Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

XXIV hooaeg 2014/2015

14. IX 2014

Esinemine Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval leiva õnnistamisel Sutlepa kabelis kell 11.30 ja kontsert Kolu kõrtsi ees kell 14-30.

 

19. X 2014

Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi 20. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis.

 

9. XI 2014

Esinemine isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis.

 

25. XI 2014

Meenutusteõhtuja ja kadripäev Rahvusraamatukogus.

 

2. XII 2014

Esinemine Tallinna Jaani kirikus Rahvusraamatukogu kontsert-palvusel kell 13.

 

4. XII 2014

Advendikontsert "Mu süda usub" Tallinna Keskraamatukogu saalis kell 18.

 

19. XII 2014

Esinemine Rahvusraamatukogu pidulikul jõuluaktusel.

 

 21. XII 2014

Advendikontsert "Mu süda usub" Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 14.

 

23. II 2015

Esinemine Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus.

 

26. II, 10. II 2015

Rahvusraamatukogu naiskoori plaadi salvestamine Raadiomajas.

5. III 2015

Rahvusraamatukogu naiskoori plaadi salvestamine Rahvusraamatukogus.

 

 13. III 2015
 
Esinemine Rahvusraamatukogus emakeelepäeval "Eesti keele maagilisest mõjust". Eesti Rahvusraamatukogu regilaulu ettekanne.
 
 
14. III 2015

Eesti Naislaulu Selts emekeelepäeva kontsert "Kahe lipu lugu" Tallinnas Hopneri majas. Esinemine koos naiskooriga Virvik.


28. III 2015

Dirigent Anneli Surva juubeli tähistamine Salme Kultuurikeskuses. Kontsert koos naiskooriga Ilo.


11.-12. IV 2015

Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi 20. aastapäevale pühendatud võistulaulmisel Tallinna ülikooli aulas..

 

12.-16. V 2015

Kontserdieis Milanosse. 14. V kell 21 kontsert Certosa kloostri kiriku õues Milanos,15. V kell 14 kontsert maailmanäituse EXPO Eesti paviljonis.

 

21. V 2015

Kevadkontsert ja koori sünnipäeva tähistamine Tuvi pargis omaistutatud hobukastani juures.

 

30. V 2015

Max Filke "Missa in honorem ST. Caroli Boromaei"  esitus koos teiste naiskooridega Tallinna Metodisti kirikus. Eesti Naislaulu Seltsi korraldatud kontsert.
 

4. VI 2015

Osalemine Eesti lipu heiskamise tseremoonial Toompeal koos Eesti Naislaulu Seltsi Tallinna ja Harjumaa naiskooridega.

 

6. VI  2015

Max Filke "Missa in honorem ST. Caroli Boromaei" esitus koos teiste naiskooridega Tartu Jaani kirikus.

 

13. VI 2015

Laulja Pirjokorraldatud perepäev Aegviidus - orienteerumismatk Ännijärve äärde.

 

 

 

14. märtsil 2015. aastal otsustas Eesti Naislaulu Selts  tähistada emakeelepäeva kontserdiga „Kahe lipu lugu“, kus meenutati nii emakeelepäeva mõtte algatajat Meinhard Laksi kui ka Tartu Naislauluseltsi ja Tallinna Naislauluseltsi asutamise ja kujunemise aegu.

 

Rahvusraamatukogu naiskoor 14. märtsil 2015 Hopneri majas emakeelepäeva kontserdil. Pildil on Tartu ja Tallinna naislauluseltside ajaloolised lipud.

 

TARTU NAISLALULU SELTSI AJALUGU

Kaie Pöial

Kui 1920-ndate aastate lõpupoolel olid mees-, sega- ja lastekoorid leidnud täieliku tunnustuse ja elasid täisverelist elu, siis naiskoorid hakkasid alles moodustuma.

Nii tegutses Tartus Naiskarskusliidu juures tuntud laulupedagoogi Salme Kanni juhtimisel 17-liikmeline naisterühm. See „Valgelindi Naiskoor“ esines Karskusliidu koosolekutel, heategevuslikel üritustel ning isegi vanglas.

Kui Karskusliidult tuli teade, et nad on ainelistel põhjustel sunnitud koori likvideerima, otsustas grupp „Valgelindi Naiskoori“ liikmeid Salme Kanni eestvedamisel asutada seltsi alusel töötava naiskoori (1928. a).

18. oktoobril 1928 oli ametlik asutamiskoosolek, millel võeti vastu seltsi põhikiri ning Salme Kanni ettepanekul otsustati võtta seltsi  nimeks Tartu Naistelaulu Selts, mis hiljem (1. augustil 1934) muudeti Tartu Naislaulu Seltsiks.

Seltsi põhikiri saadi registreeritult tagasi 28. oktoobril 1928 ning sellest päevast alates alustas selts oma ametlikku ajaarvamist. Samal päeval esines koor kahe lauluga Tartu Ülikooli kirikus.

Pärast Salme Kanni lahkumist esinaise ja koorijuhi  kohalt asus koorijuhi ametisse Valter Peerna, lauljaid oli kooris juba 35.

1930. aasta alguses lahkus V. Peerna koorijuhi ametist ja ettepanek koorijuhi kohale asumiseks tehti Eduard Ojale, kes ettepanekuga nõustus. Siitpeale algas Tartu Naislauluseltsi tegevuses pidev tõus.Noor, värskete ideede rikas, väga hea muusikalise maitsega dirigent viis koori kunstiliselt kõrgele tasemele, mille tulemusel õnnestus hästi koori teise aastapäeva kontsert 8. novembril 1930. Ühtlasi oli see omaette kultuuriajalooline sündmus – naiskoor oli leidnud tunnustust laiemates ringkondades. Oli tekkinud esimene naiskoor – kontsertkoor.

22. märtsil 1932 toimunud koori üldkoosolekul (lauljaid juba 54) otsustati Lauljate Liitu astumise küsimus jaatavalt.

22.-24. juunil1933 võttis koor osa X üldlaulupeost Tallinnas.

1934. aasta veebruaris lahkus E. Oja dirigendi kohalt  ning asuti otsima uut koorijuhti. Hääleseadja R. Jõksi soovitusel pöörduti noore helilooja ja muusikapedagoogi Johan Tamverki poole, kes nõustuski asuma koorijuhi kohale.

1. mail 1935 arutati juhatuse koosolekul kahte tähtsat küsimust – kontsertreisi Tallinna 1935. aasta sügisel ja koorijuht Tamverki ettepanekul Lauljate Liidu juurde meeskooride sektsiooni eeskujul ka naiskooride sektsiooni asutamist

30. mail 1935 peeti Tallinnas Lauljate Liidu naiskooride sektsiooni avakoosolek. Tartu Naislaulu Seltsi esindas esinaine Marta Määrits, kes valiti ühtlasi ka sektsiooni juhatusse.

6. oktoobril 1935 esines koor Tallinnas Toomkirikus ning 15. veebruaril 1936 võeti osa Tallinna Meeslaulu Seltsi 20. aastapäeva tähistamise pidustustest.

Lipp ja selle saamise lugu

1937. aasta esimese poolaasta tähtsamaks sündmuseks kujunes lipu õnnistamine.

14. veebruaril 1937 kinkisid Seltsi toetajaliikmed härrad Määrits ja Kaalep Tartu Naislauluseltsile lipu, mille valmistas kunstnik A. Remmeli kavandi järgi prl. Parila.

Lipu pidulik õnnistamine toimus 20. veebruaril 1937 Tartu Peetri kirikus. Õnnistamistalituse viis läbi õpetaja dr. J. Taul.

Lipu õnnistamisele järgnes koosviibimine au-, tegev- ja toetajaliikmeile ning kutsutud külalistele. Lisaks toetajaliikmeile olid Tartu Naislauluseltsi õnnitlema tulnud Tallinna Meestelaulu Seltsi, Tallinna Naislaulu Seltsi, Tartu Meeslaulu Seltsi ja Akadeemilise Meeskoori esindajad, kes andsid kingitusena üle lipunaelad.

1937. aastal tabas naislauluseltsi taas koorijuhi kriis. Pärast J. Tamverki Tallinna siirdumist nõustus koorijuhi kohale asuma Tartu Ülikooli muusikaõpetaja ja helilooja Enn Võrk.

1938. aasta suvel võeti osa XI üldlaulupeost Tallinnas ning sügishooaeg algas koori kümnenda juubelikontserdi kava ettevalmistamisega.

Kontsert toimus 30. oktoobril 1938 Vanemuises koos päevakohase aktusega. Juubeliaastal oli lauljaid 69, toetajaliikmeid 135, auliikmeid 3.

Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis Tartu Naislauluselts likvideeriti ning koor suunati tegutsema Tartu Kultuurimaja juurde.

19. augustil 1941 kogunesid lauljad uuesti endistesse ruumidesse lauluharjutusele, kus arutati koori edasist tegevust. Koori nimetati endiselt Tartu Naislauluseltsi kooriks. Koori tegevus jätkus aktiivselt kuni 1944. aastani. Kontserdid toimusid nii Tartus kui ka teistes Eestimaa linnades (Viljandis).

9. juulil 1944 lahkus dirigent Enn Võrk Tartust ja kooritöö katkes.

1945. aasta jaanuaris aga kogunesid endise Tartu naislauluseltsi lauljad helilooja Richard Ritsingu juurde nõu pidama naiskoori tegevuse taasalustamiseks.

R. Ritsing koondaski lauluhuvilised Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilased ja endised Tartu Naislauluseltsi liikmed Tartu Riikliku Ülikooli juurde, kus avati muusikaosakond. Algul laulis kooris üliõpilasi vähe ning koori põhituuma moodustasidki häälekooli saanud naistöötajad ja naiskooride rajaja Salme Kanni käe alt tulnud lauljad, kellest  neli (Asta Loo, Hille Lumi, Enna Lumi, Elise Mets) laulsid naiskooris Leelo veel 1980-ndatel aastatel.

1947. a alustas tegevust Tartu Linna Kultuurimaja, mille juurde asutati ka naiskoor, mille etteotsa asus Johannes Liivak.

1949. aasta kevadel avanes naiskooril soodne võimalus töötingimuste avardamiseks AÜN Tartu Kultuurihoone juures.

Lauljate read täienesid, Tartu Kultuurihoone juurde tulid üle endised Tartu Naislauluseltsi lauljad Tart ülikooli naiskoorist.

1953. aasta jaanuaris lahkus Johannes Liivak koorijuhi ametist ning uueks koorijuhiks valiti Tartu Muusikakooli õppejõud Voldemar Kliimand.

29.03.1953 aastal toimunud naiskoori üldkoosolekul pandi koorile salajase hääletamise tulemusel nimeks „Leelo“.

19.03.1958 asus koorijuhi kohale andekas ja töökas Tartu muusikaõpetaja ning dirigent Alfred Bender.

Naiskoor Leelo koosviibimisel, mis toimus 28.10.1961, mis toimus teemal „Kes minevikku tunnistada ei taha“, tegi Tartu Kultuurihoone direktor (Suur) teatavaks, et kooskõlastatult Tartu Linna TSN Täitevkomiteega on naiskoor „Leelo“ lubatud tunnistada endise Tartu Naislauluseltsi järglaseks ning koorile anti üle Tartu Naislauluseltsi kroonika ja lipp.

27. juunil 1965 avati naiskoori liikmete kogutud annetuste toel ja kunstnik Aleksander Elleri teostusel valminud hauasammas Miina Härmale Raadi kalmistul.

Alates 2. oktoobrist 1968 kuni 1994. aastani juhatas naiskoori Leelo dirigent Valdur Helm.

1992. aastal lõpetas Tartu Kultuurioone oma tegevuse ning nendes ruumides asus tegutsema Tartu Rahvakultuuri Keskus Sinimandria.

Sinimandria kuulutas Kultuurihoones seni tegutsenud ja tegutseda soovivatelt kooridelt laekunud avalduste põhjal välja konkursi, mis puudutas eelkõige kooride dirigentide palgalisi kohti.

Naiskoor Leelo pöördus Sinimandria poole palvega võimaldada naiskooril Leelo konkureerida Sinimandria kooride konkursil novembri lõpus, kuna olude sunnil alustas koor oma uut hooaega alles 14. oktoobril. Naiskoori taotlust aga ei rahuldatud ning nõnda jäi Leelo ilma nii harjutusruumidest kui ka dirigendi palgast. Kaks aastat tegutseti veel suurest entusiasmist edasi ning osaleti nii 1992 Laulusildade kui ka 1994. aasta laulupeol Tallinnas, mis jäi naiskoor Leelo  lauljatele ka viimaseks laulupeoks, kus rongkäigus Tartu Naislauluseltsi lipu all marsiti ning laulukaare all koos lauldi.

Pärast 1994. aasta laulupidu tuli koor sügisel veel korraks kokku, kuid kuna nii harjutusruumide eest kui ka dirigendile palga maksmine käis sel ajal üle jõu, otsustati koori tegevus ajutiselt peatada.

Auväärne lipp jäi koori viimase esinaise Kaie Pöiali kätte, kes mõni aasta hiljem Tartust Tallinna elama asus ning oma uute tööülesannete tõttu hiljem pikemat aega ka Eestist väljaspool elas ja töötas. 2003. aastal liitus ta Rahvusraamatukogu naiskooriga (laulis küll vaid ühe hooaja ning osales ka 2004. a laulupeol, sest tööülesanded viisid teda taas kuueks aastaks Eestist kaugele), kuid alates 2010. aastast laulab kooris juba püsivalt.

Kaie Pöial meenutab: „2014. aasta laulupidu lähenes ja auväärne lipp, mis juba pea 20 aastat korralikult kokkurullituna oma „uut võimalust“  ootas, ei andnud rahu. Ühel koori koosviibimisel 2014. aasta kevadel rääkisin sellest auväärsest lipust Rahvusraamatukogu naiskoori audirigendi Viktoria Jagomägiga ning otsustasime, et nii väärikas lipp tuleb kindlasti välja tuua ja ausse tõsta. Viktoria haaras sellest mõttest kohe aktiivselt kinni ja lubas sellest rääkida ka Eesti Naislauluseltsi juhatusega. Suve lõpus helistas Viktoria ja rääkis, et ka Tallinna Naislauluseltsi lipp on kenasti säilinud ja olemas ning et suurepärane võimalus kaks auväärset lippu taas välja tuua ning neid austada oleks 2014. aasta oktoobris, mil Eesti Naislauluselts tähistab oma 20. sünnipäeva. Nii ka juhtus, lipud olid Estonia  Kontserdisaalis aukohal ning Eesti Naislaulu Seltsi esinaine Margit Võsa tutvustas põgusalt ka mõlema lipu lugu.“

 Kasutatud materjal: Tartu Naislauluseltsi Kroonika 1928-1947; Külalisraamat.  Tartu Naislaulu Selts.1938-1990;  Kroonika. Naiskoor Leelo 1955-961; Kroonika. Naiskoor Leelo 1961-1965; Külalisraamat. Naiskoor Leelo. 1965-1972 (Tartu Linnamuuseum).

 

 

 11. aprillil 2015 osales Rahvusraamatukogu naiskoor Eesti Naislaulu Seltsi traditsioonilisel võistulaulmisel, kus sai B-kategooria kooride seas tubli 4. koha.
B-kategoorias sai 1. koha naiskoor Gaudete, 2. koha Tartu Ülikooli Akadeemilise naiskoori vilistlaskoor ja 3. koha Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor. Rahvusraamatukogu naiskoori puhul kiideti ühtlast meeldivat kõla, ilusat nooruslikku täbrit ja emotsionaalset esitust. 

 

Rahvusraamatukogu naiskoor pärast võistulaulmist Tallinna ülikooli treppidel.

 

 

Rahvusraamatukogu naiskoor käis 13.-16. mail kontserdireisil Milanos ja EXPO maailmanäitusel.
Eesti aukonsul Milanos Grande Ufficiale Giuseppe Barranco di Valdivieso leidis meile võimaluse anda 14. mai õhtul tunniajane kontsert ajaloolises Certosa Milano kirikus. Esinesime kiriku kloostriosas vabas õhus. Kontsert oli menukas, vaatajaid kogunes 150 inimese ringis. Repertuaaris oli eesti muusika, mida kuulati suure huviga. Kavas oli Cyrillus Kreegi, Alo Ritsingu ja Urmas Sisaski vaimulik muusika, samuti Lembit Veevo ja Gustav Ernesaksa lüürilised laulud ja Veljo Tormise rahvamuusikaseaded. Esitasime ka Eestis tuntuima itaalia laulu „Santa Lucia“. Kontserdi korraldamisele aitas kaasa prof. Matteo Galli Milano muusikaühingust Linna Hääled (Le Voci della Citta).
Järgmisel päeval, 15. mail andsime tunniajase kontserdi EXPO Eesti paviljonis. Kontserdile kogunes palju publikut ja suurt huvi tunti ka eesti rahvarõivaste vastu. EXPO kontserdi aitasid korraldada Eesti Suursaatkond Itaalias ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Nagu teada, on Eesti paviljon puust pesakaste kujutav kolme korrusega galerii, mis on avatud külastajatele nii paviljoni eest kui ka tagant. See on raamistik sisule, mis maja ellu äratab. Igal korrusel on oma näitus ja funktsioon. Külastajaid juhib koostöös Skype Eestiga välja arendatud tehisintellekt-giid, mis aitab külastajal nutitelefoni abil itaalia ja eesti keeles paviljoni kohta infot saada. Külastajate küsimustele vastab arvuti, mis on laetud 800 võimaliku vastusevariandiga. Paviljonis on 34 kiike (osad neist mõõdavad kineetilist energiat), isemängiv Estonia klaver, 200 Click & Grow nutitaime ja käsitööna Eestis valmistatud luksustsikkel Renard. Pesakastide videote teemadeks on toit, rukis, mood, Tallinna vanalinn, muusika, teadus ja innovatsioon, meie ajalugu, laulu- ja tantsupidu, raba ja loodus, rannik ja saared, puit- ja linnaarhitektuur. Ekspositsiooni üheks peamiseks tõmbenumbriks saab teisel korrusel asetsev püsiekspositsioon „Head Eesti asjad“, mis avatakse Eesti rahvuspäeval 7. juunil. Kolmandal korrusel on taimed, mille vahel istudes saab kuulata Eestis pesitsevate lindude hääli ning jälgida neid läbi piilukaamerate. Ameerika Ühendriikide telekanal CNN valis Eesti paviljoni 24 kõige muljetavaldavaima paviljoni hulka maailmanäitusel EXPO Milano 2015.  http://edition.cnn.com/2015/04/30/travel/expo-2015-pavilions/index.html
 


Naiskoor koos Eesti EXPO personaliga Eesti paviljonis.
 


EXPO Eesti paviljon
 


Milano kesklinnas EXPO lippude juures
 


Naiskoor koos aukonsuli Milanos Grande Ufficiale Giuseppe Barranco di Valdivieso ja prof. Matteo Galliga Certosa Milano kirikus
 

 

Sel kevadel õitses esimest korda Rahvusraamatukogu naiskoori puu, punaseõieline kastan, mille istutasime Rahvusraamatukogu taga asuvasse Tuvi parki 21. mail 2012, naiskoori 21. sünnipäeval.

 

 

Mõtte algataja Viktoria Jagomägi ja Krõõt Liivak

Fotode autor Teet Malsroos

 

Kaunis idee istutada naiskoorile oma puu, laulupuu, pärineb Rahvusraamatukogu naiskoori asutajalt ja audirigendilt Viktoria Jagomägilt. Sobivat kohta otsides jäime pidama Rahvusraamatukogu taga asuva Tuvi pargi juurde ja saimegi Tallinna linnalt  lahke loa istutada puu sinna. Tallinna Kesklinna Valitsuse haljastuse peaspetsialist Mart Mets oli meile nõu ja jõuga abiks koos Tallinna linna aedniku Liilit Linrosiga. Paigutasime puu juurde ka mälestusplaadi Rahvusraamatukogu logo ning naiskoori ja puu nimega.

Kastani valisime mitmel põhjusel. See on naiselik puu, mis õitseb eriti kaunilt ja teeb seda just Rahvusraamatukogu naiskoori sünnipäeva ajal, ning kannab parasjagu okkalise kaitsekihi sees läikivaid kastanimune, millest lapsed nutikaid mänguasju valmistavad.

Punane hobukastan on üks erilisemaid puid, mis meie talvedes vastu peab. Naiskoor ostis selle Kristiine aiandist, kuhu istik toodi kahe aasta eest Hollandist. Siis oli ta umbes 50 cm kõrgune, parki istutamise ajal oli kõrgust kahe meetri jagu. Nõnda oli see kastan juba kaks Eesti talve vastu pidanud ja siin kohanenud. Puu võib kasvada 20 m kõrguseks, õitseb maikuus, veidi hiljem kui valge hobukastan, ja õisikud on punased, 20 cm pikkused. Kaks ilusat suurt  puud õitsevad juba aastaid Tallinnas Kadriorus Russalka kõrval, üks noor puu on veel näiteks Nunne tänaval.

Südamlike sõnavõttudega esinesid Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Viktoria Jagomägi, punasest hobukastanist lähemalt rääkis maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Naiskoor esitas Rahvusraamatukogu regilaulu. Koeru kihelkonna viisi on  sellele valinud ja seadnud helilooja Veljo Tormis, sõnade autor on folklorist Ülo Tedre. Veel oli esitusel Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale pühendatud laul “Minu päralt sinitaevas”, helilooja Piret Rips-Laul, sõnad Anna Haava, ja Lembit Veevo ‒ Viivi Luige “Kullerkuppude aegu”.

Oleme igal aastal koori sünnipäeval maikuus Tuvi parki kastani juurde kokku tulnud laulma.

2015. aasta juuni alguses õitses naiskoori kastan esimest korda, kandes 15 uhket tumeroosat õisikut.

Krõõt Liivak

 

Laulupuu

Kalju Lepik

 

Kõrge taeva all,

sügava sõmera all

kasvab laulupuu.

 

Iga oksa pääl,

kõrge taeva all,

sügava sõmera all

laululinnu hääl.

 

Kõrge taeva all.

Sügava sõmera all.

 


RRi näitused digitaalarhiiv digar