Seminari esinejad | Eesti Rahvusraamatukogu

Seminari esinejad

Rainer Sternfeld 

Eesti ettevõtja, insener ja investor, keda inimesena kannustab uudishimu. Rainer Sternfeld on olnud kümne firma/organisatsiooni kaasasutaja. Enne riskikapitali valdkonda suundumist pühendas kaks aastakümmet andmefirmade ülesehitamisele. Neist viimane oli georuumiliste suurandmete ja asjade interneti idufirma Planet OS, mis aitas ettevõtetel (energia, kindlustus, meteoroloogia, transport, merendus jt.) töödelda keerulisi andmekogumeid parimate otsuste tegemiseks.

Pärast Räniorus töötatud 8 aastat ja Planet OS müüki küberturvalisuse ja -analüütika ettevõttele Intertrust naases Rainer Sternfeld Eestisse ja liitus suurima Euroopas tegutseva Jaapani riskikapitalifondiga NordicNinjaVC, aidates missioonitundega fondiloojatel oma tegevust ülemaailmselt laiendada. Ta on ka uue Eesti tehnoloogiakooli Jõhvi Coding School asutajaid, mis pakub täiskasvanuile tasuta täiendõpet tarkvaraarenduse vallas. 

 

Dr. Juan D. Machin-Mastromatteo 

Professor ja uurija Mehhiko ülikoolis Universidad Autónoma de Chihuahua (UACH), Mehhiko riikliku võrgustiku National Researchers System liige. PhD kommunikatsiooni- ja infoteaduses (Tallinna Ülikool), MA digitaalraamatukogunduses (Oslo University College, Norra; Tallinna Ülikool; Parma Ülikool, Itaalia), BA raamatukogunduses (Universidad Central de Venezuela). Juan D. Machin-Mastromatteol on enam kui 19 aastat töökogemust erinevates ametites arhiivides, raamatukogudes, haridusvaldkonnas.

Tema teadustöö teemade hulgas on infokirjaoskus, teadusloome ja bibliomeetria hindamine, avatud juurdepääs, infoarhitektuur, e-raamatukogud. Ta on teadusajakirjade Information Development (kirjastajaks SAGE) ja Digital Library Perspectives (Emerald) kaastoimetaja, samuti teadusajakirja The Journal of Academic Librarianship (Elsevier) toimetuskolleegiumi liige. 2019 algatas projekti Juantífico, mis valmistab ja avaldab tasuta videoid teadusuuringutest, nende publitseerimisest ja levitamisest. 

 

Erik Boekesteijn 

Hollandi Rahvusraamatukogu vanemnõunik. Segakasutusega kultuurihoone StoryHouse nõukogu liige (kompleksi kuuluvad raamatukogu, kino, teater, restoran - asukoht Chester, Ühendkuningriik). USA ülikooli Syracuse University stipendiaat. Euroopa Liidu programmi “Rahvaraamatukogud 2020” konsultant, programmi “Rahvaraamatukogud 2030” üks asutajaid. Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja –institutsioonide Liidu (IFLA) konsultant. Meediafirma Shanachie Media omanik, mitme taskuhäälingu ja multimeediaplatvormi produtsent (This Week in Libraries, ShanachieTours).

Muusik ja autor. Erialaajakirja Library Journal auhind 2009 positiivselt raputava panuse eest raamatukogumaastiku arendamisse (Mover and Shaker of the Library World.  

Hollandi parim raamatukogutöötaja 2015. 

 

Dr. Ágústa Pálsdóttir

Dr. Ágústa Pálsdóttir on infoteaduste professor Islandi Ülikoolis. Varasemalt on ta samas ülikoolis töötanud juhtivatel ametikohtadel valdkonna dekanaadis ning olnud mitme komisjoni ja uurimiskeskuse juht, samuti olnud külalisprofessor teiste riikide ülikoolides.

Dr. Pálsdóttir on osalenud rahvusvaheliste seminaride korraldamises doktorantidele, olnud doktoritööde eelretsenseerija nii Islandi Ülikoolis kui teiste riikide kõrgkoolides. Ta on kuulunud akadeemiliste ametikohtade kandidaatide hindamiskomisjonidesse ja õppeprogrammide hindamise ekspertkomisjonidesse nii Islandil kui teistes riikides. 

 

Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttir

Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttir on Islandi Rahvusraamatukogu direktor aastast 2007. Tal on magistrikraadid infoteadustes ja avalikus halduses ning tema huvi ja –tegevusvaldkonnad on raamatukogude ajalugu, dokumendihaldus, teadmusjuhtimine, raamatukogude koostöö ja avalik haldus.

Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttir on kuulunud mitmetesse komisjonidesse ja töögruppidesse, mis tegelevad infoteaduste, infoühiskonna, elektroonilisele infole juurdepääsu, avatud juurdepääsu ja avatud teaduse temaatikaga. 

 

Agnese Pašāne

Agnese Pašāne alustas oma tööalast karjääri õppekoordinaatorina, praegu töötab ta Läti Rahvusraamatukogus Kompetentside arenduskekuse juhatajana. Keskus pakub raamatukoguhoidjatele erinevaid erialaseid haridusprogramme. Paralleelselt tegutseb Agnese Pašāne Läti Kunstiakadeemias lektorina, seega on tema igapäevatöö seotud kõigis vanusegruppides inimeste koolitamisega.

Ta on tegelenud ka mitteformaalse erialase arendamise ning magistriprogrammide kujundamise ja juhtimisega. Agnesel on kunstide magistri kraad (kultuuripärandi ja muuseumide vallas), ta täiendab end pidevalt pedagoogikas ja andragoogikas.  

 

Urve Mets

Urve Mets töötab kuuendat aastat sihtasutuses Kutsekoda OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemis uuringujuhina. Ta on analüüsinud eri elualade vajadust töötajate ja oskuste järele lähitulevikus, seda ka kultuuri ja loometegevuse alal, kus uuris muuhulgas raamatukogunduse tööturu tulevikku. Möödunud aastal analüüsis Urve Mets põhjalikumalt raamatukogutöötajatele vajalikke erialased digioskusi, samuti hindas viiruskriisi mõju raamatukogude tööle. 

Aastatel 1995-2015 töötas IKT-valdkonna koolitusfirmas BCS Koolitus nii koolitaja kui ettevõtte juhina. Sinna perioodi jäi ka Eesti ühe suurema arvutikoolitusprojekti Vaata Maailma juhtimine, kokku koolitati 100 000 Eesti elanikku. Projekti partneritena olid aktiivselt kaasas raamatukogud nii koolitajate kui ka avalike internetipunktide teenuste pakkujatena. Enne BCS Koolitust töötas Urve Mets kümme aastat üldhariduskoolis matemaatika- ja arvutiõpetuse õpetajana. 

PANEELARUTELU

Piret Hartman

Piret Hartman on kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse valdkonna asekantsler. Viimase poolaasta vältel on ta panustanud ka kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste valdkonda, asendades kultuuriväärtuste asekantslerit. Eelnevalt on ta töötanud Riigikogus fraktsiooni sekretariaadi juhi ja nõunikuna. Enne avalikus sektoris töötamist panustas kolmandasse sektorisse, töötades Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuhi ning juhina.

Tal on Eesti Maaülikooli magistrikraad ökonoomikas ning ettevõtluses. 

 

Sirje Virkus

Sirje Virkus on infoteaduse professor Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudis. Tal on PhD info- ja kommunikatsiooniteadustes Ühendkuningriigi Manchesteri Ülikoolist. Sirje Virkus töötab Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudis infoteaduste akadeemilise suuna juhina. Tal on lai kogemustepagas Eesti haridusvaldkonna innovatsiooni ja teadustöö alal.

Sirje Virkuse teadustöö keskendub infopädevuse, infokultuuri ja -praktika ning infoteadusliku hariduse uurimisele. Ta on enam kui 170 teaduspublikatsiooni autor ning kuulub mitme tunnustatud teadusajakirja toimetuskolleegiumi ja terve rea erialakonverentside programmitoimkonda.

 

Janne Andresoo

Janne Andresoo omandas magistrikraadi raamatukogunduses Tallinna Ülikoolis ja teadusmagistri kraadi ärijuhtimises Tartu Ülikoolis. Rahvusraamatukokku tuli ta tööle 1994. aastal ja on siin töötanud peabibliograafi, teadus- ja arenduskeskuse juhataja, kogude osakonna juhataja-peavarahoidja ning alates 2008. aastast peadirektorina. 

Janne Andresoo on tegev ka mitmetes nõukogudes, kutseühingutes ning rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide juhtorganites. Alates 1994. aastast on ta pidanud loenguid ja osalenud infoteaduste alases õppetöös Tallinna Ülikoolis.

 

Ott Velsberg

Ott Velsberg töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis e-riigi andmete valdkonna juhina. Enne majandusministeeriumi tööle asumist oli ta doktorant informaatika teaduskonnas Umeå ning Uppsala ülikoolides. Doktoritöö raames keskendus ta peaasjalikult infosüsteemide kasutamisele avalikus sektoris, kus fookuses oli sensortehnoloogia ning sensoritest tulenevate andmete rakendamine.

Teadustööga paralleelselt osales avaliku sektori Asjade Interneti pilootprojektides, kus andmeanalüütika mängib olulist rolli. Lisaks on Ott Velsberg järjepidevalt tegelenud andmeanalüütikaga nii akadeemias kui ka erasektoris. 

 

Asko Tamme

Asko Tammel on magistrikraad Tartu Ülikoolist. Aastal 1985 asus Tamme tööle Eesti Akadeemilises Raamatukogus, 1994–1998 oli ta samas raamatukogus ametis direktori asetäitjana infotehnoloogia alal. Selle töö kõrvalt õpetas ta aastatel 1988–1993 Tallinna Pedagoogikaülikoolis ladina keelt ja maailmakirjandust ning 1995–1999 Eesti Kunstiakadeemias ladina keelt. 

1997. aastal valiti ta Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET) tegevdirektoriks. Tema nelja-aastasesse ametiaega jäi Eesti teadusraamatukogude ühtse infosüsteemi ESTER kasutuselevõtt 1998. aastal, liitumine Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumiga (CERL) 1999. aastal ja teadusraamatukogude ühishanke käivitamine EBSCO ajakirjade andmebaaside tellimiseks 2000. aastal. 

2001-2020 töötas Tamme Tartu Linnaraamatukogu direktorina. alates 14. veebruarist 2020 on ta Tartu abilinnapea, kes vastutab hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö eest.