Arendusprojektid | Eesti Rahvusraamatukogu

Arendusprojektid

Eesti Rahvusraamatukogu visiooniks on olla uue põlvkonna raamatukogu ning arengumootoriks Eesti raamatukogudele. Sellega seoses on Rahvusraamatukogu algatanud mitmeid arendusprojekte.

 

Raamatud liikuma

Projekti kohta saab detailsemalt lugeda siit!

Innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma" taotleb kaasaegset tehnoloogilist lahendust raamatukogulaenutuse teenusele. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist.

Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogude jaoks ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab otsingu teostada, tellimuse esitada, tellimuse staatust jälgida, raamatu saabumisest ja tagastustähtaegadest teavitusi saada, loetud raamatut sõbrale soovitada jne. Raamatukogudesse hangitud teavikud muutuvad mobiilseks ning lugeja koduraamatukoguks saab terve Eesti raamatukoguvõrk.

Projekti kestus on 2019-2022, lepingupartner on Net Group OÜ. Projekti koordineerib projektinõukogu koosseisus Kristel Veimann, Villu Lõhmus, Jane Makke, Heleen Karja ja Anders Abel. Projekti vältel tehakse koostööd kõigi laenutusteenusega seotud osapooltega (raamatukogud, kasutajad, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, kohalikud omavalitsused). Projektijuht on Riin Olonen (kuni 15.05.2020 Marii Väljataga).

Projekt „Raamatud liikuma" on finantseeritud EASi innovatsiooni edendavate hangete programmist. Toetuse summa on 333 332.50€.

 

Riiklik e-raamatute laenutus

Riiklik e-laenutus on loodav e-väljaannete laenutamise keskkond, mis koondab nii e-raamatuid, e-ajalehti, e-ajakirju kui audioraamatuid.  Teenust saavad tasuta kasutada kõik Eesti ID-ga inimesed ning seda  nii nutiseadmest kui ka veebilehitsejast. Uus teenus soovitakse siduda ka rakenduskõrgkoolide vajadustega, et toetada õppetööd. Samuti saab keskkond olema kasutatav erivajadustega inimestele, sh ka näiteks pimedatele ja vaegnägijatele. Keskkonnas saab e- väljaandeid nii vastu võtta, hoiustada kui laenutada ja teenuse  kasutatavus saab olema võimalik sõltumata interneti olemasolust. Teenus plaanitakse käivitada 2022 aasta detsembris. Sellele eelneb hange, teenuse arendamine ja testimine.

Miks:

  • Üle-euroopalisest uuringust, milles osalesid ka Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu – kokku 2500 inimest - selgus, et inimesed tahavad e-raamatuid raamatukogudest laenutada.  

  • Ligi 90 protsenti vastajatest pidas oluliseks võimaluseks raamat ka oma seadmesse alla laadida.

  • Hetkel Eestis üleriigiline ja ühtsetel alustel toimiv tasuta riiklik e-väljaannete laenutamise süsteem puudub.  

Hetkeseis:

  • Platvormi hankimiseks vajalik rahastus taotleti Euroopa Struktuurifondist ning rahataotlus on saanud kinnituse.  

  • Augustis 2021 kuulutas Rahvusraamatukogu välja riighanke e-väljaannete laenutusplatvormi soetamiseks.

  • Arendus on planeeritud alates aprillist 2022. 

  • Projekti valmimistähtaeg on 2022. aasta lõpp.

 

LÕPETATUD PROJEKTID
 

Digitaalarhiivi äri- ja detailanalüüs

Analüüsietapp selgitab välja tervikprojekti täpse ajakava, lahenduse arhitektuuri, kasutajalood, tasuvuse ning automaatse avaandmete toe ja avaandmete pakettide loomise võimalused. Tulemusena valmib analüüs uutest digitaalarhiivi teenustest ning tekib valmidus hakata projekti järgmises etapis hankima vajalikke tarkvarakomponente ning neid juurutama.

Kogu arendusprojekti laiem kasu on järgmine:

  • Eesti trükipärand on tulevastele põlvedele kasutatav digitaalselt. Projekt parandab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi teenuse kvaliteeti võimaldades selles leiduvate objektide nõuetekohast säilitamist ning mugavamat kasutamist nii teistele mäluasutustele, teadlastele kui laiale lugejate ringile.

  • RR digitaalarhiiv hoidlateenuse pakkuja mäluasutuste jaoks. Uus digitaalarhiiv loob eelduse teistel mäluasutustel enda materjali säilitada RR digitaalarhiivis.

  • Lihtsam ja mugavam haldus. Uus digitaalarhiiv on senisest lihtsamini hallatav, mille tõttu väheneb käsitöö hulk.

  • Võimalus liidestada uusi teenuseid. Uus digitaalarhiiv võimaldab uusi teenuseid liidestada API-de kaudu, mis tähendab võimekust taaskasutada digitaalarhiivi objekte teistes infosüsteemides.

  • Abiks Eesti teaduse arendamisele. Uus digitaalarhiiv loob eelduse digitaalarhiivis leiduvate tekstikorpuste pinnalt teha teadustöid (s.h. andme- ja tekstikaeve, digitaalhumaniora, andmeteadus).

  • Toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist. Eesti ja Eestiga seotud kirjanduse, pildimaterjali, perioodika ja arhiveeritud veebilehtede kättesaadavus paraneb.

Kogu projekt koosneb kahest etapist: äri- ja detailanalüüs (alates 2018.a sügis) ning arendusprojekt (eeldatavasti alates 2020. aastast). Projektijuht on Eva-Maria Artus.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Digitaalarhiivi tehniline kirjeldus >>

Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, millest kolmandik on plaanis 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks teha. Digiteerimine viiakse ellu Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava alusel.

Lisaks kultuuripärandi digiteerimisele näeb tegevuskava ette ka mäluasutuste info hoidmise taristu uuendamist. Täna on Eestis digitaalse kultuuripärandi (laiemalt digiainese) kättesaadavaks tegemiseks mitmeid erinevaid keskkondi, mis erinevad nii sisu, kasutatud standardite, koostalitlusvõimekuse kui pakutavate teenuste osas. Kasutaja jaoks on digiainese kättesaadavus killustunud, eri tüüpi objekte tuleb otsida erinevatest infosüsteemidest või portaalidest.

„Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs“ on kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava alamprojekt. Projekti tellijaks on Kultuuriministeerium, hanke viis läbi ja projekti juhib Eesti Rahvusraamatukogu, analüüsi teostavad KPMG Baltics ja Krabu Grupp. Tegevust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist.

Projektiga tuuakse välja digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse kitsaskohad ning otsitakse uusi efektiivseid ja innovaatilisi lähenemisi kultuuripärandi kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemiseks. Analüüsitakse eelkõige digitaalse kultuuripärandi ühist kättesaadavust, sh kasutajate ootusi ja süsteemide koostalitlusvõimekust ühiste teenuste kujundamisel ja pakkumisel. Digitaalse kultuuripärandi infosüsteemide (digitaalarhiivide) haldust ja arendust ning tehnilist platvormi uuritakse just antud kontekstis.

Projekti eesmärgiks on selgitada:

  • kas ja milliseid ühiseid teenuseid vaja on;

  • milline peaks olema ühise teenuse või teenuste pakutav põhifunktsionaalsus;

  • milline on liidestatavate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitlusvõime;

  • mis on oluline võimalike ühiste avalike teenuste arendamisel;

  • millises ulatuses on ühise teenuse või teenuste arendamisel võimalik kasutada olemasolevaid keskkondi või nende komponente.

Analüüsi raames viiakse läbi:

  • digitaalse kultuuripärandi kasutajate (ja mittekasutajate) ootuste uuring (digiainese kättesaadavusele ja selleks vajalikele teenustele laiemalt);

  • rahvusvahelise praktika uuring;

  • digitaalse kultuuripärandi ühiste teenuste, sh ühise kasutajakeskkonna vajalikkuse ja võimalikkuse analüüs (sh E-varamu portaali kui digitaalse kultuuripärandi ühise kasutajakeskkonna analüüs).

Tulenevalt analüüsi tulemustest valmib projekti raames läbi teenusedisaini protsessi ka digitaalse kultuuripärandi ühise portaali või teenuse prototüüp, mille alusel on võimalik arendada mäluasutuste üleseid uusi teenuseid kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks, täiendada olemasolevat ühist portaali või arendada edasi olemasolevaid lahendusi digitaalse kultuuripärandi kättesaamiseks.

Ajakava:

Projekt teostatakse neljas etapis ajavahemikul august 2021 kuni aprill 2022 järgmiselt:

  1. digitaalse kultuuripärandi kasutajate ootuste väljaselgitamine – teostatakse oktoober 2021;

  2. digitaalse kultuuripärandi ühiste teenuste, sh ühise infosüsteemi vajalikkuse ja võimalikkuse analüüs – teostatakse detsember 2021;

  3. digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse ühiste teenuste disain, sh prototüübi loomine – teostatakse märts 2022;

  4. projekti lõppdokumentatsioon koostamine – teostatakse aprill 2022.

Lõppraportiga saab tutvuda SIIN.

Meeskond:

Vastavalt riigihanke tulemustele viivad analüüsi läbi KPMG Baltics OÜ ning Krabu Grupp OÜ. Teostaja poolne projektijuht on Tarmo Toiger (ttoiger@kpmg.com).

Hankija poolne projektijuht on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse projektijuht Margus Küppar (margus.kyppar@nlib.ee).

Tellijat esindab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos (kristiin.meos@kul.ee).

 

Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse infosüsteemi analüüsi projekti töörühm:

  • Margus Küppar – Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskus, projektijuht

  • Riin Olonen – Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse raamatukogusüsteemi peaspetsialist (projektijuht kuni 9.08.2021)

  • Kristiin Meos – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist

  • Kadri Nigulas – Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakonna muuseumide infosüsteemi arendusjuht

  • Tõnis Türna – Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja

  • Peeter Kondratjev – MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi E-varamu portaali haldur

Projekti nõukogu rolli täidab digiteerimise tegevuskava juhtrühm.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

E-väljaannete laenutuse äri- ja detailanalüüs

Eesti Rahvusraamatukogu juhitava arendusprojekti eesmärgiks on välja töötada ühtne raamatukoguteenus, mis jõuaks iga Eesti inimeseni ning vastaks tema ootustele ja vajadustele.

Miks on elektrooniliste väljaannete (e-väljaannete) laenutuse projekti vajalik? On teada, et samal ajal, kui raamatukogude külastatavus järjest väheneb, e-raamatute lugejate osakaal jällegi suureneb. Raamatukogude ülesanne on liikuda tarbija vajadustega kaasa ning võimaldada e-väljaannete laenutamine üle Eesti nii nagu seda on tehtud mitmetes Euroopa riikides, Ameerikas ja Austraalias.

Projekt:

  • toetab elujõulise Eesti kultuuriruumi püsimist - Eesti kirjanduse kättesaadavus suureneb läbi riikliku laenutuskeskkonna loomise, mis tagab juurdepääsu laiale valikule vanematele ja uuematele e-väljaannetele;

  • tugevdab Infoühiskonda, võimaldades ligipääsu e-väljaannete keskkonda kõigile Eesti elanikele - hetkel on e-väljaannetele ligipääs ainult osal elanikkonnast, mis pärsib konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikku piirkondlikku arengut ja omakorda suurendab ääremaastumist;

  • tõstab elanike rahulolu avalike teenuste osas - nõudlus e-väljaannete laenutamise suhtes on täna olemas, aga hetkel ei saa Eesti raamatukogud seda pakkuda;

  • toetab Eesti kui e-riigi kuvandit - e-väljaannete laenutamine on ka teistes riikides jäänud kiire tehnoloogia arengu ja kaasajastamata seadusandluse vahelisse keerustikku kinni; läbi tõhusa ja nutika mudeli arendamise saaksime olla heaks eeskujuks.

Projekti kestus: 2017-2020. a. Projekti vältel tehti koostööd kõigi e-väljaannete laenutustega seotud osapooltega: kirjastajad, e-raamatute tootjad, raamatukogud, lugejad, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, KOVd. 

Projekti koordineeris Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu:
- ärianalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Kairi Felt, Raivo Ruusalepp, Erki Märks;
- eelanalüüsi ajal koosseisus Kristel Veimann, Ave Sepik, Kairi Felt, Jane Makke, Villu Lõhmus.

Projektijuht: Egle Kampus (ärianalüüs), Riin Olonen (eelanalüüs).

Projekti lõpptulemid saad alla laadida siit:

  • ärianalüüs (58 lk. 1,6MB)

  • eelanalüüs (35 lk 1,1MB), projekti tulemiks oli ka tulevase hanke tehniline kirjeldus nõuetega e-väljaannete laenutuse teenusele ja keskkonnale

Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

KRATT: Automaatne artiklite märksõnastamine

Aanalüüsi eesmärk oli välja selgitada, kas olemasoleva treeningmaterjali põhjal on võimalik välja töötada mudelid, et täielikult automatiseerida Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite märksõnastamine; milliseid meetodeid selleks kasutada on võimalik ning mis ulatuses ja mis tingimustel neid rakendada saab. Analüüsi esimeses etapis keskenduti erinevate andmestike (ISE/DIGAR/DEA) ning Eesti märksõnastiku märksõnade analüüsile. Põhilisteks probleemideks andmekvaliteedis olid vanemate artiklite digiteerimisel OCR-ist tulenevad vead, kirjakeele variatiivsus enne rangemate õigekirjareeglite kujunemist ning sisuliselt ja/või kirjapildis iganenud terminid.

Analüüsi teises etapis eksperimenteeriti erinevate automaatse märksõnastamise meetoditega.

Kuivõrd andmeanalüüsist selgus, et üksnes juhendatud meetodite rakendamisel oleks tulemused piiritletud umbes 1000 võimaliku märksõnaga, mis välistaks suure osa EMSi aktiivsetest märksõnadest (ligikaudne kogumaht on 40 000), siis uuriti ka võimalusi juhendamata meetodite rakendamiseks.

Väljavalitud metoodikate asjakohasust hindasid nii tavakasutajad kui ka märksõnastajad.

Tavakasutajate keskmised hinded peaaegu kõikide märksõnatüüpide hindamisel olid märksõnastajatest kõrgemad, millest võib järeldada kasutajagruppide erinevaid vajadusi ja ootusi: märksõnastajate vaatest ebaoluline märksõna võib tavakasutajale siiski lisainformatsiooni pakkuda. 

Täpsemate tulemuste saavutamiseks on võimalik märksõnade sagedusele ja tõenäosusele seada erinevaid lävendeid ja rangemalt piiritleda märksõnade taksonoomiaga linkimise reeglid. Kuivõrd vahed erinevate metoodikate tulemustel polnud märkimisväärselt suured, kaasati prototüüpi kõik põhimeetodid (NER kollektiivide, isikute, kohtade ning ajamärksõnade leidmiseks; RaKUn, Hybrid Tagger ja Leksikaalne meetod teemamärksõnade leidmiseks). Lisaks jäeti prototüübis kasutajale võimalus seadistada lävendeid ning erinevaid järeltöötlusprotsesse (hüpernüümidega linkimine, sõnaliikide valimine, ühesõnaliste isikunimede eemaldamine), ise märksõnu lisada ning tulemusi valideerides Krati treeningandmete mahtu suurendada ehk Kratti õpetada. 

Produktsioonikõlbuliku lahenduse ärianalüüsist selgus, et mõistlik on luua lahendus, mis toetab nii tsentraliseeritud pilvelahendust kui ka kindlalt ühe organisatsiooni vajadusi. Töötati välja automaatse märksõnastamise lahenduse põhi- ja alternatiivsete protsesside põhimõtted ja arhitektuurivisioon, lahenduse rakendamiseks vajalikud eeldused ja nõuded ning tulevikuolukorra kirjeldus koos tasuvus- ja riskianalüüsiga.

Projekti tulemid allalaetavana: 

  • Artikli_Krati_prototuubi_disain_ja_arhitektuur.pdf (1.4MB)
  • Artiki_Krati_andmete_ja_metoodikate_detailanaluus.pdf (4.6MB)
  • Artikli_Krati_prototuubi_kasutusjuhend.pdf (2MB)
  • Artikli_Krati_arianaluus.pdf (16.2MB)

KRATT: Automaatne raamatute märksõnastamine

Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB).

Kõik RRi kogudes olevad väljaanded kirjeldatakse ja märksõnastatakse. Selleks töötab vastava kvalifikatsiooniga personal väljaande läbi ning määrab väljaande sisu peegeldavad märksõnad. Märksõnade määramisel tehisintellekti või algoritmide abi ei kasutata, mistõttu on kujunenud arvamus, et töötaja poolt sisu avamiseks kasutatud märksõnad ei pruugi olla just sellised, mis oleks kasutajale kõige suupärasemad ja loogilised, teiseks, sellisel metoodikal rajanev tegevus ei pruugi anda alati kõige objektiivsemat ja täpsemat tulemust, kolmandaks, sellisel kujul on märksõnastamine raamatukogule (st riigile) liialt ressursimahukas, ning neljandaks, keeruline on tagada, et ühel ja samal teemal avaldatud väljaanded oleks alati märksõnastatud ühetaoliselt.

Probleemi kirjeldus. Teavikute märksõnastamine on ressursimahukas protsess. See tugineb üksikisiku teadmistel ja hinnangutel, kusjuures alati ei ole tagatud sama väljaande eri versioonide puhul märksõnade ühetaolisus. Tegu on käsitsi tehtava tööga.

Projekti eesmärk. Luua masinõppel ja tehisintellektil tuginev prototüüp, mille abil automatiseerida väljaannete sisuanalüüs ja märksõnastamine; toetada eesti keele tehnoloogiate arendamist; vähendada kulutusi, tõsta kiirust ning tagada kasutatavate märksõnade objektiivsus ja ühetaolisus.

Projekti väljund. Prototüüp, mis suudab täisteksti olemasolul analüüsida väljaande sisu ja seda automaatselt märksõnastada, ning detailanalüüs.

Projekti kestus: september 2019 – mai 2020

Projektijuht: Jane Makke (jane.makke@nlib.ee)

Projekti lõpptulemid saab alla laadida siit:


Proovi ise! 

Automaatmärksõnastaja prototüüp


Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

KRATT: Infopäringutele vastamine / Küsi meilt

Projekt on osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel ellu kutsutud tehisintellekti arendamise ja kasutamise projektist.

Probleemi kirjeldus

Iga päev esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule küsimusi / infopäringuid. Need küsimused on tihti korduvate mustritega ja korduvatel teemadel, millele vastamiseks kulutame liiga palju inimressurssi. Aastas saab Eesti Rahvusraamatukogu ligikaudu 14 tuhat e-kirja küsimustega. Projekti tulemusel valmib tehisintellektil tugineva rakenduse prototüüp, mis on võimeline saabunud küsimused sorteerima teemade järgi ning korduvate mustritega esmatasandi küsimustele ise vastama.

Projekti eesmärk

Välja töötada lahendus, mis võimaldab Rahvusraamatukogul edaspidi pakkuda kasutajatele infoteenust 24/7; hoida kokku ressursse, sest esmatasandi päringutele vastamine on asendatud tehisintellektil põhineva tehnoloogilise protsessiga.

Projekti väljund

Prototüübi loomise eesmärgiks on saada kinnitus, et põhiprojekt on teostatav ning rakendatav.
Projekt hõlmab ajavahemikku 01.10.2019-31.03.2020.
Projekti arendustöid teeb "Intelligent Technologies OÜ".
Projekti koordineerib Eesti Rahvusraamatukogu poolt projektinõukogu: Katre Riisalu, Karmen Linask, Kristel Veimann.
Äriprojektijuht: Mare Kurvet
It projektijuht: Agnes Kutsar (RMIT)
Projekti tehisintellektil põhineva vestlusroboti prototüübi loomiseks rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi meetmest „Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine - 18.05.2015-01.07.2020“.

Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs

Raamatukogude teenuste kasutatavus on viimase 8 aasta jooksul olnud püsivas languses (nii külastatavuse kui laenutuste arvu poolest), mille üheks põhjuseks toovad lugejad oma tagasisides raamatukogusüsteemide ebamugavuse, e-teenuste kohmakuse ja mobiiliplatvormidel kasutusvõimaluse puudumise.

Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellis Hankija nõustamisteenust „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüsi “.

Käesoleva projekti eesmärk oli:

·         analüüsida raamatukogusüsteemide haldamise, valitsemise ja rahastamise mudeleid ning olemasolevat arhitektuuri (teenused, andmed, taristu) kolme Eestis kasutusel oleva raamatukogusüsteemi – URRAM, RIKS, SIERRA – vaates;

·         leida Eesti raamatukogude ja nende lugejate jaoks sobivaim raamatukogusüsteemi(de) arhitektuur ja valitsemise (governance) mudel.

Hange sisaldas järgevaid töid:

  • Raamatukogusüsteemide haldus- ja valitsemismudeli analüüs;

  • Eestis kasutatavate raamatukogusüsteemide teenuste kasutatavuse-arendatavuse-paindlikkuse analüüs;

Projektis osalesid:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

  • Kultuuriministeerium;

  • Haridus- ja Teadusministeerium;

  • Eesti Rahvusraamatukogu.

Projekti kaasati valdkonnaga seotud asutused: Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, Tartu Ülikooli raamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Võru keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, Viimsi raamatukogu, Põlva vallavalitsus, Saue Vallavalitsus ja erinevate raamatukogusüsteemide (RIKS, URRAM, KOHA, FOLIO, ALMA, WorldShare Management Services ) esindajad.

Projekti teosatas: KPMG Baltics OÜ
Projekti kestus: sept 2018 – jaanuar 2019
Projektijuht: Urmas Sinisalu (urmas.sinisalu@nlib.ee)

Projekti lõpptulemid saad alla laadida siit:

 

Rahvusbibliograafia teenuse ärianalüüs

Rahvusraamatukogu seadusest tulenevalt on RR peamiseks ülesandeks kõikide Eestis ilmunud ja ilmuvate väljaannete ehk rahvusteavikute kogumine, pikaajaline säilitamine, kasutusse andmine ja registreerimine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (ERB – http://erb.nlib.ee). Rahvusteavikutele lisaks leiavad rahvusbibliograafias registreerimist ka välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud teoste andmed, samuti Eesti autorite teoste välismaal ilmunud tõlked ning suures mahus Eestit, eestlasi või eesti keelt käsitlevaid väljaanded. Rahvusbibliograafias registreeritakse kõik väljaanded sõltumata sellest, kas need on avaldatud trükisena, muul füüsilisel kandjal või elektrooniliselt võrgus.

Probleemi kirjeldus: rahvusbibliograafia aluseks olev andmemudel ja rahvusbibliograafia teenust pakkuvad tehnilised lahendused on vananenud. Need ei taga rahvusbibliograafia andmete kaitset vajalikul määral ning ei võimalda paindlikult liidestuda teiste infosüsteemidega, et tagada eesti teavikute masinloetavas vormingus andmete kättesaadavust teistele raamatukogudele ja partneritele, ei toeta andmete taas- ja ristkasutust väljaspool raamatukogu sektorit. Tänane infosüsteem ei võimalda teenusega seotud protsesse automatiseerida, mistõttu nõuab teenuse pakkumine käsitööd lõikudes, kus seda saaksid tulevikus teha masinad.

Projekti eesmärk: kujundada kuluefektiivseim ja optimaalseim ärimudel ja lahendus rahvusbibliograafia teenuse pakkumiseks tulevikus, tagades lõppkasutaja suurema rahulolu teenusega ning aidates suurendada rahvusbibliograafia andmete rist- ja taaskasutust.

Projekti tulemiks oli teenuse ärianalüüs. Ärianalüüsi tulemina valmis hetkeolukorra kaardistus ja analüüs, mis kirjeldas olemasoleva teenuse pakkumisega seotud ärimudelit ja protsesse, kulusid ja juhtimismudelit, seotud e-teenuseid ja funktsionaalsusi, kasutajaid, osapooli ja liideseid. Lisaks analüüsiti andmekvaliteeti ja turvalisust. Ärianalüüs tõi välja tänase teenuse olulised riskid ja kitsaskohad ning andis hinnangu teenuse praeguse korralduse jätkusuutlikkusele, lisaks selgus kasutajate rahulolu olemasoleva teenusega ning nende tegelikud vajadused ja ootused teenusele.

Projekt realiseeriti kolmas osas:

  • olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs;

  • tulevase äriteenuse disain ja tehnilise lahenduse üldine kirjeldus;

  • detailanalüüsi hanke tehnilise kirjelduse dokument.

Projekti kestus: august 2019 – märts 2020
Projektijuht: Jane Makke (jane.makke@nlib.ee)

Projekti lõpptulemid saad alla laadida siit:

Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

RFID-tehnoloogial põhineva raamatukaitse süsteemi hankimine

Projekti eesmärgiks on juurutada Eesti Rahvusraamatukogus RFID (radio frequency identification) tehnoloogial põhinev UHF sagedusel toimiva raamatukaitse süsteemi terviklahendus. Selle esmaseks ülesandeks on tagada teavikute jätkusuutlik kaitse ja turvalisus, kuna seni kasutusel olnud raamatukaitsesüsteem on tehnoloogiliselt vananenud ja turvaelemendid turult kadumas. Uue lahenduse lisaväärtuseks on iseteeninduslike laenutus- ja tagastusvõimaluste pakkumine lugejatele ning kogude inventuuride teostamise efektiivistamine.

RFID terviklahendus suurendab raamatukoguteenuse kasutusmugavust võimaldades lugejal iseteenindusautomaadi kaudu avariiulitel olevaid raamatuid ilma teenindaja vahenduseta laenutada ja tagastada, samuti teostada kaardimakseid. Suureneb ka laenutamise kiirus, kuna laenutada saab mitu raamatut korraga. Tänu sellele saavad teenindajad saalides rohkem pühenduda klientide sisulisele nõustamisele ja teenuste tutvustamisele.

Peaukse kõrvale välisseina äärde on kavandatud paigaldada pakiautomaadile sarnanev kapp, mille funktsionaalsus võimaldab kliendil ööpäevaringselt kätte saada ja laenutada ettetellitud teavikuid, samuti neid tagastada.Kõige selle rakendamiseks paigaldatakse teavikutesse laenutamisel deaktiveeritavad ja tagastamisel aktiveeritavad RFID kleebised ehk raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselemendid. Teavikute turvamiseks paigaldatakse vestibüüli uued RFID toega turvaväravad, mis annavad heli- ja valgussignaaliga märku kui neid läbitakse teavikuga, milles on aktiivne tuvastuselement.  

Olulist aja ja tööjõu kokkuhoidu loodame saavutada uue inventeerimislahenduse kasutusele võtmisega. Tänu RFID kleebistele saab etteantud kogumit ilma teavikuid riiulist välja võtmata kiiresti inventeerida ning hiljem mugavalt andmeid töödelda ja kokkuvõtteid teha.
 

Projekti kestus on 2017 detsember kuni 2018 detsember. Projektijuht on Kaire Lass.

Projekti rahastab Kultuuriministeerium