament.

  • Kristlik Oppetusse-Ramat, ehk Önsa Lutterusse Katekismus. Tarto, 1793.
    Lõunaeestikeelne katekismuse seletus. 

  • [Talurahvaseadused]. 1819?. 1. vihik.
    [Talurahvaseadused]. 1819?. 2. vihik.
    Hageri kirikule kuulunud eestikeelne käsikiri kahes vihikus, mis sisaldab talurahvast puudutavaid õigusakte 18. sajandist ja 19. sajandi algusest. Teises vihikus on 2 publikaadi ümberkirjutused 1819. aastast, neist ühte pole trükisena säilinud (Plakkat. Et kül mitme seadmissega, mis sesinnatsest Kubbermangi Vallitsussest trükkitud on... Janiku 19mal päwal, 1819 aastal).

 Digitaalkoopiad:

Jätkati digitaalkoopiate hankimist eestikeelsetest haruldastest raamatutest, millest ei ole Eestis säilinud ühtegi eksemplari. Lundi Ülikooli raamatukogust telliti digitaalkoopiad kolmest Eesti trükise punasesse raamatusse kuuluvast ainueksemplarist:

  • Önsa Lutri Laste Oppus. Riga, 1694.
    Vanim säilinud lõunaeestikeelne leeriõpik.

  • AEHIK ...  Riga, 1694.
    Vanim säilinud põhjaeestikeelne Forseliuse aabits.

  • AEHIK ... Riga, 1698.
    Vanim säilinud lõunaeestikeelne Forseliuse aabits.
    Eesti haridustegelane ja kirjamees, rahvakooli algataja Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) andis oma eluajal välja aabitsa 1685 või 1686, mis pole säilinud. 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat, mis on arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks.

 Baltica trükised:

  • Ledebour, C. Fr. V. Monographia generis paridum. Dorpat, 1827.
    Saksa botaaniku, 1811–1836 Tartu Ülikooli loodusteaduste professori, botaanikaaia rajaja ja juhataja Carl Friedrich von Ledebouri (1785–1851) üks arvukatest Altai uurimisretke põhjal valminud uurimistöödest.

  • Henzi, S. G. R. Ad audiendam orationem in Auditorio Maximo d. VI. Dec. habendam qua diem Nicolai I. imperatoris et domini nostri longe clementissime sancto nomini dicatum concelebrabit Universitas Literarum Dorpatensis invitat Rudolphus Henzi .... Inest libri ecclesiastae argumenti brevis adumbration. Dorpat, 1827.
    Saksa usuteadlase ja orientalisti, 1820–1829 Tartu Ülikooli eksegeetika ja idakeelte professori Samuel Gottlieb Rudolf Henzi (1794–1829) Tartu Ülikoolis peetud kõne.

  • Götze, Fr. W. Eudämon oder Character der glückseligen Seele. Riga, 1792.
    Riia Toomkooli rektori, Tartu Ülikooli esimeseks füüsikaprofessoriks kutsutud, kuid varalahkunud Friedrich Wilhelm Götze (1753–1801) töö.

  • August von Kotzebue (1761–1819) 4 näidendit: Der alte Leibkutscher Peter des dritten (1799), Armuth und Edelsinn (1795), Die Kreutzfahrer (1803), Der  Spiegelritter (1802).

 Välisteavikud:

  • Псалтирь с восследованием. Москва: Печатный Двор, 1689.
    Kirikuslaavikeelne psalter.

  • История об отцах и страдальцах соловецких. [Клинцы: тип. Ф. Карташева], 1790.
    Vanausuliste trükikojas Klintsõs ilmunud kirikuslaavikeelne teos Solovetsi saare vanausuliste kannatustest.

 

Valik 2010. aasta lisandusi

 Rahvustrükised:

  •  Luce, J. W. L. v. Juhhataja Piibli ramato sisse. Tallinn, 1789.
    Baltisaksa valgustustegelase, kirjamehe ja pastori, 1781 Saaremaa Püha kirikuõpetaja Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750(1756)–1842) piibliõpetuse 2. trükk.

  • Önsa Öppetaja Lutterusse Katekismusse Ramat. Tallinn, 1793.
    Katekismuse 4. trükk, millest on teadaolevalt säilinud 3 eksemplari.

  • Freylinghausen, J. A. Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistussest. [Tallinn], Minuth, 1793 [180-?].
    Saksa pietistlike usuraamatute ning kirikulaulude autori Johann Anastasius       Freylinghauseni (1670–1739) hernhuutliku suunitlusega populaarse teose 9. trükk. Teadaolevalt on säilinud 3 eksemplari.

  • Katekismusse Öppetusse Selletus. Tallinn, 1839.
    Teadaolevalt on säilinud 3 eksemplari.

  • Talurahwa Kuulutaja. Tartu, 1860. (nr. 6, 12).
    Lünklikult säilinud ajalehe 2 numbrit.

Baltica trükised:

  • Parrot, G. Fr. Ueber den Einfluss der Physik und Chemie auf die Arzneykunde. Dorpat, 1802.
    Füüsiku, Tartu Ülikooli professori ja rektori Georg Friedrich Parroti (1767–1852) dissetatsioon, millelle ta kaitses Tartus füüsika korralise professori kutse saamiseks.

  • Paulsohn, P. Dissertatio inauguralis medico-practica sistens methodum generaliorem morbos chronicos rite tractandi. Halle, 1747.
    Tartus, hiiljem Peterburis ja Ukrainas arstina töötanud Paul Paulsohni dissertatsioon.
    Ainus teadaolev eksemplar Eestis.

 

 Valik 2009. a. lisandusi

  Rahvustrükised:

Baltica trükised:

  • Burchart, J. Dissertatio medica inauguralis de haereditaria dispositione ad varios affectus. Halle, 1706.
    Tallinna apteekri ja linnaarsti Johannes Burchart V (1683–1738) doktoridissertatsioon.

  • Struve, Fr. G. W. Observationes astronomicas, institutas in specula Universitatis caesareae Dorpatensis.Dorpat, 1820–1825, 2.–4. kd.
    Astronoomi, Tartu Tähetorni direktori ja Ülikooli professori Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793–1864) toimetatud Tartu Ülikooli Tähetorni publikatsioonid.

  • Parrot, G. Fr. Trauerrede auf Johann Ludewig Müthel. Dorpat, 1812.
    Füüsiku, Tartu Ülikooli professori ja rektori Georg Friedrich Parroti (1767–1852) matusekõne kolleegi surma puhul.

  • Die Grosse Toilette. Ein Lustspiel in fünf Aufzügen. Reval, 1786.
    Tallinnas anonüümselt ilmunud näitemängust oli seni teada vaid 1 eks.

Digitaalkoopiad:

Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogust telliti 8 haruldase 17.–18. sajandil Eestis trükitud raamatu digitaalkoopiad. Need on ainsad teadaolevad ja Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogus säilitatavad eksemplarid:

Käsikirjad:

 

Publikatsioonid

RRi harulduste kogu kajastavad kogumikud, artiklid ja koondkataloogid

Kogumikud

2010

  • Riigiraamatukogu haruldused : valik 16.–18. saj. trükiseid ja käsikirju = Rare books of the former State Library : selection of printed books and manuscripts from the 16th–18th centuries [koost. S. Lusmägi ; tlk. M. Kannusaar ; toim. I. Saaret, L. Petina, R. Hiie ;kujund. M. Plink ; fotod: T. Malsroos]. Tallinn, 2010 (Eesti Rahvusraamatukogu varamu ; 3). 92, [3] lk. : ill.

2008

  • Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik= Ownership marks in old books : collection of articles = Владельческий знак на старинной книге : сборник статей / [Eesti Rahvusraamatukogu ; koost. ja toim. L. Petina ; tlk. R. Hiie, I. Saaret, S. Lusmägi]. Tallinn, 2008. 178 lk. : ill.

2007

  • Kasuline kokaraamat : eestikeelsed kokaraamatud, kodumajanduskalendrid ja -ajakirjad 1781–1949 = A useful cookbook : cookbooks, home economics calendars and magazines in Estonian 1781–1940. [koost. U. Sildre ; tlk. T. Vilberg ; toim. I. Saaret ; kujund. J. Kool]. Tallinn, 2007 (Eesti Rahvusraamatukogu varamu ; 1). 80 lk. : ill.

 

Artiklid

2017

  • Петина Л. Ревельская морская библиотека после 1917 г. : история разрушения // Судьбы книжных собраний России до и после революции 1917 года : Международная научная конференция. Государственный Эрмитаж. Санкт-Петербург, 26–28 октября 2017 г. : [Сборник материалов]. – Санкт-Петербург, 2017. – C. 109–112. Vene ja inglise keeles.

2016

  • Л. Петина. Армянский Часослов XVII века из собрания редких книг Национальной библиотеки Эстонии // Книги имеют свою судьбу : материалы научной конференции, посвященной 250-летию библиотеки Государственного Эрмитажа (1762-2012) : [Сборник статей]. – Санкт-Петербург: Гос. Эрмитаж, 2016. – С. 196–202. – (Труды Государственного Эрмитажа : [Т.] 79).

2015

  • Lusmägi, S. Metsiku collection in the National Library of Estonia // Bibliotheca Nostra. Katowice, 2015. Nr. 3(41). Lk. 62–69.

2013

  • Lusmägi, S. Mida luges eesti talupoeg ärkamisajal // Raamatukogu. 2013. Nr. 5. Lk.24–28. 

2012

  • Sildre, U. Salgamata ilusamad majad linnas. Tallinn XVII–XIX sajandi illustratsioonidel // Sirp. 23.02. Lk. 20.

2011

  • Lusmägi, S. Rahvusraamatukogu harulduste kogu ja raamatunäitused // Haridus. 2011. Nr. 1. Lk. 38–41.

2010

  • Петина, Л. О книгах кирилловской печати XVI–XVIII веков в эстонских собраниях // Con Amore : историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой : [Сб. статей ]. Москва: О. Г. И., 2010. Lk. 481–494.

  • Lusmägi, S. Veel Riigiraamatukogu haruldustest // Raamatukogu. 2010. Nr. 5. Lk. 11.

2009

  • Lusmägi, S. „Atlas geographus” Isaac Newtoni raamatukogust // Raamatukogu. 2009. Nr. 1. Lk. 13–15. 

  • Petina, L. Early-printed Russian books in Estonian libraries // CERL Papers IX : Linking the worlds of script and print : catalogues of European manuscripts and early printed books. London, 2009. Lk. 65–75.

2008

  • Lusmägi, S. Fr. K. Gadebuschi raamatukogust ja autori täiendustega Liivimaa biblioteegist // Ajalookirjutaja aeg : aetas historicorum / koost. P. Lotman. Tallinn, 2008. Lk. 228–247.

  • Петина, Л. Собрание книжных знаков Иваска-Генса и Руси в Национальной библиотеке Эстонии // Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik / koost. ja toim. L. Petina.Tallinn, 2008. Lk. 162–178.

  • Sildre, U. Sissekirjutused eesti vanaraamatus : 18. sajand ja 19. sajandi esimene pool // Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik/ koost. ja toim. L. Petina. Tallinn, 2008. Lk. 115–127. 

2005

  • Lusmägi, S. Narva Kirikuraamatukogu lugu // Narva Muuseumi toimetised. Narva, 2005. Nr. 4. Lk. 95–105.

  • Lusmägi, S. Vanem baltika: menukid ja rariteedid // Raamat on… IV : Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn, 2005. Lk. 64–73.

  • Петина, Л. Собрание книг графа А. Г. Бобринского в замке Оберпален : из истории поместных библиотек Эстонии ХУШ века // Альманах библиофила. Москва, 2005. Вып. 29. Lk. 9–36.

  • Sildre, U. Jenovevad ehk haledad lood vagadest naistest // Raamatukogu. 2005. Nr. 6. Lk. 23–25.

  • Sildre, U. Talupoegade sissekirjutused eesti vanaraamatus // Raamat on... IV: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn, 2005. Lk. 20–28. 

2004

  • Lusmägi, S. Rüütliromantika ja keelatud värsid // Raamatukogu. 2004. Nr. 4. Lk. 31–34.

  • Петина, Л. Собрание старинных экслибрисов из Национальной библиотеки Эстонии // Книжный знак. Владельческий символ и произведение искусства : материалы докладов научной конференции. Санкт-Петербург, 2004. Lk. 48–50.

  • Петина, Л. Проблемы атрибуции книжных владельческих знаков // Knygotyra. Vilnius, 2004. T. 42. Lk. 25–38. 

2003

  • Lusmägi, S. Die Bücher der Kirchenbibliothek zu Narva in der Estnischen Nationalbibliothek // Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Tübingen, 2003. Lk. 105–128.

  • Sildre, U. Rahvuseepos võõrkeeltes // Raamatukogu. 2003. Nr. 5. Lk. 31–33. 

2002

  • Лусмяги, С. История Нарвской церковной библиотеки // Narva Muuseum : Сборник Нарвского музея. [Нарва], 2002. Lk. 45–60. 

2001

  • Lusmägi, S. Patkuliana Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 2001. Nr. 3. Lk. 15–18.

  • Petina, L. Book Collection of Count A. G. Bobrinskii at Põltsamaa Castle: From the History of Estonian Estate Libraries in the Eighteenth Century // Solanus : International Journal for Russian & East European Bibliographic, Library & Publishing Studies. London, 2001. Vol. 15. Lk. 95–115.

  • Petina, L. Tallinna vene kultuuriseltside raamatukogud // Raamatukogu. 2001. Nr. 5. Lk. 16–19.

  • Sildre, U. Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas // Raamatukogu. 2001. Nr. 4. Lk. 13–15. 

2000

  • Lusmägi, S. The Narva Church Library (18th century) : International Conference The Latvian Book and Libraries: 1525–2000. Materialu krajums I. Riga, 2000. Lk. 195–209.

  • Lusmägi, S. Piirilinn Narva 18. sajandi reisikirjades // Raamatukogu. 2000. Nr. 2. Lk. 13–16.

  • Petina, L. Krahv Bobrinski raamatukogu Põltsamaal // Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1999. Tartu, 2000. Lk. 196–203. 

1999

  • Петина, Л. Библиотеки русских культурных обществ в Таллинне в 1920–1940 гг. // Raamat ühendab /Koost. L. Aarma. Tallinn, 1999 (Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A, Humaniora; 16). Lk. 115–128. 

1998

  • Hiie, R. RR-i haruldasi raamatuid: Tallinna linnaarst dr. Bluhm Tallinnast, tallinlastest ja nende haigustest // Raamatukogu. 1998. Nr. 5. Lk. 34–36.

  • Hiie, R. Vitruviusest Viidinguni : Uusi vanaraamatuid ja teisi haruldusi Eesti Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1998. Nr. 1. Lk. 35–37.

  • Lusmägi, S. Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu provenientsist: 18. sajandi Narva bibliofiil Johann Heinrich Lange // Eesti Rahvusraamatukogu 80 : Artiklite kogumik. Tallinn, 1998. Lk. 80–87.

  • Lusmägi, S. Über die Bücher aus der Kirchenbibliothek zu Narva in der Estnischen Nationalbibliothek // Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil. Tallinn, 1998 (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised; 7). Lk. 52–62.

  • Petina, L. Estonica J. G. Georgi etnograafilises töös // Raamatukogu. 1998. Nr. 6. Lk. 29–31.

  • Petina, L. Omanikumärgid vanaraamatus : Atribueerimisprobleeme // Rahvus ja raamatukogu : Eesti Rahvusraamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverents, 18. detsember 1998 : Ettekannete teesid. Tallinn, 1998. Lk. 52–54.

  • Petina, L. Vanimad vene keele õpikud // Raamatukogu. 1998. Nr. 4. Lk. 31–33.

  • Sildre, U. Lossikogu rariteete // Raamatukogu. 1998. Nr. 2. Lk. 30–32.

  • Sildre, U. Lübecki õiguse trükiväljaannetest // Raamatukogu. 1998. Nr. 3. Lk. 28–29. 

1997

  • Lusmägi, S. Keeleõpik kaanetäidiseks // Raamatukogu. 1997. Nr. 5. Lk. 20–22.

 1996

  • Lusmägi, S. Ühest kaotsiläinud käsikirjast // Raamatukogu. 1996. Nr. 3. Lk. 25–27. 

1995

  • Sildre, U. Vanematest eestikeelsetest Piiblitest Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1995. Nr. 2. Lk. 9–10.

 1994

  • Sildre, U. Eesti raamatute kollektsioon harulduste kogus // Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvuslik identiteet : konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn, 1994. Lk. 43–48.

 1992

  • Ralf Rondi käsikirjadest Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1992. Nr. 4. Lk. 18–19.

 1988

  • Petina, L. Raamatuharulduste kogu // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1988. Detsember. Lk. 15–19.

 1983

  • Petina, L. Smirdini raamatukogust // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1983. August. Lk. 22–26.

  • Петина, Л., Кульюс, С. Неизвестный автограф В. Брюсова // Брюсовские чтения 1983. Ереван, 1985. Lk.. 403–407.

 1982

  • Sildre, U. Fr. R. Kreutzwaldi teosed Riiklikus Raamatukogus // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1982. Oktoober. Lk. 3–7.

 

Koondkataloogid

  • Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia väljaanded:

    • Eestikeelne raamat 1525–1850. Tallinn, 2000.
      Kõige vanemaid eestikeelseid raamatuid käsitlevas kronoloogilises nimestikus on näidatud iga eksemplari leidumus, kohaviit, köite iseloomustus, defektid ja sissekirjutused.

    • Eestikeelne raamat 1851–1900. Tallinn, 1995. 2 köidet.

    • Eestikeelne raamat 1901–1917. Tallinn, 1993. 2 köidet.

    • Eesti raamat 1941–1944. Tallinn, 1997.

    • Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. Tallinn, 2002. 2 köidet.

    • Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675–1940. Tallinn, 1993.

    • Eesti perioodika 1941–1944. Tallinn, 2009.

  • Сводный каталог инкунабулов небольших собраний, хранящихся в библиотеках страны. Москва, 1982.
    Inkunaablite kataloog sisaldab ka 3 Eesti raamatukogus (RR, TÜR, TLÜAR) leiduvaid hälltrükiseid.

  • Сводный каталог русской нелегальной и запрещенной печати XIX века : Книги и периодические издания. – 2-е, доп. и перераб. изд. Москва, 1981–1982. 3 osa.
    19. sajandi vene illegaalsete ja keelatud raamatute koondkataloogis on registreeritud ka 2 Tallinna raamatukogus (RR, TLÜAR) leiduvaid trükiseid.

  • M .G. Grenziuse trüki- ja kirjastustoodang, 1786–1818. Tartu, 1985.
    Kronoloogiline nimestik Michael Gerhard Grenziuse (1759–1822) trükikoja toodangust. Näidatud on vähemalt 1 leidumus Eesti suuremates raamatukogudes ja väljaspool Eestit.

  • Сводный каталог книг на иностранных языках, изданных в России в XVIII веке / Библиотека АН СССР. Ленинград, 1984–2004. 4 köidet.
    Venemaal 1701–1800 ilmunud võõrkeelsete trükiste koondkataloogis on näidatud leidumus ka 3 Eesti raamatukogus (RR, TÜR, TLÜAR).

  • Handbuch deutscher historischer Buchbestände in Europa. Bd. 7.2: Finnland. Estland. Lettland. Litauen. Hildesheim jt., 1998.
    13-köiteline käsiraamat põhjalike ülevaadetega 15.–19. sajandi saksa raamatutest Euroopa raamatukogudes, s-h. 9 Eesti mäluasutuses.

  • Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttum in europäischen Bibliotheken und Archiven. Bd. 7: Reval-Tallinn; Bd. 8: Dorpat-Tartu. Hildesheim jt., 2003.
    9-köiteline koondkataloog isikutega seotud 16.–18. sajandi saksa juhutrükistest Euroopa raamatukogudes ja arhiivides, s-h. 7 Eesti raamatukogus, arhiivis ja muuseumis.

Kasulikke linke

Valik digiteeritud ja veebis loetavaid baltisaksa biograafilisi leksikone, genealoogilisi käsiraamatuid jms.

 

Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsium (CERL) ühendab endas Euroopa teadusraamatukogusid, kes omavad ajaloolisi vanatrükiste ja haruldaste raamatute (ilmunud enne 1831. a.) kogusid. CERLi eesmärk on koostada ning hallata üle-euroopalisi vanatrükise andmebaase (Heritage of Printed Book, CERL Thesaurus, CERL Portal jt.)

 

Eesti ajaloo, teaduse ja kultuuriloo seisukohalt väärtuslike ja haruldaste trükiste nimestik koos teabega originaali ja koopiate leidumuse kohta, iga nimetuse originaaleksemplari füüsilise seisundi kirjeldusega ja tiitellehe kujutisega.

 

Valik aastatel 1925–1940 ilmunud biograafilist, statistilist, majanduslikku, geograafilist ja ajaloolist infot sisaldavaid teatmeteoseid.

 

Infoveeb harulduste kogudest, teatmeteostest, kataloogimisreeglitest jms.

 

Inglise trükiste koondkataloog hõlmab peamiselt Briti saartel ja Põhja-Ameerikas ilmunud ingliskeelseid trükiseid 1473–1800. Enamik 460 000 trükisest on pärit Briti Raamatukogust, üle 2000 teistest raamatukogudest, s-h. Eesti Rahvusraamatukogust.

 

Tekstikogu hõlmab eesti kirjandusloo seisukohalt olulisi, vanu ja haruldasi tekste eesti, saksa, vene, prantsuse, ladina, kreeka ja läti keeles 13. sajandist 19. sajandi keskpaigani.

 

Isikulooline andmebaas sisaldab andmeid isikute kohta (autor, koostaja, toimetaja jt.), kes on seotud eesti retrospektiivses rahvusbibliograafias registreeritud teostega. Keskendutakse Eestis ja mujal 1830. aastani ilmunud ning Eestiga seotud saksa-, ladina- ja muukeelsete raamatute kirjetes esinevate isikute biograafilistele andmetele.

 

Võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, 1930ndate aastate teatmeteoseid, lasteraamatuid ja väliseesti trükiseid.

 

Eesti biograafiline andmebaas on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna isiku- ja pseudonüümikartoteegi põhjal. Andmebaasi on sisestatud ca 4300 isiku ligi 9000 pseudonüümi.

 

Metakataloog, mis võimaldab Interneti kaudu ligipääsu arvukatele Euroopa, aga ka Austraalia, Kanada ja Ameerika raamatukogude ja raamatuvahendajate kataloogidele. Koondab üle 500 miljoni raamatu ja sariväljaande.

 

Interaktiivne teabekeskkond tutvustab eesti kultuurilugu 19. sajandi algusest Eesti Vabariigi loomiseni 1918 ja teeb kättesaadavaks eesti kultuuriloo allikaid Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist (fotod, käsikirjad) ja Arhiivraamatukogust (rariteetsed trükised).