Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimine

Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimine

Valitsus toetas 2021. aasta aprilli lõpus riigi eelarvestrateegias rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise rahastamist juba järgmise aasta algusest. Rekonstrueerimise projekt on valminud, hetkel tehakse sellele ekspertiisi. Hoone projekteerija on Sirkel & Mall ning sisearhitektuurilahendusega tegeleb VLS Interior Architecture.

Kuni selle aasta lõpuni on võimalik rahvusraamatukogu Tõnismäe hoonet veel külastada, ootame kõiki! Loe lisa: www.nlib.ee/tule-meile
30. oktoobril suletakse lugemissaalid RaRa remondieelse lõpufestivaliga: www.nlib.ee/festival

Mis saab edasi? 

Mais alustab rahvusraamatukogu asenduspindadele liikumise ettevalmistuse viimaste etappidega. 
Juuni alguses kuulutab Riigi Kinnisvara AS (RKAS) välja ehitushanke. 
Suve lõpul selguvad ehitushanke tulemused. 
Novembri alguses suletakse Tõnismäe hoone külastajatele. Avatuks jääb fuajee ehk raamatukogu kolmas korrus: näitused, konverentsi- ja üritusteenused. 
Jaanuari alguses kolib raamatukogu asenduspindadele Narva mnt 11.

Asenduspind 

Rekonstrueerimise ajaks kolib rahvusraamatukogu Danske Panga endisse hoonesse aadressil Narva mnt 11. Asenduspinnal jätkame oma teenuste pakkumist. Rekonstrueerimise perioodil leiab rahvusraamatukogu pisikese esinduse ka Solarise keskusest ja kesklinnas saavad paiknema mõned raamatukapid, kuhu on võimalik raamatuid tellida ja tagastada.  
 

Kuidas mõjutab kolimine teenuseid 

Novembri algusest kuni jaanuarini saab Rahvusraamatukogu pakkuda teenuseid märksa vähemal määral, sest sellel ajal kolime oma kogusid ära. Laenutamine on kindlasti piiratud ning teoste kohapeal kasutamine suurel määral võimatu. 

Esmajärjekorras kolimegi ära vara, mis lubaks teenused asenduspindadel võimalikult varakult avada. Plaanime avada teeninduse asenduspinnal nii pea kui võimalik uuel aasta alguses – praegu näeme, et see võiks olla võimalik juba jaanuari esimeses pooles. Meie kogude kolimine kestab kindlasti veel edasi. Septembris avame Solarise keskuses ka n-ö pop-up raamatukogupunkti, mis ka aitab meie teenuste katkestusi leevendada. 
 

Kuidas muutuvad teenused asenduspinnal 

Uuel pinnal hakkame pakkuma enamikke oma teenuseid, mida ka praegu. Kindlasti pakume teoste laenutamist ja kohapeal tarbimist, arvutite kasutamist, personaalset nõustamist ja päringutele vastamist. Haridustegevustes hakkame panema rohkem rõhku koolides kohapeal käimisele. Olulisemaks muutuvad meie digitaalsed teenused – tahame järgmisel aastal avada riikliku e-laenutuse ning üle-riigilise laenutusteenuse. Jätkuvalt pakume kõikidele inimestele juurdepääsu sadadele erinevatele teadus-, info- ja kultuuriandmebaasidele ning digitaalarhiivile DIGAR. Samuti pakume riigi- ja parlamendiraamatukoguna edasi teenuseid riigiasutustele ja riigikogule jpm.  

Oluline on arvestada, et rekonstrueerimise ajaks väheneb juurdepääs meie kogudele, sest kõik peale avakogude lähevad selleks ajaks kokku pakitult mujale hoidlatesse.  

Uuest majast 

Uus maja saab plaanide järgi valmis 2025 ning teenused saame avada sealt 2026. aastal. 

Uues majas on oodata märkimisväärseid muudatusi. Võib ju küsida, et kui vorm ehk maja ise on muinsuskaitse all ja sisu olemuslikult alalhoidlik ehk säilitamisele suunatud, siis mis muudatustest siin rääkida saab. Siiski päris mitmest. 

Esiteks seavad uues majas end sisse Rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused oma kogude ja teenustega. See muudab kõikvõimaliku uurimistöö ja infokasutuse hoopis mugavamaks. On kindel, et nii praegused kui ka päris uued haridustegevused muutuvad paremates tingimustes veel olulisemaks. Raamatukogu kui hariduskeskuse roll suureneb märgatavalt, seda nii pakutavate koolituste, iseseisva teadustöö tegemise kui ka laiemalt elukestva õppe võimaluste osas.

Teiseks uuenevad senised üksused (humanitaar-, sotsiaal- ja muusikaraamatukogu) nõnda, et neil korrustel tekib rohkem võimalusi mitmesuguste sündmuste korraldamiseks, erilaadsete töötubade läbiviimiseks ning ka niisama mõnusas keskkonnas ajaveetmiseks. Vaikus jääb alles, kuid mitte kõikjal; suhelda saab rohkem.

Kogu raamatukogu kasvamine – mitte niivõrd kultuurikeskuseks sõna vananenud mõttes, vaid kultuurikeskkonnaks sõna kõige loomingulisemas mõttes – on kindlasti üks peaeesmärke. Seda võiks märgata juba kohe sisenedes, sest just maja avarast aatriumist kujuneb üllatusrohke sisetänav ja ürituskorralduse süda, kust pääseb nii täiesti uut tüüpi kohvikutesse kui ka näiteks ööpäev läbi lahti olevasse iseteeninduslikku raamatukokku. Elu uues majas ei peaks katkema enam hetkekski.

Kui rahvusraamatukogu hoone möödunud sajandil avati, jäi paljudele mulje, et see on paik ainult valitutele ja lihtne inimene sinna küll ei pääse. Nõnda pole see juba aastaid, ent vanad eelarvamused on visad kaduma. Uuenenud maja tahab olla kõigile avatud ja sellest ka teada anda. Ajaveetmine raamatukogus peaks olema põnevam ja loomulikum kui kaubakeskuses hängimine. Soe, valge ja huvitav paik külmal aastaajal, mõnusalt jahe ja ikka huvitav soojal suvel.

Välisvaadete visuaalid: Sirkel & Mall
Sisevaadete visuaalid: VLS Interior Architecture