Autoriõiguse info

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.

Selleks, et teada, kuidas autoriõigustega teost õiguspäraselt kasutada, oleme kogunud infot nii tavakasutajale kui mäluasutusele.

Autoriõiguse küsimustega Rahvusraamatukogus tegeleb parlamendiinfo keskuse infospetsialist Ivi Smitt, tel 630 7115, mail: Ivi.Smitt@nlib.ee

Uudised

Mäluasutusele

Avalikele mäluasutustele näeb autoriõiguse seadus ette mõned vaba kasutamise erandid, nt teose kopeerimisel ja laenutamisel.

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kopeerida:

  • et asendada kadunud, hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud teos

  • et asendada mõne teise raamatukogu, muuseumi või arhiivi kogusse kuulunud teos, juhul kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks

  • teha koopia teose säilimise tagamiseks

Kopeerida võib juhul, kui ei ole võimalik teost muul kombel asendada.

Lisaks võib:

  • digiteerida kogu säilimise eesmärgil

  • teha koopia füüsilise isiku jaoks isikliku kasutamise eesmärgil

  • teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel õigusemõistmise ja avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil

Autoril on õigus teose fotokopeerimise eest saada tasu, mida maksab Autorihüvitusfond


Raamatukogust võib koju laenutada:

  • raamatuid, ajakirju, ajalehti, noote, pisitrükiseid, digitaalteavikuid (väljaanded CD-l, CD-ROMil)

  • audiaalteavikuid ehk helisalvestisi – heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal, audioraamat – kui on möödas 4 kuud Eestis levitamise algusest

  • kombineeritud auviseid ehk videosalvestisi - videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal – kui filmiga on kaasas vastav litsents (luba) või kui filmitootjaga on sõlmitud vastav leping (litsentsileping)

Kojulaenutamise piirangud ei kehti audiovisuaalse või helikunsti õppeasutuse raamatukogu suhtes. (AutÕS §13³)

NB! Raamatukogud saavad laenutada Eesti Päevalehe "Eesti filmiklassika" sarja filme, v.a. "Nimed marmortahvlil ". Lisaks võib laenutada Tallinnfilmi ja Eesti Rahvusringhäälingu tiražeeritud salvestisi. Tähele tasub panna, et kui filmitootjaid on lisaks eelpool mainitule veel, siis tuleb laenutamiseks muudelt filmitootjatelt endiselt luba küsida.

Raamatukogus võib kõiki kogudesse kuuluvaid teoseid laenutada kohapealseks kasutamiseks. Teoseid võib lugeja tellimusel teha kohapeal eriseadme (arvuti, video-, DVD- või CD-mängija) kaudu kättesaadavaks.

Lisaks võib raamatukogu oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse- ja kogu tutvustamise eesmärgil.

Orbteosed

Eesti Rahvusraamatukogus tuvastatud orbteoste kogum: http://erb.nlib.ee/?orb
 

Mis on orbteos?
Teos või fonogramm on orbteos, kui ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või kui tuvastamisest hoolimata ei ole ühtegi õiguste omajat leitud /.../. Art. 2 punkt 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL

Direktiivi kommentaaride kohaselt:
Orbteose puhul ei ole võimalik saada eelnevat nõusolekut teose kopeerimiseks ega üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

Kui vähemalt üks õiguste omaja on tuvastatud ja leitud, ei tohiks teost või fonogrammi käsitada orbteosena.


Mis on hoolikas otsing?
Enne teose või fonogrammi käsitamist orbteosena tuleks heas usu viia läbi hoolikas otsing teosele või fonogrammile, sh teoses või fonogrammis sisalduvatele teostele ja muudele kaitstud objektidele õigusi omavate isikute leidmiseks.

Kattuvate otsingute vältimiseks tuleks hoolikas otsing viia läbi liikmesriigis, kus teos või fonogramm esmakordselt avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, toimus selle esituse esmakordne eetrisse andmine.

Kirjastajale

Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus oma teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.

Teose kasutamiseks teiste isikute poolt sõlmitakse üldjuhul litsentsileping. Litsents on autori või muu autoriõiguse omaja poolt teose kasutamiseks antud luba. Autor või õiguste omaja on litsentsiandja ning teose kasutaja on litsentsisaaja. Vt ka AutÕS VII peatükk.

Creative Commonsi litsents on teose vaba kasutamise litsents, millega autor annab üldsusele suuremad võimalused teose kasutamiseks - kopeerimiseks, levitamiseks, olenevalt litsentsist ka muutmiseks. Peamiselt kasutatakse internetis levitatavate materjalide (tekstid, fotod, videod) juures, aga ka trükistel.

Õiguste kombinatsioonidest on moodustatud kuus litsentsi:
BY: Autorile viitamine
BY-SA: Autorile viitamine, jagamine samadel tingimustel
BY-ND: Autorile viitamine, tuletatud teoste keeld
BY-NC: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk
BY-NC-SA: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, jagamine samadel tingimustel
BY-NC-ND: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, tuletatud teoste keeld

Rahvusraamatukogu Kirjastajaportaal võimaldab õiguste omajatel kasutada uusimat Creative Commonsi litsentsitüüpide versiooni 4.0

Vt ka Creative Commonsist Vikipeedias.

 

Teose kasutamine

Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud autori või õiguste omaja (kirjastaja, pärija) loal. Samas näeb autoriõiguse seadus ette erandid, mil autori varalisi õigusi piiratakse (vt AutÕS ptk 4 Teose vaba kasutamine).

Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kasutamine:

Autoriõigusega kaitstud teosest võib teha oma tarbeks koopia (välja arvatud noodid). Samuti teeb raamatukogu koopia füüsilise isiku tellimusel. Rahvusraamatukogus ei kopeerita piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme.

Haruldastest raamatutest ja arhiivkogu trükistest tehakse üksnes digitaalkoopia juhul, kui see ei kahjusta teavikut.

Vabakasutus

Teose loomisel tekib sellele autoriõigus, mis annab teose loojale piiratud ajaks ainuõiguse oma teosele. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja Euroopa õigusruumis 70 aastat pärast autori surma.

Kui autoriõiguste kaitse tähtaeg lõpeb, on teos vabakasutuses/üldkasutatav (ingl.k. public domain). Autoriõiguse kehtivuse lõppu arvestatakse autori surma-aastale järgneva aasta või teose avalikustamisele või loomisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Seetõttu nimetatakse 1. jaanuari vabakasutuspäevaks (Public Domain day).

Vaata, kuidas leida vabakasutuses teoseid ja kuidas neid kasutada: nlib.ee/vabakasutuspaev

Koopiate tegemiseks on lubatud kasutada isiklikke seadmeid (v.a. harulduste ja arhiivkogu trükiste puhul). Pildistamisel ei tohi kasutada välkvalgustust.

Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvaid teoseid ja nende koopiaid võib kasutada isiklikuks otstarbeks. Teose avaldamiseks või avalikuks esitamiseks tuleb küsida luba autorilt. Loa taotleb ja esitab raamatukogule isik, kes soovib teose või selle osa koopiat avaldada.

Vaata lisaks:

Autoriõiguse põhimõtted Rahvusraamatukogus (pdf)
Nõuandeid koopiate tegemiseks (pdf)
Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kopeerimise juhend (pdf)
Korduma kippuvad küsimused


Teksti- ja andmekaeve

01.01.2017 jõustus autoriõiguse seaduse muudatus, mis täpsustab teose vaba kasutamise erandit teadustöö eesmärgil. AutÕS § 19 lg 31 sätestab teose kasutamise teksti- ja andmekaeve eesmärkidel.
Säilituseksemplari seaduse kohasel on lubatud digitaalarhiivis arhiveeritud säilituseksemplaride teksti- ja andmekaeve teadus- ja uurimistöö eesmärgil, kui on tagatud kasutajate autoriseerimine.

  • 10.03.2017 avaldas Euroopa Parlamendi õiguskomisjon (JURI) raporti projekti, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Palrmandi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul. Muudatusettepaneku kohaselt on direktiivi artikkel 3 alusel lubatud teha reprodukstioone ja väljavõtteid isikutel, kellel on seaduslik juurdepääs teostele ja muule materjalile tingimusel, et reproduktsiooni või väljavõtet kasutatakse teksti- ja andmekaeve jaoks.
  • 14.09.2016 avaldas Euroopa Komisjon uue autoriõiguse paketi, mille artikkel 3 sätestab teksti- ja andmekaeve erandi teadusorganisatsioonidele teadusuuringute eesmärgil. Arvamus ettepaneku TDM artikli kohta (COMMUNIA)

KKK/ Kasulikku infot

Korduma kippuvad küsimused

Millistel juhtudel võib autoriõigusega kaitstud teost kasutada ilma autori nõusolekuta?
Autoriõigusega kaitstud teoseid võib kasutada ilma autori loata kas omatarbeks või
õppe- ja teaduslikel eesmärkidel vastavalt autoriõiguse seaduses § 19 sätestatud
tingimustele ja ulatuses. Omatarbeks võivad teost kasutada ainult füüsilised isikud. Teose vaba kasutamise võimalused on loetletud autoriõiguse seaduse IV peatükis.

Mida teha, kui on soov autoriõigusega kaitstud teos avaldada?
Sellisel juhul on vajalik autori, teda esindava organisatsiooni või õiguste omaja luba. Eestis esindab muusikuid, kunstnikke ja audiovisuaalautoreid (filmi režissöörid, stsenaristid, operaatorid, kunstnikud) Eesti Autorite Ühing, kirjanikel ja fotograafidel oma esindusorganisatsiooni ei ole.
Esitajaid (näitlejad, lauljad, muusikud, tantsijad) esindab Eesti Esitajate Liit ja fonogrammitootjaid (isikud, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne salvestamine helikandjale) Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Kas peaksin teost kasutades viitama Rahvusraamatukogule?
Rahvusraamatukogu kogusse kuuluva teose kasutamisel muul, kui isiklikul otstarbel, viita palun: “Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu”. Kui avaldad teose trükises, on heaks tavaks, et teose avaldaja loovutab ühe kasutuseksemplari RRile lisaks sundeksemplari seadusest tulenevatele säilituseksemplaridele.
Kui kasutad teost, mis asub digitaalarhiivis DIGAR, siis kasuta palun viidet: „Allikas: digitaalarhiiv DIGAR“

Millises mahus võib teost ilma autori loata kasutada?
Õppe- või teaduslikul eesmärgil võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus illustreeriva materjalina. Ka kopeerida võib teost motiveeritud mõistlikus mahus, näiteks ajakirjast mõne artikli, raamatust sisukorra ja mõne peatüki. Terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks (vt. AutÕS §18, §19 p. 3, 4, 5, 6).

Mida ei tohi kopeerida?
Autori nõusolekuta ei tohi kopeerida reprograafilisel viisil noote, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme (AutÕS §18 lg. 2). Rahvusraamatukogus ei kopeerita ka audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi.

Millised on autoriõigusega kaitstud teosed?
Autoriõigus kaitseb üldjoontes kõiki kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teos peab olema originaalne, väljendatud mingis objektiivses vormis, see vorm peab võimaldama teost kopeerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

Milliseid teoseid autoriõigus ei kaitse?
Autoriõigus ei kaitse
- rahvaloominguteoseid,
- õigusakte ja haldusdokumente ning nende ametlikke tõlkeid (seadused, määrused, juhendid, käskkirjad),
- kohtulahendeid ning nende ametlikke tõlkeid,
- riigi ametlikke sümboleid ja organisatsioonide sümboolikat (v.a. rahatähed),
- päevauudiseid,
- fakte ja andmeid,
- ideid, mõisteid ja kujundeid, teooriaid, protsesse, süsteeme, meetodeid, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi jms intellektuaalse tegevuse resultaate, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses,
- ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted (AutÕS §5).
Seega võivad kõik vabalt kasutada rahvaloominguteoseid, õigusakte ja haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende ametlikke tõlkeid. Silmas tuleb pidada, et õigusaktide mitteametlikud tõlked on autorikaitse all, samuti õigusaktide eelnõud.

Mida võib teha teosega, mille autoriõiguste tähtaeg on lõppenud?
Autoriõiguse kehtivuse üldine tähtaeg on autori eluaeg ja 70 aastat pärast autori surma. 70-aastase tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui autori surmast on möödas rohkem kui 70 aastat, on teos vabakasutuses ja seda võivad kõik vabalt kasutada, v.a. oma nime all avaldada. Pane tähele, et teosel võib olla kaasautoreid (tõlkijad, illustreerijad jt), kelle õigused veel kehtivad.

Mis on Creative Commons?
Creative Commons on ühed levinumad litsentsilepingute tüüptingimused (kokku 6 erinevat litsentsilepingut), mis lubavad teost teatud tingimustel vabalt kasutada (kopeerida, levitada, esitada, üldsusele suunata, muuta). Selliste litsentsidega varustatud teosed tunneb ära vastavate ikoonide järgi. Litsentse kasutatatakse sagedasti internetis aga ka trükiväljaannete puhul.

Vaata lisaks:

Autoriõiguse seadus (AutÕS)
Autoriõiguste portaal autor.ee

 

Küsimused-vastused Euroopa Intellektuaalomani (EUIPO) lehel (jaan. 2017)

Autoriõiguse ühtlustamisest Euroopa Liidus/ Summaria Iuridica 2015, nr 5

Intellektuaalomandi õppematerjal (2015)/ EITK

Hea ülevaate Eesti autoriõigusest annab autoriõiguste portaal autor.ee, kus on välja toodud vastavad õigusaktid ning kust leiab lisaks selgitustele ja õppematerjalidele ka vabasid e-raamatuid.

Raamatukogude jaoks on olulised teose vaba kasutamise juhud.

Reet Adamsoo. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös. - Tartu Ülikooli e-õppematerjal

Rahvusvahelise seminari Digitaalne Mälu "Autoriõigus muutuste tuules" (2011) ettekanded

Ajakiri Vikerkaar nr. 10-11/2011 keskendub muuhulgas autoriõigusele. Läbivaks teemaks on digitaalne keskkond ja autoriõigus.

How to analyze copyright internationally? By Paul Edward Geller (okt 2014)

Euroopa Komisjoni väljaanne Open Access - opportunities and challenges

2012.a. versioon väljaandest "Copyright for librarians - essential handbook" // Kokkuvõtlik käsiraamat raamatukoguhoidjatele. (11.01.2013)

Intellectual Property and Innovation: A Framework for 21st Century Growth and Jobs- Esseekogu Euroopa juhtivatelt intellektuaalse omandi spetsialistidelt teemal, millises suunas peaks autoriõigus muutuma. (17.09.2012)

IFLA E-Lending Background Paper - E-raamatute laenutamisest, erinevatest ärimudelitest, juriidiline analüüs. (15.05.2012)

IFLA Statement on Legal Deposit (14.05.2012)

IFLA: Copyright Limitations and Exceptions for Libraries and Archives
(01.03.2012)

E-books - Scandinavian Point of Views // Scandinavian Public Library Quarterly (2011) vol. 44, no. 4. E-raamatute õiguslikust määratlusest, laenutamise ärimudelitest, laenutamise praktikast Soomes ja Taanis, Norra Raamatukogude Assotsiatsiooni 6 e-raamatu põhimõttest. (04.01.2012)

Copyright for Librarians – õppematerjal raamatukogudele

Copyright User - tekstid selgitamaks autoriõigusi tavakasutajale. Põhineb Suurbritannia õigusel

 

Uurimistööd

Angelopoulos, Christina, Dr. (2017). On Online Platforms and the Commission’s New Proposal for a Directive on Copyright in the Digital Single Market /Centre for Intellectual Property and Information Law (CIPIL) at the University of Cambridge

WIPO kolmas uuring autoriõiguste eranditest ja piirangutest  WIPO liikmesriikide raamatukogudes (2015)

Tõnismaa, Liis (2015). Autoriõiguste kaitse avaliku sektori teabe kasutamisel : magistritöö / juhendaja: Mario Rosentau ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond Tallinnas, avaliku õiguse instituut

Bogdanov, Rünga (2015). Riik digitaalsete andmekogude autoriõiguste omajana : magistritöö /juhendaja: Mario Rosentau ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut

Reinmaa, Triin (2015). Fotod autoriõiguses : magistritöö / juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut

Copyright and the value of the public domain : an empirical assessment. (2015). Intellectual Property Office (UK). Samal teemal slaidiesitlus WIPO seminaril juunis 2015.

Karolina Andersdotter (2015). Cross-border Copyfight. European libraries re-thinking the InfoSoc Directive. Uppsala Universitet

Varik, Johann-Kristjan (2014). Teoste digiteerimine ja selle aktuaalsed autoriõiguslikud probleemid : magistritöö / juhendaja Mario Rosentau ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, võrdleva õigusteaduse õppetool

Krenštrauch, Hainer (2013) Õiguspärase allika nõue teose vabaks kasutamiseks võrgukeskkonnas / juhendaja Krt Nemvalts ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut

Kala, Priit (2013). Laiendatud kollektiivne litsents autoriõiguslikes ja autoriõigusega kaasnevates suhtetes : magistritöö / juhendaja Aleksei Kelli

Study on the application of Directive 2001/29/EC on copyright and related rights in the information society (16.12.2013). Euroopa Komisjoni tellitud uuring direktiivi 2001/29 rakendamise kohta. Uuringu keskmes on autori ainuõigused (nt kättesaadavaks tegemise õigus) ning autoriõiguste piirangud ja erandid (nt raamatukogu ja arhiivid; hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid).

Unt, Ly. Digitaalvormis teostega seonduvad autoriõigusalased probleemid : [magistritöö] / Tartu Ülikool, õigusteaduskond Tartu : Tartu Ülikool, 2012. - 73 l.

Stratton, Barbara. Seeking New Landscapes. A rights clearance study in the
context of mass digitisation of 140 books published between 1870 and 2010.
The British Library Board. 2011. 75. lk. Uuring õiguste omajate väljaselgitamise kohta Briti Raamatukogu kogudes. (15.09.2011)

Vuopala, Anna. Assessment of the Orphan works issue and Costs for Rights Clearance. European Commission. 2010. 47. lk. Euroopa Komisjoni uuring orbteoste problemaatika ja õiguste omajate tuvastamise maksumuse kohta

Study on Copyright Limitations and Exeptions for Libraries and Archives. WIPO autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alalise komitee (SCCR) uuring liikmesriikides kohaldatavate raamatukogude ja arhiivide erandite ja piirangute kohta

Artiklid

2017

Vollmer, Timothy. The Estonian Presidency´s new (and optional) TDM exception: small potatoes / Communia (2017) 4.dets

Husovec, Martin. Compromising (on) the Digital Single Market? A Quick Look at the Estonian Presidency Proposal(s) on Art 13 / Kluwer Copyright Blog (2017), 8. sept

Parksepp, Anette. Europarlamendi piraat: Eesti toetab tsensuurimasinaid / Err.ee (2017), 6. sept

Sganga, C. (2017) The loud silence of Soulier-Doke and its critical implications for EU copyright law/ Journal of Intellectual property Law and Practice

Nemvalts, K. Euroopa Liidu algatustest autoriõiguse reformimisel/ Õiguskeel (2017), 2

Tartu peab autorikaitsele maksma hüvitist kooli advendikontserdi eest / Pealinn (2017) 28.veebr. Sama Riigikohtu otsuse kommentaar Kluweri blogis

Sali, Meghan. European Commission finally admits their copyright proposal would levy a link tax for articles shared on social media / Openmedia.org (2017) 11.jaan.

Eesti riik tunnistab Marie Underi autoriõiguste kuulumist sakslastele/ Eesti Ekspress (2017) 11.jaan.

 

2016

Keller, Paul. Cultural heritage institutions: commissionś copyright proposal fails to address our need / Communia-association.org (2016) 21.dets

Borghi, M; Erickson, K; Favale, M. With enough eyeballs all searches are diligent: mobilizing the crowd in copyright clearance for mass digitization / Chicago-Kent Journal of Intellectual Property, Vol. 16, No 1, 2016

Lepik, E.; Veede, R. Pokemoni raske teekond üle Emajõe ehk veel kord panoraamivabadusest / Sirp (2016) 18.nov

Stalla-Bourdillon, S.; Rosati, E.; Turk, K. jt  A brief exegesis of the proposed copyright directive / SSRN Papers (2016) 24.nov

Dixon A. Jennifer. Harvad Report: one step closer to low-risk OA orphan works? /Library Journal (2016) 5.okt.

Turk, Karmen. Kurat ei peitu detailis vaid lingis / triniti.ee (2016) 26.sept.

Stadnik, Alyona. Autoriõiguste reformist kadus esialgne julgus / Äripäev (2016) nr 167, 16. Sept.

Reda, Julia. Commissioner Oettinger is about to turn EU copyright reform into another ACTA (2016) 26.Aug.

EU proposals could see news publishers paid by Google and Facebook/ theguardian.com (2016) 26.aug

Standeford, Dugie. Google anti-piracy report criticised by content owners /
Intellectual Property Watch (2016) 27.juuli

Standeford, Dugie. UK "Brexit" leaves IP community with many questions/ Intellectual Property Watch (2016) 24.juuni

Rosati, Eleonora. Neighbouring rights for publishers: are national and (possible) EU initiatives lawful?/ International Review of Intellectual Property and Competition Law (2016) 21.juuni

CJEU says that fair compensation for private copying cannot be funded through general state budget /IPKat blog (2016) 9.juuni

Naranjo, Diego. Copyfails: Time to #fixcopyright! /EDRi (2016) 23.mai

Gain, Bruce. Google´s book scan project still under fire despite legal victory/ IP-watch (2016) 16.mai

Lepik, E.; Veede, R. Kuidas Rootsi ülemkohus autoriõiguse sõlme keeras / Postimees (2016) 14.aprill

Kukk, Keit. Sotsiaalmeedia ja autoriõigus / Kaja (2016), nr 29

Orphan works: the diligent search requirement? It doesn't work / 1709blog (2016) 14.veebr.