Teematunnid

Kas tead, kui paks on infokeskuse kõige paksem raamat? Või mitu kuju infokeskuses asub? Ja miks ei armasta raamatud sooja ja valgust?

Lühitutvustus

Otsimismängu käigus saame tuttavaks Eesti Rahvusraamatukogu infokeskuse ja lastealaga. Otsime riiulitelt raamatuid ja ajakirju, püüame grupitöö käigus leida vastuseid põnevatele küsimustele. Turnime mööda treppe, mängime täishäälikukeksu. Käime vaatamas, kus raamatud päriselt elavad.

Pikkus: 60 minutit

Sihtrühm: 1.-3. klass

Uudistame rahvusraamatukogu väärikat hoonet. Milliseid kogusid see maja endas peidab? Miks tulla just rahvusraamatukokku?

Lühitutvustus

Saame teada, mille järgi raamatud on riiulitele paigutatud ja miks tähestiku tundmine on raamatukoguhoidjale vajalik oskus. Mis on teavikud, kas ainult raamatud? Lastealal on võimalus mänguliselt raamatukoguhoidja argipäeva sisse elada – raamatuid sorteerida ja järjestada. Lahendame ristsõna, tuletame meelde muinasjututegelasi ja saame värvilisele tahvlile joonistada. Vaatame koos lõbusaid ruumilisi, erikujulisi ja laulvaid lasteraamatuid.

Kestus: 60-90 minutit koos lühikese majatutvustusega

Kas pilt kaunistab teksti või jutustab omaette lugu? Kuidas lugeda ridade vahelt ja pildilt välja sõnumeid? Mis on eksliibris? 

Lühitutvustus

Teematunnis sobitame illustratsioone tekstidega ja loome ise piltidele tekste. Tunneme rõõmu isetegemisest ning õpime märkama detaile ja tehnikaid. Saame teada, mis on eksliibris ning üritame iseloomustada neid inimesi, kellele kunstnik need on kujundanud. Aktiivse ja põneva tegevuse käigus õpime tundma Vive Tolli loomingut ja tema käekirja.  

Pikkus: 60-90 minutit

Sihtrühm: 1.-9. klass 

Kas tead, kuidas leida teed infoküllases maailmas? Oskad teha vahet usaldusväärsel ja mitteusaldusväärsel informatsioonil?

Lühitutvustus

Tunnis vaatame üle teatmekirjanduse liigid ja nende kasutamise. Uurime täpsemalt, kuidas näevad välja vanad ja uued teatmeteosed, milline on nende ülesehitus ja kuidas neid kasulike faktide või huvitava teabe otsinguks kasutada. Otsime iseseisvalt ja rühmas erinevatest teatmeväljaannetest põnevat informatsiooni.

Pikkus: 60 minutit

Sihtrühm: 5.-9. klass

Kus asub rahvusraamatukogus „Põrgu“? Mitut kirikutorni näeb rahvusraamatukogu 8. korruselt? Milline näeb välja kartoteegikapp? Kui palju mahub rahvusraamatukogu hoidlatesse? Ja mitu korrust rahvusraamatukogu hoonel tegelikult on?

Lühitutvustus

Aardejaht on aktiivne rühmamäng, mille käigus õpilased tutvuvad iseseisvalt rahvusraamatukogu hoone ning teenustega, otsides hoonesse peidetud aardeid (teadmisi, kogemusi). Aardejaht lõpeb leitud aarete tutvustamisega. Aardejahi peamine eesmärk on anda õpilasele soov raamatukokku ikka ja jälle tagasi tulla!

Mis on Brexiti tagajärg? Kuidas algas pagulaskriis? Mis on populism?

Saa teadmisi Euroopa Liidu ülesehitusest, institutsioonidest ja seostest maailma ajalooga.

Lühitutvustus

Arutleme ülalmainitud ja muudel aktuaalsetel teemadel.

Valmistame koostöös õpetajaga ette õppekava teemasid toetava koolitunni, kus õpilased omandavad uusi teadmisi ning õpivad teostama infootsingut erinevatest andmebaasidest.

Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse töötajatena oskame asjatundlikult toetada eri ainete õpetajaid põneva ja hariva koolitunni ettevalmistamisel, anname materjale ja nippe, kuidas õppida tundma erinevaid Euroopa Liidu aspekte.

Tooge õpilased klassiruumist välja ja elavdame üheskoos õppetööd!

Pikkus: 60 minutit

Sihtrühmad: põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased

Harukordne võimalus näha ja vahetult kogeda vanu ja haruldasi raamatuid!

Kas teate, mis on inkunaablid või elseviirid? Millisele paberile trükiti raamatuid viissada aastat tagasi? Mis teeb vanaraamatu illustratsioonid nii väärtuslikuks või mida tähendab käsitsi koloreerimine?

Lühitutvustus

Teematunnis anname põhiteadmised vanaraamatust. Mis teeb raamatu haruldaseks - tema vanus, säilinud eksemplaride arv, hinnaline köide, autori omakäelised täiendused jmt. Räägime sellest, miks hindavad kogujad tuntud teoste esitrükke, keelatud raamatuid või eriliselt kujundatud teoseid.

Vaatleme vanaraamatut lähemalt ja võrdleme tänapäeva raamatuga. Tutvustame vanaraamatu tüüpilisi köiteid: pärgament-, nahk-, poolnahk- ja pappköidet.

Praktilise tööna loeme gooti kirjas teksti ning paneme end proovile rooma numbrite ümberpanemisel araabia numbriteks.

Pikkus: 60 minutit

Kuidas inimesed teavad, et maakera on ümmargune? Kas tead, mis juhtub, kui kaardil on vead või mida tähendab kaardi kolmas mõõde? Ja millega tegelevad geodeedid, geograafid, kartograafid?

Lühitutvustus

Alates 6. klassist geograafia õppimist toetav teematund aitab teha tutvust erinevate maakaartidega.

Praktilise ja mängulise teematunni tegevus on jagatud kolme etappi. “Retkel” läbi raamatukogu ja 8. korrusel sisustatud tööjaamades teeme tutvust erinevate kaartidega ning selgitame asukoha täpsuse, kauguse ja vahemaade hindamist, info talletamist ruumilisel kujul ja kaartide kasutamist. Viimases kolmandikus tegutseme arvutis, et näha ja kinnistada trükikaartidelt saadud teadmisi digitaalses keskkonnas Google maps rakenduse põhjal.  

Pikkus: 90 minutit

Sihtrühm: 7.-9. klass ja gümnaasium 

Kas oskad meedias levivat infot ja allikaid kriitiliselt hinnata? Mille järgi tunned ära valeuudise? Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi küberkiusamise eest? Kuidas ära tunda libakontot?  

Lühitutvustus

Meediapädevuse teematunnis püüame eluliste näidete ja arvutimängu kaudu meediakirjaoskust arendada. Üritame järjehoidja abil eristada valeuudist õigest. Saame teada, mida on võimalik teha või mõistlikum tegemata jätta enda ja lähedaste privaatsuse kaitsmiseks sotsiaalmeedias.   

Pikkus: 90 minutit

Sihtrühm: gümnaasium

Kas tead, mida on demokraatia kohta öelnud Abraham Lincoln? Mis on võimude lahusus ning millised on parlamendi ülesanded ja kuidas valmib seadus? 

Lühitutvustus

Teematunnis “Seadusesätteid sättides” anname ülevaate demokraatia toimimisest ja parlamendi tegevusest. Samuti Eesti Riigikogu funktsioonidest ja seadusloomest. Praktilise tööna saab osaleda seaduseelnõu väljatöötamisel, arutelul, muudatuste esitamisel ja seaduseelnõu üle hääletamisel. Ja seda kõike nii nagu Riigikogus. 

Teeme ise seaduse! 

Pikkus: 60–90 minutit 

Sihtrühmad: põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased 

 

Kas teadsid, et vennad Grimmid kogusid üle 200 muinasjutu või et Šveitsis on neli riigikeelt?  

Lühitutvustus

Raamatukoguralli on põnev otsimismäng, mille jooksul õpivad koolilapsed raamatukogu kasutama, et nad saaksid neid oskusi hiljem koolis kasutada. Küsimused asuvad erinevates punktides, õpilased leiavad vastuseid, kasutades saksakeelseid materjale (raamatud, ajakirjad, muusika, filmid).

Kas teadsid, et on olemas koht, kust leiab vanu põnevaid plakateid või ammuseid fotosid oma kooli, kodukoha või isegi esivanemate kohta? Või milliseid inimesi peeti 1930ndatel hulludeks? Ja mis on sellel kõigel pistmist Vabaduse väljakuga? 

Lühitutvustus

Praktiline teematund annab õppijatele nippe erinevates digikogudes otsimiseks. Koostöiselt lahendadatakse digitaalarhiivis DIGAR ülesandeid plakatite, postkaartide ja kuulutuste kohta. Portaalis DIGARI Eesti artiklid (DEA) leitakse ajaleheartikleid eri kümnenditest. Õpilastel on võimalus kehastuda hindamiskomisjoniks ja hinnata Eesti Muuseumide Veebiväravas (MUIS) leiduvaid monumentide kavandeid. Fotoarhiivis FOTIS avastavad õpilased oma kooli või kodukoha ajalugu. 

Tunni käigus tehtust jäädvustub veebisein, mille võtavad õpilased endaga kaasa.  

Sihtrühm: 8.-9. klass ja gümnaasium

Kas tead, kuhu pöörduda, kui vajad materjali humanitaarteaduste vallas? Oled kunagi pidanud kirjutama uurimistööd mõne kirjaniku kohta, aga Google pole piisav? Kas tead erinevaid viise, kuidas leida raamatuarvustusi?

Lühitutvustus

Humanitaarsaali tutvustav teematund, kus gümnaasiumiõpilane, aktiivselt ise ära proovides, õpib tundma saali teenuseid, mis aitavad tal oma oleviku ja tuleviku teadustöödes jõuda vajaliku infoni.

Teematunni käigus tutvume saali ülesehitusega, otsime riiulitelt raamatuid, proovime järgi erinevaid artikliandmebaase (kaartkataloog, ISE, DIGAR), harjutame leitud materjalidele viitamist.

Pikkus: 90 minutit

Sihtrühm: gümnaasium

Kuidas saab paberil raamat sinu arvutisse, tahvlisse, telefoni? Milleks üldse on vaja digiteerida?

Lühitutvustus

Eesti Rahvusraamatukogus on hoiul üle 3 miljoni teaviku. Sealhulgas on nii raamatuid, maakaarte, postkaarte, noote, postreid, ajakirju, ajalehti jne. Selleks, et kõigil inimestel oleks neid mugav oma nutiseadmetest vaadata-lugeda, digiteeritakse Rahvusraamatukogu kogusid igapäevaselt. Põhjuseid digiteerimiseks on veelgi.

Ekskursioonil külastamegi Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskust ning tutvume sealse töö ja masinapargiga. Näeme, kuidas töötavad erinevad skannerid ning kuidas paberil teavik (olgu selleks siis raamat, ajaleht või ajakiri) digikujule viiakse. Samuti teeme põgusalt juttu, kuhu digiteeritud materjalid edasi liiguvad ning kust on neid võimalik leida.

Ekskursiooni pikkus: 15-20 minutit