Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Toetuse abil digiteeritud teosed

Tallinna rae korraldused ja määrused. Reval, 1744.
Konvoluut, sisaldab 6 trükist:

  • Copia Ihrer Königl. Majest. Allergnädigst confirmirte Strassen-Ordnung, de Anno 1679. den 31. Maji. Reval: Köhler, 1744. [24] lk.
  • Der Stadt Reval Kauff-Hauses-Ordnung und Taxa.. [Reval]: Köhler, [17--?]. [17] lk.
  • Der Käyserl. Stadt Reval Wäisen-Gerichts und Vormünder-Ordnung. [Reval]: Köhler, 1744. [16] lk.
  • Der Stadt Reval erneuerte Feuer-Ordnung. [Reval], 1744. [16] lk.
  • Eines Wohl-Edlen und Hochw. Raths der Kaeyserl. Stadt Reval Neu Revidirt- und renovirte Ordnungen nebenst der Taxa. Reval: Köhler, [1744?]. [38] lk.
  • Eines Wohl-Edlen und Hochw. Rahts der Kaeyserl. Stadt Reval Neu revidirt und renovirte Wracker-Ordnung nebenst der Taxa. [Reval,1744?]. [8] lk.

Tallinna rae korraldused ja määrused reguleerisid linnaasutuste tegevust, makse, kauplemist, heakorda jmt.
Toetussumma 40 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Lea Roostalu. Täname!

 

Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. [Reval : Bornwasser, 1787] (Lindfors). [6], 83, [15] lk.
Aadressraamat sisaldab Tallinna asehaldurkonna (s. t. Tallinna, Paldiski, Haapsalu, Paide ja Rakvere) ametiasutuste ja tähtsamate teenistujate nimekirju, samuti aadlike, vaimulike, haridustöötajate ja linnakodanike loetelusid. Raamatu lõpus isikunimede register.
Toetussumma 35 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Lea Roostalu. Täname!

 

CHRISTOPH VON SCHMID
Jenowewa : Üks kaunis ja halle luggeminne, igga innimesse, keige ennamiste wannematte ja laste kassuks, wälja antud. [Chr. v. Schmidi järgi tõlkinud J. Thomasson]. Tarto : H. Laakmann, 1841. 50 lk.
19. sajandi bestselleri teine mugandus eesti keelde pärineb Tartu koolmeistri Johann Thomassoni (1817–?) sulest. J. Thomassoni raamatuke on võrreldes C. F. Lorenzsonni “Jenovevaga” mahukam ja esitus elamuslikum.
Toetussumma 20 eurot -- Raamatu digiteerimist toetasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Täname!

 

JAAN KOOR
Uus Kookide tegemise õpetus : Selles raamatus õpetatakse 101 seltsi suuri ja väikseid maitsvaid kookisid tegema / Kokku seadnud Jaan Koor. Tartu : Hermann, [1908] 55 lk., raamatukuulutused kaanel : ill. kaas.
Üks vanemaid eri raamatuna ilmunud eestikeelseid koogitegemise õpetusi. Sisaldab kooke nagu “Vana naene Eesti moodi”, “Vana naene Soome moodi”, “Maias neiu”, õpetab tegema viit sorti piparkooke, vastlakukleid, mitut sorti pannkooke jpm.
Toetussumma 28 eurot --

 

JOHANN SCHWELLE
Kaunid wastsed lustlikkud römolaulud nink üts illus ennemuistne jut.Tartu : H. Laakmann, [1852]. 44 lk.
Johann Schwelle populaarne tartumurdeline raamat sisaldab loodus- ja armastusluulet, aga ka joomalaule ( “Õlle-laul”, “Prudi arm”, “Arra petta, kui sa ei wötta”). Raamatu lõpust leiame rahvajutu “Päkapiku mees”. Raamatukese autor on Lõuna-Eesti koolmeistrist kirjamees, viljakas rahvaraamatute mugandaja ja rahvaluulekoguja. Trükise tagakaanel Tartu ksülograafi Albert Heinrich Schmidi puulõige, mis kujutab talupoegi kõrtsilaua taga.
Toetussumma 26 eurot -- Raamatu digiteerimist toetasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Täname!

 

Книга Марсова
Книга Марсова или Воинских дел от войск царскaго величества российских во взятии преславных фортификацей, и на разных местах храбрых баталий учиненных над войски его королевскаго величества свейскаго. С первaго санктпетербургскаго 1713 года издания вторым тиснением напечатанная. В Санктпетербургe : при Морском шляхетном кадетском корпусe, 1766. [2], 193, [1] lk., 23 l. ill.
Peeter I initsiatiivil koostatud kogumik sisaldab Põhjasõja lahingute kirjeldusi ja Vene vägede võiduraporteid 1704–1714.
Lahingute ja kindlustuste, s-h. Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna kaitseehitiste joonised ning plaanid valmisid Peeter I juhendamisel.
Toetussumma 42 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Andrey Khodykin. Täname!

 

BALTHASAR RUSSOW (u. 1536-1600)
Chronica. Der Prouintz Lyfflandt, darinne vermeldet werdt. Wo dath süluige Landt ersten gefunden ... . Thom andern mal... . Gedrücket tho Bart [Barth] : in der Förstliken Drückerye, Dorch Andream Seitnern, 1584. [6], 136 lehte.
Tallinna Püha Vaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika on Eesti ajaloo tähtsamaid allikaid, käsitledes sündmusi Liivimaal 12. sajandist 1577 aastani.
Kolmas, täiendatud trükk.
Toetussumma 25 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Rein Kull. Täname!

 

Kässi-Ramat
Kässi-Ramat, Kumma sisse on kokkopantut, Kuida Jummalatenistust, CHristlikko Kombede nink Kirko-Wiside ka meie Ma Koggoduste sees peap peetama nink techtama. Sädut Tokolmi Linnas ue Kirko-Sädust möda selle 1693 Aastal. Trükkitut Tallinnas : Christow Prendekessest, 1699. [8], 216 lk. : ill.
Vanim eestikeelne raamat Riigiraamatukogus oli Rootsi 1693. aasta kirikukorralduse tõlge, millega ühtlustati kõigi koguduste kiriklikud talitused.
Toetussumma 650 krooni. -- Raamatu digiteerimist toetas Kirsti Malmi. Täname!

 

HENRIK (u. 1188-pärast 1259)
[Henriku Liivimaa kroonika : Käsikiri, ladina keeles]. 17. saj. lõpp. 232 lk.
Tallinna Gümnaasiumile kuulunud Henriku kroonika käsikiri, mis on tuntud ka nimetuse all Codex gymnasii Revaliensis. Oma töös on seda käsikirja kasutanud balti ajaloolased Johann Gottfried Arndt, Eduard Pabst, Leonid Arbusow jt.
Toetussumma 42 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Martin Lillepuu. Täname!

 

CHRISTOPH VON SCHMID
Jenowewa, üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele. [Chr. v. Schmidi järgi tõlkinud C. F. Lorenzsonn]. [2.,] uuesti läbi vaadatud ja parandatud trükk. Perno : F. W. Borm, 1841. 24 lk.
Pärnu köster-kooliõpetaja Caspar Franz Lorenzsonn (1811–1880) oli esimene Jenoveva loo mugandaja ja eesti keelde tõlkija. Tema mugandus ilmus kolmes trükis (esitrükk 1839). Jutustuse aine pärineb prantsuse kirjandusest, kuid enamiku eestikeelsete tõlgete aluseks oli saksa noorsookirjaniku Christoph von Schmidi raamat. Halearmsad lood krahviprouast Jenovevast saavutasid nii suure populaarsuse, et nende raamatute kangelanna nimi muutus haledusjuttude sünonüümiks. Eesti keelde on "Jenovevat" vahendanud peale C. F. Lorenzsonni veel J. Thomasson, F. R. Kreutzwald, C. Körber ja vähem tuntud kirjamehed.
Toetussumma 18 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Piret Talur. Täname!

 

Kartowli kokk ehk õpetus, kuda kartowlidest 125 rooga walmistada wõib : Üks kasuline köögiraamat Eesti neidudele ja perenaistele. Kirjutanud neiu Helena. Rakvere, 1893. 95, [1] lk.
Esimene eestikeelne kartulitoitude raamat. Suure trükiarvuga (7000 eksemplari) raamat äratas huvi ja tutvustused ilmusid ka ajakirjanduses. 125 retsepti hulgas on muu seas viit sorti kartulisalateid, kartulitort, -kringel, -sepik ja -leib ning isegi piparkoogilaadsed “jõulupuu koogid”.
Toetussumma 400 krooni. -- Raamatu digiteerimist toetati. Täname!

 

MATS TÕNISSON
Köögi raamat : Õpetus, kudas perenaised ja söögitegijad tarwilikka toitusid ja jookisid wõiwad walmistada. 3. tr. [Vändra] : M. Tõnisson, [1895]. 64 lk.
Tuntud kalendrikirjaniku Mats Tõnissoni välja antud retseptiraamat osutus väga populaarseks. Mitmes trükis ja suure trükiarvuga raamatuke on “ära loetud” ja muutunud haruldaseks.
Toidud on väga lihtsad ja valmistatavad käepärastest vahenditest. Siit leiab oa- ja läätsesupi, hernepudru retseptid ning nõuanded kurkide, seente ja liha soolamiseks, õunte kuivatamiseks jpm. Kookide peale ei ole palju ruumi raisatud, toodud on vaid kolm retsepti (hapupiima-, kartuli- ja pudrukook), suuremaid küpsetushuvilisi juhatatab autor varem ilmunud koogitegemisõpetuse juurde.
Toetussumma 25 eurot -- Raamatu digiteerimist toetas Ene Aschjem. Täname!

 



 digitaalarhiiv digar