Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

TUNNE KELAM, s 10.07.1936

Tunne Kelam : Rahvusraamatukogus, Riigikogus Avalehele

Tunne Kelam ja Peeter Langovits Europeana 1989 kogumispäeval 30. augustil 2013.a. Teet Malsroosi foto

Põgus kohtumine Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelamiga leidis aset Eesti Rahvusraamatukogus Europeana 1989 kogumispäeval, mil toimus vestlusring Balti ketist. Vestlesime Tunne Kelamiga raamatukogust ja tema tegevusest dissidendina.

Üle kolmekümne aasta hiljem Tunne Kelam enam täpselt ei mäletagi, kuidas raamatukokku tööle sattus. Kelamil olid sidemed Kadrioru kunstimuuseumiga, kus ta pidas mitteametlikke loenguid. Arvatavasti muuseumi kaudu oli mingi side raamatukogu kunstikirjanduse osakonna juhataja Evi Kukega. 1975. aasta lõpus koondati Tunne Kelam Eesti Nõukogude Entsüklopeedia toimetusest ja tänu Evi Kukele sai ta kunstikirjanduse osakonda tööle. Tunne Kelam oli pärast üldajaloo lõpetamist võtnud mittestatsionaarseid loenguid professor Vaga juures ja seepärast tundus kunstikirjanduse osakond hea võimalusena. Tunne Kelami ülesanne oli korrastada ajalooline eksliibriste kogu, mis küll mitteametlike tegevuste täitmise koorma all jäi saavutamata.

Hästi on Tunne Kelamil meeles, kuidas Ivi Eenmaa, kes oli tollal teadusdirektor, kutsus ta ükskord oma kabinetti. Kabinetis ootas teda National Geographicu number, kus oli Priit Vesilinnu reportaaž Eestist. See oli muidugi salastatud, ei olnud avalikuks lugemiseks, ja Ivi Eenmaa jättis ta oma kabinetti seda lugema.

Tunne Kelami tegevus dissidendina jätkus ka raamatukogus töötamise aastatel. 1975. aastal arreteeriti viis Tunne Kelami kaaslast, kuid tal endal õnnestus kinniminemist vältida seetõttu, et KGB ei leidnud tema kohta piisavalt tõendusmaterjali. Selles olukorras oli valik – kas oma tegevusest loobuda või tegutseda edasi oma kaaslaste nimel. Tunne Kelami põhitegevuseks kujunes oma vangilaagrisse saadetud kaaslaste kohta informatsiooni edastamine, sest see oli ainus viis nende aitamiseks. Kelam edastas oma kontaktide kaudu informatsiooni Soome, kust see saadeti edasi Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Samal ajal oli ta pideva KGB jälgimise all – kunstikirjanduse osakonna akende all võis väga tihti näha kahtlaseid autosid. Seega oli põhihuvi mitte anda infot oma kontaktide kohta.

Sel ajal koostas Tunne Kelam mitmeid kirjutisi, millest üks oli läkitus II Ülemaailmsetest Eesti Päevadest osavõtjatele kodueestlaste poolt 1976. aastal. Läkituse põhiteema oli pagulaseestlaste ja kodueestlaste koostöö korraldamine. Niisuguseid saadetisi läks teele üsna mitu – nii infot selle kohta, mis Eestis toimub kui ka teavet looduskeskkonna reostamise ja olukorra kohta vangilaagrites. Mõne aasta möödudes tundis Kelam, et tema asupaik Toompeal on liiga hästi jälgitav ja midagi tuli ette võtta.

Tookord oli üsna moodne, et haritlased läksid katlakütjateks ja teistesse sellistesse ametitesse, mis andsid palju vaba aega. Kuna Tunne Kelami üks tuttav ülikooli lõpetanud noormees töötas Ranna sohvoosis öövalvurina, siis tema pakkus sinna töökohta. Kelam mõtles ja otsustas, et miks mitte ning veetis järgmised aastad Ranna sohvoosis öötöölisena, mis tähendas töötamist öövalvurina ja lindlate hooldamist. Seega andis töö kanalas rohkem vaba aega, iseseisvust ja üksiolekut.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis oli Tunne Kelam rahvusraamatukoguga seotud viimase nõukogu kaudu. Ivi Eenmaa, kes oli raamatukogu asjade ajamisel väga järjekindel, käis tihti Riigikogu esimehe Ülo Nugise juures. Et Tunne Kelam oli Riigikogu aseesimees, kohtus ka tema Ivi Eenmaaga, kes kutsus Kelami rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks. Tunne Kelami arvates paistab rahvusraamatukogu praegu hästi silma eelkõige oma asukoha, aga ka suveräänse positsiooni tõttu. Samuti on raamatukogu lisafunktsioonid oma positsiooni kindlustanud. Tunne Kelam tõstab esile koostöö Pille Lille Muusikute Toetusfondiga, mille Noorte Meistrite Akadeemia kontserdid toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu hoones.

Euroopa Parlamendi raamatukogu infoteenustest kasutab Tunne Kelam peamiselt uudiskirjanduse nimestikke, sest tööks vajalikku taustainfot saab ta eelkõige parlamendikomisjonidest ja välisministeeriumi koostatud ülevaatest „Eesti välismeedias”. Arusaadavalt on tänapäeval infovahetuse mõttes tähtis roll ka mitmesugustel võrgustikel.

Vaatamata nüüdisaegsete infokeskkondade pealetungile, on Tunne Kelami jaoks lugemine seotud siiski trükisõnaga – näiteks ei kujuta ta ette lastele õhtujutu lugemist elektroonikaseadme vahendusel. Ajaloolasena teab Kelam hästi, et trendid ei ole absoluutsed, mistõttu on ta trükitud raamatu tuleviku suhtes optimistlik.

Tunne Kelamiga vestles Margit Brückel (2013. a.)

TUNNE KELAMI TEENISTUSKÄIK RAAMATUKOGUS

01.08.1980 – 08.01.1981 – kunsti- ja kartograafia osakond, vanemtoimetaja
01.11.1979 – teenindusosakond, vanemtoimetaja kt
01.02.1979 – kunsti- ja kartograafia osakond, peabibliograaf
07.01.1977 – hoiuosakond, peabibliograaf
01.07.1976 – hoiuosakond, vanemraamatukoguhoidja
02.03.1976 – muusikaosakond, vanemraamatukoguhoidja

TUNNE KELAMI TEGEVUS RIIGIKOGUS

X Riigikogu

Isamaaliidu fraktsioon

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige

Keskkonnakomisjoni liige

Euroopa asjade komisjoni liige

Riigikogu delegatsiooni Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarses Komitees liige

RK liikme volitused lõppenud seoses Euroopa Parlamendi liikmeks valimisega 01.07.2004

IX Riigikogu

Isamaaliidu fraktsioon

Riigikogu 1. aseesimees kuni 28.02.2002

Riigikogu 2. aseesimees alates 28.02.2002

Euroopa asjade komisjoni esimees

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige

Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee Eesti Delegatsiooni esimees

Eesti saarte toetusgrupp

Skautlik Ühendus

VIII Riigikogu

Isamaaliidu fraktsioon, aseesimees kuni 01.04.1996

Riigikogu 2. aseesimees 1996–1999

Väliskomisjoni liige

Euroopa asjade komisjoni esimees

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige

Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee Eesti Delegatsiooni esimees

Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees

VII Riigikogu

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei fraktsioon

Riigikogu aseesimees 1992–1995

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president

Puruvanakesed (ühendus koosnes Riigikogu eakamatest saadikutest, kel vanust üle Riigikogu keskmise)


RRi näitused digitaalarhiiv digar