Humanitaarteaduste kogu

Humanitaarteaduste kogu keskendub ilukirjandusele, kunsti, muusika, ajaloo, kultuuriloo ning keele ja kirjanduse teemadele. 

Võõrkeelse teaduskirjanduse hankimisel on põhifookus suunatud lähipiirkondadele (Baltimaad, Põhjamaad, Läänemere regioon, Euroopa, Venemaa) ning ilukirjanduse osas hangitakse ka maailma kirjandusklassikat. Saksakeelsete teavikute soetamist toetavad Austria, Saksa ja Šveitsi saatkonnad ning Pro Helvetia sihtasutus ja Goethe Instituut.

Kogu on otsitav e-kataloogist ESTER ja rahvusraamatukogu otsinguportaalist. Väljaanded asuvad erialasaalides ja raamatukogu hoidlates. Hoidlates olevat kirjandust on võimalik tellida kohalkasutamiseks või laenamiseks kõigis erialasaalides. 

 

Helisalvestised

Helisalvestiste kogu on Eesti üks suuremaid. Kogu suurus on hinnanguliselt 50 000 helisalvestist ning helikandjateks on nii CD-d, heliplaadid kui ka kassetid. Alates 1959. aastast, kui alustas tegevust Tallinna Heliplaadistuudio, on kogusse püütud hankida kõik Eestis salvestatu, samuti mujal maailmas ilmunud Eesti heliloojate ja interpreetide väljaanded. 

Meie kollektsioon sisaldab eelkõige eesti päritolu muusikat, kuid pakume ka suures koguses välismaa plaate, žanriliselt mitmekülgses valikus klassikalisest muusikast kuni rockini.

  • Eesti muusika

  • Estonica plaadid

  • Põhjamaade muusika

  • Rahvaste muusika

  • Klassika ja nüüdismuusika

  • Muusikal, operett, filmimuusika

  • Jazz

  • Pop ja rock

  • Enno ja Viive Mäemetsa kogu

  • Neeme Järvi kogu

Humanitaarteadused

Humanitaarteadustest on esindatud teemavaldkonnad:

  • ajalugu,

  • kultuuriuuringud,

  • etnoloogia ja folkloristika

  • keeleteadus ning kirjandusteadus.

Kaardid

Kaardikogu moodustavad ligi 29 000 trükitud ja vähesed käsikirjalised kaardid, plaanid, atlased, skeemid, gloobused, ortofotokaardid ja satelliidipildid, arvutikaardid. Kaarte leidub erinevates keeltes kogu maailma, erinevate piirkondade, üksikute riikide, linnade ja teemade kohta.

Kaardikogu väärtuslikumad osad:

  • 16. –19. sajandi Liivimaa kaartide kollektsioon, mille Rahvusraamatukogu ostis 1998. aastal meditsiinidoktor Ilo Käbina käest. See koosneb 52 Liivimaad kujutavast kaardilehest, mis on koostatud või välja antud selle aja tuntuimate kartograafide ja kaardikirjastajate poolt. Vanim kaart pärineb aastast 1540. Kogu on digiteeritud ning selle põhjal on välja antud kaks kaardimappi;

  • Kadrioru lossiansambli 18. –19. sajandi plaanide kollektsioon koosneb 8 käsikirjalisest plaanist ja skeemist;

  • Eesti jõgede plaanid -1920-1929. a. Sisevete Büroo poolt teostatud mõõdistamise planšetid (ca 200 lehte) on köidetud nelja mappi ja sisaldavad 17 jõe plaane.

Kunstikirjandus

Kunstikirjanduse soetamisel on fookuses: 

  • teaduskirjandus

  • kunstiajaloo põhiallikad

  • nüüdiskäsitlused.

Muusikakirjandus ja noodid

Muusikakirjanduse soetamisel on fookuses: 

  • teatmeteosed

  • muusikabibliograafiad

  • heliloojate teoste kataloogid 

  • muusikaajalugu

  • etnomusikoloogia

  • muusikateooria

  • muusikapsühholoogia

Noote on Rahvusraamatukogus kokku üle 136 000 eksemplari, mida hoitakse kasutus-, arhiiv- ja harulduste kogus.

Noodiväljaannete kasutuskogu loodi 1945. aastal, kui raamatukokku hakkas laekuma üleliidulise sundeksemplarina ka noodiväljaandeid. Tänane kasutuskogu sisaldab eesti muusikale lisaks nõukogude perioodil ilmunud nõukogude autorite mitmekesist loomingut, samuti lääne klassikalise muusika literatuuri läbi sajandite, kogutud teoste sarju, pillikoole, laulikuid ning džässi ja roki kullafondi kuuluvat repertuaari. Noodikogust leiab ka eesti heliloojate ja muusikute – Mart Saare, Cyrillus Kreegi, Eduard Tubina, Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Tiit Kuusiku ja Hendrik Krummi – isikukogud.

Arhiivkogus säilitatakse Eestis ja ka välismaal väljaantud eesti, väliseesti ja baltisaksa autorite teoste noote, mis on ilmunud alates 1861. aastast, vanemad noodid asuvad harulduste kogus. Vanimad Eestis trükitud kunstmuusika noodid pärinevad 1810-ndaist aastaist. Need on kahe Tartus tegutsenud baltisaksa helilooja teosed – August Heinrich von Weyrauchi menuetid klaverile ja Johann Friedrich Bonneval La Trobe’i laulud klaverisaatega.

Välismaistest noodiharuldustest vanim on 18. sajandi saksa helilooja Anton Schweitzeri ooperi „Alceste“ klaviir, mis on ilmunud Leipzigis 1774. aastal. Haruldaste nootide hulgas väärib märkimist ka Georg Friedrich Händeli ooperi „Rinaldo“ avamängu ja aariate käsikiri aastast 1711. 

Orginaalkunst

Eksliibrisekollektsioon, mis on Eestis üks suuremaid, sisaldades üle 17 000 raamatumärgi ja annab tervikliku pildi meie eksliibrisekunsti arengust. Kogust leiab selle kunsti rajajate Paul Raua ja Udo Ivaski esimesed eksliibrised, aga ka kõik omaaegsed tipud (Eduard Wiiralt, Günther Reindorff, Hando Mugasto, Märt Laarman) 1990ndate aastateni.

 

Graafikakogus on ligi 800 graafilist lehte ning üle 300 mapi. Rahvusraamatukogu kunstikogu uurimisega on viimastel aastatel põhjalikult tegelnud kunstiteadlane Jüri Hain, kelle uurimistöö tulemusena on ilmunud graafikakogu tutvustavad kataloogid  Euroopa 17. sajandi sügavtrükigraafika Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, 2004), Euroopa 18. sajandi sügavtrükigraafika Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, 2005), Sajand Eesti puugravüüri klotsidel (Tallinn, 2006), Eesti graafika 1900-1940 Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, 2008), Pallaslaste maalikunst Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, 2008).

 

Raamatuillustratsioonide kogus on üle 8000 originaalillustratsiooni 650 raamatule. Esindatud on eesti nimekaimad illustraatorid 1930. aastate teisest poolest tänapäevani. Vanim originaal kogus pärineb 1911. aastast – Rudolf Lepiku juugendstiilis illustratsioonid „Pärnu maakonna laulupidu albumile“. Kogust leiab nii Villu Tootsi kujunduse ajakirjale „Kõigile“ 1938. aastast kui ka Günther Reindorffi illustratsioonid J. Londoni „Valgekihvale“ 1940. aastast.

Plakatid

Plakatikogust, mis sisaldab enam kui 18 000 plakatit, leiab nii 1950. aastate poliitilise plakati, 1980. aastate autoriplakati kui ka 1990. aastate kultuuriplakati. Aastas täieneb kogu 150-200 plakatiga. 

Postkaardid

Postkaardikogus on üle 70 000 kaardi. Vanem osa kogust sisaldab peamiselt Eestimaa vaadetega postkaarte aastatest 1895-1940. 

Teatri-, filmi- ja tantsualane kirjandus

Teatri-, filmi- ja tantsualase kirjanduse soetamisel on fookuses: 

  • teatmekirjandus

  • ajaloo ülevaated

  • teooria

  • eri žanrid ja liigid

  • eri maade teatrikunst

  • eri maade filmikunst.