Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

| Esileht | Kava ja ettekanded | Joonistusvõistlus | Fotod |

18. novembril 2009 kella 10-17 Eesti Rahvusraamatukogus
teabepäev GEOGRAAFIA PANEB PAIKA

KAVA ja ETTEKANDED

10.00 Tervitussõnavõtt – Mihkel Reial (Eesti Rahvusraamatukogu)

10.05 Avasõna – Ene Ergma (EV Riigikogu)

10.15 Geoinformaatika valikkursus uues õppekavas – Ülle Liiber (Tartu Ülikool)

10.30 Kuidas GIS kooli jõuab? – Vaike Rootsmaa (Rannu Keskkool)

10.45 Dünaamilised kaardid ja inimeste igapäevase käitumise uuringud – Margus Tiru & Rein Ahas (Tartu Ülikool)

11.00 GISi rakendustest maastikuökoloogias – Elve Lode, Hannes Tõnisson (Tallinna Ülikool)
GIS-i rakendus Ökoloogia Instituudis on suunatud Eesti sise- ja rannikuveega kui ka rannikumaastikega seotud, nii looduslike kui ka inimmõjutusega, maastike tekke ja arengu uuringutele, kusjuures nii süva- kui ka rakendusteadusliku prioriteetseteks uuringuobjektideks on ranniku ja maismaalised märgalad. Märgalade uuringud toimuvad kahel tasandil – valgla ja maastiku tasandil, kus mõlemal juhul on oluline uuritava ala morfoloogiliste ja muude näitajate GIS-i põhiste andmebaaside haldamine, vajadusel uute moodustamine ning nende visualiseerimine. Kui kahetasandiliste eriaegsete samakihtide võrdlemine on oluline ajas toimunud rannamoodustiste, rannajoone või soo nullkontuuri piires toimunud maakatte muutuste visualiseerimiseks, siis kolmetasanadiliste GIS-i põhiste mudelite abil on võimalik nii modelleerida kui ka visualiseerida vee dünaamikaga seotud maastikulisi näitajaid nn alamvalglate paiknevust ja ulatust või määrata pinna- ja pinnasevee vooluvõrgustike olulised kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste sõlmpunktid. Kolmetasandilise ja kahetasandilise modelleerimise sidumine võimaldab omakorda paremini mõista mitmete maastikuelementide moodustumise aegseid tingimusi ja analüüsida protsesse kui tervikuid. Mõningates märgala uuringutes minnakse GIS-rakenduste kasutamisel ka ökosüsteemi mikrotasandile, kus piksli suurust kirjeldatakse millimeetrites ja analüüsitakse taimekoosluste vaheldumist.

11.15 – Ülar Mark (Eesti Kunstiakadeemia)

11.30 GIS-i kasutamine maa stabiilsuse hindamisel – Veiko Karu (TTÜ Mäeinstituut)
Me liigume ruumilises keskkonnas. Majad ja teed on ehitatud ruumiliselt, seega teame kus nad asuvad – saame neid jälgida kasutades erinevaid GIS rakendusi. Samuti kaevandatakse maavarasid ruumiliselt, nii maa peal kui maa all. GISiga saame jälgida väga hästi neid muutusi mis toimuvad maa peal (aerofotod, satelliitinfo jne). Kuidas näha maa alla? Selleks on lisaks kujutusvõimele vaja osata kasutada GIS rakendusi. TTÜ mäeinstituudis on maa aluse maailma avastamiseks head võimalused loodud. Erinevate rakenduste abil saab luua erinevaid kuvandeid ning projekteerida maanteid ohutult altkaevandatud aladel. Paraku on nii, et informatsiooni on palju ja õige informatsiooni omamine on väga tähtis. Kukruse-Jõhvi maanteelõigu ehitamisel jäi teeehitajatel informatsiooni natuke puudu ning toimus käigu varing tulevase Tammiku viadukti juures. Selliseid probleeme on otstarbekas ennetada ruumilise MGIS e. Mäendusliku Geoinfosüsteemi abil loodud mäendusliku analüüsi ja modelleerimismeetoditega.

Modereerib Tõnu Oja

12.00-13.00 Vaheaeg

13.00 Kohanimed ja koha-aadressid ühest kohast – Mall Kivisalu (Maa-amet)
Maa-amet on aadressiandmete süsteemi (ADS) vastutav töötleja. ADS-i kogutakse kokku kõik ametlikud kohanimed ja koha-aadressid.
Kõigis infosüsteemidest kasutatakse ühel või teisel moel asukohaandmeid, sealhulgas hulgaliselt koha-aadresse. Koha-aadressid ehitatakse üles kohanimedest, millele lisatakse numbreid ja tähti. Hästi määratud kohanimed ja koha-aadressid viivad kohale!
Koha-aadressid on üheks sideaineks erinevate registrite andmete vaheliste seoste loomisel. Näiteks on ootuspärane loota, et inimeste aadressid rahvastikuregistris on samad, mis hoonete ja korterite aadressidega ehitisregistris.
ADS-i üheks eesmärgiks on tagada, et kohanimed ja koha-aadressid oleksid kvaliteetsed ning nende abil oleks võimalik leida üles seosed: registrite andmed - kohad kaardil ja kohad looduses.

13.15 Kaardistamine enne GISi - kaartide koostamisest ja lugemisest – Tõnu Raid (Piirivalveamet)
Kuidas kaarti tehti ja kuidas kaardist aru saama peaks, ehk kaardi lugemisest.

13.35 GIS omavalitsuse argipäevas. Mainekujundusest prügikastideni – Raivo Laidma (Pärsti Vallavalitsus)
Kohaliku omavalitsuse pandud ülesandeid reguleerib väga suur hulk erinevaid õigusakte. Ettekanne selgitab, milline roll on GIS-tarkvaral nende ülesannete lahendamisel, otsuste ettevalmistamisel, info analüüsimisel, andmete kontrollimisel, andmevahetuses teiste organisatsioonidega jne. Lisatud on näiteid erinevatest väljunditest, mida töö käigus luuakse ja milliseid järeldusi võib teha mõne seaduses sätestatud “mängureegli” kandmisest kaardile.

13.55 GIS ühistranspordis: Peatus.ee – Olari Tammel (Maanteeamet)
GIS kasutamine ühistranspordis pakub uusi võimalusi nõudlusele vastva ühistransporditeenuse planeerimiseks. Ühistranspordipeatuste koordinaatndmete abil on näiteks võimalik hinnata peatuste paiknemise sobivust ja keskmist jalgiskäigudistantsi. Ühistranspordiregistri ja teedevõrgu andmete ühildamise abil on õnnestunud tänaseks kaardistada Eesti ühistranspordiliinide ruumiline kulgemine, mille tulemusena on muuhulgas võimalik täpselt kalkuleerida riiklikult toetatavate bussiliinide läbisõitu. Ühistranspordiliinide ja peatuste ruumilise paiknemise GIS põhine haldamine võimaldab ühistranspordiliinide aadressipõhist otsingut, mis on ka realiseeritud peatus.ee portaali juures.

14.15 Avatud maakaart kõikidele – Jaak Laineste (MTÜ Avatud Maakaardi Selts)

Modereerib Urmas Peterson

14.30-15.00 Vaheaeg

15.00 Joonistusvõistluse võitjate autasustamine

15.15 Miinijahtimissüsteem ja hüdrograafilised mõõdistused – Mattiko Kabanen (R-Systeemid)
GIS süsteemid on kasutusel kõikjal, kus on vajadus ruumiandmete organiseerimise järele. Erandiks ei ole ka veeteede ohutuse valdkond. Regulaarsed hüdrograafilised mõõdistused toodavad teavet turvalise navigatsiooni jaoks. Kuid lisaks leitakse ja tehakse igal aastal kahjutuks hulk sõdadest jäänud meremiine ning muid lõhkekehasid Eesti vetes juba kokku üle 600. Läänemeres avastamata arvestatakse aga enam kui 80 000.
Pikemalt miinijahtimissüsteemist MOIS (Minehunting Operations and Information System).

15.30 Kaardid navigatsiooniseadmetes - Erki Kokkota (Regio)

15.50 Varade haldus kaardirakenduses EOMAP Geodata arendusosakonna projektide näitel – Meelis Tivas (EOMAP)

16.10 Logistika ülesande lahendamine GIS tarkvara abil – Raido Valdmaa (AlphaGIS)

16.30 Diskussioon ja kokkuvõte

16.45 Lõpetamine

Modereerib Ingo Valgma


Teabepäeva korraldavad
Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinna Ülikooli Loodusteaduste Osakond, Eesti Rahvusraamatukogu, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Statistikaamet, Maa-amet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna geograafiaõpetajate ainesektsioon, AlphaGIS, Regio.

Teabepäeva toetavad:
Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet, ESRI

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia