E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

Oleme avatud: E-R 10-20, L 12-19
Juulis ja augustis: E-R 12-18
Raamatuid saab tagastada E-P 7-22 Endla tn 3

Autoriõigusest

Millistel juhtudel võib autoriõigusega kaitstud teost kasutada ilma autori nõusolekuta?
Autoriõigusega kaitstud teoseid võib kasutada ilma autori loata kas omatarbeks või
õppe- ja teaduslikel eesmärkidel vastavalt autoriõiguse seaduses § 19 sätestatud
tingimustele ja ulatuses. Omatarbeks võivad teost kasutada ainult füüsilised isikud. Teose vaba kasutamise võimalused on loetletud autoriõiguse seaduse IV peatükis.

Mida teha, kui on soov autoriõigusega kaitstud teos avaldada?
Sellisel juhul on vajalik autori, teda esindava organisatsiooni või õiguste omaja luba. Eestis esindab muusikuid, kunstnikke ja audiovisuaalautoreid (filmi režissöörid, stsenaristid, operaatorid, kunstnikud) Eesti Autorite Ühing, kirjanikel ja fotograafidel oma esindusorganisatsiooni ei ole.
Esitajaid (näitlejad, lauljad, muusikud, tantsijad) esindab Eesti Esitajate Liit ja fonogrammitootjaid (isikud, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne salvestamine helikandjale) Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Kas peaksin teost kasutades viitama Rahvusraamatukogule?
Rahvusraamatukogu kogusse kuuluva teose kasutamisel muul, kui isiklikul otstarbel, viita palun: “Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu”. Kui avaldad teose trükises, on heaks tavaks, et teose avaldaja loovutab ühe kasutuseksemplari RRile lisaks sundeksemplari seadusest tulenevatele säilituseksemplaridele.
Kui kasutad teost, mis asub digitaalarhiivis DIGAR, siis kasuta palun viidet: „Allikas: digitaalarhiiv DIGAR“

Millises mahus võib teost ilma autori loata kasutada?
Õppe- või teaduslikul eesmärgil võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus illustreeriva materjalina. Ka kopeerida võib teost motiveeritud mõistlikus mahus, näiteks ajakirjast mõne artikli, raamatust sisukorra ja mõne peatüki. Terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks (vt. AutÕS §18, §19 p. 3, 4, 5, 6).

Mida ei tohi kopeerida?
Autori nõusolekuta ei tohi kopeerida reprograafilisel viisil noote, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme (AutÕS §18 lg. 2). Rahvusraamatukogus ei kopeerita ka audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi.

Millised on autoriõigusega kaitstud teosed?
Autoriõigus kaitseb üldjoontes kõiki kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teos peab olema originaalne, väljendatud mingis objektiivses vormis, see vorm peab võimaldama teost kopeerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

Milliseid teoseid autoriõigus ei kaitse?
Autoriõigus ei kaitse
- rahvaloominguteoseid,
- õigusakte ja haldusdokumente ning nende ametlikke tõlkeid (seadused, määrused, juhendid, käskkirjad),
- kohtulahendeid ning nende ametlikke tõlkeid,
- riigi ametlikke sümboleid ja organisatsioonide sümboolikat (v.a. rahatähed),
- päevauudiseid,
- fakte ja andmeid,
- ideid, mõisteid ja kujundeid, teooriaid, protsesse, süsteeme, meetodeid, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi jms intellektuaalse tegevuse resultaate, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses,
- ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted (AutÕS §5).
Seega võivad kõik vabalt kasutada rahvaloominguteoseid, õigusakte ja haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende ametlikke tõlkeid. Silmas tuleb pidada, et õigusaktide mitteametlikud tõlked on autorikaitse all, samuti õigusaktide eelnõud.

Mida võib teha teosega, mille autoriõiguste tähtaeg on lõppenud?
Autoriõiguse kehtivuse üldine tähtaeg on autori eluaeg ja 70 aastat pärast autori surma. 70-aastase tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui autori surmast on möödas rohkem kui 70 aastat, on teos vabakasutuses ja seda võivad kõik vabalt kasutada, v.a. oma nime all avaldada. Pane tähele, et teosel võib olla kaasautoreid (tõlkijad, illustreerijad jt), kelle õigused veel kehtivad.

Mis on Creative Commons?
Creative Commons on ühed levinumad litsentsilepingute tüüptingimused (kokku 6 erinevat litsentsilepingut), mis lubavad teost teatud tingimustel vabalt kasutada (kopeerida, levitada, esitada, üldsusele suunata, muuta). Selliste litsentsidega varustatud teosed tunneb ära vastavate ikoonide järgi. Litsentse kasutatatakse sagedasti internetis aga ka trükiväljaannete puhul.

Vaata lisaks:

Autoriõiguse seadus (AutÕS)
Autoriõiguste portaal autor.ee

 


digitaalarhiiv digar