E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

OLEME AVATUD: E-R 10-20, L 12-19
19.12 avatud 10-16

20.-28.12 suletud, 31.12 10-17

Vanad maakaardid Eesti Rahvusraamatukogu kartograafiakogus

Tellimusi kaartide kopeerimiseks avaldamise, näitustel eksponeerimise jmt. eesmärgil võetakse vastu tellimiskirja (tellimispunkt at nlib dot ee) alusel.
Kaartide reprodutseerimine toimub litsentsilepingu alusel Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste reprodutseerimise juhend). Kasutamisel palume viidata Eesti Rahvusraamatukogule.
Kaartide raamitud koopiaid saab osta meie veebipoest ja kauplusest Lugemisvara rahvusraamatukogu fuajees ning Rahva Raamatu kauplustest.

Euroopa ja Skandinaavia 16.-18. saj. |
Liivimaa 16. saj.Liivimaa 17. saj. | Liivimaa 18. saj. |

Käesoleva valimiku kaartide valdav osa kujutab Liivimaad (nüüdset Eesti ja Läti ala) ja on trükitud ajavahemikul 16. sajandi teisest poolest 18. sajandi teise pooleni. Siin avaldatud flaami, hollandi, prantsuse, vene, poola, rootsi ja saksa kartograafide Liivimaa, Skandinaavia ja Soome kaardid kuuluvad Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogusse.
Kui 15. sajandil olid kartograafias juhtkohal itaallased, siis 16. sajandi keskpaiku said keskuseks Madalmaad, kus suurimat mõju avaldasid A. Ortelius, G. Mercator, J. Janssonius ja W.Blaeu. Põhjamaades oli tähtis osa astronoomil ja teadlasel Tycho Brahel ning Andreas Burel. Olulise panuse andsid ka saksa, prantsuse ja inglise kartograafid.
Siinsete kaartide avaldamisaega jäävad Liivimaa territooriumil Liivi sõda (1558-1583), mille tagajärjel praegune Eesti territoorium jagati Rootsi, Taani ja Poola vahel, Rootsi-Poola sõjad Liivimaa pärast (1600-1629), mille järel kogu Eesti ala läks Rootsi riigi valdusesse, ning Põhjasõda (1700-1721), mille tagajärjel Eesti liideti Vene impeeriumi koosseisu.
Nende Põhja- ja Kesk-Euroopa riikidele oluliste ärevate sündmuste tõttu tekkis ja püsis elav huvi Liivimaa kaartide vastu. Seetõttu kujutati tollastes atlastes Liivimaad üsna üksikasjalikult kas eraldi kaardil või mõne riigi (Rootsi, Venemaa, Poola) kaardi osana. Liivimaad, sealhulgas Eesti ala on kujutanud oma töödes tolle aja enam või vähem nimekad kartograafid nii selle territooriumi pärast võitlevates riikides kui ka mujal Euroopas.
Eraldi kaardid Põhjamaade kohta puudusid atlastest kuni 16. sajandi keskpaigani. Esimese kaardi Euroopa põhjapoolsete alade kohta koostas 1425. a. taanlane Claudius Clavus.
Esimese (tänaseks hävinud) Liivimaa kaardi (Mappa sive descriptio terra Livoniensis) olevat koostanud Koperniku õpilane, Gdanskist pärit Alexander Sculteti 1529. a. Esimene säilinud Liivimaa kaart ilmus 1573. a. A. Orteliuse atlases Theatrum orbis terrarum. Kaardi koostas Antverpeni astronoom ja matemaatik Johannes Portantius.


Skoop digitaalarhiiv digar