Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Summaria Iuridica : 2011-1

SISUKORD

ANNETUSTEST PARLAMENDILIIKMETELE SAKSAMAAL
Philipp Austermann
Spenden an Abgeordnete

ÕIGUS ANDMEKAITSELE – KAS PÕHIÕIGUSENA PÕHISEADUSESSE?
Sönke E. Schulz
Wider Aufnahme des Datenschutzes in das Grundgesetz

VARALISTEST SUHETEST VABAABIELU LÕPPEMISEL PÕHJAMAADES
Salla Lötjönen
Yhteistalouden purkaminen avoliitossa

RASSISMIKURITEGUDEST SOOMES
Laura Peutere ; Juha Kääriäinen
Racist crimes in the Finnish criminal justice system – analysis of cases reported to the police in Helsinki in 2006

IMMIGRANTIDE TÖÖHÕIVEST LÄÄNE-EUROOPAS
Emilio Reyneri ; Giovanna Fullin
Labour market penalties of new immigrants in new and old receiving West European countries

INIMÕIGUSTE KAITSE UUENDUSLIKUST MEHHANISMIST – ÜLDISEST PERIOODILISEST ÜLEVAATUSEST (UPR)
Jessica Duggan-Larkin
Can an intergovernmental mechanism increase the protection of human rights? The potential of Universal Periodic Review in relation to the realisation of economic, social and cultural rights

VALIK UUSI ARTIKLEID INGLISE, SAKSA, SOOME JA VENE KEELES

 

ANNETUSTEST PARLAMENDILIIKMETELE SAKSAMAAL
Philipp Austermann
Spenden an Abgeordnete
Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) Nr. 3, S. 527-534.

Parteide rahastamine ning rahalised toetused erakondadele ja poliitikutele pälvivad pidevalt avalikkuse tähelepanu. Vähe teatakse aga toetuste ja annetustega seonduvast õiguslikust regulatsioonist. Artikkel püüab seda lünka täita ning annab põhjaliku ülevaate Saksa parlamendi (Deutscher Bundestag) liikmete rahaliste toetuste õiguslikust alusest. Käsitletakse erakonnaseadusest (Parteiengesetz), nn saadikuseadusest (Abgeordnetengesetz) ning parlamendi töö- ja kodukorrale (Geschäftsordnung des Bundestages) lisatud käitumisjuhendist (Verhaltensregeln) tulenevaid regulatsioone. Autor selgitab teemat kahest aspektist: annetuste lubatavus ja aruandlus.

Enne parlamendiliikmetele tehtavate annetuste lubatavuse ja nende vastuvõtmise võimalike piirangute analüüsimist peab autor oluliseks määratleda mõiste sisu nii erakonnale tehtavate annetuste kui lubamatute annetuste suhtes. Erakonnaseaduse § 27 lg 1 p 3 kohaselt loetakse erakonnale tehtavaks annetuseks sama seaduse § 2 tähenduses kõik maksed, mis jäävad liikme- ja volitatud esindajate maksudest väljapoole. Ka parlamendiliige ise võib erakonnale annetuse teha. Kõik erakonnale tehtud annetused avalikustatakse vastavas aruandes.

Annetusega parlamendiliikmele on tegemist juhul, kui rahaline toetus antakse saadikule üheselt ja ainult tema poliitiliseks tegevuseks (nt isikliku valimiskampaania korraldamiseks). Toetuseid, mis ei ole mõeldud parlamendiliikme mandaadi täitmise toetamiseks (nt erasfääris), ei loeta annetusteks. Parlamendiliikmetele tehtavate annetustega seonduvat reguleerivad nn saadikuseadus ning parlamendi töö- ja kodukorra lisas 1 sisalduv käitumisjuhend. Kas tegemist on annetusega erakonnale või saadikule, otsustab annetaja oma tahet selgelt väljendades. Seejuures tuleb silmas pidada, et tulumaksuseadusest tulenevalt on annetuste tuludest mahaarvamine lubatud vaid erakonnale tehtavate annetuste puhul.

Autor käsitleb põhjalikult nn saadikuseaduse ja käitumisjuhendi sätteid lubamatute annetuste kohta ning juhib tähelepanu olulistele nüanssidele, nt mõisted „poliitiline tegevus“ ja „mandaadi täitmine“. Nn saadikuseaduse § 44a lg 2 p 1 kohaselt tohib parlamendiliige mandaadi täitmiseks vastu võtta ainult seaduses ettenähtud rahalisi toetusi või varalisi hüvesid. Lubamatu on vastu võtta nt huvigruppide poolt nende huvide läbisurumiseks tehtud annetusi. Autor selgitab samuti lubamatute rahaliste toetuste õiguslikke tagajärgi.

Põhimõtteliselt on Saksa parlamendi liikmetel vastavate regulatsioonide kohaselt lubatud annetusi vastu võtta, kuid teatud juhtudel, mis kehtivad ka erakondadele, on see keelatud. Nt rahalisi annetusi on keelatud vastu võtta ettevõtetelt, milles on riigiosalus rohkem kui 25%; välismaalt (välja arvatud annetused, mis jäävad alla 1000 euro või pärinevad välismaal elavatelt sakslastelt või teistelt ELi kodanikelt); anonüümsetelt annetajatelt, kui annetus on suurem 500 eurost. Teatud piirangud kehtivad ka mitterahaliste annetuste puhul (nt majutus- või reisikulude kandmine, kingituste vastuvõtmine).

Annetusi saanud parlamendiliikmel tuleb pidada nende kohta eraldi arvet ning dokumenteerida annetuse suurus ja päritolu, et täita oma teatamiskohustust. Nt kui annetuste suurus ületab 5000 eurot kalendriaastas, tuleb sellest informeerida parlamendi esimeest kolme kuu jooksul pärast annetuse laekumist. Kui annetuse suurus ületab 10 000 eurot aastas ja seda ka annetaja kohta, avalikustab parlamendi esimees annetuse suuruse ja päritolu nii parlamendi ametlikus väljaandes (Amtliches Handbuch) kui kodulehel internetis.

Seega on Saksamaal annetused parlamendiliikmetele kehtiva õigusregulatsiooni kohaselt lubatud, annetuste vastuvõtmisel tuleb aga arvestada piirangutega.

Refereerinud Tiia Melts

 

ÕIGUS ANDMEKAITSELE – KAS PÕHIÕIGUSENA PÕHISEADUSESSE?
Sönke E. Schulz
Wider die Aufnahme des Datenschutzes in das Grundgesetz
Zeitschrift für Gesetzgebung (2010) Nr. 4, S. 358-373.

Andmekaitse tagamine on saanud probleemiks delikaatsete isikuandmete lekete, andmete mittesihipärase kogumise ja kasutamise ning internetis leviva info kontrollimatuse tulemusena – juhtumid, mis jõudsid Saksamaal avalikkuse ette 2008. ja 2009. aastal. Seetõttu on hakatud üha häälekamalt nõudma, et õigus andmekaitsele tuleks sätestada põhiõigusena põhiseaduses. Artikkel käsitleb teemat isikuõiguste ja põhiseaduses sätestatud põhiõiguste peatüki olemasoleva regulatsiooni kontekstis. Autor ei võta endale kohustust analüüsida poolt- ja vastuargumente andmekaitse põhiseaduses sätestamiseks ega kujundada põhjapanevat kontseptsiooni nendest n-ö andmekaitseskandaalidest tulenevatest tagajärgedest. Ta toob pigem välja aspekte, mis tema arvates räägivad andmekaitse (õigus andmekaitsele) põhiseaduses sätestamise vastu. Artikli eesmärgiks on anda uusi impulsse aruteludeks, eelkõige poliitika ja seadusloome vallas, et tugevdada andmekaitse kehtivat regulatsiooni ning töötada välja vajalik järelevalve- ja sanktsioonisüsteem.

Kõigepealt peatub autor andmekaitse kui kaitseobjekti määratluse puudulikkusel seoses informatsioonilise enesemääramisõiguse ja üldiste isikuõigustega. Kuigi Saksa põhiseaduskohus on üksikjuhtudel nimetanud „õigust andmekaitsele“, on täpsemate määratluste puhul ikka tuginetud informatsioonilisele enesemääramisõigusele. Autor rõhutab vajadust mõiste sisuliseks konkretiseerimiseks ja piiritlemiseks isikuõiguste suhtes. Liidutasandil on õigus andmekaitsele sätestatud Saksa andmekaitseseaduses (Bundesdatenschutzgesetz). Isikuandmete põhiseaduslik kaitse tagatakse õigusega informatsioonilisele enesemääramisele, mille kohaselt on üksikisikul õigus ise otsustada, millal ja kellele ning mis eesmärgil ta oma isikuandmeid avaldab. Vaidlusi põhjustab aga andmete diferentseerimine ja sellele vastav kaitse.

Autor vaatleb uue mõiste piiritlemist mõjutavaid aspekte, mis tulenevad nt liidumaade põhiseaduste üldiste isikuõiguste sätetest või uue IT-põhiõigusega seonduvast, nagu nt kas põhiõigus infotehnoloogiliste süsteemide usaldusväärsuse ja puutumatuse tagamisele on osa õigusest andmekaitsele, eraldi käsitletav valdkond või siiski iseseisev põhiõigus.

Pikemalt analüüsib autor üldiste isikuõiguste paindlikkust vastavalt reaalsetele tingimustele ja õiguse edasiarendamisele. Ta selgitab mõiste „õigus andmekaitsele“ normina kehtestamise võimalikke probleeme põhiseaduse muutmise seisukohast, pidades silmas põhiseaduskohtu praktikat ja valitsevat olukorda andmekaitse ja põhiõiguste tagamisel.

Andmekaitse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja infotehnoloogiliste süsteemide usaldusväärsuse ning puutumatuse tagamine muutub järjest olulisemaks majandus-, haldus- ja ühiskondliku elu n-ö internetiseerumise tingimustes; seda mitte ainult e-kaubanduse ja e-panganduse kasvavate mahtude, vaid ka sotsiaalvõrgustike leviku ning avaliku sektori (e-valitsus) moderniseerimise tõttu. Elukeskkonna virtualiseerimisega tekivad üha detailsemad andmekogud mitte ainult avalikus, vaid ka erasektoris ning üha raskemaks muutub kontroll andmete kasutamise üle. Et mingilgi määral otsustada ja suunata oma andmete kasutamist, rõhutab autor vajadust luua õiguslik ja üldaktsepteeritav (ka erasektorile kehtiv) autentimissüsteem, mis seaks piirid andmete kogumisele, kasutamisele ja edastamisele.

Autor on seisukohal, et andmekaitse tugevdamine on nii põhiseaduslikus kui põhimõttelises perspektiivis tervitatav, kuid efektiivsemaks peab ta eriti eraettevõtetele suunatud reglementeeriva õigusraamistiku loomist ning selle tõhusat rakendamist koos vastavate sanktsioonidega.

Refereerinud Tiia Melts

 

VARALISTE SUHETE REGULEERIMISEST VABAABIELU LÕPPEMISEL PÕHJAMAADES
Salla Lötjönen
Yhteistalouden purkaminen avoliitossa
Lakimies (2010) n:o. 7-8, s. 1326-1341.

Vabaabielu peetakse Soomes seadustamata kooseluks. Kooselu pooled, kes pole mingil põhjusel soovinud abielluda, võivad olla koos elanud pikka aega ning soetanud ka ühiselt vara. Seaduse ees on need inimesed aga kooselu lõppemisel või ühe poole surma korral kaitsetud. Artikli eesmärk on anda ülevaade vabaabielu mõistest ja õiguslikust tähendusest ning varaliste suhete reguleerimisest Soomes ja teistes Põhjamaades.

Alustuseks tuuakse välja mõned statistilised andmed vabaabielude kohta. 2009. aasta lõpus oli Soomes 21,4% peredest vabaabielus. 1996. aasta andmete järgi elas vabaabielus keskmiselt 30% Soome, Rootsi, Taani ja Prantsusmaa 25-29-aastastest naistest. Kui Belgias, Suurbritannias, Saksamaal ja Hollandis oli see arv 8 ja 16% vahel, siis Itaalias, Iirimaal, Hispaanias ja Portugalis elas vabaabielus alla 3% samaealistest naistest. Statistikat vaadates on ka mõistetav, miks Põhjamaades pööratakse nii suurt tähelepanu vabaabielu õiguslikule regulatsioonile.

Autor peatub pikemalt vabaabielu käsitlusel Põhjamaade õigusaktides. Rootsis kehtis alates 1973. aastast seadus vabaabielus olevate inimeste ühise eluaseme kohta, seda seadust muudeti oluliselt 1987. aastal (1987:232). Samal aastal võeti Rootsis vastu ka samasooliste kooselu puudutav seadus ja ühist eluaset käsitlev õigusakt laienes ka neile. Viimane suurem muudatus toimus 2003. aastal, kui võeti vastu nn vabaabielu seadus (Sambolagen 2003:376), mis hõlmab ka samast soost isikute kooselu. Uus seadus määratleb täpsemalt vabaabielu alguse ja lõppemise, kuid sisaldab ka võimalust pooltevahelisel kokkuleppel lugeda kooselu lõppenuks seadusest erinevalt. Rootsis ei saa üks vabaabielu pooltest pärida teise vara ilma testamendita.

Norras puudub õigusakt, mis reguleeriks vabaabielus olevate inimeste varalisi suhteid. Valitseva arusaama kohaselt saab kooselu lagunemisel kumbki pooltest talle kuulunud vara ja ühisvara jagatakse omavahel. Ühisvara jagamisel tekkinud vaidlustes on senine kohtupraktika käsitlenud nii abielu kui vabaabielu ühtselt. Alates 1991. aastast kehtib Norras nn ühise kodu seadus (Lov om rett til felles bolig og innbo når husstandsfellesskap opphører 1991:45), mis käsitleb ühise eluaseme jagamist kooselu lõppedes. Seadust kohaldatakse kahe üle 18-aastase abielus mitteoleva inimese puhul, kes on koos elanud vähemalt kaks aastat; seadus ei näe aga ette, et koos peab elama paarina ja et koos elavad inimesed peaksid olema eri soost. 2009. aastal muudeti Norras pärimisseadust, mis annab ka vabaabielus olevatele inimestele õiguse pärida ühist eluaset, aga vaid juhtudel, kui paaril on olemas või sündimas ühine laps. Lastetutel paaridel, kes on koos elanud vähemalt viis aastat, on õigus üleelanud poolele määrata testamendiga eluaseme pärimine samadel alustel nagu lastega vabaabielupaaride puhul. Seadus kehtib ka samasooliste kooselule.

Taanis ei ole eraldi seadust vabaabielus olevate inimeste varaliste suhete reguleerimiseks. Kooselu lõppemisel jääb kummalegi temale enne kuulunud vara, küll aga saab nõuda hüvitist teise osapoole vara suurendamisele kaasaaitamise eest. Taani eluruumi üüriseaduse järgi (Lov om leje 2007:188) on üürnikul, kes ei oma üürisuhet üürileandjaga, õigus peale kooselu lõppemist võtta eluruum üürile ilma üürileandja nõusolekuta. Üürisuhetes on vabaabielu pool võrdne abielupoolega, seda tingimusel, et kooselu on kestnud vähemalt kaks aastat. Erimeelsuste korral korterisse jäämise suhtes võib esitada kaebuse kohtusse. Taanis ei saa vabaabielupaarid üksteise vara pärida, küll aga saab peale 2008. aasta muudatusi pärimisseaduses jätta oma vara üleelanud poolele testamendiga.

Soomes on vabaabielus elavate isikute varalised suhted õiguslikult reguleerimata. Valitsus on aga esitanud parlamendile vastava eelnõu (Hallituksen esitys Eduskunnalle laeiksi avopuolisoiden yhteistalouden purkamisesta ja eräiden siihen liittyvien lakien muuttamisesta HE 37/2010 – http://www.finlex.fi/fi/esitykset/he/2010/20100037), millest autor annab artiklis ülevaate.

Vabaabielu poolteks eelnõu mõistes loetakse paare, kes on koos elanud vähemalt viis aastat või kelledel on ühine laps; kavandatav seadus kohaldub ka samasoolistele paaridele. Seaduseelnõus järgitakse Põhjamaade tava, et vabaabielu lõppemisel kuulub pooltele vara, mis kuulus neile ka enne kooselu; samuti on ette nähtud võimalus hüvitisele vara suurendamise korral. Autor selgitab, mida tähendab ühine majapidamine ja panus ühisesse majapidamisse.

Ühise üürikorteriga seotud probleemid on Soomes reguleeritud juba 1987. aastast, kuid vabaabielu pooled on jäänud õiguseta nõuda kohtu kaudu osa teisele poolele kuuluvast eluruumist. Ka Soomes on üleelanud vabaabielupool testamendi puudumisel kaitsetus olukorras. Seetõttu on eelnõusse sisse kirjutatud üleelanud poole toimetulekutagatis teise poole surma korral. Uus seadus püüab lahendada ka pärimisprobleeme vabaabielu poole ja teiste sugulaste vahel.

Artikli lõpuosas toob autor veelkord välja mõningad erinevused vabaabielus olevate isikute vara jagamisel ja pärimisel Põhjamaades.

Refereerinud Katrin Ordlik

 

RASSISMIKURITEGUDEST SOOMES
Laura Peutere ; Juha Kääriäinen
Racist crimes in the Finnish criminal justice system – analysis of cases reported to the police in Helsinki in 2006
European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2010) no. 3, p. 261-279.

Vihakuritegude vastane seadusandlus on Euroopa riikides viimasel kahel aastakümnel jõudsalt arenenud. Paljudes riikides suhtutakse sellesse kuriteoliiki täie tõsidusega, ka ühiskond peab neid lubamatuteks.

Soomes on rassismist ajendatud vihakuritegude arv viimastel aastatel kasvanud. Kui 2006. aastal registreeriti 442 rassismikuritegu ja 2007. aastal 454, siis 2008. aastal juba 755. Suurem osa rassismist ajendatud kuritegusid, enamasti peksmised ja kallaletungid, pandi toime Helsingis.

2004. aastal jõustus Soomes karistusseadustiku muudatus, mis võimaldab määrata rassismist ajendatud kuritegude eest karmimaid karistusi. Sellegipoolest näitab 2006. aastal Helsingis läbi viidud juhtumiuuring, et prokurörid ei ole üldjuhul arvestanud seadusemuudatust ega nõudnud kuriteo rassistlikele tunnustele vaatamata kurjategijatele karmimat karistust.

Artikli eesmärk on kvalitatiivse analüüsi teel uurida rassismikuritegude menetlemist kriminaalkohtusüsteemis. Analüüsides politsei ja kohtute dokumente ning intervjuusid ametnikega, otsitakse vastust küsimustele, kuidas on kuriteo rassistlikke tunnuseid kirjeldatud ametlikes dokumentides; mis põhjustel on osa neist juhtumitest jõudnud kohtusse ja osa mitte; kuidas kohus neid kuritegusid menetles ja kuivõrd arvestati kohtuotsuse langetamisel kuriteo rassistlikke tunnuseid; miks prokuröridel ei õnnestunud nõuda kurjategijate karmimat karistamist rassismist ajendatud kuritegude eest.

Soome politseikolledžis 2008. aastal valminud uuring baseerub 2006. aastal Helsingi politseis registreeritud 107-l rassistlike elementidega vahejuhtumil. Valikust on välja jäetud juhtumid, mille puhul uurimine ei olnud veel lõpetatud, samuti ilmselged rassilise diskrimineerimise juhtumid. Kokku analüüsiti 66 juhtumit.

Uuringu tulemustest selgub, et umbes pooltel juhtudel kriminaalasja ei algatatud või lõpetati algatatud asi varakult. Neist 24 juhtumi (36%) puhul oli tegemist ühepoolse kuriteoga. Põhjused olid erinevad: kannatanu ei esitanud kaebust (10 juhtumit), tõendid puudusid (4), kuritegu reaalselt ei toimunud (3), puudus süüdistus (2), piiratud kohtueelne uurimine süüteo vähetähtsuse tõttu (2), poolte lepitamine (2), kahtlustatav oli alaealine (1). 10 juhtumi puhul, kui menetlemine ei jõudnud kohtusse, oli tegemist vastastikuse kallaletungiga. Menetluse lõpetamise põhjused olid järgmised: kannatanu ei esitanud kaebust (4), poolte lepitamine (3), puudusid tõendid (1), kuriteo vähetähtsus ja tõendite puudumine (1), kuritegu ei toimunud (1).

Kohtusse jõudnud kuritegudest oli vastastikuseid kallaletunge 15. Neist 8 juhul määrati karistus vähemalt ühele osalejale. Selliste kallaletungide puhul on raske kindlaks teha, kas rassistlikud solvangud olid kakluse põhjuseks või kaasnesid rüselusega. Kohtusse jõudnud ühepoolseid kuritegusid oli 17. Neist 8 juhtumi korral taotles kannatanu karistust rassistlike solvangute eest ja süüdistus ka esitati. Vaatamata rassistliku motiivi ilmnemisele ei juhtinud prokurörid sellele tähelepanu ega nõudnud süüdlastele rangemat karistust.

Üks põhjus, miks rassistlike tunnustega kuriteo eest karmimat karistust ei määratud, võib olla politsei- ja kohtuametnike vähene kogemus ja pädevus selliste kuritegude menetlemisel. Kuid isegi ametnike vastava kompetentsuse olemasolul on rassistlike motiivide uurimine ja tõendamine väga keeruline. Vaja on täpsemaid määratlusi ja juhendeid vihakuritegude menetlemiseks. Üks tavalisemaid põhjuseid, miks rassismikuritegu ei jõua kohtusse, on kannatanu tahte puudumine ja politseile kaebuse esitamata jätmine. Kogemused näitavad, et ka väiksem süütegu võib saata negatiivse sõnumi mitte ainult ohvrile, vaid kogu vähemusgrupile, kuhu ta kuulub. Autorid tõstatavad küsimuse – kas rassismist ajendatud kuritegusid peaks uurima kannatanu tahte vastaselt, sest viha- ja rassismikuriteod on ohuks nii elanikkonnale kui ka ühiskondlikele väärtustele.

Uuring analüüsis probleeme kuriteo motiivide tuvastamisel, mis just vastastikuste kallaletungide puhul osutus eriti keeruliseks. On juhtumeid, kus kuriteo käiku ei ole adekvaatselt kirjeldatud ja osapoolte motiive ei ole võimalik tõendada. Intsidendi tõlgendamine võib eeluurimise käigus muutuda.

Analüüsides prokuröride taotlusi, selgub, et rassistlikke solvanguid on käsitletud kui mistahes teisi solvanguid, neid on pigem ignoreeritud ning jäetud tõenditena arvestamata; eiratud on karistusseadustiku vihakuritegude tõkestamiseks loodud muudatust. Kuna regulatsiooni eesmärgiks oli pakkuda elanikkonna vähemusgruppidele spetsiaalset kaitset rassismist ajendatud vägivalla eest, on see eesmärk jäänud täitmata.

Refereerinud Mari Teede

 

IMMIGRANTIDE TÖÖHÕIVEST LÄÄNE-EUROOPAS
Emilio Reyneri ; Giovanna Fullin
Labour market penalties of new immigrants in new and old receiving West European countries
International Migration* (2011) no. 1, p. 31-57.

Üle kahe kümnendi on kõik Euroopa riigid kogenud pidevat ja kasvavat migratsiooni. Kuigi erineva osakaalu ja tunnustega, on see mõjutanud nii varasemaid immigrante kui ka põliselanikke. Immigrantide osalemine tööturul on peamine meede nende ühiskonda kaasamiseks, mistõttu on tööturu andmete analüüs oluline uusimmigratsiooni sotsiaalse mõju mõistmiseks Lääne-Euroopa riikides.

Artikkel annab ülevaate immigratsiooni kujunemisest ja muutumisest Euroopas, selgitab uurimuse teoreetilist raamistikku, andmete kasutamist ja metodoloogiat ning immigrantide olukorda tööturul. Autorid käsitlevad uusimmigrantide ja põliselanike ebavõrdsust Lääne-Euroopas seoses töötuks jäämise riski ja juurdepääsuga kõrgelt kvalifitseeritud töökohtadele. Võtmeküsimusena uuritakse vanusest, soost, haridusest ja perekonnaseisust tingitud ebavõrdsust immigrantide ja põliselanike vahel. Esmalt tuuakse välja sarnasused ja erinevused, seejärel tehakse üldistavad järeldused põhilistest faktoritest, mis võivad mõjutada uusimmigrantide liitumist Lääne-Euroopa tööturgudega, seejuures on oluline nii sisserände kui tööjõunõudluse olemus.

Peale II maailmasõda on Lääne-Euroopat mõjutanud kaks peamist rahvusvahelise migratsiooni lainet. Tööjõupuuduse leevendamiseks rakendati immigrante peale 1945. aastat ulatuslikel ülesehitustöödel ning massilise tööstuskasvu perioodil. Värbamispoliitika lõppes järsult 1970ndate keskel, kui kütusekriis käivitas ülemaailmse majandusdepressiooni. Teine migratsioonilaine algas 1980ndate lõpus ja jätkub siiani.

Vaadeldavad riigid saab migratsiooni sihtkohariikidena jagada ajalooliselt kahte rühma – uued (Itaalia ja Hispaania) ning vanad riigid (Taani, Saksamaa, Holland ja Suurbritannia). See võimaldab võrrelda migratsioonikogemust nn uute ja vanade riikide vahel, kuid analüüsida ka migratsioonilaineid ühe riigi piires. Uurimuse keskmes on uusimmigrandid – viimase 15 aasta jooksul sihtkohariikidesse saabunud.

Viimase 15 aasta jooksul on EL-15-riikides välismaalaste arv 10 miljoni inimese võrra kasvanud, millest 60% on koondunud nelja riiki – Hispaaniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Portugali. Seega, migrantide sissevool on mõjutanud uusi sihtkohariike suuremas ulatuses kui vanu. Riikidevahelised erinevused ei tulene siiski ainult migrantide hulgast, vaid ka nende saabumise eesmärgist ja viisist. Üldiselt võib eristada illegaalset sisserännet (Itaalia ja Hispaania), asüülitaotlejaid (Taani, Saksamaa, Holland, Suurbritannia), perekondade taasühinemisi (Taani, Suurbritannia), Ida-Euroopa töötajaid ja immigrante kunagistest koloniaalriikidest (Holland, Suurbritannia) ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste (Suurbritannia).

Autorid selgitavad rahvusvahelise migratsiooni teoreetilist raamistikku. Näiteks seletatakse inimkapitali teooriaga raskusi, millega immigrandid tööturul kokku puutuvad, viidates individuaalsetele oskustele, võimetele ja töökogemusele, aga ka hariduslikele kompetentsidele. Sellise lähenemisviisi kohaselt peavad sisserändajad assimileeruma vastuvõtva riigi ühiskonda – omandama keele, kohaliku hariduse ja väljaõppe ning mõistma vastava riigi tööturu funktsioone, mis aga nõrgendab immigrantide väljavaateid tööturul kohalike elanikega võrreldes. Migratsiooni seletatakse ka etniliste võrgustike kaudu. Sotsiaalsed sidemed samast etnilisest grupist perekonnaliikmete, sõprade või kaasmaalaste vahel võivad mängida olulist rolli töökoha tagamisel, kuigi etniliselt homogeensed sidemed ei ole nii tõhusad kui tutvused põliselanikega.

Autorid tõdevad, et uusimmigrantide osalemist Lääne-Euroopa tööturul iseloomustab kompromiss töötuse ja töökohtade kvaliteedi vahel, kuid ka immigrantide saabumise viisist tingitud juurdepääs sihtkohariigi heaoluteenustele (sotsiaalteenustele). Suur osa Taani ja Hollandi immigrante on asüülitaotlejad, kes tulevad neisse riikidesse hea toetustesüsteemiga arvestades. See võimaldab sisserännanutel jääda väga pikaks ajaks tööturul mitteaktiivseks või töötuks, kuni nad leiavad töö, mis sobib nende haridustasemega. Itaalias ja Hispaanias saavad immigrandid (isegi kui nad on suutnud saada tööloa) väga kasinaid toetusi. Nagu paljudel kohalikel noortel töötutel, ei ole neil võimalik toetuda oma perekondade abile ning nad on sunnitud vastu võtma esimese ettejuhtuva, ka oma kvalifikatsioonile mittevastava töö.

Oluline osa on riikide tööjõunõudlusel. Itaalias ja Hispaanias on nõudlus orienteeritud madala kvalifikatsiooniga töötajatele, avalikke heaoluteenuseid pakutakse vähe. Taanis ja Hollandis on nõudlus pigem kõrgelt kvalifitseeritud töökohtadele. Saksamaa ja Suurbritannia positsioneeruvad nende kahe määratluse vahele kindlale tööjõugrupile koondumata.

Artiklile on lisatud metodoloogiliste mudelite kirjeldused.

*Ajakirja 2011. aasta esimene number keskendub immigrantide olukorrale Lääne-Euroopa tööturgudel. Artiklites tutvustatakse Euroopa Liidu kuuenda raamprojekti EQUALSOC tulemusi, mis puudutavad kuut Euroopa riiki – Itaaliat, Hispaaniat, Suurbritanniat, Hollandit, Saksamaad ja Taanit.

Refereerinud Ivi Smitt

 

INIMÕIGUSTE KAITSE UUENDUSLIKUST MEHHANISMIST – ÜLDISEST PERIOODILISEST ÜLEVAATUSEST (UPR)
Jessica Duggan-Larkin
Can an intergovernmental mechanism increase the protection of human rights? The potential of Universal Periodic Review in relation to the realisation of economic, social and cultural rights
Netherlands Quarterly of Human Rights. Vol. 28 (2010), no. 4, p. 548-581.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu üheks olulisimaks uuenduseks on üldise perioodilise ülevaatuse (UPR – Universal Periodic Review) mehhanismi loomine, mille eesmärgiks on hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides. Protsessi raames kontrollitakse ja koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ning valitsusvälistele organisatsioonidele pakutakse uusi võimalusi üksikute riikidega dialoogi astumiseks.

Artiklis analüüsitakse UPRi praegust ja potentsiaalset mõju majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele. Autor vaatleb UPRi töörühma viit esimest istungit ja annab soovitusi UPRi mõju suurendamiseks tulevikus.

Artikli esimeses osas käsitletakse UPRi praktikat, kirjeldades meetodeid ja toiminguid konkreetsete majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste analüüside põhjal. Detailsemalt peatutakse Suurbritannia ja Benini juhtumitel koos teiste riikide vastavate soovitustega olukorra lahendamiseks.

UPRist peaks saama suurim inimõiguste kaitse mehhanism. UPRi aluseks on riikides ratifitseeritud inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised lepingud (inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO põhikiri) ja riikide seadusandlus. UPRi baasdokumentideks on riigi aruanne, ÜRO koostatud aruanne ja inimõigusalaste sidusrühmade aruanded. Lõplikud aruanded valmivad ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroos (OHCHR), need edastatakse riikidele inimõiguste eest seisjatele kasutamiseks ning nad on ühtlasi aluseks UPRi protsessis. Andmeid kasutatakse inimõiguste regionaalsetes nõukogudes, aga ka nt Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku ja Euroopa Sotsiaalfondi komitee poolt.

Autor annab põhjaliku ülevaate UPRiga seotud istungjärkudest ja protseduurireeglitest. ÜRO Inimõiguste Nõukogu töörühm haldab riikide ülevaateid, riikide delegatsioonidel on võimalus esitada pretensioone, aga ka avaldada kiitust. Riigid saavad esitada eelnevalt küsimusi teiste riikide kohta ja komisjon edastab need riikide esindustele interaktiivse dialoogi alustamiseks.

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamiseks on riikidele UPRi raames pandud kohustused, mis on määratletud rahvusvahelises õiguses. Riikides peab olema õiglane kohtusüsteem, tagatud mittediskrimineerimine; riigid peavad andma rahvusvahelist abi ning tegema koostööd. Edasi toob autor näiteid riikide aruannetest ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICESR – http://www2.ohchr.org/english/law/cescr.htm) täitmisest ja järgimisest.

Artikli teises osas teeb autor ettepanekuid ja annab soovitusi UPRi mõju suurendamiseks inimõiguste kaitses ja osatähtsuse tõstmiseks riikides. Soovitusi ja ettepanekuid on teinud ka riigid. Riikide aruanded ja juhtumite analüüsid annavad hea ülevaate olukorrast tervise, hariduse ja võrdõiguslikkuse valdkonnas. 2011. aastal on kavas uuendada UPRi protseduurireegleid. Kõik soovitused, riikide diskussioonid ja kohustused on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning määratletud rahvusvahelistes standardites.

Kokkuvõtteks märgib autor, et UPRi mehhanismil on suur väärtus inimõigustealaste kohustuste täitmise järelevalve parandamisel kõikjal maailmas; tegemist on n-ö võrdsete ülevaatusega ja akrediteeritud valitsusvälistel organisatsioonidel on võimalus astuda dialoogi üksikute riikidega. Oluline ja vajalik on UPRis osalevas riigis avatud mõttevahetus inimõiguste olukorra üle ning valitsussektori ja kodanikuühiskonna kaasatus sellesse. UPR on motiveerinud riike täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ja ratifitseerima seni veel vastu võtmata rahvusvahelisi lepinguid, andes seeläbi oma panuse inimõiguste kaitsesse maailmas.

Refereerinud Marika Lillemäe

 

VALIK UUSI ARTIKLEID INGLISE, SAKSA, SOOME JA VENE KEELES

ÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED

Connor, James M. Military loyalty: a functional vice? // Criminal Justice Ethics (2010/Dec) nr. 3, lk. 278-290. Lojaalsuse mõistest ja eetikast sõjaväe kontekstis.

The future of the European legal culture // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2010) nr. 5, lk. 470-518. Erinevate autorite artiklid Euroopa õiguskultuurist: sotsiaalõigused kui inimõigused, Euroopa õiguskultuuri minevik ja traditsioonid ning ajalooline tagapõhi, õiguse euroopastamine.

Malko, A. V. ; Trofimov, V. V. Teoretiko-metodologitšeskoje znatšenije kontseptsii "pravovoi žiznii" // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 5-13. Mõiste „õiguslik elu" teoreetilisest ja metodoloogilisest tähendusest.

Mikkola, Tuulikki. Oikeudellisten siirrännäisten perusteista: esimerkkinä fidusiaarivastuu // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 816-834. Olemasoleva õiguse kopeerimisest, välismaise õigusmõtte kasutamisest siseriiklikus õiguses.

Oliver, Dawn. Psychological constitutionalism // The Cambridge Law Journal (2010/Nov) nr. 3, lk. 639-675. Avalikust huvist ja avalikust teenistusest liberaalses demokraatias.

ÕIGUSAJALUGU

Fischer, Detlev. Zur Geschichte der höchstrichterlichen Rechtsprechung in Deutschland // Juristenzeitung (2010) nr. 22, lk. 1077-1087. Saksamaa kohtupraktika ajaloost.

Galuzo, V. N. Ot zakonovedenija v Rossiiskoi Imperii k leksologii v Rossiiskoi Federatsii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 31-36. Seadusandluse süstematiseerimise ajaloost Venemaal.

Jefremova, N. N. Razvitije sudebnogo upravlenija v Rossii (pervaja polovina XIX v.) // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 84-89. Venemaa kohtukorraldusest 19. saj. I poolel.

Pavlova, I. E. Definitsija braka v istorii rossiiskogo zakonodatelstva // Istorija gossudarstva i prava (2010) nr. 16, lk. 11-13. Abielu mõiste kujunemisest Vene õiguses.

Pihlajamäki, Heikki. Vertaileva oikeushistoria: maantieteen vaikutus oikeushistorian tutkimukseen  // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 731-738. Geograafia mõjust õigusajaloo uurimisele Soomes.

Schröder, Ulrich Jan. Wovon der Staat lebt : Verfassungsvoraussetzungen vom Vormärz bis zum Grundgesetz  // Juristenzeitung (2010) nr. 18, lk. 869-875. Saksa põhiseaduse ajaloost.

TSIVIILÕIGUS

Fatemi, Aliresa. Der Begriff der Kenntnis im bürgerlichen Recht // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 29-30. Mõistetest "teadmine" ja "oletamine" Saksa tsiviilseadustiku tõlgenduses (§§-d 665, 670, 677, 162, 242).

Ikonitskaja, I. A. K voprossu o soderžanii zemelnogo kodeksa Rossiiskoi Federatsii v kontekste kontseptsii razvitija graždanskogo zakonodatelstva RF // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 8, lk. 24-32. Maakoodeksist seoses Venemaa tsiviilkoodeksi arengutega.

Küpper, Herbert. Ungarn: Verbraucherschutz für Kleinunternehmen im neuen ungarischen BGB // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2010) nr. 11, lk. 336-344. Tarbijakaitsest Ungari uues tsiviilseadustikus. Lisatud väljavõte seadustikust lk. 341-344.

Paal, Boris P. Internetrecht – zivilrechtliche Grundlagen // Juristische Schulung (2010) nr. 11, lk. 953-957. Internetiõiguse tsiviilõiguslikest alustest.

Thalmair, Peter. Kunden-Online-Postfächer: Zugang von Willenserklärungen und Textform // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 14-19. Kliendi ja ettevõtte vahelisest elektroonilisest kommunikatsioonist Saksa tsiviilseadustiku § 126 tõlgenduses ja Euroopa Vabakaubandusühenduse kohtu (EFTA-Gerichtshof) praktikas.

Asjaõigus

Botos, Lenuta. Eigentumsübergang und Risikoverteilung in Rumänien // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2010) nr. 12, lk. 366-369. Omandiõiguse üleminekust ja riski jaotumisest Rumeenias.

Haley, Michael. Business tenancies, redevelopment and the loss of renewal rights : deconstructing ground // The Journal of Business Law (2010) nr. 8, lk. 733-750. Maaomaniku õigustest ja tegevuspiirangutest.

Lieder, Jan. Die Lehre vom unwirksamen Rechtsscheinträger // Archiv für die civilistische Praxis (2010/Dec) nr. 6, lk. 857-912. Lepinguvabadusest ja heausksest omandamisest kinnisvaratehingutes kinnistusraamatu kannete menetlemise põhjal.

Riecke, Olaf ; Rechenberg, Hartmut von. Aktuelle Entwicklungen in der Rechtsprechung zum Wohnungseigentumsrecht – insb. mit Bezug zur WEG-Novelle // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 1, lk. 9-15. Korteriomandiga seotud kohtupraktikast Saksamaal.

Zarubin, A. V. ; Potapenko, S. V. Priznanije prava sobstvennika na samovolnuju postroiku // Pravovedenije (2009) nr. 6, lk. 225-233. Omavolilistele ehitistele omandiõiguse saamisest.

Verhagen, Hendrik. Die Vereinbarung der Pfandverfalls im ius commune // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 109-144. Pandiõiguse lõppemisest Prantsuse ja Saksa tsiviilseadustikus.

Wellenhofer, Marina. Grundstücksgeschäfte mit der BGB-Gesellschaft // Juristische Schulung (2010) nr. 12, lk. 1048-1052. Kinnisvaratehingutest tsiviilõiguslike ühingutega (seltsingutega).

Võlaõigus

Adam, Jörg. Der Klinik-Card-Vertrag – Rechtsnatur und Rechtsfolgen // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 7-14. Ravikulude kandmisest ja hüvitamisest: erakindlustatud patsientidega sõlmitavate lepingute õigusprobleemidest Saksamaal.

Busch, Christoph. DIN-Normen für Dienstleistungen – Das Europäische Normungskomitee produziert Musterverträge // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 42, lk. 3061-3066. Teenuste DIN-normist ja Euroopa Normikomitee näidislepingutest.

Gilson, Ronald J. ; Sabel, Charles F. ; Scott, Robert E. Braiding : the interaction of formal and informal contracting in theory, practice, and doctrine // Columbia Law Review (2010) nr. 6, lk. 1377-1447. Ametlike ja mitteametlike lepingute sõlmimisest teoorias ja praktikas.

Kadner Graziano, Thomas. "Alles oder nichts" oder anteilige Haftung bei Verursachungszweifeln? – Zur Haftung für perte d'une chance/loss of a chance und eine Alternative // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 171-200. Kohtupraktika kommentaare ja lahendusvõimalusi kahju hüvitamisel patsientidele (sh loomadele) meditsiiniliste vigade (ebaõige diagnoos, ravi) tõttu.

Lembcke, Moritz. Bauprozesse – wenn der Rechtsstaat zum Problem wird // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 260-262. Ehitusprotsessi kestuse reguleerimisest ehituslepingus inglaste nn adjudication-menetluse eeskujul.

Letsas, George. Strasbourg`s interpretive ethic : lessons for the international lawyer //  European Journal of International Law (2010/Aug) nr. 3, lk. 509-700. Lepinguõiguse tõlgendamisest.

Leyens, Patrick C. ; Schäfer, Hans-Bernd. Inhaltskontrolle allgemeiner Geschäftsbedingungen  // Archiv für die civilistische Praxis (2010/Dec) nr. 6, lk. 771-803. Lepingute vastavusest üldistele tehingutingimustele ning selle järelevalvest Saksa tsiviilseadustiku ja Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kavandi (DCFR) ühtlustamiseks.

Makalkin, I. A. Novõje strahhovõje vznossõ // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 4, lk. 3-158. Kindlustusmaksetest Venemaal.

Pfeiffer, Thomas. Was kann ein Verbraucher? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 1-7. Tarbijakaitsest – tarbija informeeritusest ja pädevusest vastavas õigusregulatsioonis orienteeruda.

Rebler, Adolf. Haftung der Eltern spielender Kinder für Schäden an geparkten Fahrzeugen // Monatsschrift für Deutsches Recht (2010) nr. 24, lk. 1433-1437. Vanemate vastutusest alaealiste laste poolt kellegi omandile (nt pargitud autodele) tekitatud kahjude eest.

Zahharin, V. R. Arenda: pravovõje voprossõ i nalogoobloženije // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 7, lk. 3-159. Rentimise õiguslikest küsimustest ja maksustamisest Venemaal.

Wagner, Gerhard. Collective redress – categories of loss and legislative options // The Law Quarterly Review (2011/Jan) lk. 55-82. Tarbijatele põhjustatud kollektiivse kahju hüvitamisest  Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa näitel.

Perekonnaõigus

Blyth, Eric. Parental orders and identity registration : one country three systems // The Journal of Social Welfare & Family Law (2010) nr. 4, lk. 345-352. Asendusemadusest, vastavast seadusandlusest ning vanemlikest õigustest Suurbritannia näitel.

Davis, Adrienne D. Regulating polygamy : intimacy, default rules, and bargaining for equality // Columbia Law Review (2010) nr. 8, lk. 1955-2046. Polügaamiast perekonnaõiguses.

Faurie, Maija ; Kalliomaa-Puha, Laura. Jääkaappi, osoite vai sukuside – perhe sosiaalilainsäädännössä // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1266-1292. Perekonda käsitlevast õigusloomest Põhjamaades.

Hallamaa, Jaana. Parisuhde ja sen säätely uskonnollisena kysymyksenä // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1232-1248. Kooselu ja sellega seotud usuliste ning soolisuse küsimuste reguleerimisest.

Helin, Markku. Onko aviovarallisuusjärjestelmämme vanhentunut? // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1310-1325. Abieluvararežiimist Soomes.

Henkel, Jörg. Fällt nun auch das "Fremdkindadoptionsverbot?" // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 5, lk. 259-264. Abielu ja samasooliste registreeritud kooselu võrdsustamisest lapsendamisel ning Saksa põhiseaduskohtu vastavast praktikast.

Jahkola, Katariina. EU:n jäsenvaltioiden välisestä yhteistyöstä lähestymiskieltoa koskevissa asioissa // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1361-1368. ELi liikmesriikide vahelisest koostööst lähenemiskeeldu puudutavates küsimustes.

Korpiola, Mia. Lakiosasta luopumassa? – oikeushistoriallinen näkökulma lakiosainstituution taustaan ja tehtäviin // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1342-1360. Pärandi sundosa mõiste ajaloolisest taustast ja probleemidest Soomes.

Leipold, Dieter. Ist unser Erbrecht noch zeitgemäß? // Juristenzeitung (2010) nr. 17, lk. 802-811. Saksa pärimisõiguse ajakohasusest.

Miettinen, Tarmo. Perhekäsitys ja perhevapaat // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1293-1309. Töö ja pereelu (vanemapuhkuse) kokkusobitamise probleemidest Soomes.

Pekkarinen, Elina ; Harrikari, Timo. Riskin arviointia ja vaaran torjumista – lastensuojelun käytännöt huolen ilmapiirissä // Haaste (2010) nr. 4, lk. 12-14. Lastekaitsest Soomes.

Sanders, Anne. Die neue Ehevertragsfreiheit in England und ihre Grenzen – Radmacher v. Granatino // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 4, lk. 182-186. Lepinguvabadusest abieluvaralepingus Suurbritannias Radmacher vs. Granatino kohtuasja põhjal.

Sanders, Anne. Vermögensausgleich bei Solidargemeinschaften: Trust, (Ehegatten)Innengesellschaft und Bereicherungsrecht in Deutschland und England // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 65-93. Varalistest suhetest abielus või samasooliste registreeritud kooselus Saksa ja Inglise õiguses.

Smart, Carol. Law and the regulation of family secrets // International Journal of Law, Policy and the Family (2010) nr. 3, lk. 397-413. Laste geneetilise päritoluga seotud perekonnasaladuste õiguslikust regulatsioonist.

Wallbank, Julie. Channelling the messiness of diverse family lives : resisting the calls to order and de-centring the hetero-normative family // The Journal of Social Welfare & Family Law (2010) nr. 4, lk. 353-368. Samasooliste paaride vanemlikest õigustest.

ÄRIÕIGUS

Alexandrovich, Alexander. Beyond corporate raiding : a discussion of advanced fraud schemes in the Russian market // SEEL : Survey of East European Law (2010) nr. 9-10, lk. 1, 14-18. Äriühingute illegaalsest ülevõtmisest Venemaal.

Burkova, A. J. Angliiskoje pravo (floating charge) protiv rossiiskogo prava (zalog tovarov v oborote i zalog predprijatija kak imuštšestvennogo kompleksa) // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 8, lk. 90-93. Kommertspandist Suurbritannias.

Clarke, Donald C. "Nothing but wind"? The past and future of comparative corporate governance // The American Journal of Comparative Law (2011/Winter) nr. 1, lk. 75-110. Ettevõtte korporatiivsest juhtimisest, aktsionäride ja tegevjuhtkonna suhestusest.

Davis, Jennifer. Why the United Kingdom should have a law against misappropriation // The Cambridge Law Journal (2010/Nov) nr. 3, lk. 561-581. Kõlvatust konkurentsist Inglise ja Prantsuse õiguses ning plagiaadist ettevõtluses L'Oreal vs. Bellure kohtuasja põhjal.

Glöckner, Andreas ; Towfigh, Emanuel. Geschicktes Glücksspiel : die Sportwette als Grenzfall des Glücksspielrechts // Juristenzeitung (2010) nr. 21, lk. 1027-1035. Hasartmängudest ja kihlvedudest spordis.

Havu, Timo. Turvallisuustiedotteet ja tuotevastuu // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 853-858. Tootevastutusest Soomes.

Hopt, Klaus J. Comparative corporate governance: the state of the art and international regulation // The American Journal of Comparative Law (2011/Winter) nr. 1, lk. 1-73. Ettevõtete korporatiivse juhtimise kontseptsioonist Ameerika Ühendriikides.

Hucke, Anja ; Holfter, Marc. Die Unternehmergesellschaft (haftungsbeschränkt) – eine echte Alternative für Unternehmensgründer // Juristische Schulung (2010) nr. 10, lk. 861-864. Minimaalse osakapitaliga äriühingu asutamise võimalikkusest.

Klute, Nikolai. Die Entwicklung des Lauterkeitsrechts in den Jahren 2008 bis 2010 // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 45, lk. 3280-3287. Arengutest ja kohtupraktikast konkurentsiõiguses ja EL-i kõlvatu konkurentsi direktiivist.

Klöck, Oliver ; Klein, Matthias. Die Glücksspiel-Entscheidungen des EuGH und die Auswirkungen auf den Glücksspielstaatsvertrag // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 1, lk. 22-25. Hasartmänge puudutavatest Euroopa Kohtu olulisematest lahenditest ja nende mõjust hasartmänguvaldkonna reguleerimisele.

Köhidi, Akos. Critical and ameliorating thoughts on consumer protection concerning product liability // Acta Juridica Hungarica (2010/Dec) nr. 4, lk. 305-316. Tarbijakaitsest ja tootja vastutusest defektiga toodete puhul.

Marra, Alessandro ; Sarra, Alessandro. Incomplete antitrust laws and private actions for damages // European Journal of Law and Economics (2010/Oct) nr. 2, lk. 111-135. Kartellidevastase seadusandluse puudulikkusest.

Martin-Nagle, Renee. Convention on trade in endangered species // The International Journal of Marine and Coastal Law (2010/Dec) nr. 4, lk. 609-620. Ohustatud liikidega kauplemisest ja vastavast seadusandlusest.

Romanova, Olga ; Yakovleva, Yana. Doing business in Russia // SEEL : Survey of East European Law (2010) nr. 8, lk. 1, 11-16. Illegaalsest tegevusest ettevõtluses Venemaal.

Singh, Dalvinder. The UK Banking Act 2009, pre-insolvency and early intervention : policy and practice // The Journal of Business Law (2011) nr. 1, lk. 20-42. Suurbritannia pangandusseadusest.

Streinz, Rudolf ; Kruis, Tobias. Unionsrechtliche Vorgaben und mitgliedsstaatliche Gestaltungsspielräume im Bereich des Glücksspielrechts // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 52, lk. 3745-3750. Hasartmänge puudutavast õigusregulatsioonist Saksamaal, Euroopa Kohtu olulisest lahendist 8. septembrist 2010 (Carmen Media) ja ELi õigusest tulenevatest suunistest hasartmänguvaldkonna reguleerimiseks.

Zahharin, V. R. OOO: operatsii s ustavnõm kapitalom, rastšetõ s utšastnikami //  Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 3, lk. 3-158. Muudatustest piiratud vastutusega osaühinguid puudutavas õigusregulatsioonis Venemaal.

Wooldridge, Frank ; Davies, Liam. The German corporate governance code // The Journal of Business Law (2010) nr. 8, lk. 723-733. Ettevõtete korporatiivse juhtimise koodeksist Saksamaal.

INTELLEKTUAALNE OMAND

Albegonov, Z. Sovremennõje tendentsii predostavlenija ogranitšenii i iskljutšenii iz avtorskogo prava i smežnõhh prav na natsionalnom urovne // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 33-37. Probleemidest autoriõiguse piiramisel ja naaberõiguste välistamisel erinevates riikides.

Fleischhaker, Carol. Piercing the power of the patch : how trademark law could diminish the power of gang insignia // The Journal of World Intellectual Property (2011/Jan) nr. 4, lk. 21-53. Kaubamärgi õiguskaitsest ja autoriõigusest kriminaalse taustaga organisatsioonide kontekstis.

Griffin, James G. H. The effect of the Digital Economy Act 2010 upon 'semiotic democracy' // International Review of Law, Computers & Technology (2010) nr. 3, lk. 251-262. Digitaalse meedia õigusregulatsioonist Suurbritannias (Digital Economy Act); mõistest „semiootiline demokraatia“.

Leonov, I. O sostojanii, problemahh i perspektivahh razvitija infrastrukturõ, obespetšivajuštšei dejatelnost võsšihh utšebnõhh zavedenii i nautšnõhh utšreždenii v oblasti sozdanija, pravovoi ohranõ i kommertsializatsii rezultatov intellektualnoi dejatelnosti // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 54-84. Internetiga seotud intellektuaalse omandi teemalise konverentsi materjalid.

Repas, Martina. Rechtliche Regelung der Tarife für die Verwendung von urheberrechtlichen Werken in der Republik Slowenien // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 1, lk. 8-11. Autoritasudest Sloveenias.

Taeger, Jürgen. Die Entwicklung des IT-Rechts im Jahr 2010 // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 52, lk. 3759-3764. IT-õigusega seotud arengutest (autoriõigus, tarkvara jms) ja muudatustest õigusaktides Saksamaal.

Tulikov, A. Razvitije vnedogovornõhh form ispolzovanija objektov avtorskihh i smežnõhh prav v informatsionnom obštšestve // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 38-41. Venemaa tsiviilkoodeksi VII osast, mis reguleerib intellektuaalset omandit.

KESKKONNAÕIGUS

Capantini, Massimo ; Pontello, Tommaso. Five new legal measures // European Public Law (2010/May) nr. 2, lk. 193-200. Itaalia keskkonnaõigusest.

Hullmann, Christian ; Zorn, Mirko. Zeitliche Grenzen der Altlastenhaftung // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 20, lk. 1267-1271. Pinnasekaitsest ja pinnasereostuse tekitaja vastutuse ajalistest piiridest Saksamaa näitel.

Scholz, Rupert. Kein Zustimmungserfordernis des Bundesrates zu längeren Laufzeiten der Kernkraftwerke // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 22, lk. 1385-1390. Saksa aatomiseaduse muudatustest, mis puudutavad tuumaelektrijaamade käigushoidmise aega.

Schrader, Christian. Freier Informationszugang, insbesondere im Umweltrecht // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 21, lk. 1349-1351. Juurdepääsust keskkonnainfole Trieris 5.-7. septembril 2010 toimunud kollokviumil arutatu põhjal.

TÖÖÕIGUS

Andrejeva, L. A. ; Lukina, E. A. ; Medvedjev, O. M. O nekotorõhh aspektahh soderžanija trudovogo dogovora // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 55-60. Töölepingust Vene õiguses.

Bayreuther, Frank. Altersgrenzen, Altersgruppenbildung und der Ausschluss rentennaher Arbeitnehmer aus Sozialplänen // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 19-23. Vanuselisest diskrimineerimisest töösuhetes ja Euroopa Kohtu lahendite mõjust siseriiklikule õigusele (Rosenbladti, Anderseni, Georgijevi ja Kleisti kohtuasjade põhjal).

Bünte, Rudolf ; Knödler, Christoph. Die Beschäftigungserlaubnis für ausländische Arbeitnehmer als Nebenbestimmung zu Aufenthaltstitel, Aufenthaltsgestattung und Duldung // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 21, lk. 1328-1332. Välismaalaste töölubade diferentseeritusest Saksamaal.

Fischinger, Philipp S. Normverwerfungskompetenz nationaler Gerichte bei Verstößen gegen primärrechtliche Diskriminierungsverbote ohne vorherige Anrufung des EuGH // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 201-216. Liikmesriigi kohtu kompetentsist ELi normi tagasilükkamiseks töösuhetes vanuselise diskrimineerimise kohtuasja põhjal (Euroopa Kohtu lahend 19. jaanuarist 2010).

Joussen, Jacob. Abteilung Arbeits- und Sozialrecht : Abschied vom Normalarbeitsverhältnis? – welche arbeits- und sozialrechtlichen Regelungen empfehlen sich im Hinblick auf die Zunahme neuer Beschäftigungsformen und die wachsende Diskontinuität von Erwerbsbiographien? // Juristenzeitung (2010) nr. 17, lk. 812-820. Töö- ja sotsiaalõigusliku regulatsiooni muutumisest muutunud töösuhetes.

Lindberg, I. ; Ryner, M. Financial crises and organized labour : Sweden 1990-94 // International Journal of Labour Research (2010) nr. 1, lk. 25-41. Ametiühinguid puudutavatest ümberkorraldustest Rootsi finantskriisi ajal aastatel 1990-1994.

Prokopjeva, D. B. ; Zubareva, S. A. Trudovõje otnošenija v voprossahh i otvetahh // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 6, lk. 3-158. Tööajast, töötasust, puhkusest, soodustustest ja kompensatsioonidest; vastutusest tööseadusandluse rikkumise eest ja töövaidlustest Venemaal.

Seel, Henning-Alexander. Grenzüberschreitende Arbeitnehmerentsendung – ein Überblick über arbeits-, sozial- und steuerrechtliche Fragen // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 1, lk. 5-9. Töö-, sotsiaal- ja maksuõiguslikke probleeme välismaale tööle suunatud töötajate puhul.

Stoffels, Markus. Die "Emmely"-Entscheidung des BAG – bloß eine Klarstellung von Missverständnissen? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 3, lk. 118-123. Töötaja vallandamisest n-ö tühise asja tõttu Berliini supermarketi kassiiri Barbara Emme kohtuasja näitel ja Liidu Töökohtu hinnagust antud lahendile.

SOTSIAALÕIGUS

Hall, David. Challenges to Slovakia and Poland health policy decisions : use of investment treaties to claim compensation for reversal of privatisation/liberalisation policies // Journal of Constitutional Law in Eastern & Central Europe (2010) nr. 1, lk. 85-109. Slovakkia ja Poola tervishoiupoliitikast, investeerimislepingutest ja vastavatest kohtulahenditest.

Hußmann, Wolfram. Verwirkung und unbillige Härte beim Elternunterhalt bei gestörtem Eltern-Kind-Verhältnis // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 51, lk. 3695-3698. Kohtupraktikast seoses laste kohustusega vanemaid ülal pidada häiritud peresuhete korral (nt kontakt vanemate ja laste vahel on aastaid tagasi katkenud).

Kalinkina, M. J. Innovatsionnõje podhodõ sotsialnoi i demografitšeskoi politiki: Švetsija, Šveitsarija, Belgija, Avstrija // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2010) nr. 4, lk. 39-42. Uudsest lähenemisest sotsiaalpoliitikale ja demograafilistele probleemidele Šveitsis, Rootsis, Belgias ja Austrias.

Kurki-Suonio, Kirsti. Lapsen huoltajien yhteistyön vaikeus ja oikeuden keinot // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1183-1203. Laste hooldajate koostööprobleemidest ja õiguslikest vahenditest probleemide ärahoidmiseks Soome ja Norra näitel.

Ljungwald, Carina ; Elias, Robert. The emergence of crime victims as a target group in the Swedish Social Services Act // Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention  (2010) nr. 2, lk. 170-188. Naissoost kuriteoohvrite toetamisest Rootsi sotsiaalteenuste seaduse (Social Services Act) põhjal.

Richers, Dominik ; Köpp, Matthias. Wer nicht arbeitet, soll dennoch essen // Die Öffentliche Verwaltung (2010) nr. 24, lk. 997-1004. Töötute toetussüsteemist (Hartz-Gesetze) ja töökohustusest Saksamaal.

Räty, Tapio. Lapsipotilaan hoidosta päättäminen – hoidon järjestämisen rajapinnat lastensuojelussa ja terveydenhuollossa // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1204-1231. Vaimselt haige lapse ravist ja hooldajate õigusest otsustada lapse ravi üle; alaealise lapse õigusest otsustada enda eest hoolitsemise üle.

Zahharin, V. P. Võplatõ sotsialnõhh possobii v 2010 godu // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 2, lk. 3-159. Sotsiaaltoetuste maksmisest Venemaal.

FINANTSÕIGUS

Jaconelli, Joseph. The "Bowles Act" – cornerstone of the fiscal constitution // The Cambridge Law Journal (2010/Nov) nr. 3, lk. 582-608. Maksude ja maksustamisega seotud õigusregulatsiooni kujunemisest Suurbritannias 20. sajandil, poliitiku Thomas Gibson Bowlesi (1841-1922) osast selles.

Rasskazova-Nikolajeva, S. A. ; Kalinina, E. M. Nalogovaja utšetnaja politika na 2010 god // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2010) nr. 1, lk. 3-159. Maksude arvestamisest Venemaal.

Schelo, Sven. Neue Restrukturierungsregeln für Banken // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 4, lk. 186-191. Pankade saneerimis- ja reorganiseerimismenetlusest Saksamaal.

Secured transactions // Uniform Law Review = Revue de Droit Uniforme (2010) nr. 2, lk. 307-515. Ajakiri käsitleb tagatud tehinguid ja rahvusvahelise finantsõiguse ühtlustamist.

KARISTUSÕIGUS

Anders, Ralf Peter. Übermittlung personenbezogener Daten von der Bewährungshilfe an die Polizei // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 1, lk. 19-33. Isikuandmeid puudutavast infovahetusest kriminaalhooldaja ja politsei vahel ning politsei kaasamisest järelevalvesse.

Cape, Ed ; Edwards, Richard A. Police bail without charge: the human rights implications // The Cambridge Law Journal (2010/Nov) nr. 3, lk. 529-560. Politsei õigusest kinnipeetav enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist kautsjoni vastu vabastada süütuse presumptsiooni ja inimõiguste tagamise kontekstis.

Coleman Lambelet, Doriane. Corporal punishment of children // Law and Contemporary Problems (2010/Spring) nr. 2, lk. 1-341. Ajakiri käsitleb laste kehalist karistamist; sümpoosioni materjalide põhjal.

Fijnaut, Cyrille. Introduction of the New York double strategy to control organised crime in the Netherlands and the European Union // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2010) nr. 1, lk. 43-65. Organiseeritud kuritegevuse vastasest strateegiast New Yorgis, selle kasutamisest Hollandis ja ELis.

Greco, Luis. Zur Strafwürdigkeit des Selbstdopings im Leistungssport // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2010) nr. 11, lk. 622-638. Dopingust ja sportlase tervise kaitsest karistusõiguslikust aspektist.

Hatšatrjan, A. S. Zarubežnõi opõt kriminalizatsii dejanii, posjagajuštšihh na zdorovje potrebitelei // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2010) nr. 4, lk. 42-44. Tarbijate tervise kaitsest erinevate riikide karistusseadustikes.

Heiskanen, Markku ; Ruuskanen, Elina. Suomalaisten miesten kokema väkivalta // Haaste (2010) nr. 4, lk. 20-22. Meestevastasest vägivallast Soomes, ka seksuaalsest ja paarisuhtevägivallast.

Horder, Jeremy. Bribery as a form of criminal wrongdoing // The Law Quarterly Review (2011/Jan) lk. 37-54. Altkäemaksust avalikus ja erasektoris Suurbritannias.

Jung, Heike. Die Sicherungsverwahrung auf dem Prüfstand der EMRK : zugleich Besprechung von EGMR, Urteil vom 17.12.2009 // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2010) nr. 11, lk. 639-644. Julgestusvangistusest Euroopa Inimõiguste Kohtu 17. detsembri 2009. aasta lahendi põhjal, mis võib muuta kogu kontseptsiooni.

Järvinen, Raija. Kauppakeskusten rikosriskit hallintaan // Haaste (2010) nr. 4, lk. 23-25. Kuriteoriskidest kaubanduskeskustes Soome kogemuse põhjal.

Karpovitš, O. G. Aktualnõje problemõ protivodeistvija strahhovomu i nalogovomu mošennitšestvu v rjade zarubežnõhh gossudarstv // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2010) nr. 4, lk. 34-38. Võitlusest kindlustus- ja maksualaste pettustega erinevates riikides (Austria, Saksamaa, Hiina, Kreeka, Läti, Poola).

Kinzig, Jörg. Die Neuordnung des Rechts der Sicherungsverwahrung // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 4, lk. 177-182. Julgestusvangistuse 1. jaanuaril 2011 jõustunud uuest regulatsioonist Saksa karistusseadustikus.

Kirillova, N. P. Naznatšenije nakazanija v slutšaje zakljutšenija dosudebnogo soglašenija o sotrudnitšestve i v slutšaje jego narušenija // Pravovedenije (2009) nr. 6, lk. 203-208. Karistuse määramisest juhtudel, kui isik nõustub tegema koostööd eeluurimisel või rikub kokkulepet.

Köhne, Michael. Drogenkonsum im Strafvollzug // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 7, lk. 220-223. Narkootikumide tarbimisest kinnipidamisasutustes ja abinõudest probleemi ohjamisel Saksamaa näitel.

Mitsch, Wolfgang. Postmortales Persönlichkeitsrecht verstorbener Straftäter // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 48, lk. 3479-3483. Hukkunud kurjategija isikuõigustest.

Møller, Kim. Policy displacement and disparate sanctioning from policing cannabis in Denmark // Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention (2010) nr. 2, lk. 135-150. Kanepiga seotud narkosüütegudest ja narkopoliitikast Kopenhaagenis aastatel 2000-2008.

Mäurer, Ulrich. Regulierungsbedarf der Prostitution : Wege zur Bekämpfung von Menschenhandel und Zwangsprostitution // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 253-255. Inimkaubanduse ja prostitutsioonile sundimise vastu võitlemisest ning prostitutsiooniseadusest (ProstG – Prostitutionsgesetz) Saksamaal.

Nestler, Nina. Der Mandatsbereich von Europol im Lichte grenzüberschreitender Betäubungsmittelkriminalität // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2010) nr. 11, lk. 645-658. Europoli osast narkootikumidega seotud rahvusvahelise kuritegevuse ohjamisel ja koostööst siseriiklikul tasandil Saksa kogemuse põhjal.

Niemi, Johanna. Koti – vaarallisin paikka vai rauhan tyyssija? // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1249-1265. Koduvägivallast soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste aspektist, lähenemiskeelust.

Ostendorf, Heribert ; Petersen, Sandra. Nachträgliche Sicherungsverwahrung im Jugendstrafrecht // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 245-249. Noorte kuritegevusega seotud julgestusvangistusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 2009. aasta 17. detsembri lahendi õiguspoliitilistest tagajärgedest.

Palonen, Ulla. Järjestäytyneen rikollisuuden torjunta strategioissa // Haaste (2010) nr. 4, lk. 30-31. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegiast Soomes.

Perry, Barbara. Counting – and countering – hate crime in Europe // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2010) nr. 4, lk. 349-367. Vihakuritegudest ja politsei koostööst andmete kogumisel Euroopas.

Pettersson, Tove. Recidivism among young males sentenced to prison and youth custody // Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention (2010) nr. 2, lk. 151-169. Alaealiste ja noorte kuritegevusest, retsidiivsusest ja vangistusest Taanis ja Rootsis.

Rozenko, S. V. Vandalizm kak prestuplenije ekstremistskoi napravlennosti // Pravovedenije (2009) nr. 6, lk. 191-202. Vandalismi tähendusest Vene kriminaalõiguses.

Ruotsalainen, Seppo. Terrorismin torjunta ennalta ehkäisevää yhteistyötä // Haaste (2010) nr. 4, lk. 32-33. Koostööst terrorismivastases võitluses.

Sandberg, Sveinung. 'The sweet taste of sin' – a Muslim drug dealer in a Nordic welfare state // Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention (2010) nr. 2, lk. 103-118. Narkokaubandusega tegelevatest islamiusulistest Põhjamaades.

Schrey, Joachim ; Haug, Thomas Walter. Der Umfang richterlicher Kontrolle bei Entscheidungen über Geschwindigkeitsverstöße // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 40, lk. 2917-2921. Kiirusmõõtjate andmete usaldusväärsusest kohtupraktika põhjal.

Smith, Matthiew A. Advice and complicity // Duke Law Journal (2010/Nov) nr. 2, lk. 499-535. Advokaadi kui nõustaja vastutusest ja kaassüüst kriminaalõiguses.

Spapens, Toine. Macro networks, collectives, and business processes : an integrated approach to organized crime // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2010) nr. 2, lk. 185-215. Funktsionaalsest, majanduslikust ja sotsiaalse võrgustiku alasest lähenemisest organiseeritud kuritegevusele.

Zöller, Mark A. Willkommen in Absurdistan : neue Straftatbestände zur Bekämpfung des Terrorismus // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2010) nr. 11, lk. 607-621. Terrorismi ennetamise karistusõiguslikest vahenditest ja 4. augustil 2009. aastal jõustunud raskete vägivallaaktide ettevalmistamise jälgimise seadusest (GVVG – Gesetz zur Verfolgung der Vorbereitung von schweren Gewalttaten).

Takala, Jukka-Pekka. Tilaisuus tekee varkaan mutta myös pahoinpitelijän ja raiskaajan // Haaste (2010) nr. 4, lk. 36-37. Kurjategijaks saamise põhjustest Soomes.

Thomas, Terry. European developments in sex offender registration and monitoring // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2010) nr. 4, lk. 403-415. Seksuaalkurjategijate registritest ning kurjategijate jälgimisest Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Uotila, Erika ; Sambou, Saija. Victim-offender mediation in cases of intimate relationship : violence-ideals, attitudes, and practices in Finland // Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention (2010) nr. 2, lk. 189-207. Lähisuhtevägivallast ning ohvrite ja kurjategijate lepitamisest Soomes.

Vogel, Joachim. Kunstraub und internationales Strafrecht // Juristenzeitung (2010) nr. 23, lk. 1143-1150. Kunstiröövist ja rahvusvahelisest kriminaalõigusest.

MENETLUSÕIGUS

Aaltonen, Anna-Kaisa ; Auvinen, Maija. Lapsiriitojen sovittelusta yleisissä tuomioistuimissa // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1149-1165. Lepitusmenetlusest lastega seotud erimeelsuste lahendamiseks Soomes ja Norras (Follo ringkonnakohtu näide).

Davidson, Fraser. The Arbitration (Scotland) Act 2010 : the way forward or a few missteps? // The Journal of Business Law (2011) nr. 1, lk. 43-63. Šoti vahekohtumenetluse seadusest.

Havansi, Erkki. Tarvitaanko oikeudenkäynneissä oikeutta muutoksenhakuun? – Kerettiläinen ajatuskoe // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 849-852. Kohtumenetluse ajakohastamisest Soomes.

Huang, Joanna M. Correcting mandatory injustice: judicial recommendation of executive clemency // Duke Law Journal (2010/Oct) nr. 1, lk. 131-165. Ebaõigete kohtuotsuste korrigeerimisest ja armuandmisest Ameerika Ühendriikide näitel.

Klengel, Jürgen Detlef W. ; Müller, Clemens Alexander. Der anwaltliche Zeugenbeistand im Strafverfahren // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 1-2, lk. 23-28. Tunnistajate kaitsest kriminaalmenetluses.

Ljahhov, J. A. Prioritetõ ugolovno-protsessualnogo zakonotvortšestva // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 8, lk. 43-48. Kriminaalmenetluse õigusregulatsioonist Venemaal.

Müller-Jacobsen, Anke. Schutz von Vertrauensverhältnissen zu Rechtsanwälten im Strafprozess // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 5, lk. 257-259. Saksa kriminaalmenetluse seadustiku 1. veebruaril 2011. aastal jõustunud muudatusest, mis puudutab advokaatide vaikimiskohustust.

Nylund, Anna. Lapsi riidan kohteena – lapsen asemaa koskevien asioiden haasteita // Lakimies (2010) nr. 7-8, lk. 1166-1182. Lapse hooldust ja elukeskkonda puudutavate küsimuste käsitlemisest Norra õiguses.

Onuts, A. Protsessualnõi porjadok ispolzovanija spetsialnõhh znanii v administrativnom deloproizvodstve // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 19-22. Läti halduskohtumenetlusest.

Schill, Stephan. Öffentlich-rechtliche Schiedsverfahren zwischen Risikobewältigung und Rechtsrisiko // Die Öffentliche Verwaltung (2010) nr. 24, lk. 1013-1018. Avalik-õiguslike vaidluste menetlemisest avaliku ja erasektori koostööprojektide puhul.

Schübel-Pfister, Isabel. Aktuelles Verwaltungsprozessrecht // Juristische Schulung (2010) nr. 11, lk. 976-981. Uuendustest Saksamaa halduskohtumenetluses.

Sumbarova, M. Garantii neprikosnovennosti litšnosti v Latviiskom ugolovnom protsesse // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 11-14. Isikupuutumatusest kriminaalmenetluses Läti näitel.

Šmidt, V. Ekspertiza v graždanskom protsesse // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 85-110. Ekspertiisist tsiviilkohtumenetluses.

Tsimplis, Michael N. Law and jurisdiction for English limitation of liability proceedings // The Journal of International Maritime Law (2010/July) nr. 4, lk. 289-316. Juriidilisest vastutusest  Inglismaa kohtutes.

RIIGIÕIGUS

Aroney, Nicholas. The influence of German state-theory on the design of the Australian Constitution // International & Comparative Law Quarterly (2010) nr. 3, lk. 669-699. Saksa ja Šveitsi riigiteooria mõjust Austraalia põhiseadusele.

Barczak, Tristan. "Zeig mir dein Gesicht, zeig mir, wer du wirklich bist" // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 2, lk. 54-61. Usuvabadusest ja religioosse sümboolika kandmise piiramisest julgeoleku tagamiseks nn burkakeelu kontekstis Belgia ja Prantsusmaa vastavates seaduseelnõudes.

Bußjäger, Peter. Freistellung von Abgeordneten für Betreuungszwecke. Zeitgemäße Neuerung oder eine verpönte Form des Mandats auf Zeit? // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 1, lk. 42-49. Parlamendiliikme põhi- ja kutsetegevuse ning perekondlike kohustuste ühildamise õiguslikust aspektist Austrias, Saksamaal ja Šveitsis.

Bäcker, Matthias. Altes und Neues zum EuGH als gesetzlichem Richter // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 5, lk. 270-272. Saksa põhiseaduskohtu ja Euroopa Kohtu koostööst kohtuasjade menetlemisel (nt Honeywelli lahend).

Danielsen, Jens Hartig. One of many national constraints on European integration : section 20 of the Danish Constitution // European Public Law (2010/May) nr. 2, lk. 181-192. Taani põhiseadusest ELi õiguse kontekstis.

Ducoulombier, Peggy. Rebalancing the power between the executive and the parliament : the experience of the French constitutional reform // Public Law (2010/Oct) nr. 4, lk. 688-708. Põhiseaduse muutmisest Prantsusmaal.

Haensle, Walter. Das "Kanzlerduell" : noch zeitgemäß? // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 1, lk. 10-19. Parteide esinumbrite valimiseelsete teledebattide aktuaalsusest Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide näitel.

Hölscheidt, Sven ; Hoppe, Tilman. Der Mythos vom "europäischen Impuls" in der deutschen Gesetzgebungsstatistik // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 3, lk. 543-551. Euroopa Liidu õiguse mõjust õigusloomele parlamendis ja siseriiklikule õigusele (Saksa õiguse n-ö euroopastumisest).

Ljubarev, E. A. O kontseptsii izbiratelnogo kodeksa Rossiiskoi Federatsii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 46-54. Valimisõiguse kodifitseerimisest Venemaal valimiskoodeksi loomiseks.

Maierhöfer, Christian. Minderjährigkeit als aufenthaltsrechtliches Schicksal? // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 1, lk. 4-8. Alaealiste elamislubadest, mida mõjutavad vanemate elamislubade kohta tehtud otsused; nn saatuse jagamise põhimõttest.

Makujev, P. H. Aktualizatsija roli gossudarstva v obespetšenii natsionalnoi bezopasnosti v uslovijahh globalizatsii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 8, lk. 33-42. Riigi rollist elanikkonna julgeoleku tagamisel globaliseerumise tingimustes.

Meinel, Florian. Chancengleichheit oder Kooperation? Der Zugang kleiner Parteien zur Bundestagswahl // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 1, lk. 67-76. Väikestele erakondadele  parlamendivalimistel osalemiseks võimaluse andmisest.

Petrov, S. M.  ; Grudtsina, L. J. Konstitutsionnoje zakonodatelstvo Rossii: problemõ i perspektivõ razvitija // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 14-22. Venemaa riigiõigusliku seadusandluse probleemidest ja arengutest.

Pieroth, Bodo ; Meßmann, Andreas. Verfassungsfragen der Personalvertretung im Deutschen Bundestag // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 3, lk. 535-542. Põhiseadusest tulenevaid probleeme töötajate esinduse seaduse (BPersVG – Bundespersonalvertretungsgesetz) rakendamisel parlamendi töökorralduses.

Pukelsheim, Friedrich ; Rossi, Matthias. Wahlsystemnahe Optionen zur Vermeidung negativer Stimmgewichte // Juristenzeitung (2010) nr. 19, lk. 922-929. Saksa põhiseaduskohtu otsusest, mis käsitleb valija hääle negatiivset mõju ja selle vältimist; Saksa valimisseaduse vastuolust põhiseadusega.

Schaeffer, Jan Philipp. Das Individuum als Grund und Grenze deutscher Staatlichkeit // Archiv des öffentlichen Rechts (2010) nr. 3, lk. 404-430. Inimväärikuse mõistest ja selle tagamise regulatsioonist Saksa põhiseaduses. Kokkuvõte inglise keeles.

Seckelmann, Margrit. Neue Aufgaben für den Nationalen Normenkontrollrat – Perspektiven für die Folgenabschätzung von Gesetzen // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 7, lk. 213-217. Seaduste kvaliteedi järelevalvest ja Riikliku Normikontrollinõukogu seaduse eelnõust.

Siefken, Sven T. Parlamentarische Frageverfahren – Symbolpolitik oder wirksames Kontrollinstrument? // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 1, lk. 18-36. Parlamendiliikmete päringutest parlamendi kontrollifunktsiooni täitmise vahendina. Sisaldab graafikuid valimisperioodil tehtud päringute statistikast.

Zuck, Rüdiger. Der populistische Missbrauch des BVerfG // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 241-243. Vajadusest muuta õigusregulatsiooni põhiseaduskohtu arvukate kaebustega ülekoormamise vältimiseks.

Tenscher, Jens ; Will, Laura. Abgeordnete online? Internetaktivitäten und -bewertungen der Mitglieder des Deutschen Bundestages // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2010) nr. 3, lk. 504-518. Parlamendiliikmete internetikasutusest ja oskusest uut meediat poliitika mõjutamisel kaasata – Saksa parlamendis 2007. aasta kevadel läbiviidud uuringu põhjal.

Uhle, Arnd. Die Gesetzgebungskompetenz des Bundes für die Abwehr von Gefahren des internationalen Terrorismus // Die Öffentliche Verwaltung (2010) nr. 24, lk. 989-997. Liidu õigusloomepädevusest võitluses rahvusvahelise terrorismiohuga põhiseaduse artikli 73 tõlgenduses.

Wolff, Heinrich Amadeus. Der verfassungsrechtliche Rahmen für die Verwendung der Streitkräfte zur Abwehr der Piraterie // Zeitschrift für Gesetzgebung (2010) nr. 3, lk. 209-221. Põhiseaduslikest raamidest Saksa sõjajõudude kaasamiseks võitlusse piraatide vastu Somaalia rannikul.

HALDUSÕIGUS

Blonder, Irena. Public interests and private passions: a peculiar case of police whistleblowing // Criminal Justice Ethics (2010/Dec) nr. 3, lk. 258-277. Usaldusväärsusest töösuhetes korruptsiooniga võitlemisel politseiorganisatsioonis Austraalia politsei näitel.

Bock, Dennis ; Wilms, Stephan. Die Verletzung von Privatgeheimnissen (§ 203 StGB) // Juristische Schulung (2011) nr. 1, lk. 24-28. Eraelu kaitsest ja selle rikkumisest.

Caspar, Johannes. Datenschutz im Verlagswesen: zwischen Kommunikationsfreiheit und informationeller Selbstbestimmung // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 23, lk. 1451-1457. Ajakirjandusvabadusest, sõnavabadusest ja andmekaitsest kirjastustegevuses.

Coliver, Sandra. The right to information and the increasing scope of bodies covered by national laws // East European Human Rights Review (2010) nr. 1, lk. 79-128. Õigusest informatsioonile ning vastava seadusandluse väljakujunemisest.

Dann, Matthias ; Dann, Runhild. Vergaberegister – viel Bewegung, wenig Fortschritt? // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 256-258. Korruptsioonivastasest võitlusest riigihankeregistri abil.

De-Miguel-Molina, Maria ; Oltra-Gutiérrez, Juan Vicente ; Sarabdeen, Jawahitha. An exploratory study on the privacy of children's images in Spain's most widely used social network sites (Tuenti and Facebook) // International Review of Law, Computers & Technology (2010) nr. 3, lk. 277-285. Laste õigusest privaatsusele piltide avaldamisel interneti sotsiaalvõrgustikes Hispaania näitel.

Erd, Rainer. Datenschutzrechtliche Probleme sozialer Netzwerke // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 1, lk. 19-22. Andmekaitsest sotsiaalvõrgustikes ja suhtlusportaalides (Google, Facebook, Twitter).

Frenzel, Eike Michael. "Völlige Unabhängigkeit" im demokratischen Rechtsstaat // Die Öffentliche Verwaltung (2010) nr. 22, lk. 925-931. Isikuandmete kaitsest ja Euroopa Kohtu lahendist, mis käsitleb direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute andmete töötlemise ja andmete liikumise kaitse) ebaõiget rakendamist.

Frevert, Tobias ; Wagner, Olav. Rechtliche Rahmenbedingungen behördlicher Internetauftritte // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 2, lk. 76-82. Internetikeskkonna ja veeb 2.0 võimaluste (ära)kasutamisest riigiasutustes õiguslikust aspektist.

Frolov, V. Obespetšenije obštšestvennogo porjadka i bezopasnosti dlja žitelei i gostei Rigi – odin iz glavnõhh prioritetov pravjaštšei koalitsii Rižskoi Dumõ // Baltiiskii juriditšeskii žurnal (2010) nr. 2, lk. 15-18. Avaliku korra tagamisest Riias.

Heintze, Hans-Joachim. Limits of the freedom of speech : propaganda advocating racism and hatred clear obligations of European states // Acta Juridica Hungarica (2010/Dec) nr. 4, lk. 245-252. Massimeediast ja sõnavabadusest.

Hoeren, Thomas. Anonymität im Web – Grundfragen und aktuelle Entwicklungen // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 251-253. Diskussioonist anonüümsuse üle internetis ja andmekaitsest.

Järg-Tärno, Regina. Yhteisöllisyys, naapurivalvonta ja turvallisuus asuinalueilla // Haaste (2010) nr. 4, lk. 15-18. Koduümbruse turvalisusest ja naabrivalvest Soomes.

Kahl, Wolfgang. What is "new" about the "new administrative law science" in Germany? // European Public Law (2010/Mar) nr. 1, lk. 105-121. Haldusõigusteadusest Saksamaal.

Koranyi, Johannes ; Singelnstein, Tobias. Rechtliche Grenzen für polizeiliche Bildaufnahmen von Versammlungen // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 3, lk. 124-128. Politsei õigusest avalikke koosolekuid (eriti vabaõhuüritusi) filmida Saksa põhiseaduse ja kohtupraktika kontekstis.

Kostiainen, Riikka. Lasta lyömätön Satakunta tavoitteena // Haaste (2010) nr. 4, lk. 10-11. Projektist, mis püüab vähendada laste- ja noortevastast vägivalda Soomes.

Kostiainen, Riikka. Turvallisuutta ennaltaehkäisevällä työllä // Haaste (2010) nr. 4, lk. 4-6. Turvalise elu tagamise probleemidest linnastumise tingimustes. Soome kogemus.

Ramm, Arnim. Die Polizeigewalt des Bundespräsidenten // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 23, lk. 1461-1466. Politseivõimust ja Saksa parlamendi julgestuspolitsei volitustest.

Richards, Neil. Police loyalty redux // Criminal Justice Ethics (2010/Dec) nr. 3, lk. 221-240. Lojaalsuse mõistest  ja tähendusest politseis ning Euroopa politseieetikakoodeksist (European Code of Police Ethics) Inglise õiguses.

Roggan, Fredrik. Polizeiliche Bildaufnahmen von friedlichen Versammlungen unter freiem Himmel // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 22, lk. 1402-1405. Politsei õigusest filmida rahumeelseid vabaõhukoosolekuid ja selle õiguse piiridest.

Scherer, Joachim. Neue Entwicklungen im Recht der regulierten Netzinfrastrukturen // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 21, lk. 1321-1328. Elektri- ja telekommunikatsioonitaristutega seotud õiguse arengust Saksamaal ja ELi vastavatest raamtingimustest.

Schladebach, Marcus. Staatshaftung für Flugverbote // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2010) nr. 23, lk. 1468-1472. Riigivastutusest lennuliikluse seiskamise korral (nt tuhapilvede vms tõttu).

Semiletov, S. I. Pravovõje problemõ infokommunikatsii v Rossii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 8, lk. 63-73. Infovahetuse ja telekommunikatsiooniga seotud õigussuhete muutmise vajadusest Venemaal.

Waechter, Kay. Verfassungsrechtlicher Schutz der gemeindlichen Selbstverwaltung gegen Eingriffe durch Gesetz // Archiv des öffentlichen Rechts (2010) nr. 3, lk. 327-362. Kohaliku omavalitsuse pädevuspiiridest, õigustest ja vastutusest Saksa põhiseaduse kontekstis. Kokkuvõte inglise keeles.

Öfzirat-Skubinn, Sirin. Der Rechtsweg im Rechtsstreit über die Rechtmäßigkeit einer öffentlichen Auftragsvergabe im Unterschwellenbereich // Die Öffentliche Verwaltung (2010) nr. 24, lk. 1005-1013. Õigusvaidlustest ja õiguskaitsest riigihangete menetlemisel Liidu Halduskohtu praktikas.

MEDITSIINIÕIGUS

Abbing, Henriette D. C. Age determination of unaccompanied asylum seeking minors in the European Union : a health law perspective // European Journal of Health Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 11-25. Alaealistest varjupaigaotsijatest ja nende õigustest ELis meditsiiniõiguse kontekstis.

Altavilla, Annagrazia. Ethical standards for clinical trials conducted in third countries : the new strategy of the European Medicines Agency // European Journal of Health Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 65-75. Ravimite katsetamisest arengumaades.

Biggs, Hazel ; Ost, Suzanne. As it is at the end so it is at the beginning : legal challenges and new horizons for medicalised death and dying // Medical Law Review (2010/Winter) nr. 4, lk. 437-587. Ajakiri teemal muudatused ja arengud eutanaasia käsitluses.

Bormann, Matthias. Der BGH klärt nicht auf! Inkongruenzen in der Rechtsprechung zur ärztlichen Risikoaufklärung // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 44, lk. 3190-3194. Arsti kohustusest informeerida patsienti võimalikest riskidest (nt enne operatsiooni) ja Liidu Ülemkohtu vastavast praktikast Saksamaal.

Dorscheidt, Jozef. Developments in legal and medical practice regarding the unborn child and the need to expand prenatal legal protection // European Journal of Health Law (2010/Dec) nr. 5, lk. 433-454. Abordist, sündimata lapse õigustest ning õiguste kaitsest Hollandis.

Duguet, Anne-Marie ; Beviere, Benedicte. Access to health care for illegal immigrants : a specific organisation in France // European Journal of Health Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 27-35. Tervishoiuteenustest illegaalsetele immigrantidele Prantsusmaal.

Lemmens, Christophe. End of life decisions and pregnant women : do pregnant women have the right to refuse life preserving medical treatment? A comparative study // European Journal of Health Law (2010/Dec) nr. 5, lk. 485-505. Raseda naise õigusest keelduda elupäästvast meditsiinilisest ravist ning loote legaalsest staatusest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal.

Ludyga, Hannes. Vergessene Patienten – kritische Anmerkungen zu den gesetzlichen Rahmenbedingungen der staatlichen Heroinabgabe // Zeitschrift für Rechtspolitik (2010) nr. 8, lk. 258-260. Narkomaaniast ja heroiinisõltuvuse riiklikust ravist Saksamaal 2009. aastal vastuvõetud raamtingimuste kontekstis.

Mand, Elmar J. Rabatte und Zugaben durch Apotheken // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 51, lk. 3681-3686. Ravimite hinnakujundusest Saksamaal ja Liidu Ülemkohtu otsusest hinnapiirangute kehtestamise kohta.

Sovig, Karl Harald. Provision of health services to irregular migrants with a special focus on children // European Journal of Health Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 43-54. Tervishoiuteenustest migrantide lastele.

Zach, Michael. Haftung des Zahnarztes für allgemein-medizinische Folgeerkrankungen // Monatsschrift für Deutsches Recht (2010) nr. 24, lk. 1437-1440. Hambaarsti vastutusest üldmeditsiiniliste kahjustuste (nt allergiad, kroonilised peavalud jms) põhjustamise korral.

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

Bangura, Mohamed A. Prosecuting the crime of attack on peacekeepers : a prosecutor's challenge // Leiden Journal of International Law (2010) nr. 1, lk. 165-181. ÜRO rahuvalvajate ründamisest ning ründajate vastutusele võtmisest süüdistaja aspektist.

Boister, Neil. The (un-) systematic nature of the UN criminal justice system : the (non) relationship between the Draft Illicit Tobacco Trade Protocol and the UN Convention against Transnational Organised Crime // Criminal Law Forum (2010) nr. 3-4, lk. 361-397. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) algatatud tubakaga ebaseadusliku kaubitsemise protokolli vastuolulisusest ja seostest ÜRO organiseeritud kuritegevuse konventsiooniga.

De Barbandere, Eric. Immunity of international organizations in post-conflict international administrations // International Organizations Law Review (2010) nr. 1, lk. 79-119. Rahvusvaheliste organisatsioonide privileegide ja immuniteetide vajalikkusest.

Elie, Jérôme. The historical roots of cooperation between the UN High Commissioner for Refugees and the International Organization for Migration // Global Governance : A Review of Multilateralism and International Organizations (2010) nr. 3, lk. 345-360. Rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst pagulaste ja migrantide olukorra reguleerimisel.

Golets, G. A. Problemõ v natsionalnom pravovom regulirovanii dejatelnosti subjektov finansovogo monitoringa // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2010) nr. 4, lk. 13-15. Venemaa rahapesuvastase seadusandluse vastavusest rahvusvahelistele standarditele ja rahvusvahelisele õigusele.

Golubok, Sergey. Pre-convictions detention before the International Criminal Court : compliance or fragmentation? // The Law &  Practice of International Courts and Tribunals (2010) nr. 2, lk. 295-311. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pretsedendiõigusest.

Hlestov, O. N. Južnokurilskaja problema v Rossiisko-Japonskihh otnošenijahh // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2010) nr. 4, lk. 2-8. Lõuna-Kuriilide probleemist Venemaa-Jaapani suhetes.

McGoldrick, Dominic. The boundaries of justiciability // International & Comparative Law Quarterly (2010) nr. 4, lk. 981-1019. Välispoliitikaga ja rahvusvahelise avaliku õigusega seotud kohtupraktikast Suurbritannias.

Koehler, Mike. The facade of FCPA enforcement // Georgetown Journal of International Law (2010/Summer) nr. 4, lk. 907-1009. Rahvusvahelise korruptsiooni vastasest seadusest (Foreign Corrupt Practices Act).

Kuijper, Pieter Jan. Introduction to the symposium on responsibility of international organizations and of (member) states : attributed or direct responsibility or both? // International Organizations Law Review (2010) nr. 1, lk. 9-33. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende liikmesriikide vastutusest Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni vastavas eelnõus.

Marc, Buscha L. ; Pelca, Krzysztof J. The politics of judicial economy at the World Trade Organization // International Organization (2010) nr. 2, lk. 257-279. Rahvusvaheliste organisatsioonide mõjust majandusõigusele Maailma Kaubandusorganisatsiooni näitel.

Oswald, B. ; Bates, A. Privileges and immunities of United Nations Police // Journal of International Peacekeeping (2010) nr. 3-4, lk. 375-402. ÜRO rahuvalveoperatsioonides osaleva ÜRO Politsei (UNPOL) privileegidest ja immuniteetidest sihtriigi (host state) kriminaal- ja tsiviilõiguses.

Paulus, Christoph G. Ein Regelungssystem zur Schaffung eines internationalen Insolvenzrechts für Staaten // Zeitschrift für Gesetzgebung (2010) nr. 4, lk. 313-330. Riigi maksejõuetusest ja rahvusvahelise pankrotimenetluse regulatsioonist.

Simmons, B. A. ; Danner, A. Credible commitments and the International Criminal Court // International Organization (2010) nr. 2, lk. 225-256. Riikide koostööst Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC); mõistest credible commitment theory.

Türk, V. ; Eyster, E. Strengthening accountability in UNHCR // International Journal of Refugee Law (2010) nr. 2, lk. 159-172. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari institutsiooni usaldusväärsusest.

The WTO China-IPR case in perspective // The Journal of World Intellectual Property (2010) nr. 5, lk. 605-673. Hiina intellektuaalse omandi õiguse küsimustest WTO lepingute põhjal.

Inimõigused

Addo, M. K. Practice of United Nations Human Rights Treaty bodies in the reconciliation of cultural diversity with universal respect for human rights // Human Rights Quarterly (2010) nr. 3, lk. 601-664. Kultuurilise mitmekesisuse ja inimõiguste kaitse vastuoludest.

Bjorge, Eirik. The status of the ECHR in Norway : should Norwegian courts interprete the convention dynamically? // European Public Law (2010/Mar) nr. 1, lk. 45-50. Euroopa inimõiguste konventsioonist Norra kontekstis.

Counter-terrorism and human rights // European Human Rights Law Review (2010) nr. 5, lk. 470-485. Terrorismivastasest võitlusest ja inimõigustest erinevates riikides.

Karataškin, V. A. ; Lukaševa, E. A. Meždunarodno-pravovõje standartõ prav tšeloveka: universalizm, regionalizm, realii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 7, lk. 37-45. Inimõiguste rahvusvahelistest standarditest.

Kmezic, Marko. Studies of human rights in South Eastern Europe // Review of Central and East European Law (2010) nr. 4, lk. 397-414. Inimõigustest Kagu-Euroopas.

LaViolette, Nicole. "UNHCR Guidance Note on Refugee Claims Relating to Sexual Orientation and Gender Identity" : a critical commentary  // International Journal of Refugee Law (2010) nr. 2, lk. 173-208. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari  poolt vastu võetud seksuaalvähemusi käsitlevast dokumendist.

Mullally, Siobhan. Civic integration, migrant women and the veil : at the limits of rights? // The Modern Law Review (2011/Jan) nr. 1, lk. 27-56. Moslemi naiste õigusest kanda näokatteid Prantsusmaal ja mujal Euroopas.

Murphy, Cian C. Fundamental rights and security : the difficult position of the European judiciary // European Public Law (2010/May) nr. 2, lk. 289-308. Põhiõigustest ja turvalisusest terrorismivastases võitluses; andmetöötlust puudutavast turvalisusest.

Pati, Roza. Der Schutz der EMRK gegen Menschenhandel // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 3, lk. 128-131. Juriidilise paradigma muutumisest võitluses inimkaubandusega Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi Rantsev (Küpros) vs. Venemaa põhjal.

Walker, Lara. The impact of the Hague abduction convention on the rights of the family in the case-law of the European Court of Human Rights and the UN Human Rights Committee : the danger of Neulinger // Journal of Private International Law (2010/Dec) nr. 3, lk. 649-682. Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste Haagi konventsioonist (1980) lapserööviga seotud perekonnaõiguslikes küsimustes. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast.

Euroopa Liidu õigus

Besters, Michiel ; Brom, Frans W. A. 'Greedy' information technology : the digitalization of the European migration policy // European Journal of Migration and Law (2010) nr. 4, lk. 455-470. Euroopa migratsioonipoliitikast, sisserändajate õiguslikust staatusest ning infosüsteemide (Schengen, Eurodac) efektiivsusest.

Borg-Barthet, Justin. A new approach to the governing law of companies in the EU : a legislative proposal // Journal of Private International Law (2010/Dec) nr. 3, lk. 589-621. Äriühingute juhtimisega seotud ELi õigusest ja Euroopa Kohtu praktikast.

Bultmann, Peter Friedrich. Dienstleistungskonzession und Dienstleistungsvertrag – warum kompliziert, wenn es auch einfach geht? // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 2, lk. 72-76. ELi teenusekontsessioonist riigihankedirektiivis (2004/18/EÜ) ja teenuse riigihankest ning Euroopa Kohtu vastavatest seisukohtadest.

Comte, Francoise. A new agency is born in the European Union : the European Asylum Support Office // European Journal of Migration and Law (2010) nr. 4, lk. 373-405. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (European Asylum Support Office) loomisest ja vastavast seadusandlusest ELis.

Guimaraes-Purokoski, Alice. Access to the Court of Justice of the European Union from a member state’s viewpoint // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2010) nr. 5, lk. 459-469. Juurdepääsust Euroopa Kohtu lahenditele.

Gümüs, Yasin Kerem. EU blue card scheme : the right step in the right direction? // European Journal of Migration and Law (2010) nr. 4, lk. 435-453. ELi sinise kaardi süsteemist, mille eesmärk on reguleerida kõrgeltkvalifitseeritud töötajate sisserändepoliitikat.

Herresthal, Carsten. Ein europäisches Vertragsrecht als optionales Instrument // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 1, lk. 7-12. Euroopa Komisjoni Rohelisest raamatust "Euroopa lepinguõiguse loomise võimalused tarbijate ja ettevõtjate jaoks".

Hommelhoff, Peter. SPE-Mitbestimmung: Strukturen, Wertungen und rechtspolitische Kompromisslinien // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 7-40. Euroopa eraühingu kontseptsioonist ja eeldustest kaasotsustusõiguseks liikmesriikide vahel.

Kochenov, Dimitri. The puzzle of citizenship and territory in the EU : on European rights overseas // Maastricht Journal of European and Comparative Law (2010) nr. 3, lk. 230-251. ELi kodakondsuse õiguslikust staatusest ELi ülemeremaade ja -territooriumide kontekstis.

Ludwigs, Markus. Die Energierechtsgesetzgebung der EU zwischen Binnenmarkt und Klimaschutz // Zeitschrift für Gesetzgebung (2010) nr. 3, lk. 222-246. ELi energiapoliitikast siseturu ja kliimakaitse aspektist primaar- ja sekundaarõiguse kontekstis.

Molnar, Tamas. Stateless persons under international law and EU law : a comparative analysis concerning their legal status, with particular attention to the added value of the EU legal order // Acta Juridica Hungarica (2010/Dec) nr. 4, lk. 293-304. Kodakondsuseta isikute juriidilisest staatusest ja kaitsest ELis.

Mörsdorf, Oliver. Die Auswirkungen des neuen ,,Grundrechts auf Verbraucherschutz” gemäß Art. 38 GR-Ch auf das nationale Privatrecht // Juristenzeitung (2010) nr. 15-16, lk. 759-767. ELi põhiõiguste hartas sätestatud tarbijakaitse kõrge taseme põhimõtte mõjust riikide eraõigusele.

Müller, Matthias. Die Errichtung des Europäischen Patentgerichts – Herausforderung für die Autonomie des EU-Rechtssystems? // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2010) nr. 22, lk. 851-856. Euroopa Patendikohtust ELi õigussüsteemis.

Paso, Mirjami. Oikeusvertailijan eurooppaoikeudellisia sormiharjoituksia – vielä kerran Baumbast-tapaus // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 756-772. Euroopa Kohtu lahendist 413/99 isikute vaba liikumise kohta.

Reynolds, Michael ; Macrory, Sarah ; Chowdhury, Michelle. EU competition policy in the financial crisis : extraordinary measures // Fordham International Law Journal. Vol. 33 (2010) nr. 6, lk. 1670-1737. ELi konkurentsipoliitikast finantskriisi ajal.

Salminen, Janne. Vapauden, turvallisuuden ja oikeuden alueen muotoutuminen ja Lissabonin sopimus // Lakimies (2010) nr. 6, lk. 1025-1053. Vabadusest, julgeolekust ja õigusest seoses Lissaboni lepinguga.

Sanner, Alexander. Der Schutz personenbezogener Daten beim Zugang zu Dokumenten der Unionsorgane // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2010) nr. 20, lk. 774-777. Euroopa Kohtu kohtuasjast, mis puudutab juurdepääsu isikuandmeid sisaldavatele ELi institutsioonide dokumentidele.

Schmahl, Stefanie ; Köber, Michael. Durchbrechung der Rechtskraft nationaler Gerichtsentscheidungen zu Gunsten der Effektivität des Unionsrechts? // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2010) nr. 24, lk. 927-932. Liikmesriikide kohtute lahendite mõjust ELi õigusele.

Trowborst, Arie. Managing the carnivore comeback : international and EU species protection and the return of lynx, wolf and bear to Western Europe // Journal of Environmental Law (2010) nr. 3, lk. 347-372. Loomastiku kaitsest (hundid, ilvesed, karud) Lääne-Euroopas, Berni konventsioonist ja ELi looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse direktiivist 92/43/EMÜ.

Mereõigus

Eftestųl-Wilhelmsson, Ellen. The Rotterdam Rules in a European multimodal context // The Journal of International Maritime Law (2010) nr. 4, lk. 274-288. Rotterdami reeglitest Euroopa kontekstis.

Posner, Eric A. ; Sykes, Alan O. Economic foundations of the law of the sea // American Journal of International Law (2010/Oct) nr. 4, lk. 569-596. ÜRO mereõiguse konventsiooni majanduslikest alustest.

Verlaan, Philomene. London convention and London protocol // The International Journal of Marine and Coastal Law (2011/Mar) nr. 1, lk. 185-194. Merereostuse vältimise Londoni konventsioonist (1972) ja Londoni protokollist (1996).

Rahvusvaheline eraõigus

Boer, Th. M. Living apart together : the relationship between public and private international law // Netherlands International Law Review (2010) nr. 2, lk. 183-207. Rahvusvaheline eraõigus ja avalik õigus.

Doralt, Walter. Rote Karte oder grünes Licht für den Blue Button? // Archiv für die civilistische Praxis (2011/Feb) nr. 1, lk. 1-34. Diskussioonist Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kavandi (DCFR) eristaatuse üle, lepinguõiguse Rohelisest raamatust ja regulatsioonide kooskõlastamisest.

Kohler, Christian ; Seyr, Sibylle ; Puffer-Mariette, Jean-Christophe. Gemeinschaftsrecht und Privatrecht : zur Rechtsprechung des EuGH im Jahre 2009 // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 145-170. Euroopa Liidu õigust ja eraõigust puudutavast Euroopa Kohtu praktikast 2009. aastal.

Liukkunen, Ulla. Oikeuden yhdentäminen ja kansallinen diversiteetti – näkökulma eurooppalaiseen kansainväliseen yksityisoikeuteen ja oikeusvertailuun // Lakimies (2010) nr. 5, lk. 739-755. Rahvusvahelisest eraõigusest ja võrdlevast õigusest ning Euroopa ühendamise mõjust õigusele.

Martiny, Dieter. Neuanfang im europäischen internationalen Vertragsrecht mit der Rom I-Verordnung // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2010) nr. 4, lk. 747-782. Muudatustest rahvusvahelises lepinguõiguses, mis on tingitud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioonist.

Niglia, Leone. Of harmonization and fragmentation : the problem of legal transplants in the europeanization of private law // Maastricht Journal of European and Comparative Law (2010) nr. 2, lk. 116-136. Seaduste harmoniseerimisest Euroopa eraõiguses.

Rauscher, Thomas ; Pabst, Steffen. Die Rechtsprechung zum internationalen Privatrecht 2009-2010 // Neue Juristische Wochenschrift (2010) nr. 48, lk. 3487-3494. Rahvusvahelist eraõigust puudutavast kohtupraktikast aastatel 2009-2010.

Reding, Viviane. Warum Europa ein optimales europäisches Vertragsrecht benötigt // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 1, lk. 1-6. Optimaalsest lepinguõigusest Euroopas ja Euroopa lepinguõiguse Rohelisest raamatust.

Koostanud Tiia Melts


 digitaalarhiiv digar