Arendusprojektid

Arendusprojekt: E-väljaannete laenutus

Eesti Rahvusraamatukogu juhitava arendusprojekti eesmärgiks on välja töötada ühtne raamatukoguteenus, mis jõuaks iga Eesti inimeseni ning vastaks tema ootustele ja vajadustele.

Miks on elektrooniliste väljaannete (e-väljaannete) laenutuse projekti vajalik? On teada on, et raamatukogude külastatavus väheneb iga-aastaselt, samas e-raamatute lugejate osakaal jällegi suureneb. Raamatukogude ülesanne on liikuda tarbija vajadustega kaasa ning võimaldada elektrooniliste väljaannete laenutamine üle Eesti nii nagu seda on tehtud mitmetes Euroopa riikides, Ameerikas ja Austraalias.

Projekt:

  • toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti kirjanduse kättesaadavus suureneb läbi riikliku laenutuskeskkonna loomise, mis tagab juurdepääsu laiale valikule vanematele ja uuematele e-väljaannetele;

  • tugevdab Infoühiskonda, võimaldades ligipääsu e-väljaannete keskkonda kõigile Eesti elanikele. Hetkel on e-väljaannetele ligipääs ainult osal elanikkonnast, mis pärsib konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikku piirkondlikku arengut ja omakorda suurendab ääremaastumist;

  • tõstab elanike rahulolu avalike teenuste osas. Nõudlus e-väljaannete laenutamise suhtes on täna olemas, aga hetkel ei saa Eesti raamatukogud seda pakkuda;

  • toetab Eesti kui e-riigi kuvandit. E-väljaannete laenutamine on ka teistes riikides jäänud kiire tehnoloogia arengu ja kaasajastamata seadusandluse vahelisse keerustikku kinni. Läbi tõhusa ja nutika mudeli arendamise saaksime olla heaks eeskujuks.

Arendusprojekt koosneb kolmest etapist: ärianalüüs, detailanalüüs, arendus. Projekti kestus on 2017 a kuni 2020 a. Projekti koordineerib Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu koosseisus Ave Sepik, Kristel Veimann, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks. Projekti vältel tehakse koostööd kõigi e-väljaannete laenutusega seotud osapooltega (kirjastajad, e-raamatute tootjad, raamatukogud, lugejad, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, KOVd). Projektijuht on Egle Kampus.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Projekti tulemid

Ärianalüüs

Aprillis 2018 lõppes Ernst & Young Baltic AS poolt läbiviidud ärianalüüs (PANE SIIA LINK), mille eesmärgiks oli kirjeldada e-väljaannete laenutuskeskkonna Eestile sobivat ärimudelit ja üldisi nõuded arendatavale tehnoloogilisele platvormile.

Ärianalüüs vaatles laiemalt e-väljaannete, aga kitsamalt e-raamatute laenutamisega seotud sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Selle järgi on ilmne, et e-raamatute levik lugemishuviliste seas laieneb ja e-raamatute laenutamist tuleks võimaldada ka rahvaraamatukogude poolt. Seda on praktiseerinud ka paljud riigid üle maailma nt Austraalia, Uus Meremaa kui ka Põhja- Ameerikas ja Euroopa Liidus nagu Belgias, Tšehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Norras, Sloveenias, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Taanis aga ka Leedus.

Ärianalüüs tõi välja peamised tulemused, seisukohad ja soovitused edasiseks e-väljaannete laenutusteenuse väljatöötamiseks:

  • E-väljaannete laenutuse korraldamiseks on kõige mõistlikum keskne mudel

Arvestades rahvaraamatukogude suurt arvu ja nende suhtelist väiksust, on ainuke optimaalne võimalus luua e-väljaannete laenutuskeskkond kesksena. Keskne mudel kombineerituna kaasaegse e-teenusena realiseeritud e-väljaannete loovutamise ja laenutamise lahendusega, loob eeldused tegevuse õnnestumisele.

  • 61% lugejaid soovib hakata laenutuskeskkonda kasutama

Lugejauuring tõi välja, et juba täna on ca 72% lugejaid e-raamatuid lugenud ning 51% ka laenutanud, mis näitab, et e-raamatud on küllalt levinud. Kuigi ka trükiraamatul nähakse jätkuvalt teatud eeliseid, siis e-raamatute eelistamise puhul on peamiseks argumendiks võimalus suurt hulka raamatuid endaga kaasas kanda ja neile kiirelt ligi pääseda. Nagu näitavad e-raamatute lugemisharjumuste trendid, siis on e-raamatute lugemine muutunud oma lühiajalise ja vahelduva iseloomu tõttu sarnaseks sotsiaalmeedia kasutusega.

  • E-raamatute laenutamise mõju raamatuturule tervikuna ja kirjastajatele on pigem positiivne

Kuigi e-raamatute (ja ka trükiraamatute puhul laiemalt) laenutamine võib ohustada teatud määral raamatute müüki, siis analüüsis välja pakutud autoriõiguste omaja ja laenutuskeskkonna haldaja koostöös kokku lepitud laenutustingimused peaksid tagama mõlema poole huvide kaitse ning looma eeldused koostööks. Samuti on e-raamatute osakaal täna veel piisavalt väike, et laenutuskeskkond võiks ohustada õiguste omajate ärihuve.

  •  E-raamatute laenutamisel on soovituslik eelistada kasutuskorra põhist litsentsimudelit

Ärianalüüs toob välja kasutuskorra põhise litsentsimudeli tugevused. Kasutuskorra põhine litsentsimudel tagab võrreldes ettemaksu põhise mudeliga lugejate huvidele parema vastavuse, sest soetatakse vajaduspõhiselt neid laenutuslitsentse, mida laenutajad laenutuskeskkonnas küsivad (nn demand driven mudel). Ärianalüüs teeb ettepaneku kasutada keskkonnas tulevikus kahte litsentsimudelit: füüsilise raamatu elukaart imiteeriv mudelit ja Laenutuskorra põhine mudelit.

  • Ärianalüüs tegi ettepaneku, et laenutusmudelite korral, kus autor autoriõiguste võõrandamise kaudu tasu ei saa, tuleks rakendada laenutushüvitist ka e-raamatute korral. Kokkuleppel Rahvusraamatukoguga käivitab Kultuuriministeerium 2018 a-l juriidilise analüüsi laenutushüvitise määruse muutmiseks.
     

  • E-raamatute laenutuslitsentside soetamist võiks riik toetada lisaks paberraamatute soetamisele. Täna soetatakse rahvaraamatukogudele teavikuid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse eelarvetest kokku enam kui 4 miljoni euro eest aastas. E-laenutuskeskkonna edukuse eelduseks on lugejate huve rahuldav laenutuskeskkonna komplekteerimine e-raamatutega. Analüüs soovitab eraldada rahalised vahendid täiendavalt, vähendamata järsult praegust teavikute soetamise mahte.