Rekonstrueerimine | Eesti Rahvusraamatukogu

Rekonstrueerimine

Tõnismäel asuv Eesti Rahvusraamatukogu hoone valmis 1993. aastal. Raamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra.  

Seda, et raamatukogu hoone vajaks kaasajastamist, täheldati juba tükk aega tagasi – hoone fassaadis on praod, millest immitseb ruumidesse niiskust; tehnosüsteemid on tänaseks täielikult amortiseerunud ja nende energiakulu on suur; gaaskustutussüsteemi, mis peaks tulekahju korral hoidlates tööle minema, pole kunagi testitud ega balloone kontrollitud. Eraldi väljakutseks on ka hoone energiasäästlikumaks muutmine – näiteks tuli TalTechi teadlaste koostatud analüüsist välja, et kui raamatukogu hoonet omal ajal ehitati, ei kasutatud peaaegu üldse soojustusmaterjale. See omakorda seab väljakutsed tänapäevasele rekonstrueerimistegevusele, kuna nii seest kui ka väljast paekiviga kaetud seinu ilma fassaadi lammutamata soojustada ei saa. Analüüsi saab pikemalt lugeda siit >> 

Täna on raamatukogus ka mitu kohta, mis on pikalt seisnud ilma kasutuseta. Näiteks hea akustikaga amfiteater, kus võiks toimuda teatrietendused või raamatukogu väliterrassid, kuhu esialgse plaani järgi oli kavas rajada kirsiaed. Raamatukogu on viimastel aastatel küll jupikaupa korrastatud, kuid hoone vajab terviklikku lähenemist. 

Pikemalt saab raamatukogu probleemidest lugeda ja pilte näha Postimehest ja Eesti Päevalehest.

2019. aastal otsustas valitsus rahastada Rahvusraamatukogu rekonstrueerimist. Rahvusraamatukogule otsustati eraldada 63 miljonit ja raamatukogu ruumidesse tuuakse kõik Rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused. Tänu sellele leiavad raamatukogu ruumid efektiivsema kasutuse, kaob dubleerimine ning tekib uusi võimalusi arendada haridust, teadust ja innovatsiooni ning luua uusi teenuseid. 

Kaasamisüritused

Uuenduskuuri läbinud hoone hakkab täitma kolme peamist rolli: raamatukogu, kultuurikeskuse ja hariduskeskuse.  

Nende rollide paremaks mõtestamiseks ja vajalike funktsionaalsuste kaardistamiseks soovime kaasata erinevate valdkondade esindajaid, et luua keskkond, mis kõnetaks erinevaid sihtgruppe.  

Oleme planeerinud erinevas vormis kaasamisüritusi järgnevatele gruppidele:  

  • IKT sektor 

    • 2020. aasta esimesel poolaastal oleme läbi viimas töötubasid, kus küsime erialaspetsialistidelt sisendit, et mõtestada tuleviku raamatukogu nende valdkonna vaates. Viie aasta pärast on tehnoloogia valdkonnas toimunud tõenäoliselt nii mõnedki muudatused ja ka kasutajate vajadused muutuvad ajas. Kutsume spetsialistid siinkohal appi, et üheskoos tulevikutrende aimata.  

  • Erivajadustega külastajad 

    • On oluline, et rahvusraamatukogu oleks ligipääsetav  erinevatele sihtrühmadele. Üheltpoolt on vajalik füüsiline ligipääsetavus, teisalt jällegi meie e-kanalite oma ning teenindus. Esimese sammuna oleme ühendust võtnud Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle abil loodame leida tee erinevate liitudeni, kes omakorda saaksid nõuga abiks olla.