Arendusprojektid

Eesti Rahvusraamatukogu visiooniks on olla uue põlvkonna raamatukogu ning arengumootoriks Eesti raamatukogudele. Sellega seoses on Rahvusraamatukogu algatanud mitmeid arendusprojekte.

E-väljaannete laenutus

Eesti Rahvusraamatukogu juhitava arendusprojekti eesmärgiks on välja töötada ühtne raamatukoguteenus, mis jõuaks iga Eesti inimeseni ning vastaks tema ootustele ja vajadustele.

Miks on elektrooniliste väljaannete (e-väljaannete) laenutuse projekti vajalik? On teada, et samal ajal, kui raamatukogude külastatavus järjest väheneb, e-raamatute lugejate osakaal jällegi suureneb. Raamatukogude ülesanne on liikuda tarbija vajadustega kaasa ning võimaldada e-väljaannete laenutamine üle Eesti nii nagu seda on tehtud mitmetes Euroopa riikides, Ameerikas ja Austraalias.

Projekt:

  • toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist - Eesti kirjanduse kättesaadavus suureneb läbi riikliku laenutuskeskkonna loomise, mis tagab juurdepääsu laiale valikule vanematele ja uuematele e-väljaannetele;

  • tugevdab Infoühiskonda, võimaldades ligipääsu e-väljaannete keskkonda kõigile Eesti elanikele - hetkel on e-väljaannetele ligipääs ainult osal elanikkonnast, mis pärsib konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikku piirkondlikku arengut ja omakorda suurendab ääremaastumist;

  • tõstab elanike rahulolu avalike teenuste osas - nõudlus e-väljaannete laenutamise suhtes on täna olemas, aga hetkel ei saa Eesti raamatukogud seda pakkuda;

  • toetab Eesti kui e-riigi kuvandit - e-väljaannete laenutamine on ka teistes riikides jäänud kiire tehnoloogia arengu ja kaasajastamata seadusandluse vahelisse keerustikku kinni; läbi tõhusa ja nutika mudeli arendamise saaksime olla heaks eeskujuks.

Arendusprojekt koosneb kolmest etapist: ärianalüüs, eelanalüüs, arendus. Projekti kestus on 2017-2020. a. Projekti vältel tehakse koostööd kõigi e-väljaannete laenutustega seotud osapooltega (kirjastajad, e-raamatute tootjad, raamatukogud, lugejad, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, KOVd). 

Projekti koordineerib Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu:
- ärianalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks;
- eellanalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Ene Ollisaar, Kairi Felt.

Projektijuht: Egle Kampus (ärianalüüs), Riin Olonen (eelanalüüs).

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Digitaalarhiivi äri- ja detailanalüüs

Projekti esimeses etapis (2018-2019) teostatakse RR digitaalarhiivile äri- ja detailanalüüs, mille tulemuste põhjal hakatakse kaasajastama RR digitaalarhiivi.
Analüüsitakse digitaalse pikaajalise säilitamise korraldamise mudeleid, eesmärgiga leida kuluefektiivne, jätkusuutlik ja toimingute automatiseerimist toetav digitaalarhiivi teenuse mudel.

Analüüsietapp selgitab välja tervikprojekti täpse ajakava, lahenduse arhitektuuri, kasutajalood, tasuvuse ning automaatse avaandmete toe ja avaandmete pakettide loomise võimalused. Tulemusena valmib analüüs uutest digitaalarhiivi teenustest ning tekib valmidus hakata projekti järgmises etapis hankima vajalikke tarkvarakomponente ning neid juurutama.

Kogu arendusprojekti laiem kasu on järgmine:

  • Eesti trükipärand on tulevastele põlvedele kasutatav digitaalselt. Projekt parandab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi teenuse kvaliteeti võimaldades selles leiduvate objektide nõuetekohast säilitamist ning mugavamat kasutamist nii teistele mäluasutustele, teadlastele kui laiale lugejate ringile.

  • RR digitaalarhiiv hoidlateenuse pakkuja mäluasutuste jaoks. Uus digitaalarhiiv võimaldab teistel mäluasutustel enda materjali säilitada RR digitaalarhiivis.

  • Lihtsam ja mugavam haldus. Uus digitaalarhiiv on senisest lihtsamini hallatav, mille tõttu väheneb käsitöö hulk.

  • Võimalus liidestada uusi teenuseid. Uus digitaalarhiiv võimaldab uusi teenuseid liidestada API-de kaudu, mis tähendab võimekust taaskasutada digitaalarhiivi objekte teistes infosüsteemides.

  • Abiks Eesti teaduse arendamisele. Uus digitaalarhiiv võimaldab digitaalarhiivis leiduvate tekstikorpuste pinnalt teha teadustöid (s.h. andme- ja tekstikaeve, digitaalhumaniora, andmeteadus).

  • Toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti ja Eestiga seotud kirjanduse, pildimaterjali, perioodika ja arhiveeritud veebilehtede kättesaadavus paraneb.

Kogu projekt koosneb kahest etapist: äri- ja detailanalüüs (alates 2018.a sügis) ning arendusprojekt (eeldatavasti alatest 2019. a.-l vastavalt analüüsitulemustele). Projektijuht on Eva-Maria Artus.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Digitaalarhiivi tehniline kirjeldus >>

RFID-tehnoloogial põhineva raamatukaitse süsteemi hankimine

Projekti eesmärgiks on juurutada Eesti Rahvusraamatukogus RFID (radio frequency identification) tehnoloogial põhinev UHF sagedusel toimiva raamatukaitse süsteemi terviklahendus. Selle esmaseks ülesandeks on tagada teavikute jätkusuutlik kaitse ja turvalisus, kuna seni kasutusel olnud raamatukaitsesüsteem on tehnoloogiliselt vananenud ja turvaelemendid turult kadumas. Uue lahenduse lisaväärtuseks on iseteeninduslike laenutus- ja tagastusvõimaluste pakkumine lugejatele ning kogude inventuuride teostamise efektiivistamine.

RFID terviklahendus suurendab raamatukoguteenuse kasutusmugavust võimaldades lugejal iseteenindusautomaadi kaudu avariiulitel olevaid raamatuid ilma teenindaja vahenduseta laenutada ja tagastada, samuti teostada kaardimakseid. Suureneb ka laenutamise kiirus, kuna laenutada saab mitu raamatut korraga. Tänu sellele saavad teenindajad saalides rohkem pühenduda klientide sisulisele nõustamisele ja teenuste tutvustamisele.

Peaukse kõrvale välisseina äärde on kavandatud paigaldada pakiautomaadile sarnanev kapp, mille funktsionaalsus võimaldab kliendil ööpäevaringselt kätte saada ja laenutada ettetellitud teavikuid, samuti neid tagastada.Kõige selle rakendamiseks paigaldatakse teavikutesse laenutamisel deaktiveeritavad ja tagastamisel aktiveeritavad RFID kleebised ehk raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselemendid. Teavikute turvamiseks paigaldatakse vestibüüli uued RFID toega turvaväravad, mis annavad heli- ja valgussignaaliga märku kui neid läbitakse teavikuga, milles on aktiivne tuvastuselement.  

Olulist aja ja tööjõu kokkuhoidu loodame saavutada uue inventeerimislahenduse kasutusele võtmisega. Tänu RFID kleebistele saab etteantud kogumit ilma teavikuid riiulist välja võtmata kiiresti inventeerida ning hiljem mugavalt andmeid töödelda ja kokkuvõtteid teha.
 

Projekti kestus on 2017 detsember kuni 2018 detsember. Projektijuht on Kaire Lass.

Projekti rahastab Kultuuriministeerium
 

Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs

Raamatukogude teenuste kasutatavus on viimase 8 aasta jooksul olnud püsivas languses (nii külastatavuse kui laenutuste arvu poolest), mille üheks põhjuseks toovad lugejad oma tagasisides raamatukogusüsteemide ebamugavuse, e-teenuste kohmakuse ja mobiiliplatvormidel kasutusvõimaluse puudumise.

Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Hankija nõustamisteenust „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüsi “.

Käesoleva projekti eesmärk on:

·         analüüsida raamatukogusüsteemide haldamise, valitsemise ja rahastamise mudeleid ning olemasolevat arhitektuuri (teenused, andmed, taristu) kolme Eestis kasutusel oleva raamatukogusüsteemi – URRAM, RIKS, SIERRA – vaates;

·         leida Eesti raamatukogude ja nende lugejate jaoks sobivaim raamatukogusüsteemi(de) arhitektuur ja valitsemise (governance) mudel.

Kasutajate vaates on raamatukogu enamasti üks terviklik Eesti raamatukoguvõrk, mis annab võimaluse teenuseid laiendada ja paremini kättesaadavaks teha ning tagada kasutaja rahulolu e-riigi infoteenusega. Kas hüpotees, et raamatukogude avalike teenuste kasutatavus langeb selle tõttu, et teenuste tehnoloogia on vananenud ja killustunud, vastab tõele? Selleks on esmalt vaja teada, kas on võimalik ühtlustada ja kokku leppida ühtsed poliitikad ning pakutavad teenused erinevate raamatukogude tüüpide ja nende omanike vahel; kui palju maksab raamatukogusüsteemide ülalhoid, personali koolitus ning arendused; kas ja kus on võimalik kokkuhoid või konsolideeritavad teenused, mille läbi tagada teenuste kasutatavuse tõus?

Hange sisaldab järgevaid töid:

  • Raamatukogusüsteemide haldus- ja valitsemismudeli analüüs;

  • Eestis kasutatavate raamatukogusüsteemide teenuste kasutatavuse-arendatavuse-paindlikkuse analüüs;

 

Projektis osalevad asutused:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

  • Kultuuriministeerium;

  • Haridus- ja Teadusministeerium;

  • Eesti Rahvusraamatukogu.

Vajadusel kaasatakse ka teisi valdkonnaga seotud asutusi, raamatukogusid ja osapooli ning nende infokogusid, nagu näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Projekti lõpptulemid saad alla laadida siit:

 

Raamatud liikuma

Innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma" taotleb kaasaegset tehnoloogilist lahendust raamatukogulaenutuse teenusele. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist.

Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogude jaoks ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab otsingu teostada, tellimuse esitada, tellimuse staatust jälgida, raamatu saabumisest ja tagastustähtaegadest teavitusi saada, loetud raamatut sõbrale soovitada jne. Raamatukogudesse hangitud teavikud muutuvad mobiilseks ning lugeja koduraamatukoguks saab terve Eesti raamatukoguvõrk.

Projekti kestus on 2019-2021. Projekti koordineerib projektinõukogu koosseisus Kristel Veimann, Külli Solo, Ene Ollisaar ja Epp Laanepõld. Projekti vältel tehakse koostööd kõigi laenutusteenusega seotud osapooltega (raamatukogud, kasutajad, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, kohalikud omavalitsused). Projektijuht on Marii Väljataga.

Projekt „Raamatud liikuma" on finantseeritud EASi innovatsiooni edendavate hangete programmist. Toetuse summa on 333 332.50€.

 

Küsi meilt / Infopäringutele vastamise kratt

Projekt on osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel ellu kutsutud tehisintellekti arendamise ja kasutamise projektist.

Probleemi kirjeldus

Iga päev esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule küsimusi / infopäringuid. Need küsimused on tihti korduvate mustritega ja korduvatel teemadel, millele vastamiseks kulutame liiga palju inimressurssi. Aastas saab Eesti Rahvusraamatukogu ligikaudu 14 tuhat e-kirja küsimustega. Projekti tulemusel valmib tehisintellektil tugineva rakenduse prototüüp, mis on võimeline saabunud küsimused sorteerima teemade järgi ning korduvate mustritega esmatasandi küsimustele ise vastama.

Projekti eesmärk

Välja töötada lahendus, mis võimaldab Rahvusraamatukogul edaspidi pakkuda kasutajatele infoteenust 24/7; hoida kokku ressursse, sest esmatasandi päringutele vastamine on asendatud tehisintellektil põhineva tehnoloogilise protsessiga.

Projekti väljund

Prototüübi loomise eesmärgiks on saada kinnitus, et põhiprojekt on teostatav ning rakendatav.
Projekt hõlmab ajavahemikku 01.10.2019-31.03.2020.
Projekti arendustöid teeb "Intelligent Technologies OÜ".
Projekti koordineerib Eesti Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu: Katre Riisalu, Karmen Linask, Külli Solo.
Äriprojektijuht: Mare Kurvet
It projektijuht: Agnes Kutsar (RMIT)
Projekti tehisintellektil põhineva vestlusroboti prototüübi loomiseks rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi meetmest „Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine - 18.05.2015-01.07.2020“.

Automaatse märksõnastamise kratt

Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB).

Kõik RRi kogudes olevad väljaanded kirjeldatakse ja märksõnastatakse. Selleks töötab vastava kvalifikatsiooniga personal väljaande läbi ning määrab väljaande sisu peegeldavad märksõnad. Märksõnade määramisel tehisintellekti või algoritmide abi ei kasutata, mistõttu on kujunenud arvamus, et töötaja poolt sisu avamiseks kasutatud märksõnad ei pruugi olla just sellised, mis oleks kasutajale kõige suupärasemad ja loogilised, teiseks, sellisel metoodikal rajanev tegevus ei pruugi anda alati kõige objektiivsemat ja täpsemat tulemust, kolmandaks, sellisel kujul on märksõnastamine raamatukogule (st riigile) liialt ressursimahukas, ning neljandaks, keeruline on tagada, et ühel ja samal teemal avaldatud väljaanded oleks alati märksõnastatud ühetaoliselt.

Probleemi kirjeldus. Teavikute märksõnastamine on ressursimahukas protsess. See tugineb üksikisiku teadmistel ja hinnangutel, kusjuures alati ei ole tagatud sama väljaande eri versioonide puhul märksõnade ühetaolisus. Tegu on käsitsi tehtava tööga.

Projekti eesmärk. Luua masinõppel ja tehisintellektil tuginev prototüüp, mille abil automatiseerida väljaannete sisuanalüüs ja märksõnastamine; toetada eesti keele tehnoloogiate arendamist; vähendada kulutusi, tõsta kiirust ning tagada kasutatavate märksõnade objektiivsus ja ühetaolisus.

Projekti väljund. Detailanalüüs ning prototüüp, mis suudab täisteksti olemasolul analüüsida väljaande sisu ning seda automaatselt märksõnastada.

Projekt koosneb kahest osast: detailanalüüsi dokumendi koostamine ja prototüübi loomine.

Projekti kestus: september 2019 – mai 2020 Projektijuht: Jane Makke (jane.makke@nlib.ee)

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Rahvusbibliograafia teenuse ärianalüüs

Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete ehk rahvusteavikute kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB – http://erb.nlib.ee). Rahvusteavikutele lisaks leiavad rahvusbibliograafias registreerimist ka välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud teoste andmed, samuti Eesti autorite teoste välismaal ilmunud tõlked ning suures mahus Eestit, eestlasi või eesti keelt käsitlevaid väljaanded. Rahvusbibliograafias registreeritakse kõik väljaanded sõltumata sellest, kas need on avaldatud trükisena, muul füüsilisel kandjal või elektrooniliselt võrgus.

Probleemi kirjeldus. Rahvusbibliograafia aluseks olev andmemudel ja rahvusbibliograafia teenust pakkuvad tehnilised lahendused on vananenud. Need ei taga rahvusbibliograafia andmete kaitset vajalikul määral ning ei võimalda paindlikult liidestuda teiste infosüsteemidega, et tagada eesti teavikute masinloetavas vormingus andmete kättesaadavust teistele raamatukogudele ja partneritele, ei toeta andmete taas- ja ristkasutust väljaspool raamatukogu sektorit. Tänane infosüsteem ei võimalda teenusega seotud protsesse automatiseerida, mistõttu nõuab teenuse pakkumine käsitööd lõikudes, kus seda saaksid tulevikus teha masinad.

Projekti eesmärk. Projekti eesmärk on kujundada kuluefektiivseim ja optimaalseim ärimudel ja lahendus rahvusbibliograafia teenuse pakkumiseks tulevikus. Projekt tagab lõppkasutaja suurema rahulolu teenusega ning aitab suurendada rahvusbibliograafia andmete rist- ja taaskasutust.

Projekti väljund. Projekti tulemiks on teenuse ärianalüüs. Ärianalüüsi tulemina valmib hetkeolukorra kaardistus ja analüüs, mis kirjeldab olemasoleva teenuse pakkumisega seotud ärimudelit ja protsesse, kulusid ja juhtimismudelit, seotud e-teenuseid ja funktsionaalsusi, kasutajaid, osapooli ja liideseid. Lisaks analüüsitakse andmekvaliteeti ja turvalisust. Ärianalüüs toob välja tänase teenuse olulised riskid ja kitsaskohad ning annab hinnangu teenuse praeguse korralduse jätkusuutlikkusele, lisaks selgub kasutajate rahulolu olemasoleva teenusega, millised on nende tegelikud vajadused ja ootused teenusele.

Projekt realiseeritakse kolmas osas:

  • olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs;

  • tulevase äriteenuse disain ja tehnilise lahenduse üldine kirjeldus;

  • detailanalüüsi hanke tehnilise kirjelduse dokument.

Projekti kestus: august 2019 – märts 2020 Projektijuht: Jane Makke (jane.makke@nlib.ee)

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.