Arendusprojektid

Eesti Rahvusraamatukogu visiooniks on olla uue põlvkonna raamatukogu ning arengumootoriks Eesti raamatukogudele. Sellega seoses on Rahvusraamatukogu algatanud mitmeid arendusprojekte.

E-väljaannete laenutus

Eesti Rahvusraamatukogu juhitava arendusprojekti eesmärgiks on välja töötada ühtne raamatukoguteenus, mis jõuaks iga Eesti inimeseni ning vastaks tema ootustele ja vajadustele.

Miks on elektrooniliste väljaannete (e-väljaannete) laenutuse projekti vajalik? On teada on, et raamatukogude külastatavus väheneb iga-aastaselt, samas e-raamatute lugejate osakaal jällegi suureneb. Raamatukogude ülesanne on liikuda tarbija vajadustega kaasa ning võimaldada elektrooniliste väljaannete laenutamine üle Eesti nii nagu seda on tehtud mitmetes Euroopa riikides, Ameerikas ja Austraalias.

Projekt:

  • toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti kirjanduse kättesaadavus suureneb läbi riikliku laenutuskeskkonna loomise, mis tagab juurdepääsu laiale valikule vanematele ja uuematele e-väljaannetele;

  • tugevdab Infoühiskonda, võimaldades ligipääsu e-väljaannete keskkonda kõigile Eesti elanikele. Hetkel on e-väljaannetele ligipääs ainult osal elanikkonnast, mis pärsib konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikku piirkondlikku arengut ja omakorda suurendab ääremaastumist;

  • tõstab elanike rahulolu avalike teenuste osas. Nõudlus e-väljaannete laenutamise suhtes on täna olemas, aga hetkel ei saa Eesti raamatukogud seda pakkuda;

  • toetab Eesti kui e-riigi kuvandit. E-väljaannete laenutamine on ka teistes riikides jäänud kiire tehnoloogia arengu ja kaasajastamata seadusandluse vahelisse keerustikku kinni. Läbi tõhusa ja nutika mudeli arendamise saaksime olla heaks eeskujuks.

Arendusprojekt koosneb kolmest etapist: ärianalüüs, detailanalüüs, arendus. Projekti kestus on 2017 a kuni 2020 a. Projekti koordineerib Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu koosseisus Ave Sepik, Kristel Veimann, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks. Projekti vältel tehakse koostööd kõigi e-väljaannete laenutusega seotud osapooltega (kirjastajad, e-raamatute tootjad, raamatukogud, lugejad, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, KOVd). Projektijuht on Egle Kampus.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe e-väljaannete laenutuskeskkonna analüüsi

Kirjastajaportaali arenduse II ja III etapp

Rahvusraamatukogu ülesanne on säilitada kõik Eestis ilmuvad väljaanded ja tagada nende kättesaadavaks tegemine, selleks et säilitada kultuuriline järjepidevus eesti kirjasõna kogumise näol tulevaste põlvkondade jaoks. 15.06.2016 võeti vastu Säilituseksemplari seadus, mis näeb ette, et kõik Eesti Vabariigis avaldatud, levitatud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud Eesti kultuurile olulised väljaanded (sh nende tootmiseks kasutatud digitaalne algmaterjal), mille tiraaž on suurem kui 50 eksemplari, tuleb loovutada säilitamise eesmärgil Eesti Rahvusraamatukogule. Kirjastajaportaal https://kirjastaja.digar.ee/ on keskkond, mille kaudu kõik kirjastajad saavad taotleda standardnumbreid ning loovutada enda poolt publitseeritava väljaande ja selle algmaterjali vastavalt  säilituseksemplari seadusele.  

Kirjastajaportaal I arenduse etapp käivitus 2015 a-l, selle tulemusena alustas portaal tööd 01. jaanuaril 2017 koos säilituseksemplari seaduse rakendumisega. Kirjastajaportaali käesoleva arenduse raames keskendutakse portaali edasiarendamisele ja kasutusmugavuse tõstmisele. Projekti eesmärgiks on teha kirjastajate jaoks Rahvusraamatukogu teenuste tarbimine võimalikult lihtsaks ja mugavaks ning vähendada nende halduskoormust. Projekti lõpuks saavutatakse Rahvusraamatukogu jaoks senisest suurem tööefektiivsus ja kuluefektiivsus ning automatiseeritakse olulisel määral käsitsitööd nõudvad tegevused. Projekti tulemusena tõuseb digitaalse kultuuripärandi ainese maht, mida raamatukogud säilitavad ja kasutajateni viivad, sh. e-raamatud. 

Projekti kestus on 2017 a sügis kuni 2019 a juuli. Projekti koordineerib Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu koosseisus Kristel Veimann, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks.  Projekti vältel tehakse koostööd kirjastustega. Äripoole projektijuht on Egle Kampus, IT projektijuht on Toomas Adson. 

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. 

Digitaalarhiivi äri- ja detailanalüüs

Projekti esimeses etapis (2018-2019) teostatakse RR digitaalarhiivile äri- ja detailanalüüs, mille tulemuste põhjal hakatakse kaasajastama RR digitaalarhiivi.
Analüüsitakse digitaalse pikaajalise säilitamise korraldamise mudeleid, eesmärgiga leida kuluefektiivne, jätkusuutlik ja toimingute automatiseerimist toetav digitaalarhiivi teenuse mudel.

Analüüsietapp selgitab välja tervikprojekti täpse ajakava, lahenduse arhitektuuri, kasutajalood, tasuvuse ning automaatse avaandmete toe ja avaandmete pakettide loomise võimalused. Tulemusena valmib analüüs uutest digitaalarhiivi teenustest ning tekib valmidus hakata projekti järgmises etapis hankima vajalikke tarkvarakomponente ning neid juurutama.

Kogu arendusprojekti projekti laiem kasu on järgmine:

  • Eesti trükipärand on tulevastele põlvedele kasutatav digitaalselt. Projekt parandab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi teenuse kvaliteeti võimaldades selles leiduvate objektide nõuetekohast säilitamist ning mugavamat kasutamist nii teistele mäluasutustele, teadlastele kui laiale lugejate ringile.

  • RR digitaalarhiiv hoidlateenuse pakkuja mäluasutuste jaoks. Uus digitaalarhiiv võimaldab teistel mäluasutustel enda materjali säilitada RR digitaalarhiivis.

  • Lihtsam ja mugavam haldus. Uus digitaalarhiiv on senisest lihtsamini hallatav, mille tõttu väheneb käsitöö hulk.

  • Võimalus liidestada uusi teenuseid. Uus digitaalarhiiv võimaldab uusi teenuseid liidestada API-de kaudu, mis tähendab võimekust taaskasutada digitaalarhiivi objekte teistes infosüsteemides.

  • Abiks Eesti teaduse arendamisele. Uus digitaalarhiiv võimaldab digitaalarhiivis leiduvate tekstikorpuste pinnalt teha teadustöid (s.h. andme- ja tekstikaeve, digitaalhumaniora, andmeteadus).

  • Toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti ja Eestiga seotud kirjanduse, pildimaterjali, perioodika ja arhiveeritud veebilehtede kättesaadavus paraneb.

Kogu projekt koosneb kahest etapist: äri- ja detailanalüüs (alates 2018.a sügis) ning arendusprojekt (eeldatavasti alatest 2019. a.-l vastavalt analüüsitulemustele). Projektijuht on Eva-Maria Artus.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

RFID-tehnoloogial põhineva raamatukaitse süsteemi hankimine

Projekti eesmärgiks on juurutada Eesti Rahvusraamatukogus RFID (radio frequency identification) tehnoloogial põhinev UHF sagedusel toimiva raamatukaitse süsteemi terviklahendus. Selle esmaseks ülesandeks on tagada teavikute jätkusuutlik kaitse ja turvalisus, kuna seni kasutusel olnud raamatukaitsesüsteem on tehnoloogiliselt vananenud ja turvaelemendid turult kadumas. Uue lahenduse lisaväärtuseks on iseteeninduslike laenutus- ja tagastusvõimaluste pakkumine lugejatele ning kogude inventuuride teostamise efektiivistamine.

RFID terviklahendus suurendab raamatukoguteenuse kasutusmugavust võimaldades lugejal iseteenindusautomaadi kaudu avariiulitel olevaid raamatuid ilma teenindaja vahenduseta laenutada ja tagastada, samuti teostada kaardimakseid. Suureneb ka laenutamise kiirus, kuna laenutada saab mitu raamatut korraga. Tänu sellele saavad teenindajad saalides rohkem pühenduda klientide sisulisele nõustamisele ja teenuste tutvustamisele.

Peaukse kõrvale välisseina äärde on kavandatud paigaldada pakiautomaadile sarnanev kapp, mille funktsionaalsus võimaldab kliendil ööpäevaringselt kätte saada ja laenutada ettetellitud teavikuid, samuti neid tagastada.Kõige selle rakendamiseks paigaldatakse teavikutesse laenutamisel deaktiveeritavad ja tagastamisel aktiveeritavad RFID kleebised ehk raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselemendid. Teavikute turvamiseks paigaldatakse vestibüüli uued RFID toega turvaväravad, mis annavad heli- ja valgussignaaliga märku kui neid läbitakse teavikuga, milles on aktiivne tuvastuselement.  

Olulist aja ja tööjõu kokkuhoidu loodame saavutada uue inventeerimislahenduse kasutusele võtmisega. Tänu RFID kleebistele saab etteantud kogumit ilma teavikuid riiulist välja võtmata kiiresti inventeerida ning hiljem mugavalt andmeid töödelda ja kokkuvõtteid teha.
 

Projekti kestus on 2017 detsember kuni 2018 detsember. Projektijuht on Kaire Lass.

Projekti rahastab Kultuuriministeerium