E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

Oleme avatud: E-R 10-20, L 12-19
21. novembril suletakse maja külastajatele kell 18.00
Raamatuid saab tagastada E-P 7-22 Endla tn 3

Emakeelepäeva näitus viib meid sõnaloome allikateni

21.03.2012

Humanitaarteaduste saalis saab vaadata näitust ”Eesti sõnaloome allikad”.
Välja on pandud eesti sõnavara uuenemislugu kajastavaid raamatud: valik sõnavara kujunemise käsitlusi, vanemaid üld- ja oskuskeele ning uudissõnade sõnastikke, oskuskeele uurimusi ja piiblitõlke ajaloo käsitlusi.

Ühiskonnaelu murrangute ajal uueneb kiiresti ka keel, eriti sõnavara. Suure keelemuutuse tõi kaasa XII sajandil ristiusu levik, ühtse eesti kirjakeele aluseks sai 1739. a. ilmunud esimene eestikeelne täispiibli tõlge. Uued sõnad kinnistuvad ka üldkeele sõnaraamatute abil: esimesed trükitud eesti-saksa sõnastikud ilmusid Heinrich Gösekeni eesti keele grammatikas 1660, mis on 17. sajandi suurim eesti sõnavarakogu, ja Anton Thor Helle eesti keele grammatikas 1732.
Eesti keele erialasõnavara sihipärane arendamine algas XIX sajandil, millesse silmapaistva osa andsid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Karl August Hermann jt. Esimene omaette väljaandena ilmunud oskuskeele sõnaraamat oli Ado Grenzsteini ”Soldati sõnaraamat” (1908). Temalt pärineb ka esimene uute sõnade sõnastik ”Eesti sõnaraamat: 1600 uut ja võerast sõna” (1884).

XX sajandi esimestel aastakümnetel joonistus kaks eesti keele arendamise suunda. Johannes Aaviku juhitud üldkultuuriline keeleuuenduslik suund rikastas keelt paljuski laenulise materjaliga ja uute tüvede hankimisega teistest keeltest. Johannes Voldemar Veski oma korraldusliku suunaga lõi uuendustest süsteemi ja toetus eesti keeles endas leiduvale: kasutas leidlikult olemasolevaid ja ununenud tüvesid, murdeainest jm. Veskile kuulub eestikeelse teadussõnavara rajamisel ja arendamisel eriline koht, paljud tema loodud erialasõnad tulid kasutusse ka üldkeeles.

Praegu on eesti sõnavara korrastamise ja uuendamise põhiraskus Eesti Keele Instituudil, Emakeele Seltsil ja Eesti Terminoloogia Ühingul, ent emakeele sõnavara uuendamine on ka üldrahvaliku huvi all. 1972. ja 2002. a. toimusid Emakeele Seltsi sõnavõistlused, kus otsiti uusi sõnu vastavalt igapäevaste ja Euroopa Liidu mõistete jaoks. 2010. a. toimus presidendi sõnavõistlus riigi ja ühiskonnaga seotud uute sõnade leidmiseks.
Uudissõnu luuakse palju rohkem, kui neid tegelikult käibele läheb. Omaksvõtu eeldusi on suupärasus, assotsiatiivne meeldejäävus, sobivus inimeste keeletundega.
Näituselt saab kaasa võtta väljapandud teoste nimestiku.

Näitus jääb avatuks 31. maini.



digitaalarhiiv digar