Kingi vanale raamatule uus elu

Raamatu digiteerimise toetamiseks märkige ära soovitud teos(ed) ja täitke ning saatke lehekülje all olev vorm.

ADAM OLEARIUS (1603-1671)
Offt begehrte Beschreibung Der Newen Orientalischen Reise, So durch Gelegenheit einer Holsteinischen Legation an den König in Persien geschehen. ... Schleswig : Bey Jacob zur Glocken, 1647. [20], 449, 460-546, 42, [12] lk., 10 l. portr., 7 topeltlehte ill., 2 kaarti.
Saksa diplomaadi Adam Oleariuse reisikiri Schleswig-Holsteini saatkonna kahest reisist: Moskvasse 1633–1634 ja läbi Moskva Pärsiasse 1635–1639.
Raamatus leidub andmeid ka eestlastest ja Eestist, kus reisiseltskond laevahuku tõttu pikemalt peatus. Teos on rikkalikult illustreeritud, gravüürid on valmistatud peamiselt autori joonistuste järgi.
Esitrükk.
Toetussumma 95 eurot

DAVID FASSMANN
Gespräche in Dem Reiche derer Todten, Siebende Entrevuë, zwischen dem General-Lieutenant Joh. Reinhold von Patkul, Welcher wegen seiner besondern Qualitäten sehr berühmt gewesen, und Dem Baron Georg Heinrich von Görtz, einen habilen Minister ... Leipzig : in Commission bey denen Cörnerischen Erben, 1719. [2], 461-528 lk.
Saksa kirjamehe David Fassmanni ajaloo- ja poliitikaajakirjas Kõnelused Surnute Riigis esitati hüpoteetilisi dialooge Euroopa kuulsate, ajakirja ilmumisajaks siitilmast juba lahkunud poliitikute vahel. Ajakirja 7. numbris klaarivad maiseid arveid kaks Rootsi võimude hukatud poliitikut: baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul ning Karl XII minister Georg Heinrich Görtz.
Toetussumma 25 eurot

JOHANN GOTTFRIED ARNDT
Der Liefländischen Chronik Erster – [Andrer] Theil von Liefland … . Halle im Magdeburg[ischen] : gedruckt bey Joh. Justinus Gebauer, 1747–1753. 2 osa (1. [32], 220, [12] lk.; 2. [18], 364 lk.)
Kuressaare provintsiaalkooli rektori ja hilisema Riia lütseumi konrektori Johann Gottfried Arndti „Liivimaa kroonika“ 1. osa sisaldab rohkete kommentaaride ja viidetega teistele allikmaterjalidele Henriku „Liivimaa kroonika“ tõlke saksa keelde, 2. osa ordumeistrite kroonika.
Toetussumma 62 eurot

Книга Марсова
Книга Марсова или Воинских дел от войск царскaго величества российских во взятии преславных фортификацей, и на разных местах храбрых баталий учиненных над войски его королевскаго величества свейскаго. С первaго санктпетербургскаго 1713 года издания вторым тиснением напечатанная. В Санктпетербургe : при Морском шляхетном кадетском корпусe, 1766. [2], 193, [1] lk., 23 l. ill.
Peeter I initsiatiivil koostatud kogumik sisaldab Põhjasõja lahingute kirjeldusi ja Vene vägede võiduraporteid 1704–1714.
Lahingute ja kindlustuste, s-h. Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna kaitseehitiste joonised ning plaanid valmisid Peeter I juhendamisel.
Toetussumma 42 eurot

GUSTAV CARLBLOM (1761-1814)
Prediger Matricul Ehstlands und der Stadt Reval. [Reval] : Gedruckt bey Iversen und Fehmer, 1794. 138 lk.
Esimene Eestimaa pastorite leksikon, koostanud Noarootsi pastor Gustav Carlblom. Tekstiga lehtede vahele on köidetud märkmelehtedel baltisaksa kirjamehe, Tallinna Toomkooli professori Heinrich Wilhelm Joachim Rickersi (1753–1826) käsikirjalised täiendused Eestimaa pastorite elu- ja ametikäigu kohta 19. saj. esimesel veerandil.
Toetussumma 30 eurot

Corpus privilegiorum nobilitatis Livonicae
Corpus privilegiorum nobilitatis Livonicae : [Käsikiri, ladina keeles]. 18. saj. [315] lk.
Liivimaa aadliprivileegid aastaist 1449–1681. Erinevate käekirjadega, gallustindiga kirjutatud käsikiri.
Toetussumma 55 eurot

Soovin toetada

FRIEDRICH LUDWIG VON MAYDELL (1795-1846)
Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands nebst erklärendem Text Lief. 1-2. Dorpat : bei C. A. Kluge, 1839–1842. [4], 8 lk., 10 l. ill.; 9.-130. lk, 11 l. ill.
Baltisaksa kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli 21 vasegravüüri Baltimaade ristiusustamisest 13. sajandil. 2 osa ühes raamatus.
“Kuigi põhirõhk on piltidel, ei puudu ka põhjalik tekstiosa. Maydell tugineb Henriku Liivimaa kroonikale, lähtudes selle 1747. aastal ilmunud, J. G. Arndti saksakeelsest tõlkest, samuti vanemale Liivimaa riimkroonikale ning Th. Hiärne kroonikale (Arndti tõlkest tulenevad ka dateeringute ebatäpsused pildiallkirjades). Teemade valiku kriteeriumiks on olnud sündmuste tuntus, põnevus, emotsionaalsus. Maydell ei kujuta ristisõdalasi mitte vallutajate, vaid kristliku misjoniidee kandjatena, kelle tegusid ta õigustab eestlaste ja saarlaste erilise saksa- ja ristiusuvaenulikkusega. Mõneti vastandlik sellisele kontseptsioonile on gravüüride endi lüüriline ja kerge laad. Eesti ajalugu kujutava pildisarjana on Maydelli "Fünfzig Bilder..." tänini jäänud ainsaks omataoliseks.”
(Jansen, Ea. Friedrich Ludwig von Maydelli "Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußlands" = Friedrich Ludwig von Maydells "Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußlands" // Neli baltisaksa kunstnikku, Tallinn, 1994. Lk 29-38.)
Toetussumma 32 eurot

CHRISTOPH VON SCHMID
Jenowewa : Üks kaunis ja halle luggeminne, igga innimesse, keige ennamiste wannematte ja laste kassuks, wälja antud. [Chr. v. Schmidi järgi tõlkinud J. Thomasson]. Tarto : H. Laakmann, 1841. 50 lk.
19. sajandi bestselleri teine mugandus eesti keelde pärineb Tartu koolmeistri Johann Thomassoni (1817–?) sulest. J. Thomassoni raamatuke on võrreldes C. F. Lorenzsonni “Jenovevaga” mahukam ja esitus elamuslikum.
Toetussumma 20 eurot

JAAN SPUHL-ROTALIA
Kodumaa marjad : Täielik õpetus kodumaal siginewaid aia- ja metsamarju ja puuwiljasi kaswatada, sisse korjata, müügile wiia ja alalhoida, neist weini, liköri, limonadi, moosi, sahwti, marjasülti, siirupit, marmeladi, kompoti, salatit, suppi, kookisi, teed, kohvi, äädikat jne. valmistada, nende terwisekasulisi ja terwisekahjulisi omadusi tunda ning neid arstliselt tarwitada. [1.]–2. jagu, 2., parandatud ja täiendatud trükk. Kõigeparemate ainete ja oma praktikaliste katsete järele kirjapannud J. G. Spuhl-Rotalia. Haapsalu : M. Tamverk, 1911–1912. 488 lk.
Esimese eestikeelse hoidisteraamatu teine, täiendatud trükk (esitrükk ilmus 1897). Koolmeister Jaan Spuhl-Rotalia on esimesi eesti pomolooge ning aiandus- ja loodusalaste teadmiste tutvustajaid eestikeelses trükisõnas. Tema mahukas teos sisaldab peale retseptide ülevaate kodumaistest viljapuu- ja marjasortidest ning nende kasvatamisest.
Toetussumma 80 eurot

JAAN KOOR
Koka-raamat 1331 söögi-walmistamise õpetusega. Wäljaandja Jaan Koor, tegelik kokk. 4. parandatud trükk (suurendatud formaadiga). Tartu : Hermann, 1908. 586 lk.
Jaan Koor, “õppinud kokk”, nagu ta ennast oma raamatutes tituleerib, oli viljakaim eestlasest kokaraamatute autor 19. ja 20. sajandi vahetusel. Temalt ilmus koos kordustrükkidega ligi kümme väljaannet, mahukaim neist “Koka-raamat 1331 söögi-valmistamise õpetusega”. Rikkamate Eesti linnakodanlaste köökides asusid need edukalt võistlema Lyda Pancki käsiraamatutega.
Oma aja retseptirohkeim eestikeelne kokaraamat on jaotatud 16 rubriiki: Supid; Soojad road kaladest ja wähkidest; Praadide walmistamine; Soostid ja ülekallamised; Keeduwilja road ja seened; Mitmed seltsi road lihast; Külmad liha-söögid; Külmad söögid kaladest ja wähkidest; Käkid, knellid ja worsted; Pirukad, wormiroad ja pudrud; Sega söögid; Magusad söögid; Leiva ja saia küpsetamine; Sahwtid, salatid ja sissetehtud road; Mitmesugused tarwilikud õpetused; Jookide walmistamine.
Toetussumma 90 eurot

Tallinna rae korraldused ja määrused. Reval, 1744.
Konvoluut, sisaldab 6 trükist:

• Copia Ihrer Königl. Majest. Allergnädigst confirmirte Strassen-Ordnung, de Anno 1679. den 31. Maji. Reval: Köhler, 1744. [24] lk.
• Der Stadt Reval Kauff-Hauses-Ordnung und Taxa.. [Reval]: Köhler, [17--?]. [17] lk.
• Der Käyserl. Stadt Reval Wäisen-Gerichts und Vormünder-Ordnung. [Reval]: Köhler, 1744. [16] lk.
• Der Stadt Reval erneuerte Feuer-Ordnung. [Reval], 1744. [16] lk.
• Eines Wohl-Edlen und Hochw. Raths der Kaeyserl. Stadt Reval Neu Revidirt- und renovirte Ordnungen nebenst der Taxa. Reval: Köhler, [1744?]. [38] lk.
• Eines Wohl-Edlen und Hochw. Rahts der Kaeyserl. Stadt Reval Neu revidirt und renovirte Wracker-Ordnung nebenst der Taxa. [Reval,1744?]. [8] lk.

Tallinna rae korraldused ja määrused reguleerisid linnaasutuste tegevust, makse, kauplemist, heakorda jmt.
Toetussumma 40 eurot

JACOB MARTIN HEROLD (1737-1782)
Prologus über einige deutliche Merckmale der Vorsehung an dem Hohen Geburtsfeste Ihro Kayserl. Majest. Reval : gedruckt bey J. J. Köhlers Wittwe, [1768]. 31 lk.
Tallinna gümnaasiumis peetud kaks kõnet Venemaa keisrinna Katariina II sünnipäeva tähistamiseks. Esimene neist Tallinna gümnaasiumi rektori ja teoloogia professori Jacob Martin Heroldi ja teine värske koolilõpetaja, hilisema Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja Franz Friedrich Ploschkuse (1748-1806) kõne. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 25 eurot

Einrichtung und Gesetze, einer in der Kayserlichen Stadt Dörpat errichteten Wittwen und Waysen Verpflegungs-Anstalt. Schloss-Oberpahlen, [1783]. 28 lk.
Tartus 1783. aastal loodud leskede ja vaeslaste hooldusasutust puudutavad seadused ja korraldused. Üks vähestest Põltsamaal 1766–1789 tegutsenud trükikoja trükistest. Põltsamaa trükikoda oli kõige esimene eratrükikoda Venemaal. 14 aasta jooksul trükiti seal 16 eesti-, läti- ja saksakeelset teost. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 24 eurot

Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. [Reval : Bornwasser, 1787] (Lindfors). [6], 83, [15] lk.
Aadressraamat sisaldab Tallinna asehaldurkonna (s. t. Tallinna, Paldiski, Haapsalu, Paide ja Rakvere) ametiasutuste ja tähtsamate teenistujate nimekirju, samuti aadlike, vaimulike, haridustöötajate ja linnakodanike loetelusid. Raamatu lõpus isikunimede register.
Toetussumma 35 eurot

Etwas über und gegen zwey Programme des Herrn Professors Hörschelmann in Reval. Dorpat : Gedruckt bey M. G. Grenzius, 1791. 65 lk.
Poleemika Tallinna gümnaasiumi ajaloo ja filisoofia professori Ernst August Wilhelm Hörschelmanni (1743-1795) õppekava üle. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 30 eurot

GEORG FRIEDRICH TREUMANN (1748-1823)
Lühhike Piibli-Ramat ehk need sündinud asjad ja Öppetussed, mis pühhast Kirjast keigeennamiste tullewad tähhele panna : lühhidelt üllespandud, ja muist ärraselletud. Nende Ma rahwa heaks, kes ei joua Piibli ramato osta, ehk sedda keik läbbi luggeda /[G. F. Treumann; tõlkija Johann Georg Schnell]. 2. tr. Tartu : M. G. Grenzius,1791. 230, [2] lk.
Saksa vaimuliku kirjamehe G. F. Treumanni piibli ümberjutustuse tõlkis eesti keelde Suure-Jaani pastor J. G. Schnell. 1791.a. ilmunud raamat müüdi kiiresti läbi ja juba samal aastal anti välja teine trükk.
Toetussumma 50 eurot

JOSEP TIDEBERG
Jenowewa ellust : üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele : [käsikiri]. S. l., 1842. [25] l.
Caspar Franz Lorenzsonni 1839. a. Pärnus ilmunud esimese eestikeelse Jenoveva loo ümberkirjutus. Käsikirja lõpus kolmel lehel vaimulike laulude ümberkirjutused.
Toetussumma 21 eurot

JOHANN SCHWELLE
Kaunid wastsed lustlikkud römolaulud nink üts illus ennemuistne jut.Tartu : H. Laakmann, [1852]. 44 lk.
Johann Schwelle populaarne tartumurdeline raamat sisaldab loodus- ja armastusluulet, aga ka joomalaule ( “Õlle-laul”, “Prudi arm”, “Arra petta, kui sa ei wötta”). Raamatu lõpust leiame rahvajutu “Päkapiku mees”. Raamatukese autor on Lõuna-Eesti koolmeistrist kirjamees, viljakas rahvaraamatute mugandaja ja rahvaluulekoguja. Trükise tagakaanel Tartu ksülograafi Albert Heinrich Schmidi puulõige, mis kujutab talupoegi kõrtsilaua taga.
Toetussumma 26 eurot

Toetussumma 28 eurot

TOETUSE ABIL DIGITEERITUD

BALTHASAR RUSSOW (u. 1536-1600)
Chronica. Der Prouintz Lyfflandt, darinne vermeldet werdt. Wo dath süluige Landt ersten gefunden ... . Thom andern mal... . Gedrücket tho Bart [Barth] : in der Förstliken Drückerye, Dorch Andream Seitnern, 1584. [6], 136 lehte.
Tallinna Püha Vaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika on Eesti ajaloo tähtsamaid allikaid, käsitledes sündmusi Liivimaal 12. sajandist 1577 aastani.
Kolmas, täiendatud trükk.
Toetussumma 25 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Rein Kull. Täname!

Kässi-Ramat
Kässi-Ramat, Kumma sisse on kokkopantut, Kuida Jummalatenistust, CHristlikko Kombede nink Kirko-Wiside ka meie Ma Koggoduste sees peap peetama nink techtama. Sädut Tokolmi Linnas ue Kirko-Sädust möda selle 1693 Aastal. Trükkitut Tallinnas : Christow Prendekessest, 1699. [8], 216 lk. : ill.
Vanim eestikeelne raamat Riigiraamatukogus oli Rootsi 1693. aasta kirikukorralduse tõlge, millega ühtlustati kõigi koguduste kiriklikud talitused.
Toetussumma 650 krooni. -- Raamatu digiteerimist toetas Kirsti Malmi. Täname!

HENRIK (u. 1188-pärast 1259)
[Henriku Liivimaa kroonika : Käsikiri, ladina keeles]. 17. saj. lõpp. 232 lk.
Tallinna Gümnaasiumile kuulunud Henriku kroonika käsikiri, mis on tuntud ka nimetuse all Codex gymnasii Revaliensis. Oma töös on seda käsikirja kasutanud balti ajaloolased Johann Gottfried Arndt, Eduard Pabst, Leonid Arbusow jt.
Toetussumma 42 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Martin Lillepuu. Täname!

CHRISTOPH VON SCHMID
Jenowewa, üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele. [Chr. v. Schmidi järgi tõlkinud C. F. Lorenzsonn]. [2.,] uuesti läbi vaadatud ja parandatud trükk. Perno : F. W. Borm, 1841. 24 lk.
Pärnu köster-kooliõpetaja Caspar Franz Lorenzsonn (1811–1880) oli esimene Jenoveva loo mugandaja ja eesti keelde tõlkija. Tema mugandus ilmus kolmes trükis (esitrükk 1839). Jutustuse aine pärineb prantsuse kirjandusest, kuid enamiku eestikeelsete tõlgete aluseks oli saksa noorsookirjaniku Christoph von Schmidi raamat. Halearmsad lood krahviprouast Jenovevast saavutasid nii suure populaarsuse, et nende raamatute kangelanna nimi muutus haledusjuttude sünonüümiks. Eesti keelde on "Jenovevat" vahendanud peale C. F. Lorenzsonni veel J. Thomasson, F. R. Kreutzwald, C. Körber ja vähem tuntud kirjamehed.
Toetussumma 18 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Piret Talur. Täname!

Kartowli kokk ehk õpetus, kuda kartowlidest 125 rooga walmistada wõib : Üks kasuline köögiraamat Eesti neidudele ja perenaistele. Kirjutanud neiu Helena. Rakvere, 1893. 95, [1] lk.
Esimene eestikeelne kartulitoitude raamat. Suure trükiarvuga (7000 eksemplari) raamat äratas huvi ja tutvustused ilmusid ka ajakirjanduses. 125 retsepti hulgas on muu seas viit sorti kartulisalateid, kartulitort, -kringel, -sepik ja -leib ning isegi piparkoogilaadsed “jõulupuu koogid”.
Toetussumma 400 krooni. -- Raamatu digiteerimist toetati. Täname!

MATS TÕNISSON
Köögi raamat : Õpetus, kudas perenaised ja söögitegijad tarwilikka toitusid ja jookisid wõiwad walmistada. 3. tr. [Vändra] : M. Tõnisson, [1895]. 64 lk.
Tuntud kalendrikirjaniku Mats Tõnissoni välja antud retseptiraamat osutus väga populaarseks. Mitmes trükis ja suure trükiarvuga raamatuke on “ära loetud” ja muutunud haruldaseks.
Toidud on väga lihtsad ja valmistatavad käepärastest vahenditest. Siit leiab oa- ja läätsesupi, hernepudru retseptid ning nõuanded kurkide, seente ja liha soolamiseks, õunte kuivatamiseks jpm. Kookide peale ei ole palju ruumi raisatud, toodud on vaid kolm retsepti (hapupiima-, kartuli- ja pudrukook), suuremaid küpsetushuvilisi juhatatab autor varem ilmunud koogitegemisõpetuse juurde.
Toetussumma 25 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Ene Aschjem. Täname!