Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

XXII hooaeg 2012/2013

15. IX  2012

Osavõtt Maarjalaulude konkursist Narva Aleksandri kirikus.

29. IX  2012

Esinemine mihklipäeva jumalateenistusel Vabaõhumuuseumis Sutlepa kabelis.

25. X  2012

Esinemine rahvusvahelise konverentsi "Bibliotheca Baltica" osavõtjatele Rahvusraamatukogus.

2. XI  2012

Meenutusteõhtu naiskoori laulja Ülle kodus – Rahvusraamatukogu naiskoori kuues kuni kümnes hooaeg.

8. XII 2012

Advendikontserdid

         kell 12 Märjamaa kultuurimajas koos naiskooriga Paula

         kell 18 Paide kultuurimajas koos Türi kammerkooriga, pealkirjaga "Heliseb väljadel"

          Kaastegev kandleansambel "Kukulind"

15. XII  2012

Advendikontserdid Vabaõhumuuseumis Sutlepa kabelis kell 12 ja 14.

21. XII 2012

Esinemine Rahvusraamatukogus pidulikul infohommikul.

6. I 2013 kell 17

Jõuluaja ärasaatmise kontsert "Heliseb väljadel" Tallinna Jaani kirikus. Kaastegev kandleansambel "Kukulind".

16. II 2013 kell 12

Esinemine Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontserdil Pärnu Eliisabeti kirikus koos naiskooriga Ilo.

22. II 2013 kell 12

Esinemine Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Eesti Rahvusraamatukogus avatud uste päeval

14. III 2013

Esinemine Eesti Rahvusraamatukogus emakeelepäeval

25. IV 2013 kell 17

Kontsert prantsuse koorimuusikast "Jumal. Naine. Armastus" Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Prantsuse kultuuripäevadel kell 19. Esinevad Rahvusraamatukogu naiskoor, Eesti muusikaakadeemia naiskoor ja meeskoor ning kammeransambel. Dirigent Kristi Jagodin.

10. V 2013

Esinemine Rahvusraamatukogus emadepäeva puhul kell 15.

18. V 2013

Kevadkontsert Viimsi Püha Jaakobi kirikus muuseumiööl kell 21.

20. V 2013

Dirigent Kristi Jagodini dirigeerimise eriala eksam-kontsert magistrikraadi taotlemiseks Mustpeade majas: Eesti muusika- ja teatriakadeemia eksam.

8. VI 2013

Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi üleriigilisel naiskooride laulupäeval Põlvas Intsikurmus.

15. VI 2013

Ravimtaimede teemaline perepäev Aegviidus.

20. VI 2013

Esinemine Rahvusraamatukogus infohommikul.

31. VII - 4. VIII 2013

Reis Kuramaale Lätimaal. Esinemine liivlaste päeval Mazirbe külas 3. VIII.

20. VIII 2013

Osavõtt suvisest kontserdist "Tallinna laulupäev Kadriorus" Eesti Vabariigi 22. taasiseseisvumisaastapäev tähistamiseks.


 

 

 

Ühendkoor Maarjalaulude konkursil Narva Aleksandri kirikus 15. IX 2012

 

 

Kontsert Märjamaal koos kandleansambliga "Kukulind" ja Märjamaa naiskooriga 8. XII 2012

 

 

 

Kontsert Paide kultuurimajas koos kandleansambliga "Kukulind" 8. XII 2012

 

 

“Kukulind” on eesti esimene kromaatiliste kannelde ansambel, mis loodi 1975. aastal tollase Tallinna Lastemuusikakooli (praegune Tallinna Muusikakool) kandlepedagoogi ja ansambli kauaaegse dirigendi Els Roode eestvõtmisel. Ansamblit on juhendanud ka Ella Maidre. Alates 2008. aastast tegutseb dirigendina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant Laura Linnaks.

Ansambli eesmärgiks on propageerida kromaatilist kannelt kui täiuslikku kontsertpilli, millel on võimalik mängida  nii  rahva- , kammer-  kui ka popmuusikat. “Kukulind” on esinenud väga paljudes Eestimaa paikades ja saatnud mitmeid professionaalseid eesti muusikuid, osalenud üleriigilistel rahvamuusikapidudel ning salvestatud muusikat Eesti Raadios. Välja on antud helikassett ja CD-plaat. “Kukulind” on oma kontsertreisidel kannelt tutvustanud nii Saksamaal, Leedus, Lätis, Belgias, Skandinaavias, Suurbritannias, Poolas, Ukrainas kui ka Venemaal.

Ansambli nimi on valitud soovist, et inimesed peatuksid hetkeks oma igapäevastes toimingutes ja kuulaksid kandlemängu - nii nagu igaüks meist jääb kuulama esimest käo kukkumist.

 

Eksam-kontsert Mustpeade majas

Rahvusraamatukogu naiskoor esines esmaspäeval, 20. mail Mustpeade majas - dirigent Kristi Jagodin andis dirigeerimise eriala eksam-kontserdi magistrikraadi taotlemiseks (juhendaja Tõnu Kaljuste). Komisjon hindas eksami kõrgeima hindega - "suurepärane". Peale Rahvusraamatukogu naiskoori esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia naiskoor ja meeskoor ning kammeransambel. Kavas oli prantsuse koorimuusika: Passereau, Dufay, Duruflé ja Debussy ning Gabriel Fauré’ ja Andreé Massageri “Messe des pechęurs de Villerville” ("Villerville´i kalurimissa"). Rahvusraamatukogu naiskoor kandis seda viieosalist orkestrisaatega missat ette ka aprilli lõpus prantsuse kultuurpäevadel Rahvusraamatukogu saalis.  Eesti esiettekanne sai teoks ka tänu sellele, et Rahvusraamatukogu ostis kaks aastat tagasi selleks koori ja orkestripartii noodid.
 

Rahvusraamatukogu naiskoor ja kammeransambel Mustpeade Majas esitamas Gabriel Fauré’ ja Andreé Massageri "Villerville´i kalurimissat". Dirigent Kristi Jagodin. Foto: Raigo Kirss.

 

Kontserdireis Kuramaale Lätimaal

Rahvusraamatukogu naiskoori reis Kuramaale
Rahvusraamatukogu naiskoori sellesuvine reis viis 31. juulist 4. augustini Kuramaa väikelinnu ja mõisaid ning kuluuriajaloolist liivi randa imetlema. Pikemalt veetsime aega kahes linnas. Baltimaade pärliks nimetatud Kuldiga on säilitanud sajanditevanuse eheda provintsistiili, mis annab talle kultuuri- ja ajaloopärandi staatuse. Kuldiga uhkus on ka Euroopa kõige laiem juga Venta, mille ulatus on 240 meetrit. Sadamalinn Ventspils, kus parajasti toimusid linna aastapäeva pidustused, on väga heakorrastatud ja elanikesõbralik linn, mis upub rohelusse ja lilledesse. Külastasime muu hulgas ka Ventspilsi linnaraamatukogu ja restaureeritud sünagoogis asuvat Kuldiga linnaraamatukogu ning andsime üle tervitused meie raamatukogult. Mõlemas raamatukogus on väga moodne ja hubane sisseseade, mida meile lahkelt näidati.

Augusti esimesel laupäeval tähistatakse traditsiooniliselt liivi rahvuspüha ning 3. augustil sõitsimegi Liivlaste Liidu kutsel liivi päevale vanasse liivi külla Irēsse (läti keeles Mazirbe). Hommikul toimus kirikus pidulik jumalateenistus ning keskpäeval avati üritus liivi rahvamaja ees liivi hümniga ja pidulike tervitustega, mille järel toimus osalejate rongkäik mere äärde, kus vana kombe järgi viidi paadiga merre pärg hukkunud meremeeste mälestuseks.
Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920–1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Līvõd Līt (Liivlaste Liit), koolides hakati fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati 1930. aastal välja andma esimest liivikeelset ajalehte Līvli. Nõukogude aeg andis liivi liikumisele ränga hoobi, ent 1988. a. saabus rahvuslik ka liivlastele. Taastati Liivlaste Liidu tegevus, hakati taas välja andma liivikeelset kirjandust. Alates 1995. aastast hakati Läti Ülikoolis esimest korda õpetama liivi keelt. Ehkki liivi keelt emakeelena enam ei kõnelda, on liivi juurtega inimesed seda jälle õppima hakanud ja liivi päeval kuulis läti keele kõrval ka liivi keelt.

Meie naiskoor viis liivi päevale tervitused Eestist ja Eesti Rahvusraamatukogult, pärastlõunasel kontserdil esitasime rohkele publikule eesti koorimuusikat ning ka kaks liivikeelset rahvalaulu Veljo Tormise seades, mis soojalt vastu võeti.

Ventspilsi linnaraamatukogu Parventa linnaosa haruraamatukogu, mis sai 2012. a. Läti parima ehitise preemia.

 

 Naiskoor Liivi rahvamaja trepil. Rahvamaja valmis 1939. a. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning Läti Vabariigi toetusel. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks. Liivi rahvuslipu värvid on roheline,valge ja sinine – see sümboliseerib randa, nagu seda näeb kalamees oma paadist: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.

 

 

 

 


RRi näitused digitaalarhiiv digar