Digikultuuri teema-aasta 2020

Digikultuuri teema-aasta 2020

2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks.
Digikultuuri teema-aastat veavad Eesti RahvusraamatukoguEesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet ja Eesti Filmi Instituut

Suur osa kultuurist, milles me igapäevaselt elame, luuakse, levitatakse ja kasutatakse digitaalselt. Kõigile ootamatult on seda protsessi plahvatuslikult kiirendanud ülemaailmne pandeemia, mis on sundinud loovisikuid improviseerima uusi digiväljundeid, haridussüsteemi minema üle e-õppele, kultuuriasutusi mõtestama ümber oma teenuseid digiruumis ja pööranud pea peale kultuurivälja majandusmudelid.

Meie ümber toimuv kiire kultuuri digitaliseerumine loob suurel hulgal ainest andmete kogumiseks, analüüsiks ja mõtestamiseks, et väljuksime tänasest kriisist targematena ja parema ettevalmistusega tulevikuks. Teema-aasta vältel teeme seda koos digikultuuriaasta korraldajate ning paljude meie partneritega. Loe Kultuuriministeeriumi intervjuud teema-aasta projektijuht Martin Aadamsooga.

Digikultuuriaasta tegevusi saab jälgida teema-aasta veebilehel , Facebookis ja Instagramis.


Rohkem infot ja koostööettepanekud:

Martin Aadamsoo, projektijuht
Martin.Aadamsoo@nlib.ee; +372 56 50 83 83

Liina Luhats-Ulman, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Liina.Luhats-Ulman@nlib.ee; +372 55 67 49 28

Digikultuur@nlib.ee

Digikultuuriaasta kajastused meedias

ERR - Laulu- ja Tantsupeo korraldajad andsid teatepulga edasi digikultuuri aasta vedajatele
Tartu Postimees - Sisse lülitatud laastutabloo kuulutas digikultuuri aasta avatuks
Kultuur ERR - Digiklultuuriaasta sai särtsu sisse
Vikerraadio - 12.12. kultuuriuudiste saade alates 3. minutist
ERR NovaatorTeadlane selgitab: digiajastul muutub kultuur olulisemaks kui kunagi varem
Vikerraadio - 05.01 Keelesaade. Digitaalne kirjaoskus
ERR KultuurEesti filmi instituut ja filmiarhiiv plaanivad kahe aastaga digiteerida 120 tundi kroonikafilme
Tartu PostimeesTänavune loodusfestival teeb digipöörde
Võru Linna Leht - Raamatukogus nutikamaks
Raamatud.PostimeesRahvusraamatukogus vesteldakse digimaailmast ja raamatutest
Personaliuudised.eePersonalijuht kui digikultuuri eestvedaja
Vikerraadio. Uudis+. 2. tund - 30.01 Tõnis Lukas. Kuidas edeneb kultuuripoliitika elluviimine​
Kultuur.PostimeesDigikultuur. Kas Eesti digikultuur on võimalik?
Leht.Postimees.eeDigikultuur. Majandus kui kultuur kui majandus...
Leht.Postimees.eeDigikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd
Lääne EluLehari Kaustel ühendab aastapäevakontserdil klassikalise ja elektroonilise muusika
Klassikaraadio. Delta saadeLaura Kuuse isikunäitus "Armas algoritm"
Bioneer.eeHuvipäev "Kaduvad liigid läbi digilahenduste"
Saartehääl.postimees.eeSaaremaa muuseumi tekstiilid jõuavad küberruumi
Jõgeva KultuurikeskusJõgevamaa laulu- ja tantsupidu "Pilve piiril"
Leht.Postimees.ee Digikultuur. Andmestuv kultuuripärand
Eesti Päevaleht Raamatukogude arvutisse kolimist pidurdab ebamõistlikult karm autoriõiguste kord
Eesti RahvusraamatukoguKriis on esile toonud digikultuuri olulisuse​
Õpetajate LehtKuidas hoida suletud muuseum avatuna?
Ekspress.delfi.eeIndrek Ibrus: Eesti e-õpet ei tohi anda globaalsete platvormide kätte
Leht.Postimees.eeTõnis Lukas: isolatsiooni valu ja võlu
Lõunaeestlane.eeEntsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele
Bioneer.eeFotokonkurss „Metsik linn“ tuleb taas!
Järvateatja.postimees.eeMuuseumituurile pääseb kodust lahkumata
Vikerraadio - 26.03 Eesti Kontserdi uudised. Lauri Aav
Meiemaa.eeÄra jäta end ilma kultuurist​
Müürileht - Ärevad nädalad kultuuriväljal
ERR KultuurKultuuriministeerium soovib alandada e-väljaannete käibemaksumäära
Sirp.eeHuvi e-raamatute vastu ei saa raisku lasta
Klassikaraadio. Delta saade - 03.04 Tallinna Keskraamatukogu mitmesuguseid innovaatilisi lahendusi ja tegevust eriolukorra ajal 
Müürileht - Lühifilmi konkurss: 1-minutiline digikultuuri aasta film
Leht.Postimees.ee - Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses
Menu.err.eeHelüait pakub võrokestele kuulamisrõõmu​
ERR Kultuur - Digikultuuriaasta vabastab Eesti muusika arhiividest
Leht.Postimees.eeNetiraadio: untsu keeratud hea mõte
Edasi.orgIndrek Ibrus: praegune kiire digipööre pigem jätkub
ERR Kultuur - Reet Varblane: on detailide aeg
Tehnikamaailm.eeEesti sõjamuuseum avas virtuaalselt taas uksed
Leht.Postimees.ee - Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis?
Leht.Postimees.ee - Digikultuur. Kultuur digitaalses vahenduses
Saartehääl.Postimees.eeMuuseumi trükised on nüüd kättesaadavad ka internetis
Leht.Postimees.ee - Ülo Pikkov: Vajame digikultuuri arenduskeskust
Diktor.geenius.eeSegadus rahaga: kuidas saavad Netiraadio annetused kätte muusikud, kes pole Eesti Autorite Ühingus?
Sirp - Kirjarahva abimeetmed
Raadio Kuku. Ärataja - 24.04 Intervjuu: Kristel Veimann – Rahvusraamatukogu teenused laienevad 
Leht.Postimees.eeDigikultuur. Äratuskell uueks tiigrihüppeks*
ERR KultuurEesti filmi instituut valis välja minutifilmide konkursi võitjad
SirpÕlekõrrebluus
Epl.delfi.eeJaak Kilmil on käsil lühifilm koroonaaegsest kummalisest elust
ERR KultuurVeljo Tormise virtuaalkeskus ootab töid visuaalse identiteedi ideekonkursile
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: Kellerteater
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: Indrek Koff
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: Paul Piik
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: klubi Hall
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: portaal Digiteater
Leht.Postimees.eeDigikultuur. Kuidas muusika pilve kolis
ERR Kultuur Anita Maasalu. Akadeemiline muusika digimaailmas
ERR Kultuur Digikultuuriaasta videolood: Martin Aadamsoo
Good News. Eesti eluTALLINNA PÄEV I Tallinna päeva e-etteütlust kirjutas rekordarv osalejaid
ERR KultuurDigikultuuriaasta videolood: Eesti rahvusraamatukogu
ERR KultuurVeljo Tormise virtuaalkeskuse kujunduskonkursi võitis Margus Tõnnov
Õpetajate LehtEesti kunstimuuseum kutsub koolijuhte ja õpetajaid muuseumihariduse infopäevale
ERR KultuurAjaloomuuseum tähistab digikultuuriaastat "Muuseumiminutitega"
SirpJulgus katsetada ja oskus jutustada tähenduslikke lugusid
Raamatud.elu24.eeEesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks
ERR KultuurIntsikurmu festival toimub tänavu telefestivalina
ERR KultuurRahvusraamatukokku luuakse vana aja säutsumasin, mis prindib lühiartikleid
Leht.Postimees.eeJaan Tootsenil valmib suveks kaks filmi korraga
Leht.Postimees.eeAsenduskultuuri domineerimise aeg
Leht.Postimees.eeDigikultuur. Televisioon platvormide ajastul

 

 

Varasemad teema-aastad

Info pärineb Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.

  • 2000/2001 - Eesti Raamatu Aasta

    Aprillist 2000 kuni aprillini 2001 tähistati Eesti Raamatu Aastat, mille eesmärk oli muu hulgas väärtustada Eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.

    Vaata lisaks: Wikipeedia artikkel Eesti Raamatu Aastast 
     

  • 2005 - kunstiaasta

    Kunstiaasta eesmärk oli pöörata kogu ühiskonna tähelepanu kunsti võimalustele ja rollile Eestis. Aasta vältel korraldati noori kaasavaid, kunstihuvi ja -teadlikkust tõstvaid kunstiprojekte üle Eesti.

    Vaata lisaks: pressiteade kunstiaasta väljakuulutamisest 
     

  • 2006 - Eesti Teatri Aasta

    Teatriaasta tähistas 100 aasta möödumist Eesti kutselise teatri sünnist. 1906. aastal avati uus, juugendstiilis Vanemuise teatrimaja. Sama aasta septembris kuulutati Paul Pinna ja Theodor Altermanni eestvedamisel kutseliseks ka Estonia teater.
     

  • 2007 - disainiaasta

    Disainiaastaga tähistati 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, sooviti tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Disainiaasta kestis 14.09.2006 - 6.11.2007.

    Vaata lisaks: Wikipeedia artikkel Disainiaasta kohta
     

  • 2008 - Eesti Vabariik 90; arhitektuuriaasta

    Arhitektuuriaasta korraldati, et tähistada 90 aasta möödumist professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Arhitektuuriaastaga sooviti pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.

    Vaata lisaks: arhitektuuriaasta tutvustus Arhitektide Liidu veebilehel
     

  • 2009 - muuseumiaasta

    Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripärandile läbi muuseumide vaatenurga. Tutvustada meie ligi 250 muuseumi tegevusi, nendes tehtavat tööd kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel, tuua nähtavale muuseumides oma igapäevast tööd tegevad inimesed, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut.

    Vaata lisaks: Muuseumiaasta tutvustus Eesti Muuseumide Infokeskuse veebilehel
     

  • 2010 - lugemisaasta

    Lugemisaasta eesmärk oli tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele.

    Vaata lisaks: Lugemisaasta Facebookis
     

  • 2011 - Tallinn - Euroopa kultuuripealinn

    2011. aastal kandis Tallinn koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
     

  • 2012 - Eesti filmi aasta

    Filmiaastaga tähistati Eesti filmikunsti sajandijuubelit - 1912. aastal linastus Tartu kinos Illusion Johannes Pääsukese esimene filmipala, lühifilm Vene katselendur Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamiseks algatati programm „Eesti film 100/Eesti filmi aasta“, mille olulisemad tegevussuunad olid filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.
     

  • 2013 - Eesti Vabariik 95, kultuuripärandi aasta

    Kultuuripärandi aasta oli ellu kutsutud selleks, et tuua inimestele lähemale arusaam, et kõik see, mida me loome täna, on meie jälg ajalukku. Pärandiaasta juhtmõte oli "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta raames toimus hulk erinevaid üritusi üle Eesti, mis olid seotud ka Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamisega.
     

  • 2014 - liikumisaasta

    2014. aasta oli Eestis liikumisaasta. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu. Teema-aasta olulisim siht oli tõsta teadlikkust sellest, et liikumisharrastusega saab tegeleda pea igal ajal ja kohas ning et regulaarne liikumine peaks olema iga inimese argipäeva lahutamatu osa. Aasta jooksul tutvustati erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks, olgu see siis rahvatants või tervisesport, ning kutsuti inimesi üles osa saama kõigest sellest positiivsest, mida liikumine pakub.
    Liikumisaasta 2014 viis ellu Eesti Olümpiakomitee.
     

  • 2015 - muusika-aasta

    2015. aasta oli Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Muusika-aasta raames toimusid erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal sai helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt toimus 1. oktoobril ka üle-Eestiline rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine.
     

  • 2016 - merekultuuriaasta

    2016. aasta oli merekultuuriaasta ja selle motoks oli "Näoga mere poole".
    Teema-aasta eesmärk oli näidata, et meri on ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.
     

  • 2017 - laste ja noorte kultuuriaasta

    2017. aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustas meie järelkasvu nii looja kui publikuna, sidus kultuuri eri valdkondi ning koondas hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause oli "Mina ka!". Teema-aasta läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.
     

  • 2018 - Euroopa kultuuripärandiaasta

    2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Ka teema-aasta sündmused olid seotud riigi juubeliaastaga. Lisaks oli 2018. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisotsusel kuulutatud Euroopa kultuuripärandiaastaks.
     

  • 2019 - Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta

    2019. aastal möödus esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda. Seetõttu kuulutati 2019. aasta laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks, mida juhtis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 
     

  • 2020 - digikultuuriaasta

    Aasta korraldatakse eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. Aasta tegevusi ning sündmusi viivad läbi Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusraamatukogu. 

Logod on kaitstud - CC BY