Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

XVII hooaeg 2007/2008

 

9. IX 2007
 XVII lauluhooaja avamine Eesti Vabaõhumuuseumis koos jumalateenistusega Sutlepa kabelis.
 
23. IX 2007
Laululaager, uue juhatuse valimine.
 
3. XI 2007
Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi Tallinna naiskooride hingedepäeva kontserdil Niguliste kirikus.
 
16. XI 2007
Esinemine Eesti Vabariigi taassünnipäevale pühendatud kontserdil Rahvusraamatukogu suures saalis koos segakooriga Laulik, naiskooriga Rukkilill, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskooriga ja Konstantin Türnpu nim. meeskooriga.
 
9. XII 2007
Esinemine teise advendi jumalateenistusel Tallinna Jaani kirikus koos kiriku naiskooriga.
 
14. XII 2007
Advendikontsert EAÕK Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikus koos naiskooriga Ilo.
 
21. XII 2007
Esinemine jõulutervituseks Rahvusraamatukogu töötajatele pidulikul infohommikul.
 
9. I 2008
Tallinna Teadlaste Maja 42. aastapäev – kontsert Raekoja saalis.
 
17. II 2008
Esinemine Eesti Naisliidu pidulikul koosviibimisel Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul Mustpeade Majas.
 
22. II 2008
Esinemine Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus.
 
4. III 2008
Esinemine raamatukogundustegelase Hans Jürmani 85. sünnipäevale pühendatutd koosviibimisel Rahvusraamatukogus.
 
12. III 2008
Esinemine emakeelepäeva aktusel Rahvusraamatukogu suures saalis koos Kristiine Gümnaasiumi kammerkooriga.
 
14. III 2008
Emakeelepäevale pühendatud kontsert Matkamajas koos Tallinna kooridega: Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoor, segakoor Laulik, Eesti Õpetajate meeskoor ja naiskoor Rukkilill.
 
26. IV 2008
Rahvuusraamatukogu naiskoori 17. aastapäeva kontsert koos Sakala meeskooriga Rootsi-Mihkli kirikus Tallinnas.
 
9. V 2008
Rahvusraamatukogu töötajate laste emadepäevakontserdi korraldamine.
 
15. V 2008
Tallinna naiskooride ühisproov Tallinna Ülikoolis (Naislauluseltsi laulupäeva repertuaari ettelaulmine).
 
18. V 2008
Matk Kakerdaja rabasse ja laululaager.
 
6. VI 2008
Kontsert Eesti Tervishoiu Muuseumis koos naiskooriga Ilo XXVII Vanalinnapäevade Muuseumide ööpäeva programmis.
 
8. VI 2008
Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi laulupäeval Türil.
 
25.-30.VI 2008
Kontserdireis Ahvenamaale:
27. VI    Kontsert eakate inimeste pansionaadis Trobergshemmet Mariehamnis.
27. VI    Kontsert Önningeby muuseumis.
28. VI    Kontsert eakate inimeste pansionaadis Rosengården Finströmis.
29. VI    Esinemine jumalateenistusel Saltviki kirikus.
 
5. VII 2008
Osalemine Õllesummeri öölaulupeol.
 


Rahvusraamatukogu naiskoori esinemised emakeelepäeva puhul

 Emakeelepäeva mõtte algatas 1996. aastal kultuuritegelane ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks Tema eestvedamisel kuulutati see 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse 14. märtsil, K. J. Petersoni sünniaastapäeval.

Meinhard Laks lahkus meie hulgast nädal tagasi, 4. märtsil. Ta sündis 14. juulil 1927. aastal Ida-Virumaal Uljaste külas, õppis Rakvere õpetajate seminaris, Tallinna õpetajate instituudis ja Tallinna pedagoogilises instituudis. Ta töötas 45 aastat Sonda koolis emakeeleõpetajana, õppealajuhatajana ja direktorina.

Meinhard Laksil oli palju tegevusalasid. Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi, Folkloori Seltsi, Koduuurijate Seltsi, Emakeele Seltsi liige, Eesti Õpetajate Meeskoori asutajaliige, Eesti Looduskaitse Seltsi Sonda osakonna organiseerija ja Sonda Koduküla Seltsi asutaja ning Kohtla-Järve kunstiklubi liige. Ta oli Kadrina keelepäevade mõtte algataja ja Uljaste küla päevade korraldamise traditsiooni autor.
Temalt on ilmunud luulevihikud “Kimp koduküla lihtsaid lilli” ja “Ootaja väraval”, voldikud “Liivoja” ja “Väike valimik värsse emakeelepäevaks 2004” ning haikukogu “Aastaringid”. Tema sõnadele on kirjutanud Tiina Kiilaspea laulu “Õnn” naiskoorile ja Ülo Vinter laulu “Meie emakeel”, millest on nii nais- kui ka meeskooriseade.

Rahvusraamatukogu naiskoor on emakeelepäeva tähistanud alates 1999. aastast, kui andsime kontserdi Talveaias toimunud emakeelepäeva aktusel. Kontserdil viibis ka Meinhard Laks. Esitasime seal muu hulgas Tiina Kiilaspea loodud laulu „Õnn“ Meinhard Laksi sõnadele.

Sealt edasi oleme igal aastal kontserte andnud kas Rahvusraamatukogus või Kristiine Gümnaasiumis, kellega Rahvusraamatukogu on koostöölepingu sõlminud

12. märtsil kell 18 tähistame Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis  emakeelepäeva koos Kristiine Gümnaasiumiga.  Anname kontserdi koos gümnnaasiumi segakooriga.

14. märtsil kell 18.30 esineme Tallinna Matkamajas Raekoja plats 18 emakeelepäevale pühendatud kontserdil koos naiskooriga Rukkilill, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja Türnpuu nim. meeskooriga.

Mõlema kontsedi kavas on eesti koorimuusika.

 

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontserdireis Ahvenamaale

 

Rahvusraamatukogu naiskoor oli 25.-30. juunini Ahvenamaal kontserdireisil. Dirigentide Viktoria Jagomägi ja Anneli Surva juhatusel toimus viis esinemist. Kaks täispikka kontserti oli Önningeby muuseumis ja Maria Magdalena kirikus Föglö saarel. Muuseumis tutvustas Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru pikemas sissejuhatuses Eesti Rahvusraamatukogu ja naiskoori, eesti laulupidusid ning kõneles Eesti Vabariigi ja Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäeva tähistamisest. Vastuvõtt oli sõbralik ja soe. Kontserdi lõpetasime Veljo Tormise “Ühtelaulmisega”, milleks publikule jagati tekst  - ja üheskoos laulmine tõepoolest õnnestus!

Kaks lühemat esinemist oli vanurite kodudes Mariehamnis ja Finströmis ning mitu laulu esitasime ka Saltviki kirikus pühapäevasel jumalateenistusel.

 Kavas oli peamiselt eesti koorilooming: Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Piret Rips, Urmas Sisask, Ester Mägi, Miina Härma, Raimond Lätte, Olav Ehala, Hans Hindpere, Ülo Vinter, Kadri Hunt.  Klaverisaatjana oli kaasas kolleeg Helen Põldmäe, kes esitas kontsertidel vahapaladena oma isa Alo Põldmäe klaveripalu. Kõik esinemispaigad olid väga hea akustikaga ja publikut kogunes küllaldaselt, vaatamata sellele, et samal ajal toimus Mariehamnis orelifestival. 

Väike etteaste õnnestus teha ka ka parlamendisaalis ja Mariehamni keskraamatukogus ning proovida nende ruumide suurepärast akustikat. Ahvenamaal kui Soome autonoomsel piirkonnal on oma 32-liikmeline parlament. Parlamendi liige Karina Aaltonen tegi meile parlamendihoones ekskursiooni. Seejärel suundusime Mariehamni  raamatukokku,  mis tegutseb nii Ahvenamaa keskraamatukoguna kui ka kolledžiraamatukoguna. Avakogu, kus muuseas leidus ka eestikeelseid raamatuid, on paigutatud valgusküllasesse, heledasse, avatud, mitmel tasapinnal olevasse modernsesse  avarasse ruumi, kus meile tehti tutvustav ringkäik.

Loodus- ja kontserdireisi ühendamine on koorile  hea puhkus. Ahvenamaa elulaad on  lihtne ja looduslähedane, maastik pakub lummavaid vaateid küngastelt merele ja saartele, kivikülvidele, metsadele, põldudele. Kontsertide vahele mahtus ka ekskursiooniprogramm. Teel Helsingist Turusse külastasime Hvitträski kolme kunstniku (Geseliuse, Lindgreni ja Saarineni) ateljeed ja elukohta, Ahvenamaal Jan Karslgardeni vabaõhumuuseumi, Kastelholma lossi, Bomarsundi kindluse varemeid, Geta mäge, Borgoda muinaslinnust, muuseumlaeva Pommern, mitmeid Ahvenamaale iseloomuliku arhitektuuriga graniitkivist kirikuid. Vaatasime rahvalaulik Ida maja, kus ukse avades hakkab lindilt kostma tema laul. Jomala kiriku aias käisime 1944. a. hukkunud Eesti paadipõgenike haual, mille eest hoolitseb kohalik omavalitsus.

Olime Ahvenamaal kohe pärast jaanipäeva, mil on uuesti ehitud skandinaavia rahvaste jaanipeo sümbolid meiupuud – kõrged taimevanikute ja seitsmevärviliste lintidega kaunistatud mastid. Meiupuu ehted peavad seal püsima kogu aasta. 

Reisikava pani kokku ja esinemiskohad valis Kose dirigent Heli Sepp, kes oli ka reisijuht ning on selliseid koorireise varemgi korraldanud, muuseas 2002. a. ka meie kontserdireisi Lapimaale.

 


RRi näitused digitaalarhiiv digar