Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

XIX hooaeg 2009/2010

 

3. X 2009
Kammertoni päev - Viktoria Jagomägi annab naiskoori kammertoni üle noorele dirigendile Kristi Jagodinile.
 
15. X. 2009
Kontsert koos Taani segakooriga Aarhus Studiekor Rahvusraamatukogus.
 
24. X 2009
Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi 15. aastapäeva tähistamisel Jõhvi Kontserdimajas.
 
14. XI 2009
Sakala meeskoori 80. aastapäev: naiskoori esindajate õnnitlused kontserdil Viljandis.
 
6. XII 2009
Advendikontserdid Rapla ja Türi kirikus koos naiskooriga Ilo.
 
8. XII 2009
Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi Tallinna naiskooride advendikontserdil Jaani kirikus.
 
14. XII 2009
Jõulukontsert Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu aatriumis.
 
22. XII 2009
Esinemine jõulutervituseks Rahvusraamatukogu töötajatele.
 
23. II 2010
Esinemine Eesti Vabariigi 92. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogu töötajatele.
 
10. III 2010
Rahvusraamatukogu regilaulu ettekanne emakeelepäeva seminaril Rahvusraamatukogus.
 
13. III 2010
Kontsert meeskooriga Sakala Tallinna Matkamajas.
 
23-30. III 2010
Osalemine 40. Eesti kultuuripäevadel New Yorgis.
26. III  Kontsert New Yorgi Eesti Majas.
 
20. V. 2010
Rahvusraamatukogu naiskoori 19. sünnipäeva kontsert Tallinna Keskraamatukogus.
 
28.-30. V 2010
Saaremaa laulupidu Kaarmal.
28. V   Esinemine Kuressaare Raekojas Maie ja Eduardi abielu registreerimisel.
28. V  Kontsert koos Saaremaa Ühendatud Meeskoori ja Saaremaa  segakooridega Kuressaare kõlakojas
29. V Osalemine Kaarma laulupäeval.
 
6. VI 2010
Osalemine Eesti Naislaulu Seltsi laulupäeval „Päev paistab, pidu kestab“ Rakvere linnuses.
 
13. VI 2020
Perepäev Türisalu pangal.
 
 

* 15. oktoobril esines Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Aarhus Studiekor Taanist. Auväärne koor tegutseb alates 1953. aastast, kontserdil osales nende ligemale 60 koorilauljast 38.

Kontserdi kava oli mitmekesine ja huvitav - vaimulikust muusikast rahvalauluni.

Tervituseks esines RRi naiskoor nelja erinäolise koorilauluga, juhatasid dirigendid Anneli Surva ja Kristi Jagodin. Kavas olid Cyrillus Kreegi vaimulik rahvalul „Mu süda, ärka üles”, Gustav Ernesaksa „Ööviiul” (Debora Vaarandi sõnad), Veljo Tormise „Küla kuuleb” (rahvaluule) ja Piret Ripsi „Minu päralt sinitaevas” (Anna Haava).



Veljo Tormise laul „Küla kuuleb” on huvitava liikumisega.


Kontsert lõppes kahe koori ühislauludega, milleks olid taanikeelne “Barcarole” ja
eestikeelne “Ta lendab mesipuu poole”.

 

 

 

22. detsembri hommikul toimus Rahvusraamatukogu fuajees RRi naiskoori kontsert.

 

 

Kristi Jagodin juhatab Aafrika trummi saatel 16. sajandist pärit inglise jõululaulu "Nowell sing we".
Rahvusraamatukogu naiskoor tänab kolleege sooja vastuvõtu eest. Muusikaline jõulutervitus on olnud koori traditsioon alates 1991. aastast ja seisab tähtsal kohal iga-aastaste jõulukontsertide seas. Anneli Surva kõrval olid need uuele noorele dirigendile Kristi Jagodinile esimesed jõulud rahvusraamatukogus. Nõudliku repertuaarivalikuga pälvis ta nii koori kui ka publiku tähelepanu.
 
 
23. veebruaril toimus Rahvusraamatukogu fuajees iseseisvuspäeva tähistamiseks RRi naiskoori kontsert.
 
 
 
Pisikene kooriliige. Tõsine ja pühendunud.
 
 

Eesti Rahvusraamatukogu esindus ja naiskoor New Yorgis
24.–28. märtsini toimusid New Yorgis 40. Eesti kultuuripäevad
, kuhu olid kutsutud ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, näituste osakonna juhataja Katrin Männi ja naiskoor.
Seekordsed kultuuripäevad olid pühendatud lugemisaastale ja eesti keelele ning Rahvusraamatukogul oli hea võimalus tutvustada väliseestlastele, samuti seal töötavatele noorema põlve eestlastele oma tegevust ning pakkuda kontserdielamust eesti muusikast. Janne Andresoo kinnitas, et rahvuskultuuril on tähtis roll aidata inimesel end identifitseerida, seda enam, kui elatakse kaugel.
27. märtsil pidas Janne Andresoo Eesti Majas loengu „Kaugel, aga siiski lähedal”, kus tutvustas Rahvusraamatukogu tegevust eesti kultuuripärandi säilitaja ja vahendajana, internetis vabalt kasutatavaid andmekogusid, mis võimaldavad uurida Eesti ajalugu, keelt ja kultuuri ning hoida end kursis uuema eesti kirjandusega. Kuulajate huvi oli suur, esitati palju küsimusi ning sooviti andmekogude võimalusi süvitsi tundma õppida. Erilist huvi tunti digiteeritud eesti ajakirjanduse andmebaasi DEA, samuti RRi kirjanduse ja keele ajaveebi vastu. Mõnedki publiku hulgast soovisid infot RRi desideraatide nimekirja kohta, et võimalusel annetada kogust puuduv eesti raamat. Üldse esitati palju küsimusi raamatute raamatukogule annetamise kohta. Ettekande lõpus näidati ka Rahvusraamatukogu 90. aastapäevaks tehtud lühifilmi, mis vaatajate sõnul mõjus liigutavalt.
Rahvusraamatukogu viis Eesti Majja kultuuripäevadele kaks näitust. Marie Underi 125. sünniaastapäevale pühendatud stendinäitust (koostaja Tiina Ritson, kujundaja Tiiu Laur) on juba korduvalt eksponeeritud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Sooja vastuvõttu Ameerikas kinnitavad kultuuripäevade ühe korraldaja Kärt Ulmani sõnad:” Marie Underi näitus on osutunud erakordselt populaarseks, veel kord suur tänu! Selline professionaalselt koostatud näitus tutvustab eesti kultuuri ikka palju kõrgemal tasemel, kui meie siin saame seda teha.” Pärast väljapanekut Eesti Majas läheb näitus ringreisile Ameerika Ühendriikides.

Kultuuripäevade raames eksponeeriti veel 2009. aasta konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut” võidutöid. Trükised, mida oma koduriiulil näha sooviti, sai kirja panna selleks spetsiaalselt avatud lehele, mille alusel raamatud hiljem huvilistele tellitakse. Raamatunäitus jääb kingiks New Yorgi Eesti Majale ning lasteraamatud sealsele eesti koolile.

24. märtsi hommikupoolikul korraldas Eesti Vabariigi New Yorgi peakonsul Jaanus Kirikmäe konsulaadis kultuuripäevade külalistele vastuvõtu, kus naiskoor esines. Pärast vastuvõttu toimus jalutuskäik Manhattani all-linnas ja Brooklyni sillal ning praamisõit Staten Islandile New Yorgi panoraami ja Vabadussammast vaatama. Ekskursiooni tegi Minna-Liina Lind, kes töötab Eesti Vabariigi alalises esinduses ÜRO juures.


 

26. märtsi hommikul toimus Eesti Majas põhjalik kooriproov, mida tuli kuulama USA muusikateadlane, Veljo Tormise loomingu uurija ning koorijuht Mimi S. Daitz.


Õhtul avati pidulikult Eesti kultuuripäevad. Janne Andresoo pidas tervituskõne ja toimus naiskoori kontsert. Dirigendid Kristi Jagodin ja Anneli Surva olid koostanud köitva kava. Ettekandel olid Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Olav Ehala, Cyrillus Kreegi, Ester Mägi, Alo Ritsingu ja Mart Jaansoni kooriteosed. Kava algas Piret Ripsi lauluga “Minu päralt sinitaevas”, mis on pühendatud Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale. Esitati ka Urmas Sisaski „Ood armastusele“, mis on pühendatud New Yorgi Eesti naiskoorile. Kaks Veljo Tormise laulu, “Sõit imemaale” ja “Küla kuuleb”, esitati koos liikumisega, laulule “Sõit imemaale“ seadis liikumise dirigent Kristi Jagodin. Laulude vahele luges audirigent Viktoria Jagomägi Anna Haava luulet. Kontsert võeti äärmiselt soojalt vastu, Eesti Maja saal oli kuulajatest tulvil. Kohal oli ka New Yorgi naiskoori esindus koos esinaise Eha Brownelliga, kellele andsime edasi tervitused ja laulsime koos Eesti Naislaulu Seltsi tunnuslaulu, Miina Härma “Ei saa mitte vaiki olla”.
Eesti Maja saal pole suur, aga sellel on hea akustika ning esineda oli meeldiv.
Kohal oli Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent Neeme Raud, kes andis 29. märtsil ETV kultuuriuudistes ülevaate kultuuripäevadest.

Pärast kontserti koos New Yorgi Eesti naiskooriga


Ülejäänud kultuuriprogrammi koostas igaüks endale ise. New Yorgis on ka viie päevaga võimalik palju vaadata ja selle linna tohututest kultuurivaradest osa saada. Käidi Metropolitan Museumis, moodsa kunsti muuseumis MoMa, Guggenheimi muuseumis, Lincolni keskuses, Loodusloomuuseumis, kuulsates kirikutes (Trinity, St. Patrick, St. Thomas), Times Square´il, jalutuskäigul Manhattani eriilmelistes osades ja Keskpargis, Brooklyni botaanikaaias ja Brighton Beachil, Harlemis palmipuudepüha gospeljumalateenistusel, Rockefeller Centeri ja Empire State Buildingu vaateplatvormidel jne. Paljud käisid Metropolitan Operas vaatamas Verdi ooperit “Attila” ja Broadwayl Leonard Bernsteini muusikali “West Side Story”ning Carnegie Hallis kuulamas San Francisco sümfooniaorkestrit – kõik võrratud muusikaelamused. Huvilised jõudsid vaatama ka New Yorgi avaliku raamatukogu ajaloolist Stephen A. Schwarzmani hoonet, mis on suurte lugemissaalide ja suurepärase vanaaegse interjööriga ehitis, kus saime näha Gutenbergi piiblit. Samuti käidi Morgani raamatukogus.
New Yorgil on eriline energia – see suurlinn vastupidi kartustele ei väsita, vaid annab imekombel vaimset ja füüsilist jõudu oma rikkustest osa saada. Vaatamata ülikõrgele hoonestusele avanevad piki tänavaid ja väljakutelt haaravad vaated.
Rahvusraamatukogu osalemist kultuuripäevadel toetasid Eesti Kultuurkapital, Välisministeerium, Kultuuriministeerium ja Eesti Vabariigi peakonsulaat New Yorgis. Naiskoori toetasid eraldi veel Mari-Ann Kelam ja Tunne Kelam. Rahvusraamatukogu tänab ka peakonsulaati ja Eesti Maja lahke vastuvõtu eest, teiste hulgas konsulit Klarika Liivi, kelle õlul oli suur osa vastuvõtuga seotud korraldustööst.


Armsad Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori liikmed!
Mõnel inimesel on ilus naeratus ja kui teised seda näevad, on nad õnnelikud.
Teil, kellele saatus on kinkinud ilusa lauluhääle, on võimalus lasta sel kõlada.
Kui seda kuulata, muutub maailm kaunimaks meie kõigi jaoks!
Südamlik tänu teile meie meelte rõõmsaks tegemise eest New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel märtsis 2010.
Klarika Liiv, Eesti Vabariigi Peakonsulaadi konsul New Yorgis

 

 


28.-30 maini oli naiskooril taas väljasõit Saaremaale
, kutsujaks, nagu ikka, Saaremaa Ühendatud Meeskoor, kellega peetud juba 15 aastat laulusõprust. Reedel, 28. mai õhtul andsime Kuressaare kõlakojas meeskooriga ühiskontserdi, kavas eesti koorimuusika. Kontserdile järges koosviibimine Kaarma koolimajas.
Sõidu peamine põhjus oli aga 49. Saaremaa laulupidu "Hoiame kokku", mis seekord toimus 29. mail kaunil Kaarma linnamäel. Kokku tuldi kooslaulmise soovist, rõõmust ja lustist. Laulupeol osales üle 50 koori ligikaudu 1400 lauljaga. Esindatud olid kõik kooriliigid – mudilas- ja lastekoorid, naiskoorid, segakoorid ja meeskoorid. Esines puhkpilliorkester, solist oli Ivo Linna.


Laulupeo rongkäik algas Kaarma kirikuaiast ja suundus üle tee maalinna, kus pidulisi tervitas karjasepasun. Kõik omavalitsused, kes peol esindatud olid, tulid Kaarmale oma tulega ja sellest süüdati pärast tervitusi maalinnal suur laululõke.

 

              Laululaine Kaarma maalinnas.

 


Laulupeol lauldi kalliks peetud laule – „Mu isamaa on minu arm“, "Sind surmani", "Kaunimad laulud", "Oh laula ja hõiska", "Rahu", "Laul põhjamaast" ja "Leib jahtub". Esitati ka kõigi saarlaste armastatud "Saaremaa valss" ja lipulaul ning muidugi palju muud huvitavat repertuaari. Korraldajad olid ette pannud ühe krooni peo idee ning Kaarmal müüdigi ühekrooniseid kavalehti. Muud äritegevust ei toimunud ning osalejatel oli kaasas oma piknikukorv.
Naiskooril oli aega ka Saaremaa huviväärsusi vaadata. Käisime Kaarma kirikus, kus saime ka laulda, dolomiidikaevanduses, Tagaranna külas, Saaremaa sadamas ja Panga pangal.


 digitaalarhiiv digar