Maja lugu

Valitsus plaanib eraldada RRile rekonstrueerimise algatamiseks raha

Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. RR vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv on seda uudist oodanud juba mõnda aega ning kahtlemata valmistab valitsuse otsus mõlemale osapoolele rõõmu. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo väljendas heameelt, et valitsus mõistab selle otsuse vajalikkust. „Linna südames paiknev Rahvusraamatukogu hoone on muutunud rahvuskultuuri sümboliks ja selleks, et see hoone saaks veel pikalt püsida ja kultuuripärandit hoida, tuleb hoonesse investeerida. Meid valdab rõõm ja elevus, et saame pika sammu edasi astuda tehniliselt väga ebakindlast olukorrast oma kasutajate vajaduste ja unistuste suunas,“ sõnas Andresoo.

Riigiarhivaar Priit Pirsko ütles, et Vabariigi valitsuse otsus alustada Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisega on tark otsus, mis kaunistab riigi sajandat juubelit. „Sümbolväärtusega hoone kordategemisest võib-olla olulisemgi on aga sellele uue, digitaalajastule kohase ja sünergiast laetud sisu kujundamine. Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv evivad üsna ühesugust kasutajaskonda, meie teenused sobivad hästi ühte majja ja meie kliendid – Eesti inimesed – võidavad sellest kõigest kõige enam,“ leidis Pirsko.

Ta lisas, et tõenäoliselt suurim võit saab osaks audiovisuaalse kultuuripärandi tarbijaile, sest projekteeritav kinosaal võimaldab avalikkusele näidata neidki filme, mida aastakümneid pole nähtud. „Rahvusarhiivi tänaste Tallinna üksuste – uurimissaal Madara tänaval, hoidlapind Maneeži tänaval ja filmiarhiiv Ristiku tänaval – koondumine ühe katuse alla on ka kuluefektiivne lahendus, mis toob kaasa kokkuhoiu nii majandus- kui tööjõukuludes. Mainigem siinkohal ka ruumide ühiskasutusest ja erinevate teenuste ühiskorraldusest tõusvat kasu ning nentigem, et tegemist on suurepärase näitega avaliku sektori asutuste koostööst eesti inimeste hüvanguks.“

Lisainfo:

Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee

Rahvusraamatukogu ehitamise aastad 1985 kuni 1993 olid kõige keerukamad aastad Eesti viimase enam kui poole sajandi ajaloos. Et sedavõrd suurte muutuste keerises nii kapitaalne hoone suudeti valmis ehitada, on omaette ime. Just nagu võib imeks pidada sedagi, et noor taastatud vabariik on suutnud hoonet ja tema sisulisi funktsioone edukalt toimimas hoida.

Noil aastail ehitatu oli sageli kaunis kehva kvaliteediga, valitses kriitiline materjalipuudus, tuli käiku lasta rohkesti ajutisi lahendusi, mis tänaseks selgesti oma aja ära on elanud ning palju algselt kavandatut jäi lihtsalt välja ehitamata. Ühiskonna, riigikorra ja rahasüsteemi muutudes saadi tegelikult valmis vaid miinimumprogramm, mis on raamatukogu kasutajaid tänaseni tublilt teeninud.

Ent kohati on hoone juba otseselt ohtlikuks muutunud nii külastajatele, töötajatele kui siin säilitatavale kultuurivaramule. Eesti Vabariigi ja Rahvusraamatukogu sajanda ning tänase raamatukoguhoone 25nda sünnipäeva künnisel kätte jõudnud aeg teha tulevikku vaatavad otsused. See maja väärib lõpuni ehitamist, väärib kaasajastamist ja parimaid tänapäevaseid lahendusi. Et ülioluline kultuuritöö saaks edasi kesta. Teine võimalus oleks raamatukogu tänasel kujul sulgeda ja tunnistada oma läbikukkumist kultuurrahvana.