Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Kirjandusseminar „Au ja häbi eesti kirjanduses”


Lucas Cranach the Elder (1472-1553),
Adam and Eve, 1526,
The Samuel Courtauld Trust,
The Courtauld Gallery, London

REEDEL, 30. OKTOOBRIL kell 15.00
5. korrusel Milleri salongis

 

Au ja häbi on mõisted, mis esinevad nii kirjanduses kui ka argielus, olles seotud stereotüüpsete uskumuste ja hoiakutega. Kas nad on olnud läbi ajastute ühesugused või siiski muutunud? Kuidas on need tundmused mõjutanud kirjandustegelaste käekäiku? Millised olid ühiskonna väärtussüsteemid 20. sajandi alguses ja millised on need nüüd? Kirjandusseminaril käsitletakse au ja häbi nii tänapäeva kui ka 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud kirjanike loomingus, mis annab võimaluse võrrelda, kas ja kuidas need mõisted eesti kirjanduses ja seega ühiskonnas on läbi aja muutunud.

Seminari juhib JOONAS HELLERMA, teleajakirjanik, tele- ja filmikriitik

KAVA | Registreerimine on lõppenud

15.00-15.05 Raamatute tutvustus
KRÕÕT LIIVAK, raamatukoguhoidja

15.05-15.35 Au ja häbi semiootilistest aspektidest
Näited vene kultuurist ja klassikalisest kirjandusest.
MIHHAIL LOTMAN, kirjandusteadlane, semiootik, TÜ professor

15.35-16.00 Häbi ja au Tammsaare ning Vilde vaatepunktist
ELLE-MARI TALIVEE, kirjandusteadlane
Lühike sissevaade au ja häbi temaatikasse 20. sajandi alguses, pikem peatus Tammsaare ja Vilde teostel.

16.00-16.25 Polaaruurijate jaht mälestustele: häbi ja häbitus Ene Mihkelsoni „Katkuhauas”
AIJA SAKOVA-MERIVEE, kirjandusteadlane
Suure osa Ene Mihkelsoni viimasest romaanist “Katkuhaud” (2007) moodustavad kohtumised ja vestlused mina-jutustaja ja tema vananeva tädi Kaata vahel. Neid vestlusi on mõned lugejad tajunud häbitutena, teised jälle keerukate inimsuhete ausa peegeldusena.
Kindlalt võib väita, et tegemist on kaevumisega minevikku ja mälestustesse, püüdlusega jõuda jälile olnule. Üht tõde selles raamatus ilmselt ei otsitagi, sest nii palju kui on kogejaid, on ka sündmustest mälestusi.
Kaevudes võrdleb jutustaja iseend ja tädi polaaruurijatega, kes ajavad ehtsate, mitte vahendatud sündmuste jälgi. Samuti nimetab ta kohtumisi tädiga jahiks mälestustele, kuid alati pole selge, kes või mis ning keda või mida jahib ja kas saakloomaks on mälestused või hoopis mäletajad ise.

16.25-16.50 Mehe au, naise häbi? Moraalisõnavarast eesti kirjanduses
TIINA-ANN KIRSS, kirjandusteadlane ja õppejõud
Topeltmoraali mõiste, mille üle lääne kultuuris küll harva diskuteeritakse, on jälje jätnud ka eesti kirjandusse. Sellest tuleneb teatud ambivalentsus naise seisundi ja käitumise vahel, kuid topeltmoraal sisaldab ka ettekirjutusi ja ootusi mehe kehale, töövõimele, valulävele jm. Saab arutleda eestikeelse moraalisõnavara üle, milles on huvitavaid võimalusi, aga ka lünki. Lähtudes Eduard Vilde jutustustest ja romaanidest, jõuab ettekanne mõne uusima eesti kirjandusteoseni.

16.50-17.15 Mis vahe on luulel ja naisluulel?
SVETA GRIGORJEVA, luuletaja ja koreograaf
Tahtes kuidagi halvustada või lihtsalt kategoriseerida, kukub ikka mõne kriitiku või kirjandusuurija suust sõna naisluule. Aga mis see on? Midagi vähemat või rohkemat kui luule? Midagi bioloogilisemat-ühiskondlikumat? Lihtsalt võimusuhet väljendav sõna? Mis on tänases Eestis naisluule, kui seda üldse on? Miks nais-liide assotsieerub alati millegi ülendamise või alandamisega, kuid mitte kunagi sooliselt võrdväärse suhtumisega?

17.30-18.30 samal teemal luulekava „Iga lause pannakse siin proovile”
Luuletajad JAN KAUS, INDREK KOFF, VERONIKA KIVISILLA ja KAI AARELEID
(koostöös Eesti Kirjanike Liiduga)

Korraldab: Eesti Rahvusraamatukogu
Lisainfo kommunikatsiooni- ja turundusosakond, tel. 630 7271/524;
e-post: info at nlib dot ee
Olete oodatud!

Toetab:


 digitaalarhiiv digar