Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

 
Avaleht | Illustratsioonid vanaraamatus | Reisijuhid | Vaate- ja tarbegraafika | Postkaardid ja linnaplaanid

ILLUSTRATSIOONID VANARAAMATUS
Vanaraamatutes kasutati linna siluetti ja sümboolikat peamiselt tiitellehe illustratsioonina ja frontispissidel. Vaimulike teoste, aga ka tarbetrükiste (kalender, õpik, seaduseraamat jm.) kaunistamine linnavaatega oli üsna levinud. Vanimad trükis avaldatud Tallinna vaated leiab reisiraamatutes.


Goeteerise vaade Tallinnale loodest. Vasegravüür. 1619.
Vanim Tallinna kujutav illustratsioon.
Teksti koostaja ja piltide joonistaja Haagi ülemkohtu kohtutäitur Anthonis Goeteeris.
Graveeris Simon Frisius, ka Vrisius (u. 1580-1629).
Hollandi saatkond kaasati rahuläbirääkimistele Venemaaga, lõpetamaks pikale veninud sõjalist konflikti Rootsi ja Venemaa vahel. Hollandlased jõudsid 1615. a. meritsi Tallinna, kust jätkasid teekonda Narva kaudu Venemaale. A. Goeteerise reisipäevik (1619, 2. tr. 1640) on rikkalikult illustreeritud kirjeldus Venemaa, eriti Novgorodi ja Staraja Russa piirkonnast, kus läbirääkimised aset leidsid.
Eesti paikadest kujutatakse lisaks Tallinnale ka Kolga mõisat, Narvat ja Narva juga, Toolse ning Rakvere linnust.
Eesti-ainelised pildid on reprodutseeritud P. Johanseni raamatus “Acht Bilder aus Estland” (1927).
Eestis Goeteerise raamatut teadaolevalt ei leidu.
Saalinäitusel eksponeeritakse Tallinna Linnamuuseumis säilitatavat gravüüri.
Goeteeris, Anthonis. Journael der legatie ghedaen inde jaren 1615 ende 1616 by …  s’Gravenhage [Haag]: Aet Meuris, 1619.
Täistekst: Kuningliku Raamatukogu (Kopenhaagen) eksemplar.

Oleariuse vaade Tallinnale loodest. Vasegravüür. 1647.
Joonistuste autor Adam Olearius (1603–1671). Figuure korrigeeris August John (1602–1678), Oleariuse endine joonistusõpetaja Leipzigis, hiljem Gottorfi vasegraveerimistöökoja juhataja. Arvukate linnavaadete, portreede, kaartide, olustikupiltide graveerijad hollandlane Frans Allen, Schleswigist pärit Otto Koch (surn. 1659) ja Husumi gravöör Christian Lorenzen Rothgiesser (surn. 1659).
Tallinna vaade põhineb tõenäoliselt 16.–17. saj. vahetusest tänini tundmata gravüüril, mida autor on kaasajastanud. Pealdises Reuel, all Tallinnale pühendatud luuletus.
Saksa päritolu geograaf, teadlane ja poliitik Olearius viibis Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga 1633–1635 Moskvas ja 1635–1639 Pärsias kauplemisega seotud läbirääkimistel. Reisitee viis korduvalt läbi Tallinna. Oleariuse koostatud reisikiri oli seni põhjalikem kirjeldus Euroopa jaoks tollal veel väga müstilise Venemaa ja veelgi kaugema ning muinasjutulisema Pärsia kohta.
Olearius, A. Offt begehrte Beschreibung Der Newen Orientalischen Rejse. Schleswig, 1647.
Täistekst: Wolfenbütteli raamatukogu eksemplar.

Meriani vaade Tallinnale loodest. Vasegravüür. 1652.
Matthäus Merian vanem (1593-1650), tuntud saksa kunstnik ja raamatukaupmees, ilmutas koos oma poegade ja populaarse kirjamehe Martin Zeilleriga mahuka raamatusarja Euroopa linnade ja huvitavamate kohtade vaadetega. Eesti linnavaateid sisaldava osa andsid välja juba M. Meriani järeltulijad.
Tallinna vaade koos Narva vaatega ilmus raamatu “Topographia Electoratus Brandenburgici et Ducatus Pomeraniae” ühes osas “Topographia Livoniae …” (Meriani pilt ilmus juba 1641. a. J. A. Werdenhageni raamatus “De rebus publicis Hanseaticis”) .
Raamatus on avaldatud Liivimaa kaart “Livonia vulgo Lyefland”.
Zeiller, Martin. M.Z. Topographia Livoniae, Das ist Beschreibung der vornehmsten Städte und Oerther in Liffland /|M. Z[eiller]; Karte u. Kupfern von Merian. [Frankfurt a. M. : Merian, 1652].
Täistekst: Eesti Kirjandusmuuseumi eksemplar.

Oleariuse vaade Tallinnale kagust. Vasegravüür. 1656.
Reisikirja 2. trüki jaoks joonistas Olearius 1651. a. uue, esitrükist erineva vaate, mis jäigi Tallinna pildiks järgnevates väljaannetes. Pealdises Revalia in Livonia ja kolm vappi - keskmine Rootsi kuningriigi vapp, parempoolne Tallinna suur vapp, vasakpoolne Södermöre Oxenstiernade vapp. Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna poeg Erik oli aastail 1646–1652 Eestimaa kuberner.
Olearius, A. Vermehrte Newe Beschreibung Der Muscowitischen und Persischen Reyse. Schleswig, 1656.
Täistekst: Wolfenbütteli raamatukogu eksemplar.

Tallinna siluett Himseli kalendri kaanel. Puulõige. 1670.
Vanim Tallinna vaatega puulõige. Tõenäoliselt kohaliku meistri töö. Kalendri koostaja Tallinna gümnaasiumi matemaatikaprofessor Gebhard Himsel.
Himsel, Gebhard. Tage-Büchlein, … M.DC.LXXI. Jahr. Reval: bey Adolph Simon, 1670.
Täistekst: Läti Akadeemilises Raamatukogus asuv ainueksemplar (defektne). Originaali eksponeeritakse saalinäitusel.

Tallinna siluett Uue Testamendi tiitellehel. Puulõige. 1715.
Esimene eestikeelne raamat, millel on kujutatud Tallinna. Tõenäoliselt kohaliku meistri töö. Asjaolu, et vaimuliku teose tiitellehel kujutati linnavaadet, oli üsna levinud. Pildil on näha vaade Tallinnale maa poolt (kagust). Pealdises Reval ja Tallinna vapp.
Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament …  Tallinn : Johan Kristow Prendeken, 1715.
Täistekst: Eesti Kirjandusmuuseumi eksemplar.
Saalinäitusel eksponeeritakse Eesti Rahvusraamatukogu eksemplari.

Tallinna siluett “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramatu” frontispissil. Vasegravüür. 1721.
Kodu- ja kirikuraamatu esimest seitset Halles trükitud väljaannet kaunistab frontispiss. Selle ülaosas on eesti talupoegadest ümbritsetud Kristus, allosas Tallinna vaade Lasnamäe poolt (idast). Kuna tegu on eestikeelse raamatuga, siis on linna saksakeelse nime (Reval) kõrval toodud ka eestikeelne (Tallinn).
Joonistuse autor Franciscus Ludwig Franc von Franckenberg (signatuur: F. L. Franc.del. R).
F. L. F. von Franckenberg sündis arvatavasti Riias. Hariduselt jurist. Saabus Tallinna 1721. a. paiku, Tallinna Gümnaasiumis matemaatika ja õiguse professor, hiljem Narvas raehärra. Abiellus Narva bürgermeistri Arpsi tütrega. Suri Narvas 1746. a.
Temalt on teada kolm Tallinna kaarti (värv. akvarell) ja joonis keisrinna Jelizaveta Petrovna vastuvõtust Narvas. Talle omistatakse ka paar dateerimata maali Narva Muuseumis.
Graveeris Johann Böcklin Halles (signatuur: Böcklin sc. Halla).
Vaselõikaja Halles ja Berliinis 18. sajandi algul.
Teada on kaks frontispissi. DIGARIS on digitaalkoopiad vaid ühest variandist.
Täistekst: Helsingi Ülikooli Raamatukogu eksemplar. 1721.
Täistekst: Kõue-Triigi mõisa erakogu eksemplar. Sama variant. 1728.
Eestis on gravüür säilinud vaid Kõue-Triigi mõisa erakogus asuval eksemplaril (2. tr., 1728).

Tallinna siluett Intelmanni aritmeetikaõpiku frontispissil. 1736. Vasegravüür.
Frontispissi ülaosas on kujutatud nelja allegoorilist naisfiguuri. Pildi allosas olev Tallinna (Reval) siluett on kooskõlas raamatu sisuga rõhutatult kuiv ja geomeetrilise skeemi laadne.
Graveeris Johann Georg Wolffgang (1664-1744) Berliinis (signatuur: gravé par Wolffgang a Berlin).
Intelmann, Johann Daniel. Arithmetischer Wegweiser, Oder nach Ehst- und Liefländischer Handlung gründlich eingerichtetes Erstes Revalsches Rechenbuch, ... . Halle im Magdeburgischen: bey Joh. Justinus Gebauern, 1736.
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogu eksemplar.

Eestimaa hertsogkonna vapp maarevisjoni andmestikku esitava raamatu graveertiitellehel. 1766.
Kolm lõvi said Tallinna sümboliks juba 16. sajandil. Tallinna suure vapi elemendid kandusid 17. sajandi alguses Tallinnalt üle ka Eestimaa hertsogkonnale. Riikliku haldusüksuse sümbolina kasutati kuningakrooni. Esimene rokokoostiilis kujundatud tiiteleht Tallinnas.
Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Revall: Verlegts Johann Jacob Illig Buchh. Leipzig, gedruckt bey Bernhard Christoph Breitkopf und Sohn, 1766.
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogu eksemplar.

Puulõikes Tallinna siluett “Katekismusse Öppetusse Selletuse” tiitellehel.
Tallinna vaade merelt.
Populaarne katekismuse väljaanne. Kahe sajandi jooksul (1718-1866) ilmus arvukaid kordustrükke, millest paljud pole säilinud. Kõigil sama tiitelpilt, 19. sajandi väljaannetes pisut muutunud (võetud kasutusele uus plaat).
DIGARIS leiduvad viie trüki digitaalkoopiad (1757, 1773, 1800, uue plaadiga 1820 ja 1827).
Täistekst: Vene Teaduste Akadeemia Raamatukogus asuv ainueksemplar. 1757.
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogus asuv ainueksemplar. 1773.
Täistekst: Eesti Kirjandusmuuseumis asuv ainueksemplar. 1800. (J. H. Rosenplänteri parandustega).
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogu eksemplar. 1820. Uus tiitelillustratsiooni variant.
Täistekst: Eesti Kirjandusmuuseumi eksemplar. 1827.

Tallinna suur vapp Tallinna rae määruse päisvinjetil. Puulõige. 1775.
Ainuke teadaolev sellise vinjetiga trükis. Päisvinjetil olevat vappi raamivad tõde ja õigust kujutavad allegoorilised naisfiguurid. Tallinna suurel vapil kolm kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi (leopardi). Nende kohal ristatud kätega krooni kandev naisekuju.
Eines Wohl-Edlen und Hochweisen Raths der Kayserlichen Stadt Reval von neuen übersehene und erneuerte Ordnungen nebst der Taxa,… Reval: Gedruckt mit Lindforsschen Schriften, [1775].
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogus asuv ainueksemplar.

Oleviste kiriku varemed. Lito. 1820.
Pilt tulekahjus kannatada saanud Oleviste kirikust on üks esimesi litotehnikas tehtud Tallinna vaadetest. Ilmus Tallinna toomkooli õpetaja H. W. J. Rickersi raamatus „Etwas über die St. Olai-Kirche in Reval ...” („Mõnda Oleviste kirikust Tallinnas, mille välk ööl vastu 16. juunit 1820 purustas”), müüdi ka üksiklehena.
Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternbergi seepiajoonistuse järgi litografeeris Carl Sigismund Walther (signatuur: Lithographie. C. Walther. d. Reval).
Dresdenis sündinud ja seal kunstihariduse omandanud Tallinna toomkooli joonistusõpetaja C. S. Walther rajas 1818. a. esimese kivitrükikoja Tallinnas.
Rickers H. W. J. Etwas über die St. Olai-Kirche in Reval ...  Reval, 1820.
Täistekst: Eesti Rahvusraamatukogu eksemplar.

Elizabeth Eastlake. Tallinna-ainelised illustratsioonid. 1842.
1839. aasta talvel tuli Elizabeth Rigby (1809–1893), pärastine leedi Eastlake pikemale külaskäigule Eestisse õdede juurde, kes olid siin abiellunud Rosenitega.
Osa aega elas ta Tallinnas, osa maal mõisates. Käis pikematel ringsõitudel Lääne-Eestis Koluveres, Haapsalus, Riisiperes, Padisel ja Paldiskis. Tallinnast reisis ta ka Helsingisse. Kronoloogiliselt järjestatud ja nummerdatud kirjad ilmusid kahes köites.
Teist trükki väärtustavad autori 18 illustratsiooni, millest 15 kujutavad Eesti motiive - Tallinna torne (Pikk Hermann, Paks Margareeta) ja kaupmehe elamu trepikoda Diele, mõisate häärbereid (Valtu, Koluvere, Riisipere, Keila-Joa) ja majapidamishooneid (lambalaut), lisaks Paldiski tuletorn, Keila-Joa pargis asunud varemed, kõrtsihoone, ketrav eesti neiu, noor eesti talupoeg ja rahvariides piiga.
Eastlake, E. Letters from the Shores of the Baltic. London, 1842. 2. vol. 2. tr.

Jaani kirik. August Daugelli puugravüür. 1867.
Pildil on kirik 1866. a. seisuga. Sõnumis kirjeldatakse Jaani kiriku ehitamise lugu. Kirik pühitseti 1867. a. lõpus.
A. Daugell õppis Tartus F. L. von Maydelli puulõiketöökojas ja Peterburi kunstiakadeemias. Töötas peamiselt Peterburis, kus avas puulõike-töökoja. Tegi puulõikeid eestikeelsetele kalendritele ja ajalehtedele.
Eesti Postimees, 1867, nr. 7.

Kaarli kirik. August Daugelli puugravüür. 1867.
1867. a. ei olnud kirik veel valmis. Pildil kujutatakse teda sellisena, nagu peaks valmiskujul olema. Esimene jumalateenistus peeti 1870. a., tornid valmisid alles 1882. a
Eesti Postimees, 1867, nr. 8.

Tallinna vaade. Eduard Magnus Jakobsoni puugravüür. 1875.
E. M. Jakobsoni puugravüür oma venna koostatud kooliõpikus on tehtud Stavenhageni järgi.
Esimene kutseline eestlasest ksülograaf E. M. Jakobson sai väljaõppe August Daugelli juures Peterburis. Tegi puulõikeid ajalehtedele ja ajakirjadele ning oma venna ja enda kirjandusloomingule.
Jakobson C. R. Kooli lugemisse raamat. 2. jagu. Tartu, 1875.

Illustratsioon venekeelses luuletuses.
На память о Ревеле. Ревель : Изд. "Ревельских известий", 1895.

Avaleht | Illustratsioonid vanaraamatus | Reisijuhid | Vaate- ja tarbegraafika | Postkaardid ja linnaplaanid
Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaal, Tallinn, Tõnismägi 2
avatud E-R 11-18 L 12-17

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia