2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks. 12. detsembril andis Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juubeliaasta eestvedajad teatepulga üle digikultuuri teema-aastale. Samal päeval toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis esimene sisuline digikultuurile pühendatud seminar.
Digikultuuri teema-aastat veavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet ja Eesti Filmi Instituut.
Loe Kultuuriministeeriumi intervjuud teema-aasta projektijuht Martin Aadamsooga.
Rohkem infot ja koostööettepanekud:
Martin.Aadamsoo@nlib.ee; 56 50 83 83
Digikultuur@nlib.ee
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum andis teatepulga pastalde näol edasi Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoole.
Kajastused
ERR - Laulu- ja Tantsupeo korraldajad andsid teatepulga edasi digikultuuri aasta vedajatele
Tartu Postimees - Sisse lülitatud laastutabloo kuulutas digikultuuri aasta avatuks
Kultuur ERR - Digiklultuuriaasta sai särtsu sisse
Vikerraadio - 12.12. kultuuriuudiste saade alates 3. minutist
ERR Novaator - Teadlane selgitab: digiajastul muutub kultuur olulisemaks kui kunagi varem
Vikerraadio - 05.01 Keelesaade. Digitaalne kirjaoskus
ERR Kultuur - Eesti filmi instituut ja filmiarhiiv plaanivad kahe aastaga digiteerida 120 tundi kroonikafilme
Tartu Postimees - Tänavune loodusfestival teeb digipöörde
Võru Linna Leht - Raamatukogus nutikamaks
Info pärineb Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.
-
2000/2001 - Eesti Raamatu Aasta
Aprillist 2000 kuni aprillini 2001 tähistati Eesti Raamatu Aastat, mille eesmärk oli muu hulgas väärtustada Eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.
Vaata lisaks: Wikipeedia artikkel Eesti Raamatu Aastast
-
2005 - kunstiaasta
Kunstiaasta eesmärk oli pöörata kogu ühiskonna tähelepanu kunsti võimalustele ja rollile Eestis. Aasta vältel korraldati noori kaasavaid, kunstihuvi ja -teadlikkust tõstvaid kunstiprojekte üle Eesti.
Vaata lisaks: pressiteade kunstiaasta väljakuulutamisest
-
2006 - Eesti Teatri Aasta
Teatriaasta tähistas 100 aasta möödumist Eesti kutselise teatri sünnist. 1906. aastal avati uus, juugendstiilis Vanemuise teatrimaja. Sama aasta septembris kuulutati Paul Pinna ja Theodor Altermanni eestvedamisel kutseliseks ka Estonia teater.
-
2007 - disainiaasta
Disainiaastaga tähistati 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, sooviti tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Disainiaasta kestis 14.09.2006 - 6.11.2007.
Vaata lisaks: Wikipeedia artikkel Disainiaasta kohta
-
2008 - Eesti Vabariik 90; arhitektuuriaasta
Arhitektuuriaasta korraldati, et tähistada 90 aasta möödumist professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Arhitektuuriaastaga sooviti pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.
Vaata lisaks: arhitektuuriaasta tutvustus Arhitektide Liidu veebilehel
-
2009 - muuseumiaasta
Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripärandile läbi muuseumide vaatenurga. Tutvustada meie ligi 250 muuseumi tegevusi, nendes tehtavat tööd kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel, tuua nähtavale muuseumides oma igapäevast tööd tegevad inimesed, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut.
Vaata lisaks: Muuseumiaasta tutvustus Eesti Muuseumide Infokeskuse veebilehel
-
2010 - lugemisaasta
Lugemisaasta eesmärk oli tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele.
Vaata lisaks: Lugemisaasta Facebookis
-
2011 - Tallinn - Euroopa kultuuripealinn
2011. aastal kandis Tallinn koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
-
2012 - Eesti filmi aasta
Filmiaastaga tähistati Eesti filmikunsti sajandijuubelit - 1912. aastal linastus Tartu kinos Illusion Johannes Pääsukese esimene filmipala, lühifilm Vene katselendur Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamiseks algatati programm „Eesti film 100/Eesti filmi aasta“, mille olulisemad tegevussuunad olid filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.
-
2013 - Eesti Vabariik 95, kultuuripärandi aasta
Kultuuripärandi aasta oli ellu kutsutud selleks, et tuua inimestele lähemale arusaam, et kõik see, mida me loome täna, on meie jälg ajalukku. Pärandiaasta juhtmõte oli "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta raames toimus hulk erinevaid üritusi üle Eesti, mis olid seotud ka Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamisega.
-
2014 - liikumisaasta
2014. aasta oli Eestis liikumisaasta. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu. Teema-aasta olulisim siht oli tõsta teadlikkust sellest, et liikumisharrastusega saab tegeleda pea igal ajal ja kohas ning et regulaarne liikumine peaks olema iga inimese argipäeva lahutamatu osa. Aasta jooksul tutvustati erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks, olgu see siis rahvatants või tervisesport, ning kutsuti inimesi üles osa saama kõigest sellest positiivsest, mida liikumine pakub.
Liikumisaasta 2014 viis ellu Eesti Olümpiakomitee.
-
2015 - muusika-aasta
2015. aasta oli Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Muusika-aasta raames toimusid erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal sai helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt toimus 1. oktoobril ka üle-Eestiline rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine.
-
2016 - merekultuuriaasta
2016. aasta oli merekultuuriaasta ja selle motoks oli "Näoga mere poole".
Teema-aasta eesmärk oli näidata, et meri on ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.
-
2017 - laste ja noorte kultuuriaasta
2017. aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustas meie järelkasvu nii looja kui publikuna, sidus kultuuri eri valdkondi ning koondas hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause oli "Mina ka!". Teema-aasta läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.
-
2018 - Euroopa kultuuripärandiaasta
2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Ka teema-aasta sündmused olid seotud riigi juubeliaastaga. Lisaks oli 2018. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisotsusel kuulutatud Euroopa kultuuripärandiaastaks.
-
2019 - Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta
2019. aastal möödus esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda. Seetõttu kuulutati 2019. aasta laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks, mida juhtis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
-
2020 - digikultuuriaasta
Aasta korraldatakse eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. Aasta tegevusi ning sündmusi viivad läbi Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusraamatukogu.