Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Summaria Iuridica : 2011-3

SISUKORD

SAKSA PARLAMENDI OSALUSEST EUROOPA LIIDU ÕIGUSLOOMES
Kristin Rohleder
Die Beteiligung des Deutschen Bundestages an der europäischen Rechtsetzung in Theorie und Praxis

VARASTATUD SÕIDUKI TASU EEST TAGASTAMINE JA VENE KRIMINAALKOODEKS
А. С. Климов
Проблемы привлечения к уголовной ответственности за возврат похищенного транспортного средства за „вознаграждение”

TÖÖAEG, TÖÖ JA ERAELU TASAKAAL NING TÖÖTAJATE EBAVÕRDSUS
Paul Blyton
Working time, work-life balance, and the persistence of inequality

HAIGUSPUHKUSEST JA -HÜVITISE MAKSMISE MUDELITEST
Anke Schliwen ; Alison Earle ; Jeff Hayes ; S. Jody Heymann
The administration and financing of paid sick leave

PÕLISRAHVASTE ÕIGUSED JA ILO KONVENTSIOON NR. 169
Jari Uimonen
Alkuperäiskansojen oikeudet: pohjaton kaivo vai askel eteenpäin?

LASTE ÕIGUSEST TERVISEINFOLE JA ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONIST
Mary Donnelly ; Ursula Kilkelly
Child-friendly healthcare : delivering on the right to be heard

VALIK UUSI ARTIKLEID INGLISE, SAKSA, SOOME JA VENE KEELES

 

SAKSA PARLAMENDI OSALUSEST EUROOPA LIIDU ÕIGUSLOOMES
Kristin Rohleder
Die Beteiligung des Deutschen Bundestages an der europäischen Rechtsetzung in Theorie und Praxis
Zeitschrift für Gesetzgebung (2011) Nr. 2, S. 105-122.

Lissaboni leping suurendas liikmesriikide parlamentide võimalusi Euroopa Liidu (EL) töös ja otsuste tegemisel osaleda. Saksa parlament (Deutscher Bundestag) on sellest tulenevalt teinud korrektiive õigusaktides ja võtnud 2010. aastal vastu mitmeid ELi asjades osalemist reguleerivaid seadusi. Mõningane praktika võimaldab juba uurida, kuidas sätestatu on igapäevatöös rakendunud ja missugused õiguslikud probleemid esile kerkinud. Artikkel annab ülevaate ELi asjadega seotud õigusraamistikust Saksamaal ja analüüsib osalusõiguse teadvustamist Saksa parlamendis.

Saksa põhiseaduskohtu nn Lissaboni lahend, osalusseaduste vastuvõtmine ja Lissaboni lepingu jõustumine viisid vastavate säteteni parlamendi töökorra seaduses (Geschäftsordnung des Bundestages) 2010. aasta juulis. Eelkõige reguleeriti subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus oleva ELi seadusandliku akti eelnõu menetlemise korda. Parlamendi töökorra seaduse muutmine sai autorile ajendiks parlamendi osalusõiguse juriidilise aspekti uurimisel.

Alustades Maastrichti lepingu ratifitseerimisega 1992. aastal kaasnenud põhiseaduse artikli 23 uuest sõnastusest, mis sätestas Saksa parlamendi osalusõigused ELi asjades, peatub autor üksikasjalikult osalusseadustel ja nende ajakohastamisel ning parlamendi töökorra seadusel. Osalusseaduste all vaatleb autor eelkõige seadust valitsuse ja parlamendi koostööst ELi asjades (EUZBBG – Gesetz über die Zusammenarbeit zwischen Bundesregierung und Deutschem Bundestag in Angelegenheiten der Europäischen Union), mis esialgu anti 1993. aastal välja põhiseaduse artikli 23 rakendusseadusena ning peatub ka integratsioonivastutuse seadusel (IntVG – Integrationsverantwortungsgesetz) ja teistel asjakohastel koostööseadustel. Analüüsides parlamendi töökorra seaduse muudatusi, on autori huvi pälvinud eriti § 93 koos põhiseaduse (GG – Grundgesetz) artiklites 23, 45, 77 ja 79 sätestatuga.

Teine ja väga oluline osa artiklis on parlamendi osalusõiguse teadvustamine ja rakendamine praktikas uuele regulatsioonile toetudes. Euroopa teemasid käsitletakse parlamendis enamasti komisjonides ja kõik komisjonid on oma pädevuse piirides ka pädevad nõustama ELi asjades. Keskne roll on siiski ELi asjade komisjonil, kes otsustab, millised ELi dokumendid komisjonidele edastatakse. Parlamendi abipersonali ca 2600-st töötajast tegeleb valdkonnaga umbes 450 kõrgema teenistusastme ametnikku, neist vähem kui viiendik tegeleb ainult Euroopa teemadega. 2007. aastast on parlamendil oma n-ö kontaktbüroo Brüsselis, kus töötavad kolm referenti parlamendi abipersonali hulgast ja parlamendis esindatud fraktsioonide ametnikud. Büroo ülesandeks on eelinfo kogumine ja parlamendi võimalikult varajane teavitamine, et tagada parlamendile valitsuse kõrval õigeaegne osalus ja kontroll ELi seadusloomes.

Parlamendi olulisim võimalus ELi seadusloomes osalemiseks on seisukoha esitamine valitsusele. Autor analüüsib valitsuse ja parlamendi koostööd. Ta toob näiteid parlamendi eelmise (16.) koosseisu nelja tööaasta andmetest ning peatub pikemalt 2010. aasta nendel juhtumitel, mil parlamendil õnnestus oma õigusi esmakordselt ühes või teises vormis praktikas rakendada, nt subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi puhul (KOM/2010/369).

Kuna liikmesriikide parlamentidel on õigus oma arvamust ELi seadusloome kohta avaldada ka otse Euroopa Komisjonile, annab autor põgusa ülevaate ka teiste riikide parlamentide aktiivsusest seisukohtade avaldamisel. Eriti tegus on olnud Portugali Assembleia de Republica 47 seisukohaga,  Saksa parlament esitas nt 2009. aastal 3 seisukohta (2008. aastal 2).

Parlamendi osalusõiguse rakendamise praktika on esile toonud mõned juriidilised probleemid, millele autor näidetele tuginedes tähelepanu juhib, nt üksmeelsuse nõue valitsuse ja parlamendi koostöö seaduse §§-des 9 ja 10. Teine, parlamendi õigeaegse ehk varaseima võimaliku teavitamise probleem kerkis esile Euroopa n-ö päästepaketiga seotud otsuste tegemisel. Nt Euroopa finantsstabiilsuse tagamise mehhanismi teema, kus vastava määruse vastuvõtmine parlamendis pidi toimuma erakordselt lühikese aja jooksul. Kehtiv õigusregulatsioon ei võimalda kiirustamisvajadusest tuleneva erandi tegemist, seetõttu ei olnud parlamendil võimalik õigeaegselt, kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega finantsstabiilsusmääruse suhtes seisukohta võtta.

Autori eesmärgiks oli anda esmane hinnang, mis vormis ja kui sageli on parlament oma osalusõigust ELi seadusloomes teadvustanud. Põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara, sest mõned sätted alles läbivad katseperioodi ja mõned normid pole veel rakendunud. Kuigi praktikast ilmneb, et Euroopa teemad on parlamendis rohkem päevakorral ja vastavad arutelud komisjonides sagenenud, pole ametlike seisukohtade arv Euroopa asjades muutunud ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Refereerinud Tiia Melts

VARASTATUD SÕIDUKI TASU EEST TAGASTAMINE JA VENE KRIMINAALKOODEKS
А. С. Климов
Проблемы привлечения к уголовной ответственности за возврат похищенного транспортного средства за „вознаграждение”
Закон и право (2011) № 4, с. 68-69.

Venemaal läbi viidud uuringute kohaselt sooritatakse peaaegu 30% sõidukivargustest eesmärgiga saada tasu sõiduki seaduslikule omanikule tagastamise eest. Artiklis analüüsitakse sellise tegevuse kvalifitseerimist Vene kriminaalkoodeksi ja kohtupraktika põhjal ning esitatakse teadlaste seisukohti ja ettepanekuid vastava regulatsiooni muutmiseks.

Sõidukivarguste praktikas on levinud peamiselt kaks varianti:
1) kannatanu elukohta saabuvad tundmatud isikud, kes informeerivad omanikku võimalusest saada sõiduk tagasi teatud tasu eest või paluvad kurjategijad kannatanul mingil viisil (nt telefonikõne, kirjaliku teate, tuttavate kaudu jms) pakkuda massiteabevahendite kaudu tasu info eest varastatud sõiduki leidmiseks ja pöörduvad seejärel vastava ettepanekuga otse kannatanu poole;
2) kannatanu tegeleb ise intensiivselt sõiduki otsimisega, jõuab erinevaid meetodeid kasutades varasteni ja pakub tasu sõiduki tagastamise eest.

Autor vaatleb Vene kriminaalkoodeksi sätteid, mille alusel kaasneb kriminaalvastutus sellise teguviisi eest ning peatub pikemalt §-del 159, 163 ja 166. Kohtupraktikale tuginedes toob autor välja nende kuritegude kvalifitseerimise probleemi: kas tegemist on väljapressimise või kelmusega. Arvamusi on erinevaid nii kohtunike kui ka õigusteadlaste hulgas. Kuigi see küsimus on põhjustanud laialdast arutelu, ei ole senini ühisele seisukohale jõutud.

Kujunenud olukord osutab lünkadele Vene kriminaalkoodeksis ja näitab vajadust täiendada olemasolevat õigusregulatsiooni.

Refereerinud Anneli Allikas

TÖÖAEG, TÖÖ JA ERAELU TASAKAAL NING TÖÖTAJATE EBAVÕRDSUS
Paul Blyton
Working time, work-life balance, and the persistence of inequality
The International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations (2011) no. 2, p. 129-138.

Strateegia „Euroopa Liit 2020“ üks põhieesmärkidest on tööhõive määra suurendamine 75%-ni, sh rohkema arvu naiste ja eakate kaasamine tööhõivesse. Artiklis käsitletakse tööaja reguleerimist viimasel kahel aastakümnel ning töö ja eraelu tasakaalustamist, millel on tähtis roll tööhõive määra suurenemises.

Alates 1990-ndatest aastatest on märgata, et nii Euroopas kui ka mujal maailmas on suurenenud tööaja õigusliku reguleerimise osatähtsus. Euroopa Liidus muutus oluliseks lapsehoolduspuhkuse ja osalise tööaja reguleerimine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (Working Time Directive) kohustab liikmesriike seadma piiranguid tööpäeva ja töönädala pikkusele ning tasulisele põhipuhkusele. Oluliseks võib pidada tööandjate seadusjärgset kohustust arvestada töötajate nõudmistega tööaja korraldamisel seoses väikeste või puudega laste või teiste ülalpeetavate eest hoolitsemisega. Riiklikul tasandil on märkimisväärne Prantsusmaal kehtestatud 35-tunnine töönädal ning lapsehoolduspuhkuse regulatsioonid Põhjamaades.

Märgata on ametiühingute mõjuvõimu nõrgenemist, millega on kaasnenud ettevõtete juhtkondade positsiooni tugevnemine. Paljusid tööajaga seotud küsimusi on hakatud lahendama kohalikul tasandil, detsentraliseerimine on ilmne näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias. Töötundidega ja puhkustega seotud kollektiivsete regulatsioonide detsentraliseerimine on tugevdanud juhtkonna soovi reguleerida tööajaga seonduvat ühepoolselt ning liikuda eemale standardsetest tööajamudelitest. Tööandjad tagavad kontrolli tööaja kasutuse üle täpsete nõuetega töölepingutes ja ametijuhendites. Juhtkond kujundab otsustavalt töökultuuri organisatsioonis, kasutades oma mõjuvõimu ja avaldades vajadusel töötajatele survet.

Analüüsides muutusi tööaja regulatsioonides, ilmneb, et need on kasulikumad organisatsiooni hierarhias kõrgemal positsioonil olevatele inimestele, kellel on õigus otsustada oma tööaja üle ja võimalus osaliselt kodus töötada. Madalama astme töötajatele sellised soodustused ei kehti. Sellest tulenevalt on madalamal astmel töötajatel väiksem ligipääs paindlikule tööajakorraldusele ning piiratud võimalused oma töö ja eraelu tasakaalustada. Kuna nende palk on üldjuhul väiksem, siis ei ole neil ka nii palju võimalusi tarbida lapsehoiu-, puhastus-, aedniku- jm teenuseid.

Autor juhib tähelepanu tööaja mudeli muutumisele, seda mitte ainult regulatiivselt, vaid ka olemuselt. Iseloomulikeks joonteks on muutuvate ja ettearvamatute töötundide hulga suurenemine, lahtiolekuaegade pikendamine, tootva töö nihkumine õhtusesse aega või nädalavahetustele, millega kaasnevad töötaja jaoks probleemid isikliku elu korraldamisel nagu nt lastehoid, ülalpeetavate hooldus, söögiaegade planeerimine, stabiilse sissetulekuga arvestamine.

Erinevad uuringud näitavad, et kõrgema sissetulekuga ja paremal tööalasel positsioonil olevatel töötajatel on suurem teadlikkus oma seaduslikest õigustest paindlikule tööajale.

Autor täheldab, et juurdepääs paindlikule tööajakorraldusele ning töö ja eraelu  tasakaalustamisele on organisatsioonides ebavõrdne. Ees seisab ülesanne suurendada võrdsust töösuhetes, et aidata kaasa laiaulatuslikumale töö ja eraelu tasakaalustamisele. See võimaldaks kaasata rohkem inimesi tööturule ning suurendada tööhõivemäära Euroopa Liidus.

Refereerinud Mari Teede

HAIGUSPUHKUSEST JA -HÜVITISE MAKSMISE MUDELITEST
Anke Schliwen ; Alison Earle ; Jeff Hayes ; S. Jody Heymann
The administration and financing of paid sick leave
International Labour Review (2011) no. 1-2, p. 43-62.

Autorid käsitlevad haigushüvitiste maksmise süsteeme, analüüsivad suhet rahastamismehhanismide ja poliitikate vahel ning uurivad riigi majandusliku olukorra mõju neile. Viidates arvukatele varasematele uurimustele, hinnatakse haigushüvitise maksmise ning haigus- ja hoolduspuhkuse võimaldamise olulisust nii haigete laste põetamisel kui kõrvalist abi vajavate eakate lähedaste hooldamisel. Ühiskondlikul tasandil aitab tasustatud haiguspuhkus vähendada majanduslikku ebavõrdsust meeste ja naiste vahel.

Mõistes haigushüvitise maksmise olulisust, tagavad selle töötavale täiskasvanule 2006. aasta andmetel 158 riiki maailmas. 18 riiki, kus ei ole mingeid legitiimseid vahendeid haiguspuhkusel viibimiseks, on enamasti majanduslikult vaesed riigid, välja arvatud kaks erandit, Ameerika Ühendriigid ja Korea Vabariik. On riike, kus otsitakse võimalusi haiguspuhkuse regulatsiooni loomiseks ning riike, kus kaalutakse olemasoleva süsteemi ülevaatamist, nt Rootsis. Sealsed hiljutised arutelud haigushüvitiste vähendamise teemal peegeldavad laiemalt debatte kogu Euroopas selle üle, kui suuremeelsed peaksid olema tööseadused. Ülemaailmse majanduslanguse tõttu suureneb arenevate majanduste konkurents  ja surve tervisekindlustussüsteemidele. Uurimustest ilmneb, et eriti heldete haigustoetuste korral on oht nende kuritarvitamiseks; ka muutub üha keerulisemaks töö leidmine peale haigust või vigastust.

Eesmärgiga uurida erinevaid tasustatud haiguspuhkuse mudeleid, on autorid loonud globaalse andmekogu, mis sisaldab detailset informatsiooni riiklike haiguspuhkuste poliitikate, puhkuse kestvuse, hüvitise taseme ning rahastamismehhanismide kohta. The Work, Family and Equity Index on andmebaas, mis on koostatud McGilli ja Harvardi ülikoolides osana projektist Global Working Families (vt ka http://www.hsph.harvard.edu/globalworkingfamilies/PPIndex.htm). Andmebaas võimaldab rahvusvaheliselt võrrelda töötavate perekondade vajadusi ja nende rahuldamist. Autorid tutvustavad andmekogu koostamise meetodeid, andmete allikaid, haiguspuhkuse võimaldamise mudeleid, analüüse ja toovad välja neli peamist mehhanismi haiguspuhkuste reguleerimisel.

Sotsiaalkindlustussüsteem, mis on haiguspuhkuse enim levinud mudel, tagab töötajale sissetuleku teatud määra erakorraliste asjaolude puhul (tõsisem haigestumine või vigastus), mis takistab inimese tavapärast aktiivsust, sh tööd.

Teine mehhanism põhineb tööandja vastutusel ning rahastamisel. Riigi seadusandlus sätestab tööandja kohustuse võimaldada oma töötajatele haiguspuhkust kindlaksmääratud perioodi jooksul ning tagada palga asendusmäär teatud suuruses. Kui tööandja kannab haigushüvitise kulusid, on tal suurem stiimul vähendada haigustest tingitud puudumisi, parandades töötingimusi, soodustades töötajate seas tervislike eluviiside harrastamist hüvitiste vähendamisega, kui need ei ole kohustuslikuks tehtud.

Riigid on ülalnimetatud lähenemisviise kombineerinud ja loonud kahetasemelise mudeli: lühiajalise haiguspuhkuse hüvitab tööandja ning pikaajalise eest maksab sotsiaalkindlustussüsteem peale teatud perioodi möödumist. Kombinatsioon tööandja vastutusest ja sotsiaalkindlustusest on kõige sagedasem mudel Euroopa riikides.

Neljas meede on sotsiaalabi, mis püüab toetada konkreetset (enamasti madala sissetulekuga) elanikkonna rühma olukorras, kus nende finantsiline iseseisvus on vähenenud või muutunud ebapiisavaks haiguse või vigastuse (kuigi mitte ainult nende) tõttu. Neid toetusi rahastatakse riigi eriotstarbelistest vahenditest või üldistest maksutuludest. Seda mudelit kasutatakse kõige vähem, puhtal kujul vaid Austraalias ning Taanis. Islandil ja Uus-Meremaal kombineeritakse sotsiaalabi tööandja vastutusega.

Uuringust ilmnes, et kuigi tööandja vastutusega süsteemi puhul on hüvitiste maksmise aeg kõige lühem, on tasud kõige kõrgemad. 74% selle mudeli eelistajatest tasub hüvitiseks palga maksimaalse määra, samas kui sotsiaalkindlustussüsteemi kasutajate seas on see määr 40% palgast.

Geograafiliste regioonide analüüsist järeldub, et Euroopa riikides on maksimaalne haigushüvitiste maksmise aeg kaks korda nii pikk (36 nädalat) kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides. Aafrika riikides on see keskmiselt 18 nädalat ja Ameerikas 22 nädalat. Oma regiooni tavapärasest pikemat haiguspuhkust võimaldavad nt Rootsi, Kasahstan, Alžeeria ja Brasiilia; minimaalse haiguspuhkusega on Šveits, Paapua Uus-Guinea, Mali ja Jamaica.

Kõnealune analüüs on esimene katse käsitleda haiguspuhkuse ja -hüvitistega seonduvat poliitikat globaalselt. Autorite koostatud andmekogu toob välja neli peamist mudelit, mis võivad olla eeskujuks riikidele, kes alles kavandavad tasulise haiguspuhkuse rakendamist. Valitava mudeli sobivus ja tõhusus sõltuvad nii riigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast kui ka ajalooliselt kujunenud suhtumisest sotsiaalkindlustuse meetmetesse.

Refereerinud Ivi Smitt

PÕLISRAHVASTE ÕIGUSED JA ILO KONVENTSIOON NR. 169
Jari Uimonen
Alkuperäiskansojen oikeudet: pohjaton kaivo vai askel eteenpäin?
Lakimies (2011) n:o. 4, s. 732-752.

Põlisrahvaste hulka arvatakse kuuluvat 370 miljonit inimest maailmas. Viimastel aastakümnetel on põlisrahvaste õiguste kaitse tõusnud paljudes riikides tähtsale kohale. Soomes ja Rootsis kerkis teema üles seoses nende riikide liitumisega ILO põlis- ja hõimurahvaste konventsiooniga nr. 169. Artikkel käsitleb ILO konventsioonide rakendamist Taanis, Norras ja Tšiilis.

Kõigepealt tutvustab autor põlisrahvaste õigusi käsitlevaid ILO dokumente: konventsiooni nr. 107 aastast 1957 (Convention on Indigenous and Tribal Populations) ja konventsiooni nr. 169 aastast 1989 (Convention on Indigenous and Tribal Peoples). Antakse ülevaade konventsioonide vastuvõtmise tagamaadest, sisust ja ratifitseerimistest eri riikides.

Järgnevalt käsitletakse artiklis konventsiooni nr. 169 rakendamist Taanis, kes ratifitseeris selle teise Euroopa riigina 22. veebruaril 1996, eelkõige Gröönimaa tõttu, kus 80% elanikkonnast on inuitid. Autor peatub pikemalt Gröönimaal 2008. aasta rahvahääletusel vastu võetud uuel kohaliku omavalitsuse seadusel (Lov om Grønlands Selvstyre). Selle seaduse alusel sai Gröönimaa ametlikuks keeleks grööni keel. Taani keele seisund määratleti 2010. aasta keeleseaduses. Kohaliku omavalitsuse seadusesse on sisse kirjutatud ka võimalus rahvahääletusega Taanist eralduda. Autori hinnangul annab uus kohaliku omavalitsuse seadus märgatavalt soodsamaid võimalusi Gröönimaa arenguks ja isegi ületab ILO konventsioonis sisalduvaid nõudmisi põlisrahvaste kaitseks, kuigi konventsioon ei käsitle poliitilisi küsimusi. Näitena Taani kohtupraktikast vaatleb autor konventsiooni nr. 169 artikliga 16 seotud kohtuasja, mis puudutab 1957. aastal toimunud umbes 600 inuiti ümberasustamist ja selle eest kahjutasu nõudmist.

Norra oli esimene maa, kes ratifitseeris põlisrahvaste konventsiooni (16. juunil 1990), et kaitsta 50 000-80 000 saami õigusi. Lisaks muudeti 1988. ja 2006. aastal Norra põhiseaduse § 110, et paremini kaitsta saami keelt, kultuuri, ühiskonda ja tagada nende kestmine. Norras on vastu võetud mitmeid seadusi (Finnmarksloven (2006), Sameloven (1987) jt), mis käsitlevad saamide õigusi ja täidavad konventsioonis ettenähtud nõudmisi.

Artiklis antakse ülevaade maa- ja loodusvarade kasutamist reguleeriva seaduse (Finnmarksloven) vastuvõtmise käigust ja sisust ning analüüsitakse üksikute paragrahvide näitel nende vastavust konventsiooni nr. 169 nõuetele. Autor peatub samuti saamide kaitset tagaval seadusel (Sameloven), mis arvestab igati konventsiooni nõudmisi tagada põlisrahvaste sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Nii näiteks on seaduses antud saami keelele norra keelega võrdsed õigused. Norra kõrgemas kohtus on olnud mitmeid kohtuasju, mis käsitlevad saamide õigusi, enamasti põhjapõtrade kasvatamist ja sellega seotud kahjutasunõudeid, mille lahendamisel on arvestatud konventsiooni artikliga 14.

Tšiili ratifitseeris ILO konventsiooni 15. septembril 2008. aastal. Tšiilis elas 2002. aastal hinnanguliselt 700 000 põlisrahvaste esindajat. Nende õiguslikku seisundit reguleerib 1993. aastal vastu võetud ja 1998. aastal muudetud seadus Ley Indígena (Ley No. 19.253). Seadus tagab kultuurilised õigused kõigile, kes elasid sellel maal enne Kolumbust ning sisaldab ka diskrimineerimise keeldu, mis tagab õpetamise kahes keeles ja vastab konventsiooni artiklile 3. Autor esitab ka näiteid põlisrahvaste õigustega seotud kohtuasjadest, mida Tšiili kohus on viimastel aastatel arutanud.

ILO konventsiooni nr. 169 on ratifitseerinud 22 riiki. Autor arutleb konventsiooni tähenduse üle ja nendib, et kuigi konventsioon ei lahenda kõiki põlisrahvaste õiguste probleeme, näitab see siiski edasiminekut nende maa, loodusvarade, keele ja kultuuri kaitsel.

Refereerinud Katrin Ordlik

LASTE ÕIGUSEST TERVISEINFOLE JA ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONIST
Mary Donnelly ; Ursula Kilkelly
Child-friendly healthcare : delivering on the right to be heard
Medical Law Review (2011) no. 1, p. 27-54.

20. novembril 1989. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu lapse õiguste konventsiooni (resolutsioon 44/25, 20.11.1989 http://goo.gl/2qjdH), mis sätestab muuhulgas lapse õiguse väljendada oma vaateid ning eeldada, et nendega arvestatakse. Autorid märgivad, et kui konventsiooni vastuvõtmisele järgnenud aastatel pöörati suurt tähelepanu laste õigusele osaleda hariduse, perekonna ja avaliku poliitika alaste otsuste tegemisel, pole laste kaasamisele meditsiini valdkonnas seni erilist rõhku pandud. Artikli põhiteemaks on laste osalus neid puudutavas meditsiinilises otsustusprotsessis. Teemat käsitletakse Iirimaal läbiviidud uuringu tulemuste põhjal.

Uuringu käigus intervjueeriti 30 lapsevanemat, 51 last ja 50 meditsiinitöötajat. Uuringu tulemusena õnnestus kaardistada põhilised laste osalust takistavad tegurid, mida artiklis analüüsitakse. Uuring oli suunatud 5-14-aastastele lastele, sest just selles vanuses laste kaasamine on problemaatiline, eriti tõsiste haigusjuhtumite korral. Iga lapsevanema loomulik soov on oma last raskete otsuste tegemise ja ebameeldiva informatsiooni eest kaitsta, mistõttu püütakse enda kanda võtta kogu lapse tervisliku seisundiga seotud vastutus. Uuringust selgub, et vastupidiselt levinud arusaamale vajavad lapsed toimetulekuks informatsiooni ja selgitusi oma tervisliku seisundi kohta otseallikast, st eakohast teavet haiguse ja pakutava ravi kohta peaks jagama vastava ala spetsialistid.

Põhiliseks takistuseks laste osaluses on õigusliku regulatsiooni puudulikkus. Kuigi laste kaasamist toetavad ja kaitsevad nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 kui ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ei ole nimetatud kahe rahvusvahelise lepingu meetmed autorite arvates olnud seni kuigi efektiivsed.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni üle teostab järelevalvet ÜRO Lapse Õiguste Komitee, mille pädevus on autorite hinnangul liiga üldine ega võimalda rakendada konventsiooniosaliste riikide suhtes mingeid sanktsioone. Kuigi komitee pädevusse kuulub üldiste hinnangute ja soovituste andmine kõikides lapse õiguste aspektides, ei olnud komitee kuni 2009. aastani peaaegu üldse tegelenud laste kaasamisega meditsiinilisse otsustusprotsessi. Alles 2009. aastal esitas komitee oma vastavad seisukohad ja andis liikmesriikidele mitmeid soovitusi, mis olid aga oma loomult üldised ega puudutanud üksikjuhtumeid.

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (https://www.riigiteataja.ee/akt/78154) on ette heidetud laste õiguste kaitset käsitlevate sätete puudumist. Praktikas kohaldatakse enamasti konventsiooni artiklit 8. Selle kinnituseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, millele autorid artiklis korduvalt viitavad. Autorid peatuvad põgusalt ka laste kaasamisega seotud kohtuasjadel.

Juriidiliste kitsaskohtade kõrval on autorid välja toonud teisigi takistusi laste kaasamiseks, näiteks  täiskasvanute eelarvamused laste võimekuse suhtes ja uskumus, et laste kuulamine on aja raiskamine ja ebamõistlik tegevus. Autorid järeldavad, et väga tähtsal kohal on tegelemine täiskasvanute suhtumise muutmisega. Selleks tuleb täiskasvanuid koolitada ja teavitada. Samuti leiavad autorid, et laste kaasamise reguleerimine seadusandlikul tasandil aitaks kiirendada täiskasvanute hoiakute muutumist.

Arusaamine, et lapsed ja noored peavad saama osaleda oma tervist puudutavate otsuste tegemisel, on alles esimene samm kogu protsessis. Valitsevate arusaamade ja tavade muutmine ei ole kerge. Sellest tulenevalt peavad artikli autorid väga oluliseks, et saavutatavad muudatused täiskasvanute käitumises oleksid tõelised – lapse arvamuse ja otsustega arvestamine peab olema tegelik, mitte näiline.

Refereerinud Jane Makke

VALIK UUSI ARTIKLEID INGLISE, SAKSA, SOOME JA VENE KEELES

ÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED

Batler, W. E. Mesto rossiiskogo prava v mirovom juriditšeskom prostranstve // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 96-104. Vene õigussüsteemi muutumisest ja kohast ülemaailmses õigusruumis.

Fleischer, Holger. Rechtsvergleichende Beobachtungen zur Rolle der Gesetzesmaterialien bei der Gesetzesauslegung // Archiv für die civilistische Praxis (2011/Jun) nr. 3/4, lk. 317-351. Seaduste tõlgendamise meetoditest Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Leskova, J. G. Samoregulirovanije kak ekonomitšeskoje i pravovoje javlenije // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 48-56. Iseregulatsioonist õigusnormide analüüsi näitel.

Nossov, D. V. Fenomen pravoprejemstva v rossiiskoi pravovoi sisteme // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 91-97. Õigusjärglusest Vene õigussüsteemis.

Voßkuhle, Andreas. Hugo Preuß als Vordenker einer Verfassungstheorie des Pluralismus // Der Staat (2011) nr. 2, lk. 251-267. Saksa õigus- ja ühiskonnateadlase Hugo Preußi (1860-1925) pluralismiteooriast ja selle mõjust riigiõigusele.

ÕIGUSAJALUGU

Abatino, Barbara ; Dari-Mattiacci, Giuseppe ; Perotti, Enrico C. Depersonalization of business in Ancient Rome // Oxford Journal of Legal Studies (2011/Summer) nr. 2, lk. 365-389. Äriõigusest Rooma õiguse kontekstis.

Birn, Ruth Bettina. Criminals as manipulative witnesses // Journal of International Criminal Justice (2011/May) nr. 2, lk. 441-474. Saksa sõjakurjategijast Erich von dem Bach-Zelewskist (1899-1972).

Guha, Brishti. Preferences, prisoners and private information : was Socrates rational at his trial? // European Journal of Law and Economics (2011/Jun) nr. 3, lk. 249-264. Ateena filosoofi Sokratese kohtuprotsessist.

Jermakov, Dimitri. Sravnitelnõi analiz razvitija prava sotsialnogo strahhovanija v Rossii i Germanii (vtoraja polovina XIX - pervaja tšetvert XX vv.) // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 4, lk. 74-87. Sotsiaalkindlustusest Venemaal ja Saksamaal 19.-20. saj.

Shirvani, Foroud. Die Bundes- und Reichsexekution in der neueren deutschen Verfassungsgeschichte // Der Staat (2011) nr. 1, lk. 102-121. Föderatiivse riigi organisatsioonist, võimupädevusest ja Weimari põhiseadusest.

Smirnov, S. A. Nasledovanije po zaveštšaniju kak kvaziinstitut v rossiiskom dorevoljutsionnom prave // Istorija gossudarstva i prava  (2011) nr. 12, lk. 45-48. Testamendijärgsest pärimisest revolutsioonieelsel Venemaal.

Stebbings, Chantal. An effective model of institutional taxation : lunatic asylums on nineteenth-century England // The Journal of Legal History (2011/Apr) nr. 1, lk. 31-59. Vaimuhaiglatest 19. sajandi Inglismaal maksuõiguse kontekstis.

Thomas, Sean. The origins of the Factors Acts 1823 and 1825 // The Journal of Legal History (2011/Aug) nr. 2, lk. 151-187. Kaubandussuhetest Inglismaal, 1823. ja 1825. aasta vahendajate seadustest (Factors Act).

Vereštšagina, A. V. Dekret No 1 o sude : istorija podgotovki i jego soderžanije // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 101-109. Esimesest kohtudekreedist Venemaal, mis võeti vastu 22. novembril 1917.

TSIVIILÕIGUS

Antonova, I. A. Novõje pravila notarialnogo deloproizvodstva // Bjulleten Ministerstva Justitsii Rossiiskoi Federatsii (2011) nr. 6, lk. 11-14. Notariaaltoimingute uutest eeskirjadest Venemaal.

Avsec, Franci. Das slowenische Gesetz über das soziale Unternehmertum // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 7, lk. 200-204. Sotsiaalse ettevõtluse seadusest Sloveenias.

Boldõrev, V. A. Pravovaja priroda hozjaistvennogo vedenija i operativnogo upravlenija // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 49-56. Juriidilise isiku majandustegevuse ja tegevjuhtimise õiguslikust olemusest asja- ja võlaõiguslikes suhetes.

Busslinger, Jan A. Zahlungsverzug nach russischem Zivilrecht // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 6, lk. 161-166. Makseviivitusest Venemaa tsiviilõiguses.

Hager, Johannes ; Müller-Teckhof, Alexander. Die Entwicklung des Notarrechts in den Jahren 2008 bis 2010 // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 24, lk. 1716-1722. Notareid ja notariaaltoiminguid puudutava õiguse arengust Saksamaal aastatel 2008-2010.

Vinnitski, A. V. O neobhodimosti zakonodatelnogo zakreplenija juriditšeskihh lits publitšnogo prava // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 81-90. Riiklikest korporatsioonidest ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigusregulatsioonist Venemaal.

Worthington, Sarah. The unique charm of the common law // European Review of Private Law (2011) nr. 3-4, lk. 345-361. Tavaõiguse ja tsiviilõiguse jurisdiktsiooni erinevustest.

Asjaõigus

Fedorova, Ljubov. Ponjatije privatizatsii nedvižimõhh objektov kulturnogo nasledija // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 7, lk. 96-100. Kultuuripärandi hulka kuuluva kinnisvara erastamisest Venemaal.

Hartwich, Filip. Testamentarischer Erwerb eines Grundstücks durch Ausländer in Polen // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 6, lk. 167-169. Välismaalaselt kinnisvara pärimise reguleerimisest Poolas.

Kitšigin, N. V. Gorodskije lessa : režim ohranõ i ispolzovanija // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 28-34. Linnades asuvate parkmetsade omandist, kaitsest ja kasutamise regulatsioonist Vene metsakoodeksis.

Kuznetsova, L. V. Tšastnõi servitut v rossiiskom graždanskom prave : osnovnõje tšertõ // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 50-60. Omandi kaitsest ja isiklikust servituudist Vene tsiviilõiguses.

Papp, Tekla. Der Timesharing-Vertrag in Ungarn // Osteuropa Recht (2011) nr. 2, lk. 154-159. Kinnisvara osaajalise kasutamise lepingust Ungaris.

Schmid, Michael J. Der "Kernbereich" elementarer Mitwirkungsrechte des Wohnungseigentümers // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 26, lk. 1841-1845. Korteriomaniku kaasotsustusõigusest korteriühistu koosolekul ja vähemuse kaitsest.

Werner, Rüdiger. Immobiliengeschäfte mit Stiftungen: Vertretung der Stiftung im Grundbuchverfahren // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 11, lk. 639-642. Kinnisvaratehingutest sihtasutustega (esindamine kinnistusraamatu kannete puhul).

Wudarski, Arkadiusz. Polen: auf dem Weg zum EDV-Grundbuch – Teil 2 // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 6, lk. 176-181. Poola kinnistusraamatusüsteemist ja selle ajaloost, kinnistusraamatu muutmisest elektrooniliseks. Lisatud seaduse tekst saksa keeles lk. 179-181.

Võlaõigus

Berger-Walliser, Gerlinde. Die Haftung von Hostprovidern für Rechtsverletzungen durch Dritte: Vergleich der deutschen und französischen „eBay”-Rechtsprechung // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 476-499. Vastutust internetikaubanduses käsitlevast kohtupraktikast Prantsusmaal ja Saksamaal.

Bisping, Christopher. The case against section 75 of the Consumer Credit Act 1974 in credit card transactions // The Journal of Business Law (2011) nr. 5, lk. 457-474. Tarbijakrediidi seadusest (Consumer Credit Act, 1974).

Bogdanov, D. J. Predelõ deliktnoi otvetstvennosti v rossiiskom i zarubežnom prave // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 69-78. Tsiviilvastutuse piiridest Vene ja rahvusvahelises õiguses.

Borges, Georg. Rechtsscheinhaftung im Internet // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 33, lk. 2400-2403. Liidu Ülemkohtu lahendist eBay konto omaniku vastutuse kohta oma andmete kasutamisel-edastamisel.

Diercks-Harms, Kerstin. Widerrufsrecht bei Mobilfunkverträgen mit gekoppelten Kaufverträgen über hochwertige Handys // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 14, lk. 827-829. Tarbija õigusest loobuda lepingust, kui mobiiliostuleping on seotud lisalepinguga (interneti või nutitelefoni võrguteenuse kasutamiseks).

Douglas, Simon. The scope of conversion : property and contract // The Modern Law Review (2011/May) nr. 3, lk. 329-349. Lepingu rikkumisest ning lepingulistest õigustest.

Ehmann, Horst. Gesamtschulden – Abschied von der Einheits-Gesamtschuld? // Archiv für die civilistische Praxis (2011/Jun) nr. 3/4, lk. 491-529. Solidaarvõla käsitlusest teoorias ja praktikas.

Fountoulakis, Christiana ; Mäsch, Gerald. Unternehmens- und Individualhaftung: quo vadis Europa? // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 461-475. Ettevõtte ja individuaalvastutusest Prantsuse ja Saksa õiguses.

Meier, Patrick. Vergütungspflicht und Widerruf bei der Online-Partnerschaftsvermittlung // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 33, lk. 2396-2400. Online-tutvumisportaali teenusest loobumisest ja hüvituskohustusest portaali Elite.Partner.de näitel.

Michalowska, Katarzyna. Loyalty in the formation and reasons for termination of a lease contract // European Review of Private Law (2011) nr. 3-4, lk. 413-418. Rendilepingu lõpetamise põhjustest Poolas.

Norio-Timonen, Jaana. Vakuutuskorvaukset ja vanhentuminen // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 627-648. Kindlustushüvitisest ja selle aegumisest Soomes.

Papp, Tekla. New trends of atypical contracts in Hungary // Acta Juridica Hungarica (2011/Jun) nr. 2, lk. 171-182. Ebatüüpilistest lepingutest ning vastavast seadusandlusest Ungaris.

Rademacher, Lukas. § 675u BGB: Einschränkung des Verkehrsschutzes im Überweisungsrecht? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 30, lk. 2169-2172. Makseteenuste regulatsiooni muutmisest Saksamaal ja ülekandest loobumise õigusest tsiviilseadustiku § 675u tõlgenduses.

Weick, Günter. Die rechtliche Bewältigung von Schäden durch Bäume // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 24, lk. 1702-1707. Puude või nende osade tekitatud kahjude käsitlusest Saksa tsiviilseadustiku tõlgenduses (eriti § 823 ja § 1004).

Willett, Chris. The functions of transparency in regulating contract terms : UK and Australian approaches // International & Comparative Law Quarterly (2011) nr. 2, lk. 355-385. Lepingutingimuste läbipaistvusest Suurbritannias ja Austraalias.

Perekonnaõigus

Andersen, Arnfinn J. Sexual citizenship in Norway // International Journal of Law, Policy and the Family (2011/Apr) nr. 1, lk. 120-134. Vabaabielu ja paarisuhetega seotud seadusandlusest Norras 1970ndatest aastatest tänapäevani.

Cobley, C. ; Lowe, N. V. The statutory "threshold" under section 31 of the Children Act 1989 – time to take stock // The Law Quarterly Review (2011/Jul) lk. 396-422. Suurbritannia lasteseaduse tõlgendamisest ja vastavast kohtupraktikast.

Dreher, Meinrad ; Göner, André. Das Behindertentestament und § 138 BGB // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 25, lk. 1761-1766. Puudega inimese testamendist, Liidu Ülemkohtu lahendist sundosast loobumise kohta ja tsiviilseadustiku § 138 tõlgendamisest.

Eichenhofer, Johannes. "Das Gesetz zur Bekämpfung der Zwangsheirat" // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 15, lk. 792-794. Muudatustest välismaalaste seaduses, mis on seotud nn sundabielude takistamise seaduse (Zwangsheirat-Bekämpfungsgesetz) jõustumisega 1. juulil 2011.

Große-Wilde, Franz M. Die Rechtsprechung zum Erbrecht seit der Erbrechtsreform // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 13, lk. 769-773. Kohtupraktikast pärimisasjades 1. jaanuaril 2010 jõustunud uue pärimisseaduse kohaselt.

Halley, Janet. What is family law? : a genealogy // Yale Journal of Law & the Humanities (2011) nr. 1, lk. 1-109. Ameerika perekonnaõigusest ja genealoogiast.

Kliemann, Andrea ; Fegert, Jörg M. Informationsweitergabe im Kinderschutz // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 110-112. Uuest lastekaitseseadusest Saksamaal.

Koštšejev, A. V. Pravovõje problemõ protsedurõ rastorženija braka na rubeže XX-XXI vv. // Istorija gossudarstva i prava (2011) nr. 11, lk. 38-40. Abielu lõpetamise õigusregulatsioonist Venemaal.

Levuškin, A. N. Pravovõje posledstvija usõnovlenija i taina usõnovlenija // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 6, lk. 24-27. Lapsendamisega seotud probleemidest Venemaal.

Masson, Judith. Representation in care proceedings // Socio-Legal Newsletter (2011/Summer) nr. 64, lk. 12-13. Vanemate lapsehooldusõigusest ning esindamisest kohtus.

Mikkola, Tuulikki. Pinnallisen oikeusvertailun sudenkuopat: esimerkkinä Englannin oikeuden mukainen aviovarallisuusjärjestelmän purkaminen // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 649-665. Vara jagamisest pärast abielulahutust Suurbritannias.

Pruett, Marsha Kline ; Ebling, Rachel ; Cowan, Philip A. Pathways from a US co-parenting intervention to legal outcomes // International Journal of Law, Policy and the Family (2011/Apr) nr. 1, lk. 24-45. Abielulahutusse sekkumise mõjust ja vastavatest uuringutest Ameerika Ühendriikides.

Sering, Christian. Das neue "Zwangsheirat-Bekämpfungsgesetz" // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 30, lk. 2161-2165. Muudatustest karistusseadustikus, tsiviilseadustikus ja välismaalaste seaduses, mis on seotud nn sundabielude takistamise seaduse (Zwangsheirat-Bekämpfungsgesetz) jõustumisega 1. juulil 2011.

Stürner, Michael. Der deutsch-französische Wahlgüterstand als Modell für die europäische Rechtsvereinheitlichung // Juristenzeitung (2011) nr. 11, lk. 545-555. Abieluvara õigusregulatsioonist Saksamaal ja Prantsusmaal ning selle mõjust õiguse harmoniseerimisele Euroopas.

Swennen, Frederik. Family (self-)governance at the boundaries of a privatized family law // European Review of Private Law (2011) nr. 2, lk. 209-223. Belgia perekonnaõigusest.

ÄRIÕIGUS

Arsalidou, Demetra. The regulation of executive pay and economic theory // The Journal of Business Law  (2011) nr. 5, lk. 431-456. Äriühingute juhtide ja töötajate palga regulatsioonist.

Ferran, Eilis. Director’s liability for unlawful dividends // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 321-326. Äriühingu juhtkonna vastutusest dividendide maksmise eest Suurbritannia äriühinguõiguses.

Geele, Burkhard. Der Aufsichtsrat als gesetzlicher Vertreter von AG und GmBH – Folgen der Missachtung und Heilungsmöglichkeiten // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 16, lk. 957-960. Äriühingu järelevalvenõukogu esinduspädevusest õigusvaidlustes.

Grynenko, Anastasija ; Rafsendjani, Mansur Pour ; Weigelt, Alexander. Bewertung und Praxisbericht zum neuen Aktienrecht in der Ukraine // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 7, lk. 196-200. Aktsiaseltse käsitlevast uuest regulatsioonist Ukrainas.

Heckschen, Heribert. Die Novelle des Umwandlungsgesetzes – Erleichterung für Verschmelzungen und Squeeze-out // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 33, lk. 2390-2395. Äriühingute piiriülese ühinemisega seotud regulatsioonide muudatustest, mis jõustusid 15. juulil 2011.

James, Mark ; Osborn, Guy. London 2012 and the impact of the UK’s olympic and paralympic legislation : protecting commerce or preserving culture? // The Modern Law Review (2011/May) nr. 3, lk. 410-429. Londoni olümpiamänge puudutava seadusandluse mõjust kaubandusele.

Limited Partnership (Modernisation of Regulations and Prevention of Abuse of Rights) Act 2008 // Commercial Laws of Europe (2011/May) lk. 145-196. Saksamaal 23. okt. 2008 vastu võetud õigusaktist ([2008] BGBL (D) I 2026), mis käsitleb piiratud vastutusega äriühinguid. Lisatud seaduse tekst inglise keeles.

Madaus, Stephan. Die Zerstörung des Geschäftsmodells räuberischer Aktionäre mittels einer gerichtlichen Vergleichsbestätigung im Anfechtungsprozess // Zeitschrift für Zivilprozess (2011) nr. 2, lk. 191-218. Aktsionäri õigusest vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.

Možarova, M. J. ; Piskunova, J. A. Imuštšestvennaja i finansovaja podderžka subjektov malogo i srednego predprinimatelstva // Zakonodatelstvo (2011) nr. 6, lk. 37-45. Finantsabi andmisest väikeettevõtetele Venemaal.

Möschel, Wernhard. Die Benachteiligung der Familienunternehmen durch Recht und Staat und Wege zu deren Überwidnung // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 116-120. Perekonnaettevõtteid puudutavatest seaduselünkadest Saksa õiguses ja ettepanekutest nende kõrvaldamiseks.

Pagenkopf, Martin. Glücksspielrechtliche Variationen // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 9, lk. 513-522. Hasartmänge puudutavate Liidu Halduskohtu ja Euroopa Kohtu lahendite mõjust hasartmänguvaldkonna reguleerimisele.

Peters, Frank. Die Spielverordnung // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 134-137. Hasartmängude mänguhallides ja kasiinodes mängimise regulatsioonist Saksamaal.

Potapenkova, T. A. Važneišije napravlenija soveršenstvovanija pravovogo regulirovanija malogo i srednego predprinimatelstva // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 4, lk. 20-22. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete õigusregulatsioonist Venemaal.

Schmidt, Karsten. Echte und unechte Quotenhaftung von Personengesellschaftern // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 28, lk. 2001-2007. Osaniku vastutusest äriühingus, vastutuse kvootidest ja Liidu Ülemkohtu vastavatest seisukohtadest.

Semiljutina, N. G. Birževõje sdelki v sovremennom graždanskom prave // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 5-16. Börsireeglitest, väärtpaberiturust ja börsitehingute õigusregulatsioonist Venemaal; ELi direktiivist 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta.

Vallender, Heinz. Die Entwicklung des Regelinsolvenzverfahrens im Jahre 2010 // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 21, lk. 1491-1496. Ülevaade pankrotimenetlusega seotud kohtupraktikast Saksamaal 2010. aastal.

INTELLEKTUAALNE OMAND

Brimelow, Alison. "Not seeing the woods for the trees" : is the patent system still fit for purpose? // The Journal of World Intellectual Property (2011/Jul) nr. 3-4, lk. 230-237. Euroopa patendisüsteemist.

Corbett, Susan. Creative Commons licences, the copyright regime and the online community : is there a fatal disconnect? // The Modern Law Review (2011/Jul) nr. 4, lk. 503-531. Autoriõigusest internetis, Creative Commons (CC) litsentsidest.

Gulbis, Rihards. Das Softwarerecht in Lettland // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 6, lk. 169-174.  Tarkvaraga seotud õigustest Lätis.

Hohlov, V. A. Dogovor avtorskogo zakaza v graždanskom prave Rossii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 26-35. Autoriõigusest ja autoriga sõlmitavast lepingust (autoritellimus).

Howe, Helena R. Copyright limitations and the stewardship model of property // Intellectual Property Quarterly (2011) nr. 2, lk. 183-214. Autoriõiguse piirangutest ja omandi kaitsest.

Lebed, V. V. Obnovlenije rossiiskogo zakonodatelstva ob avtorskihh dogovorahh // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 6, lk. 59-66. Autorilepingutega seotud seadusandluse ajakohastamisest Venemaal.

Wadlow, Christopher. Rudolf Callmann and the misappropriation doctrine in the common law of unfair competition // Intellectual Property Quarterly (2011) nr. 2, lk. 111-154. Kaubamärkide õiguskaitsest, plagiaadist ja ebaausast konkurentsist Ameerika Ühendriikides, Rudolf Callmanni (1892-1976) teooriast (misappropriation doctrine).

Wanckel, Endress. Auf dem Weg zum "Recht am Bild der eigenen Sache"? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 25, lk. 1779-1781. Omandist ja autoriõigusest ehitusmälestiste  pildistamisel.

KESKKONNAÕIGUS

Amelong, Jan Thomas. Aktuelle Rechtsfragen und Probleme des freien Informationszugangs, insbesondere im Umweltrecht // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 13, lk. 522-526. Ülevaade õigusprobleemidest keskkonnainfole juurdepääsu tagamisel 5.-7. septembril 2010 Trieris toimunud kollokviumi põhjal.

Cullet, Philippe. Water law in a globalised world : the need for a new conceptual framework // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 233-254. Veekaitsest ja veeõiguse põhimõtetest riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.

Frenz, Walter. Energieträger zwischen Klimaschutz und Kernschmelzen // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 9, lk. 522-526. Alternatiivenergiatest ja tuumaenergiast kliimakaitse ning riikliku toetamise aspektist.

Gunningham, Neil. Enforcing environmental regulation // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 169-201. Keskkonnakaitset käsitlevast õigusloomest Suurbritannias.

Howarth, William. Diffuse water pollution and diffuse environmental laws // Journal of Environmental Law (2011) nr. 1, lk. 129-141. Suurbritannia riigikontrolli aruandest keskkonnasaaste ja veereostuse vähendamise kohta.

Jegiazarov, V. A. ; Kitšigin, N. V. Ekologitšeskii audit : perspektivõ zakonodatelnogo regulirovanija // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 11-18. Keskkonnaauditi õigusregulatsioonist Venemaal.

Jevsegnejeva, T. V. Ekologo-pravovõje voprossõ distsiplinõ turistov // Ekologitšeskoje pravo (2011) nr. 1, lk. 13-16. Turismi korraldamisega kaasnevatest keskkonnakaitse probleemidest.

Kirk, Elizabeth A. ; Blackstock, Kirsty L. Enhances decision making: balancing public participation against "better regulation" in British environmental permitting regimes // Journal of Environmental Law (2011) nr. 1, lk. 97-116. Keskkonnakaitsest ja avalikkuse kaasamisest keskkonda puudutavate otsuste tegemisel Suurbritannias ja Šotimaal.

Kokko, Kai T. Eurooppalainen ympäristöoikeus korkeimman hallinto-oikeuden lainkäytössä  // Lakimies (2011) nr. 3, lk. 475-503. Keskkonnaõigusega seotud kohtuasjadest Soome kõrgemas halduskohtus.

Macrory, Richard. Weighing up the performance // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 311-317. Briti valitsuse keskkonnapoliitikast ja ettepanekust standardite kohta süsinikdioksiidi saastekoormuse vähendamiseks.

Malkov, J. G. Pravovõje osnovõ organizatsii ohhotõ v Germanii // Ekologitšeskoje pravo (2011) nr. 2, lk. 33-37. Jahipidamisega kaasnevatest õigusrikkumistest Saksamaal.

Malmendier, Bertrand. New Russian Energy Efficiency Act // Journal of Energy & Natural Resources Law (2011) nr. 2, lk. 177-208. Venemaal 11. nov. 2009 vastu võetud energiatõhususe seadusest.

Ryall, Aine. Access to environmental information in Ireland : implementation challenges // Journal of Environmental Law (2011) nr. 1, lk. 45-71. Keskkonnainfole juurdepääsust Iirimaal ja ELi direktiivist 2003/4/EÜ avalikkuse juurdepääsu kohta keskkonnateabele.

Scannell, Yvonne. Renewable energy policies, programmes and progress in Ireland // Journal of Energy & Natural Resources Law (2011) nr. 2, lk. 155-176. Taastuvate energiaallikatega (peamiselt tuuleenergia ja geotermaalenergia) seotud seadusandlusest ja arengust Iirimaal.

Scheidler, Alfred. Das zehnte Gesetz zur Änderung des Bundes-Immissionsschutzgesetzes // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 14, lk. 838-842. Muudatustest Saksa keskkonnamõjukaitse seaduses (BImSchG – Bundes-Immissionsschutzgesetz), mis puudutavad lastele mõeldud rajatiste valdajate mürakaitsekohustusi.

Thornton, Justine. Significant UK environmental cases : 2010-11 // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 331-347. Keskkonnaalastest kohtuasjadest Suurbritannia kohtutes.

Van den Berge, Jerry. Employment opportunities from climate change mitigation policies in the Netherlands // International Journal of Labour Research (2010) nr. 2, lk. 211-231. Tööhõivega arvestavast kliima- ja keskkonnapoliitikast Hollandis, Saksamaal, Taanis ja Hispaanias.

Xu, Yan. China’s „Stir Fry” of environmentally related taxes and charges : too many cooks at work // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 255-283. Keskkonnakahjude hüvitamise ja keskkonnaga seotud maksude süsteemist Hiinas.

TÖÖÕIGUS

Andritšenko, L. V. Ossobennosti privletšenija inostrannõhh võssokokvalifitsirovannõhh spetsialistov k trudovoi dejatelnosti v Rossii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 5-16. Välismaalastest tippspetsialistide töötamisest Venemaal.

Berglund, Tomas ; Furåker, Bengt. Flexicurity institutions and labour market mobility // The International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations (2011) nr. 2, lk. 111-127. Tööjõu mobiilsusest ning paindlikkusel ja turvalisusel põhinevast lähenemisviisist Taani, Soome, Norra ja Rootsi tööturupoliitikas.

De Lange, Tesseltje. The privatization of control over labour migration in the Netherlands : in whose interest? // European Journal of Migration and Law (2011) nr. 2, lk. 185-200. Kvalifitseeritud tööjõu sisserändest ja selle kontrollist Hollandis.

Drobov, D. O soderžanii ponjatii „inostrannõi rabotnik”, „ispolzovanije i privletšenije inostrannoi rabotšei silõ” // Zakon i pravo (2011) nr. 5, lk. 83-86. Välistööjõu mõistest ja tööjõu värbamisest Venemaal.

Fischer, Ulrich. Die Fremdgeschäftsführerin und andere Organvertreter auf dem Weg zur Arbeitnehmergemeinschaft // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 32, lk. 2329-2332. ELi tööõiguse põhimõtete kehtivusest välismaalastega sõlmitud teenistuslepingute regulatsioonis Saksamaal Euroopa Kohtu lahendi põhjal (kapitaliühingu lätlannast tegevdirektori raseduse tõttu vallandamine).

Herbert, Manfred ; Oberretah, Jörg-Dieter. Möglichkeiten und Grenzen der Einführung einer Betriebssprache // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 14, lk. 830-833. Võimalustest ja piiridest töökeele kehtestamisel ettevõttes, mille töötajaskonnas on suur hulk välismaalasi.

Pljugina, I. V. Voprossõ trudovoi dejatelnosti obutšajuštšihh v Rossii inostrannõhh graždan // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 16-22. Venemaal õppivate välismaalaste tööhõivest ja välismaalasi puudutavatest tööõiguslikest seadusemuudatustest.

Rosemberg, Anabella. Building a just transition : the linkages between climate change and employment // International Journal of Labour Research (2010) nr. 2, lk. 125-161.  Kliimamuutuste mõjust tööhõivele. Lisatud tabelid.

Seel, Henning-Alexander. Das Direktionsrecht des Arbeitgebers – Anforderungen an Versetzung und Änderungskündigung // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 15, lk. 901-905. Tööandja õigusest ja vastavatest nõuetest töötaja teisele tööle üleviimiseks.

Zahn, Rebecca L. Trade unions and new member state workers in Germany and the United Kingdom // The International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations (2011) nr. 2, lk. 139-164. Saksamaa ja Suurbritannia ametiühingute tegevusest seoses sisserändajatest töötajate arvu suurenemisega peale Euroopa Liidu laienemist.

Tsõganov, A. M. Prinimajem i uvolnjaem rabotnikov po vsem pravilam // Ekonomiko-pravovoi bjulleten (2011) nr. 4, lk. 3-159. Töölepingu sõlmimisest ja lõpetamisest Venemaal.

Wallach, Shelley. The Medusa stare : surveillance and monitoring of employees and the right to privacy // The International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations (2011) nr. 2, lk. 189-219. Töötajate õigusest privaatsusele töökohas ning tööandjate järelevalvest ja kontrollist töötajate üle Euroopas ja Ameerikas.

Weldon-Johns, Michelle. The additional paternity leave regulations 2010 : a new drawn or more "sound-bite" legislation? // The Journal of Social Welfare & Family Law (2011) nr. 1, lk. 25-38. Isaduspuhkusest Suurbritannia tööõiguses, võrdlus Rootsi ja Ameerika Ühendriikide vastavate regulatsioonidega.

Willemsen, Heinz Josef. Erosion des Arbeitgeberbegriffs nach der Albron-Entscheidung des EuGH? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 22, lk. 1546-1551. Euroopa Kohtu lahendist töösuhete kohta tööandja muutumise korral (ettevõtte üleminek) ja Saksa tsiviilseadustiku § 613a tõlgendamisest.

SOTSIAALÕIGUS

Groth, Andy ; Hohm, Karl-Heinz. Die Rechtsprechung des BSG zum SGB II // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 32, lk. 2335-2340. Saksa sotsiaalkohtu praktikast tööotsijate sotsiaaltagatiste asjades.

Larkin, Philip M. Incapacity, the labour market and social security : coercion into "positive" citizenship // The Modern Law Review (2011/May) nr. 3, lk. 385-409. Sotsiaalkindlustussüsteemist Suurbritannias.

Mayen, Thomas. Neuordnung der Finanzbeziehungen des Bundes und der Kommunen auf dem Gebiet der Grundsicherung für Arbeitsuchende // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 584-590. Liidu ja kohalike omavalitsuste rahaliste suhete uuest korraldusest tööotsijatele sotsiaalkaitse tagamisel.

FINANTSÕIGUS

Djomin, Aleksandr. Problemõ v nalogovom prave i metodõ ihh preodolenija // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 48-57. Probleemidest Vene maksuõiguses.

Forkel, Hans-Walter. Für eine unabhängige Bankenaufsicht // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 100-102. Pankade ja finantsteenuste järelevalvest Saksamaal.

Gehm, Matthias. Die Diskussion um die Einführung einer kommunalen Einkommensteuer // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 143-145. Kohaliku omavalitsuse tuludest ja arutelust kohaliku tulumaksu kehtestamise üle.

Järvela, Wille. Hybrid entities in international taxation – the classification of entities for  tax purposes // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2011) nr. 2, lk. 166-192. Soome maksuõigusest ja hübriidettevõtete maksustamisest rahvusvahelises maksuõiguses.

Kokott, Juliane ; Ost, Hartmut. Europäische Grundfreiheiten und nationales Steuerrecht // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 13, lk. 496-503. Riigisisene maksuõigus Euroopa põhiõiguste kontekstis.

Köndgen, Johannes. Das neue Recht des Zahlungsverkehrs // Juristische Schulung (2011) nr. 6, lk. 481-489. Uuendustest maksete liikumist käsitlevas õigusregulatsioonis Saksamaal.

Lissowska, Maria ; Szulfer, Jolanta. Institutional and structural conditions of the current situation of the banking system in Poland – assessment of its robustness and proposed solutions // Polish Legal Journal (2010) nr. 2, lk. 211-246. Poola pangandusõigusest.

Möllers, Thomas M. J. ; Wenninger, Thomas G. Das Anlegerschutz- und Funktionsverbesserungsgesetz // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 24, lk. 1697-1702. Saksa investorite kaitse tugevdamise ja kapitalituru toimimise parandamise seaduse muudatustest, mis jõustusid 1. juulil 2011.

Nassall, Wendt. Wenn das Blaue am Himmel bleibt – die Rechtsprechung des BGH zur Haftung des freien Anlageberaters // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 32, lk. 2323-2329. Kapitalipaigutusega seotud nõustamisest, nõustaja vastutusest Saksamaal ja Liidu Ülemkohtu vastavast praktikast.

Pavlov, P. V. Ofšornaja dejatelnost : voprossõ pravovoi reglamentatsii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 31-39. Maksuvaba äritegevuse mõistest ja õigusregulatsioonist Venemaal.

Rübenstahl, Markus ; Zinser, Stefan. Die "Schwarzlohnabrede" – Lohnsteuerhinterziehung, Strafzumessungsrecht und obiter dicta // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 34, lk. 2481-2484. Liidu Ülemkohtu lahendist (08.02.2011) tööandja karistamise kohta ümbrikupalga maksmise ja maksudest kõrvalehoidmise kohtuasjas.

Žuravljova, O. O. Printsip pravovoi opredelennosti i aktõ võsšihh sudebnõhh organov v nalogovom prave // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 73-77. Õigusnormide määratlemisest Vene maksuseaduses ja tõlgendamisest konstitutsioonikohtu lahendites.

Tölle, Wolf-Dieter. Die eingetragene Lebenspartnerschaft im steuerlichen Wandel // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 30, lk. 2165-2169. Samasooliste registreeritud partnerlust puudutavatest seadusemuudatustest Saksa maksuõiguses.

Urban, Johannes. Aktuelle Probleme der Besteuerung von Dienst- und Firmenwagen // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 34, lk. 2465-2470. Ametisõiduki maksustamise probleemidest Saksamaal.

KARISTUSÕIGUS

Astanin, V. V. Sovremennaja praktika naznatšenija ugolovnõhh nakazanii za korruptsionnõje prestuplenija v Rossii // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 7, lk. 31-34. Korruptsioonikuritegudest Venemaal.

Avdejeva, M. V. Ob ussilenii ugolovnoi otvetstvennosti za seksualnõje posjagatelstva v otnošenii nesoveršennoletnihh // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 121-126. Seksuaalkuritegudest Venemaa kriminaalkoodeksi tähenduses ja kriminaalvastutuse karmistamisest alaealiste seksuaalse väärkohtlemise korral.

Bahvalova, L. A. Aktualnõje problemõ sistemõ ugolovno-pravovõhh sanktsii v otnošenii nesoveršennoletnihh po UK RF // Vestnik Moskovskogo universiteta : pravo (2011) nr. 2, lk. 109-118. Probleemidest alaealistele karistuste määramisel Vene kriminaalkoodeksi järgi.

Chan, Winnie ; Simester, Andrew P. Four functions of mens rea // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 381-396. Süü mõiste variatiivsusest Inglise kriminaalõiguses.

Clough, Jonathan. Data theft? Cybercrime and the increasing criminalization of access to data // Criminal Law Forum (2011) nr. 1-2, lk. 145-170. Küberkuritegevusest.

Demjantsev, M. V. Merõ, primenjajemõje k kreditnõm organizatsijam za narušenije federalnogo zakonodatelstva o bankahh i bankovskoi dejatelnosti // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 4, lk. 95-101. Meetmetest finants- ja panganduskuritegude vastu võitlemiseks Venemaal.

Djadjun, K. V. Utšot printsipov spravedlivosti i gumanizma pri naznatšenija nakazanija za retsidiv prestuplenii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 57-63. Õigluse, humanismi ja seaduse ees võrdsuse printsiibist karistuse määramisel kuriteo retsidiivi korral.

Egan, Mo. Non-conviction based sanctions : the Court of Justice v. the European Court of Human Rights, who decides? // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2011) nr. 3, lk. 167-182. Kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimisest ilma süüdimõistva kohtuotsuseta ning inimõiguste kaitsest vastava kohtupraktika põhjal.

Eriksson, Maria. Contact, shared parenting, and violence : children as witnesses of domestic violence in Sweden // International Journal of Law, Policy and the Family (2011/Aug) nr. 2, lk. 165-183. Perevägivallast Rootsis, lastest perevägivalla tunnistajate ja ohvritena.

Gordon, Richard K. Losing the war against dirty money : rethinking global standards on preventing money laundering and terrorism financing // Duke Journal of Comparative & International Law (2011/Spring) nr. 3, lk. 503-565. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisest ja tõkestamisest ning vastavast seadusandlusest.

Hartwich, Filip. Das öffentliche Telefon im polnischen Vollzug // Osteuropa Recht (2011) nr. 2, lk. 132-146. Vangide telefonikasutuse regulatsioonist Poolas.

Herczeg, Jiri. Strafverfolgung der Korruption in Tschechien : Möglichkeiten und Grenzen // Jahrbuch für Ostrecht (2011) nr. 1, lk. 11-28. Korruptsioonisüüdistustest ja korruptsioonivastasest  võitlusest Tšehhis.

Hinkkanen, Ville. Sakkovangit vähenivät, rikokset pysyivät ennallaan // Haaste (2011) nr. 2, lk. 20-22. Vargustest kauplustes, rahatrahvidest ja kuritegevuse tasemest Soomes.

Hunsmann, Daniel. Die Novellierung der Selbstanzeige durch das Schwarzgeldbekämpfungsgesetz // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 21, lk. 1482-1488. Oma süü ülestunnistamisest maksukuritegude kontekstis.

Kekes, John. The dangerous ideal of autonomy // Criminal Justice Ethics (2011/Aug) nr. 2, lk. 192-204. Isikuvabaduse positiivsusest ja negatiivsusest kuritegevuse ning ulatuslike kahjude põhjustamise kontekstis.

Kiiski, Kimmo Ilmari. Hallinnolliset sanktiot rikosoikeuden vaihtoehtona // Haaste (2011) nr. 2, lk. 16-18. Kriminaalkaristuste asendamisest halduskaristustega Soome näitel.

Krumm, Carsten. „Gelegenheit macht...” oder: zur Notwendigkeit eines Internetverbots // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 152-154. Internetikeelust kui meetmest arvutikuritegevuse tõkestamiseks.

Kuznetsova, N. F. Znatšenije obštšestvennoi opasnosti dejanii dlja ihh kriminalizatsii i dekriminalizatsii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 6, lk. 67-75. Mõistest „ühiskonnale ohtlik” erinevate riikide karistusseadustikes.

Lippke, Richard L. Why sex (offender) is different // Criminal Justice Ethics (2011/Aug) nr. 2, lk. 151-172. Seksuaalkurjategijate olemusest ja võimalikest meetmetest seksuaalkuritegude vastu võitlemiseks.

Malko, Aleksandr ; Terjohhin, Vladimir. Juriditšeskije paradoksõ primenenija smertnoi kazni v sovremennoi Rossii // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 24-29. Surmanuhtluse kohaldamise õiguslikest probleemidest Venemaal.

Marttunen, Matti. Eräiden törkeiden rikosten valmistelun kriminalisointia pohditaan // Haaste (2011) nr. 2, lk. 14-15. Kuriteo kavandamise määratlemisest Soome karistusõiguses.

Moltšanov, B. A. ; Kuli-Zade, T. A. Nautšnõje podhodõ k probleme vmenjajemosti i nevmenjajemosti i razvitije ugolovnogo zakonodatelstva Rossii // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 6, lk. 28-31. Süüdimatuse mõiste analüüsist ja kriminaalõiguse arenemisest Venemaal.

Morozinis, Ioannis. Die Strafbarkeit der „Auschwitzlüge” im Internet, insbesondere im Hinblick auf „Streaming-Videos” // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 8, lk. 475-487. Viha õhutavate materjalide (videote) internetis levitamise karistatavusest Saksa ja Kreeka karistusõiguses kreeka paremäärmuslasest advokaadi K. P. antisemiitliku kõne levitamise näitel.

Paakkonen, Tuomo ; Lindberg, Karl. Nuorten rikosasioiden käsittely uudistuu // Haaste (2011) nr. 2, lk. 26-27. Soomes 2011. aastal kehtima hakanud seadusemuudatustest, mis käsitlevad kuriteokahtluse alla sattunud noori.

Peglau, Jens. Das BVerfG und die Sicherungsverwahrung – Konsequenzen für Praxis und Gesetzgebung // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 27, lk. 1924-1927. Julgestusvangistusest ja Saksa põhiseaduskohtu vastavast seisukohast.

Safajev, F. H. Problemõ unifikatsii meždunarodnõhh i natsionalnõhh ugolovnõhh norm // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 4, lk. 102-105. Saksamaa, Suurbritannia ja Kanada karistusõiguslike normide ühtlustamisest rahvusvaheliste normidega.

Serdjuk, L. V. Sotsialnaja spravedlivost kak printsip i kak tsel v praktike primenenija ugolovnogo zakona // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 7, lk. 15-18. Sotsiaalse õigluse printsiibist kriminaalkoodeksi rakendamisel Venemaal.

Sidorenko, E. L. O statusse poterpevšego v ugolovnom prave // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 77-84. Kannatanu õiguslikust seisundist Vene kriminaalõiguses.

Smirnov, G. K. Problemõ primenenija i soveršenstvovanija ugolovnogo zakonodatelstva Rossii v sfere zaštšitõ investitsii // Zakonodatelstvo (2011) nr. 6, lk. 75-81. Investeeringute kaitsest ja vajadusest muuta kriminaalkoodeksi vastavat regulatsiooni.

Sowada, Christoph. Der strafrechtliche Schutz am Beginn des Lebens // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 7, lk. 389-411. Embrüo- ja vastsündinu kaitsest Saksa karistusseadustiku tähenduses.

Spapens, Toine. Joint investigation teams in the European Union : Article 13 JITS and the alternatives // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2011) nr. 3, lk. 239-260. Rahvusvaheliste uurimisrühmade tegevusest piiriüleste kuritegude lahendamisel Euroopa Liidus.

Zabegailo, L. A. ; Nazarova, I. A. Ugolovnaja otvetstvennost za nezakonnoje ispolzovanije tovarnogo znaka // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 6, lk. 31-34. Kriminaalvastutusest kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise eest.

Zabel, Benno. Strafrecht und Governance: ein neues Modell moderner Punitivität? // Juristenzeitung (2011) nr. 12, lk. 617-621. Karistusõigusest ja valitsemistavast, kriminaalpoliitika arengutest Saksamaal.

Tsõrkaljuk, A. A. Otvetstvennost za dovedenije do samoubiistva po zarubežnomu ugolovnomu zakonodatelstvu // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2011) nr. 2, lk. 46-48. Vastutusest enesetapuni viimisel. Ülevaade eri riikide seadusandlusest.

Windoffer, Alexander. Die Maßregel der Sicherungsverwahrung im Spannungsfeld von Europäischer Menschenrechtskonvention und Grundgesetz // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 15, lk. 590-598. Julgestusvangistusest Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ja Saksa konstitutsioonikohtu seisukohtades.

MENETLUSÕIGUS

Armbrüster, Christian. Englischsprachige Zivilprozesse vor deutschen Gerichten? // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 102-104. Võõrkeele kohtukeelena kasutamise lubatavusest Saksa tsiviilkohtumenetluses.

Fredman, Markku. Olennaiset uudistukset puolustuksen näkökulmasta // Haaste (2011) nr. 2, lk. 12-13. Muudatustest Soome eeluurimisseaduses.

Fritz, Roland ; Krabbe, Heiner. Gerichtsinterne Mediation – der Faktor „Zeit” // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 595-598. Lepitusmenetlusest kui kohtusisesest kiirmenetlusest.

Gralla, Erhardt. Polen: neues internationales Zivilverfahrensrecht // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 7, lk. 204-213. Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku rahvusvahelise tsiviilkohtumenetluse osast. Lisatud seaduse tekst saksa keeles.

Greiner, Verena. Zivilrechtliche Ansprüche im Strafverfahren // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 132-134. Kannatanute õigustest kriminaalmenetluses.

Guljagin, A. J. Prokuratura kak gossudarstvenno-pravovoi institut i jejo položenije v sisteme pravoohranõ // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 38-48. Prokuratuuri staatusest ja rollist Venemaal.

Hautanen, Teija. Väkivallan arviointi huoltoriidoissa ongelmallista // Haaste (2011) nr. 2, lk. 28-29. Laste hooldusõigusega seotud kohtuasjadest ja nendes ilmnenud vägivallajuhtumitest Soomes.

Heidebach, Martin. Die Reichweite gerichtlicher Kontrolle bei erledigter Freiheitsentziehung nach dem FamFG // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 24, lk. 1708-1712. Vangistuse kohtulikust kontrollist perekonnaasjade menetlemise seaduse kohaselt, Saksa põhiseaduskohtu ja Liidu Ülemkohtu vastavast praktikast.

Hess, Burkhard. Perspektiven der gerichtsinternen Mediation in Deutschland // Zeitschrift für Zivilprozess (2011) nr. 2, lk. 137-162. Lepitusmenetlusest kui kohtusisese kiirmenetluse õigusregulatsioonist Saksamaal.

Howarth, David. The cost of lible actions : a sceptical note // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 397-419. Laimuga seotud kohtuasjade kuludest Suurbritannias.

Hummel, Lars. Der vorläufige Rechtsschutz im Verwaltungsprozess // Juristische Schulung (2011) nr. 6, lk. 502-506. Esialgsest õiguskaitsest halduskohtumenetluses.

Höreth, Marcus. Richter contra Richter : Sondervoten beim EuGH als Alternative zum „court curbing” // Der Staat (2011) nr. 2, lk. 191-226. Kohtuniku eriarvamusest liikmesriigi autonoomia kontekstis ja Euroopa Kohtu praktikas võrrelduna Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu praktikaga.

Ignor, Alexander. Die Ethikdiskussion in der Anwaltschaft // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 22, lk. 1537-1543. Diskussioonist advokaatide kutse-eetika üle – suunad, põhimõtted ja hetkeseis.

Jefremov, I. A. Proizvodstvo sudebnoi ekspertizõ : võbor eksperta i ekspertnoi organizatsii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 64-68. Kohtuekspertiisi korraldamisest ja läbiviimisest Venemaal.

Kleine-Cosack, Michael. Zulässigkeit des Masseninkassos durch Rechtsanwälte // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 31, lk. 2251-2257. Kutsejärelevalvest advokaatide tegevuse üle võlgade sissenõudmise nõustamisel.

Kostiainen, Riikka. Sovittelulle itsenäisempi asema rikosprosessissa // Haaste (2011) nr. 2, lk. 4-6. Lepitusmenetlusest Soomes.

Lardot, Robin ; Reen, Tommi. Uudistus poliisin näkökulmasta // Haaste (2011) nr. 2, lk. 10-11.

Soome eeluurimisseaduse, sunnivahendi seaduse ja politseiseaduse muudatustest politsei seisukohast.

Mak, Elaine. Why do Dutch and UK judges cite foreign law? // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 420-450. Välisriigi õiguse ja õigusallikate kasutamisest riigisiseses kohtupraktikas Suurbritannia ja Hollandi näitel.

Matusche-Beckmann, Annemarie ; Kumpf, Patrizia. Rechtsschutz bei überlangen Gerichtsverfahren – nach langem Weg ins Ziel? // Zeitschrift für Zivilprozess (2011) nr. 2, lk. 173-189. Seaduseelnõust õiguskaitse kohta ülipika kohtumenetluse ja kriminaalasja eeluurimise korral.

Meier, Bernd-Dieter. Mehr Gerechtigkeit – Aufbruch zu einem besseren Strafverfahren // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 6, lk. 365-368. Õiglusest kriminaalmenetluses 11.-13. märtsil 2011 Loccumis peetud konverentsi materjalide põhjal.

Meyer-Goßner, Lutz. Die Chance nutzen: Gerichtsaufbau in Strafsachen // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 129-132. Kohtukorraldusest Saksamaal ja kohtunike arvust kriminaalasjade menetlemisel.

Meyer-Ladewig, Jens. Unklarheiten bei der Berechnung der Beschwerdefrist in Strasßburg? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 22, lk. 1559-1563. Tähtaegadest edasikaebamisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Netšajeva, Aleksandra. Zaštšita litšnõhh prav nesoveršennoletnego graždanina v semeino-pravovoi sfere po graždanskomu uloženiju Germanii // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 86-94. Alaealiste õiguste kaitsest perekonnaasjades Saksa tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Petrov, Roman ; Kalinichenko, Paul. The europeanization of third country judiciaries through the application of the EU acquis: the cases of Russia and Ukraine // International & Comparative Law Quarterly (2011) nr. 2, lk. 325-353. Venemaa ja Ukraina kohtu- ja õigussüsteemi euroopastumisest.

Popova, N. O. O poiske novõhh form pravovogo prosveštšanija graždan i razvitii dopolnitelnõhh mehhanizmov realizatsii prava graždan na polutšenije besplatnoi juriditšeskoi pomoštši // Bjulleten Ministerstva Justitsii Rossiiskoi Federatsii (2011) nr. 4, lk. 27-30. Võimalustest tasuta õigusabi tagamiseks Venemaal.

Pronin, K. V. O reglamentatsii sudebnogo kontrolja v porjadke stati 125 UPK RF // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 71-77. Kohtulikust kontrollist Vene kriminaalmenetluse seadustiku § 125 tõlgenduses ja põhiseaduskohtu vastavast seisukohast.

Pütting, Hanns. Ein Plädoyer gegen Gerichtsmediation // Zeitschrift für Zivilprozess (2011) nr. 2, lk. 163-172. Lepitusmenetlusest ja kohtunikust lepitajana kohtumenetluse õigusregulatsioonis.

Rabinovich-Einy, Orna. See you out of court? The role of ADR in healthcare // Law and Contemporary Problems (2011/Summer) nr. 3, lk. 1-278. Alternative Dispute Resolution (ADR) – vaidluste kohtuvälisest lahendamisest tervishoiu valdkonnas Ameerika Ühendriikides.

Reuter, Joachim F. Verfall von Ethik und Moral und die Weisungsgebundenheit von Staatsanwälten // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 104-108. Advokaadi ja prokuröri nõuannete siduvusest ja huvide konfliktist.

Saranpää, Timo. Siviiliprosessuaalista todistustaakkaa koskeva aineellinen prosessinjohto // Lakimies (2011) nr. 3, lk. 504-526. Tõendamiskohustusest Soome tsiviilkohtumenetluses.

Scherer, Matthias. Court proceedings in violation of an arbitration agreement : arbitral jurisdiction to issue anti-suit injunction and award damages for breach of the arbitration agreement // International Arbitration Law Review (2011) nr. 2, lk. 43-46. Kohtualluvusest erandjuhtudel ning kahjutasust vahekohtukokkulepete rikkumisel.

Schlinker, Steffen. Haftung für Beratungsfehler nach Umwandlung einer Anwalts-GbR in eine LLP // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 29, lk. 2091-2095. Vastutusest advokaatide ühenduse uues organisatsioonivormis LLP (Limited Liability Partnership) Saksamaal.

Sinai, Yuval. Reconsidering res judicata : a comparative perspective // Duke Journal of Comparative & International Law (2011/Winter) nr. 2, lk. 353-400. Ühes riigis kohtuotsuseni jõudnud kohtuasja teistkordse menetlemise vältimisest teises riigis (res judicata doctrine).

Skitovitš, V. V. ; Sedelnik, V. V. Graždanskoje pravo i graždanskii protsess: vzaimozavissimost i samostojatelnost // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 40-48. Materiaalõiguse ja kohtupraktika vastastikusest mõjust Vene õiguses tsiviilasjade menetlemise regulatsioonide põhjal.

Smirnova, I. G. Obštšestvennoje mnenije ob ugolovnom sudoproizvodstve: o tšem govorjat tsifrõ // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 57-66. Spetsialistide ja avaliku arvamuse uuringust kriminaalasjade menetlemise ja kohtupraktika kohta Venemaal.

Steel, Sandy ; Ibbetson, David. More grief on uncertain causation in tort // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 451-468. Ettevaatamatusest põhjustatud kahju tekitamisega seotud kohtupraktikast Suurbritannias.

Steinbeiß-Winkelmann, Christine. Das Widerspruchsverfahren als Voraussetzung des Gerichtszugangs in VwGO, FGO und SGG // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 15, lk. 914-919. Kohtumenetluse ühtlustamisest ja eelmenetluse osast haldus-, finants- ja sotsiaalkohtutes.

Zabel, Benno. „Öffentlicher Pranger” und reformierter Strafprozess // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 6, lk. 347-364. Kriminaalasja eeluurimise avalikustamisest meedias (nn avalik häbimärgistamine enne lahendini jõudmist).

Tiede, Wolfgang ; Pashkova, Daria. Das neue russische Mediationsgesetz // Wirtschaft und Recht in Osteuropa (2011) nr. 7, lk. 193-196. Uuest lepitusmenetluse seadusest Venemaal.

Tsang, Alan. Transnational rules on interim measures in international courts and arbitrations // International Arbitration Law Review (2011) nr. 2, lk. 35-46. Ajutistest meetmetest kohtumenetluses.

Ulrici, Bernhard. Wiedereinsetzung bei fehlender oder fehlerhafter Rechtsbehelfsbelehrung // Zeitschrift für Zivilprozess (2011) nr. 2, lk. 219-237. Endise olukorra taastamisest õiguskaitsevahendite kasutamise korra puuduliku selgitamise juhtudel perekonnaasjade menetlemisel.

Yarkov, Vladimir. What’s new in Russian civil procedure? // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2011) nr. 2, lk. 212-219. Tsiviilkohtumenetlusest Venemaal.

RIIGIÕIGUS

Alebastrova, I. A. Sotsialnõje prava: konstitutsionnõje obeštšanija, poželanija ili prividenija? // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 4, lk. 30-38. Sotsiaalsete õiguste põhiseaduslikest garantiidest erinevate riikide põhiseadustes.

Austermann, Philipp. Verfassungsrechtliche Abgeordnetenpflichten nach dem Grundgesetz // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 9, lk. 352-354. Parlamendiliikmete põhiseadusest tulenevatest õigustest, kohustustest ja vastutusest.

Bakajeva, O. J. ; Pogodina, N. A. O sootnošenii tšastnõhh i publitšnõhh interessov // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 36-47. Avalikust ja erahuvist õigusloomes ning kohtupraktikas Venemaal.

Baranov, Vladimir ; Ovtšinnikov, Aleksei. Etnokulturnaja ekspertiza v pravotvortšeskom protsesse // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 6, lk. 28-33. Vajadusest analüüsida seaduseelnõusid ka etnokultuuri ja traditsioonide seisukohast.

Barczak, Tristan. Die Kennzeichnungspflicht für Polizeibeamte im Lichte des Verfassungsrechts // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 14, lk. 852-854. Politseinike nimesildi kandmise kohustuse põhiseaduslikkusest ja informatsioonilisest enesemääramisest Saksa põhiseaduskohtu praktikas.

Braun, Johann. Ungleichbehandlung unter der Geltung des Gleichheitssatzes // Juristenzeitung (2011) nr. 14, lk. 703-708. Ebavõrdse kohtlemise probleemidest ja võrdsusest seaduse ees.

Briant, Sophie. Dialogue, diplomacy and defiance : prisoners’ voting rights at home and in Strasbourg // European Human Rights Law Review (2011) nr. 3, lk. 243-252. Vangide valimisõigusest Suurbritannias ja Strasbourgi seisukohtadest.

Brocker, Lars. Uneidliche Falschaussage und Meineid vor dem parlamentarischen Untersuchungsausschuss // Juristenzeitung (2011) nr. 14, lk. 716-722. Valetunnistuse ja valevande andmisest parlamendi uurimiskomisjoni ees.

The Constitutional Court of the Czech Republic : freedom of information // East European Case Reporter of Constitutional Law (2010) nr. 2, lk. 131-175. Tšehhi konstitutsioonikohtu informatsioonivabadust käsitlevast lahendist (2010/03/30).

The Constitutional Court of the Czech Republic : right to adequate material security // East European Case Reporter of Constitutional Law (2010) nr. 2, lk. 177-233. Tšehhi konstitutsioonikohtu lahendist (2010/03/23), mis käsitleb pensionikindlustusega seotud materjalide kaitset.

Davidson-Schmich, Louise K. ; Kürschner, Isabelle. Stößt die Frauenquote an ihre Grenzen? Eine Untersuchung der Bundestagswahl 2009 // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2011) nr. 1, lk. 25-34. Parlamendis naiste arvu suurendamiseks kehtestatud kvoodi mõjust Saksa 2009. aasta parlamendivalimiste näitel.

De Leeuw, Madgalena Elisabeth. The European ombudsman’s role as a developer of norms of good administration // European Public Law (2011/Jun) nr. 2, lk. 349-368. Euroopa ombudsmani rollist.

Detterbeck, Steffen. Gemeinsame Zulässigkeitshürden von Bundes- und Landesverfassungsbeschwerde in der Praxis // Archiv des öffentlichen Rechts (2011/Jun) nr. 2, lk. 222-265. Liidu- ja liidumaade põhiseaduskohtutele esitatud kaebustest. Kokkuvõte inglise keeles lk. 264-265.

Forkel, Hans-Walter. Staatsschuldenkrise, Geldentwertung, Grundgesetz: gibt es einen Grundrechtsschutz gegen staatlich herbeigeführte Inflation? // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 140-143. Riigivõlast, riigi rahanduspoliitikast ja inflatsiooni põhiseaduslikkusest.

Fromont, Michel. Souveränität und Europa: ein Vergleich der deutschen und französischen Verfassungsrechtsprechung // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 12, lk. 457-465. Saksamaa ja Prantsusmaa põhiseaduskohtute praktikast suveräänsuse kohta Euroopa Liidus ja liidu lepingute põhiseaduslikkusest.

Funke, Andreas. Virtuelle verfassungsrechtliche Kontrolle von EU-Rechtsakten: der Schlußstein? // Zeitschrift für Gesetzgebung (2011) nr. 2, lk. 166-187. Riigiõiguslikust kaitsest ELi õigusaktide eest ja ELi õigusaktide pädevuskontrollist Euroopa Kohtu Honeywelli ja Mangoldi kohtulahendite põhjal.

Garipov, Ruslan. Zakonodatelstvo Rossiiskoi Federatsii o zaštšite prav korennõhh malotšislennõhh narodov Rossii i jego sootvetstvije meždunarodnõm standartam // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 105-109. Venemaa seadusandlusest väikesearvuliste põlisrahvaste kaitseks ja õigusaktide vastavusest rahvusvahelistele normidele.

Hand, James. Combined discrimination – section 14 of the Equality Act 2010 : a partial and redundant provision? // Public Law (2011/Jul) nr. 3, lk. 482-490. Võrdõiguslikkust käsitlevast seadusandlusest Suurbritannias.

Huber, Bertold. Die ausländerrechtlichen Folgen des EuGH-Urteils Zambrano // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 14, lk. 856-859. Euroopa Kohtu nn Zambrano lahendi mõjust Saksamaal elavatele välismaalastele, kodakondsusseadusele ja karistusseadustikule.

Kudaškin, Vladimir. Problemõ realizatsii jurisdiktsionnogo immuniteta gossudarstva v oblasti eksporta produktsii vojennogo naznatšenija (teoretitšeskije i praktitšeskije aspektõ) // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 5, lk. 52-61. Riigi kohtulikust puutumatusest sõjalise toodangu eksportimisel.

Lavapuro, Juha. Mitä uutta on uudessa perustuslakikontrollissa? // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 783-787. Uuendustest ja muudatustest põhiseaduslikkuse järelevalves Soomes.

Mahnik, D. I. Konstitutsionno-pravovõje sredstva protivodeistvija ekstremizmu pri realizatsii graždanami prava na objedinenije v polititšeskije partii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 117-123. Põhiõiguste kaitsest Vene konstitutsioonis ning kodanikuühenduste ja erakondade õigusregulatsioonist tulenevatest võimalustest ekstremismi vastu võitlemiseks.

Majorov, Nikolai ; Bjalt, Viktor. K voprossu o neobhodimosti prinjatija distsiplinarnogo ustava organov vnutrennihh del // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 4, lk. 102-106. Vajadusest võtta vastu sisekaitseorganite distsiplinaarmäärustik Venemaal.

Mayer, Christian. Greift die neue Schuldenbremse? // Archiv des öffentlichen Rechts (2011) nr. 2, lk. 266-322. Riigieelarve kontrollist, tasakaalust, riigivõlast ja rahanduspoliitikast Saksa põhiseaduse aspektist. Kokkuvõte inglise keeles lk. 322.

Ostrovski, A. V. Rešenije sotsialnõhh problem v Kitaje v uslovijahh perehhoda k rõnotšnoi ekonomike // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 72-80. Sotsiaalkindlustusest majandusreformide kontekstis Hiina näitel.

Payandeh, Mehrdad. Konventionswidrige Gesetze vor deutschen Gerichten // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 10, lk. 382-391. Euroopa põhiõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni järgimisest riigisiseses kohtupraktikas ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mõjust Saksa õiguskorrale.

Rõžkov, N. E. Razvitije zakonodatelstva o finansirovanii izbiratelnõhh kampanii kandidatov i izbiratelnõhh objedinenii i rol izbiratelnõhh fondov v jego reformirovanii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 4, lk. 106-110. Valimiskampaaniate rahastamisega seotud seadusandluse arengust Venemaal, üksikkandidaatide ja valimisliitude finantseerimisest, valimisfondide osast.

Schenkel, Jan-Erik. Verbietet Art. 95 Abs. 1 GG die Zusammenlegung von Gerichtsbarkeit auf Landesebene? // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 12, lk. 481-485. Kohtualluvuse ühendamise (nt haldus- ja sotsiaalkohtud) lubatavusest liidumaade tasandil Saksa põhiseaduse artikli 95 tähenduses.

Schnabel, Christoph. Rechtmäßigkeit der Nichtbeantwortung einer kleinen Anfrage // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 604-606. Parlamendiliikme lühipäringule vastamata jätmise seaduslikkusest ühe kohtuasja põhjal.

Strohmeier, Gerd. Die Geister, die Karlsruhe rief: das Wahlsystem in der Diskussion // Zeitschrift für Parlamentsfragen (2011) nr. 1, lk. 186-193. Diskussioonist ja seisukohtadest valimissüsteemi muutmiseks Saksamaal.

Talapina, Elvira. Antikorruptsionnõi informatsionnõi standart v gossudarstvennom upravlenii: podohhodõ k ponimaniju // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 5-15. Riigi juhtimise avatuse tähtsusest võitluses korruptsiooniga.

Turištševa, N. J. Izbiratelnõje prava: zaštšita prav poterpevšego ot prestuplenii // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 4, lk. 21-29. Valimisõigusest Venemaal, kannatanute õiguste kaitsest, hääletamise konfidentsiaalsusest ja valimistevastastest kuritegudest.

Viskulova, V. V. Jedinõje dni golossovanija v Rossii i dopolnitelnõje garantii izbiratelnõhh prav graždan // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 6, lk. 61-70. Kohaliku ja riikliku tasandi valimiste aja regulatsioonist Venemaal ja kodanike valimisõiguse tagamisest.

HALDUSÕIGUS

Aden, Menno. Die Sprache in Deutschland ist klares Deutsch // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 4, lk. 120-122. Ametikeelest Saksa haldusmenetluse seaduse tähenduses, keelekasutusest ja saksa keele amerikaniseerimisest.

Agamagomedova, S. A. Federalnõi zakon "o tamožennom regulirovanii v Rossiiskoi Federatsii" i izmenenija v tamožennom zakonodatelstve // Zakonodatelstvo (2011) nr. 5, lk. 70-73. Tolli tegevusest, printsiipidest ja muudatustest vastavas õigusregulatsioonis Venemaal.

Arnaudo, Luca. Holes in the water : the reform of water services and competition in Italy // Competition and Regulation in Network Industries (2011/Jun) nr. 2, lk. 173-187. Joogiveega seotud teenustest ja õigusregulatsioonist Itaalias.

Beljajeva, O. A. Elektronnõje auktsionõ po razmeštšeniju gossudarstvennõhh zakazov : soveršenstvovanije pravovogo regulirovanija // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 17-23. Riigihangete ja riiklike tellimuste internetioksjonite korraldamise õigusregulatsioonist Venemaal.

Benkler, Yochai. A free irresponsible press : Wikileaks and the battle over the soul of the networked fourth estate // Harvard Civil Rights – Civil Liberties Law Review (2011/Summer) nr. 2, lk. 311-397. Sõnavabadusest internetis, rahvusvahelisest projektist Wikileaks ning meedia vastutustundetusest.

Ernst, Christian. Die öffentlich-rechtliche Behandlung von Flashmobs und die Zurechnung von Informationsflüssen // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 14, lk. 537-545. Interneti teel kokkukutsutava välkkogunemise (flashmob) korraldamisest avalikus ruumis: vastutus ja kulud.

Frenz, Walter. Klimaschutz, Frauenförderung und Lohnabsicherung im Vergaberecht // Zeitschrift für Gesetzgebung (2011) nr. 2, lk. 156-165. Sotsiaalsetest ja ökoloogilistest kriteeriumitest riigihangetes Euroopa Kohtu Rüfferti lahendi ja Saksa põhiseaduskohtu Mangoldi lahendi põhjal.

Gola, Peter ; Klug, Christoph. Die Entwicklung des Datenschutzrechts in den Jahren 2010/2011 // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 34, lk. 2484-2490. Andmekaitsega seotud seadusemuudatustest ja kohtupraktikast Saksamaal ajavahemikus juuli 2010 – juuli 2011.

Hannula, Ilari ; Neuvonen, Riku. Internetin keskustelupalstan ylläpitäjän vastuu rasistisesta aineistosta // Lakimies (2011) nr. 3, lk. 527-548. Internetilehekülje administraatori vastutusest rassistlike internetifoorumite eest Soomes.

Hartmann, Bernd J. Perspektiven der ökonomischen Analyse des öffentlichen Haftungsrechts // Der Staat (2011) nr. 1, lk. 61-71. Tsiviilvastutuse ja avaliku vastutuse (riigivastutuse) majanduslikust analüüsist ja eripäradest.

Hautamäki, Veli-Pekka. Pelastustoimen sääntelyidentiteetistä // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 753-761. Soome päästeteenistustest seadusandluses, päästeseadusest.

Henderson, Jane ; Sayadyan, Hayk. Freedom of information in the Russian Federation // European Public Law (2011/Jun) nr. 2, lk. 293-311. Informatsioonivabadusest Venemaal ning vastavast seadusandlusest.

Kania, Michal. Der Vertrag über die öffentlich-private Partnerschaft in Polen // Osteuropa Recht (2011) nr. 2, lk. 147-153. Avaliku ja erasektori vahelisest partnerluslepingust (PPP) Poolas.

Kau, Wolfgang ; Hänsel, Tobias. Verzögerte Vergabe – Schadensersatz für die Verzögerung des Zuschlags? // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 27, lk. 1914-1919. Kahju hüvitamisest riigihankega viivitamisel finantsvahendite eraldamise hilinemise tõttu.

Kiraly, Andrei. Der rechtliche Schutz von Whistleblowern // Zeitschrift für Rechtspolitik (2011) nr. 5, lk. 146-149. Oma asutuses/ettevõttes korruptsioonist või illegaalsest tegevusest informeerivate töötajate (Whistleblower) kaitsest ning Ameerika Ühendriikide vastavast õigusregulatsioonist.

Kloepfer, Michael ; Greve, Holger. Das Informationsfreiheitsgesetz und der Schutz von Betriebs- und Geschäftsgeheimnissen // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 577-584. Ettevõtte- ja ärisaladuste kaitsest infole juurdepääsupiirangute kehtestamisega Saksa infovabaduse seaduse (Informationsfreiheitsgesetz – IFG) kohaselt.

Kremer, Carsten. Kommunalisierung als Element der Verwaltungsreform // Verwaltungsarchiv (2011) nr. 2, lk. 242-267. Haldusstruktuuri reformist Saksamaal.

Latõntsev, A. V. O soveršenstvovanii pravovõhh mehhanizmov konfiskatsii, unitštoženii i utilizatsii izjatõhh pištševõhh produktov i sõrja // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 63-72. Järelevalvest toiduainetööstuses, toidu- ja toorainete konfiskeerimise ja hävitamise õigusregulatsioonist Venemaal.

Lievens, Eva. The use of alternative regulatory instruments to protect minors in the digital era : applying freedom of expression safeguards // Netherlands Quarterly of Human Rights (2011/Jun) nr. 2, lk. 164-188. Alaealiste kaitsmisest elektroonilise meedia halva mõju eest ning  sõnavabadusest.

Luch, Anika D. ; Tischer, Jakob. Die öffentlich-rechtliche Schriftform und die hybride Kommunikation mittels E-Postbrief // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 15, lk. 598-606. Elektroonilisest kommunikatsioonist haldusmenetluses ja kirjavormistusnõuetest uue veebipõhise hübriidpostiteenuse (E-Postbrief) kasutamisel.

Miroljubova, S. J. Institut registratsii graždan po žitelstva i mestu prebõvanija // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 24-30. Mõistetest „elukoht” ja „viibimiskoht”, õigusest elukohale, rahvastiku rändest ja registreerimisest Venemaal.

Niemi, Johanna. Oikeudenkäynti opetuksen menetelmänä // Lakimies (2011) nr. 3, lk. 570-575. Õigushariduse probleemidest Soomes.

Oleinik, V. K voprossu o ponjatii bezopasnosti dorožnogo dviženija v zakonodatelstve Rossiiskoi Federatsii // Zakon i pravo (2011) nr. 7, lk. 110-112. Liiklusohutuse mõistest Venemaa seadusandluses.

Pissarevski, J. L. Pravovoje obespetšenije litšnoi bezopasnosti turistov // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 13-23. Mõistest „turisti isiklik turvalisus” ja turismindusega seotud ohtude klassifitseerimisest Vene õigusregulatsioonis.

Pitschas, Rainer. Mediationsgesetzgebung zwischen Entlastung der Justiz und kollaborativer Governance // Zeitschrift für Gesetzgebung (2011) nr. 2, lk. 136-155. Hinnangust Saksa mediatsiooniseaduse eelnõule, individuaalsest ja avalikust lepitamisest ning mediatsioonist haldusasjades.

Poguntke, David. Das Hinausschieben der Altersgrenze auf Initiative des Beamten // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 14, lk. 561-568. Vanusepiiri tõstmise regulatsioonist ametniku teenistussuhte pikendamiseks liidumaades.

Polster, Julian ; Naujok, Karin. Vergaberechtsreform 2009/2010 // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 15, lk. 786-791. Ülevaade olulisematest seadusemuudatustest ja kohtupraktikast riigihankeõiguses 2009-2010.

Rebentisch, Manfred. „Kernkraftwerks-Moratorium” versus Rechtsstaat // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 9, lk. 533-536. Probleemidest Saksamaal seoses tuumaenergia kasutuse piiramisega ja valitsuse õigusest parlamendis vastuvõetud regulatsioon teatud juhtudel moratooriumi abil kehtetuks tunnistada.

Roggan, Fredrik. Der Einsatz von Video-Drohnen bei Versammlungen // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 590-595. Info ja andmete kogumisest ning õigusest koosolekuid/kogunemisi varjatult videosalvestada.

Roth, Frank ; Lamm, Regina ; Weyand, Kevin. Zulässigkeit der Bevorzugung von anerkannten Werkstätten für behinderte Menschen im Vergabeverfahren // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 14, lk. 545-553. Puuetega inimeste ettevõtete võimalustest osaleda riigihankekonkurssidel.

Roßnagel, Alexander. Das De-Mail-Gesetz // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 21, lk. 1473-1478. Turvalisemast e-kirjavahetusest internetis, de-mail-teenustest ja 3. mail 2011 jõustunud Saksa de-maili seadusest (De-Mail-Gesetz).

Schrameyer, Klaus. Das Recht auf Zugang zu amtlicher Information // Jahrbuch für Ostrecht (2011) nr. 1, lk. 157-182. Ülevaade Bulgaaria seadusest, mis käsitleb juurdepääsu ametlikule infole. Seaduse täistekst saksa keeles lk. 169-182.

Schröder, Holger. Das so genannte Wesentlichkeitskriterium beim In-House-Geschäft // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 13, lk. 776-780. Olulisuse kriteeriumist erakapitali kaasamisel avaliku sektori ettevõtete tegevusse riigihanke alla mittekuuluvates projektides ning Euroopa Kohtu vastavast praktikast.

Schucht, Carsten. Der Verbringungsgewahrsam im Polizeirecht // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 14, lk. 553-560. Isiku või grupi politseisõidukis kinnihoidmise ja kriisikoldest eemaletoimetamise kui abinõu juriidilisest aspektist suurema ohu vältimiseks avaliku korra tagamisel.

Siegel, Thorsten. „Spiel ohne Grenzen?” – grundrechtliche Schranken der Videoüberwachung durch öffentliche Stellen und Private // Verwaltungsarchiv (2011) nr. 2, lk. 159-184. Põhiõigustest, isikuõigustest ja avalike kohtade videovalve lubatavusest Saksa avalike koosolekute seaduse, liidumaade politseiseaduste ja andmekaitseseaduse põhjal.

Sieweke, Simon. Die Hochschule als Gefahr für die Wissenschaftsfreiheit // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 12, lk. 472-480. Teadustegevusvabadusest kõrgkoolide struktuuri kujundamisel ja Saksa põhiseaduskohtu hinnangust Hamburgi kõrgkooliseadusele.

Žarova, Anna. O konflikte interessov subjektov v informatsionnõhh otnošenijahh // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 4, lk. 42-49. Info andmisest ja jagamisest konfliktsituatsioonis, infokoodeksi ettevalmistamisest Venemaal.

Tereštšenko, L. K. O sobljudenii balanssa interessov pri ustanovlenija mer zaštšitõ personalnõhh dannõhh // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 5-12. Isikuandmete kaitse regulatsioonist Venemaal.

Vulahh, M. G. Normativno-pravovoje obespetšenije upravlenija fizitšeskoi kulturoi i sportom v Rossiiskoi Federatsii // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 7, lk. 2-4. Venemaa õigusaktidest, mis käsitlevad kehakultuuri ja sporti.

Wiese, Günther. Bewertungsportale und allgemeines Persönlichkeitsrecht // Juristenzeitung (2011) nr. 12, lk. 608-617. Isiku- ja andmekaitsest hindamisportaalides.

Wulfhorst, Reinhard. Konsequenzen aus „Stuttgart 21” : Vorschläge zur Verbesserung der Bürgerbeteiligung // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 15, lk. 581-590. Kommunikatsiooni- ja osalusstrateegiatest avalikkuse kaasamiseks taristute planeerimis- ja kooskõlastusprotsessi „Stuttgart 21” raudteeprojekti näitel.

MEDITSIINIÕIGUS

Askola, Heli. Cut-off point? Regulating male circumcision in Finland // International Journal of Law, Policy and the Family (2011/Apr) nr. 1, lk. 100-119. Poiste ümberlõikamise õiguslikest probleemidest ja vastavast ülemkohtu lahendist Soomes.

Atkinson, Evelyn. Abnormal persons or embedded individuals? : tracing the development of informed consent regulations for abortion // Harvard Journal of Law and Gender (2011/Summer) nr. 2, lk. 618-670. Abordiga nõustumisest ning vastavast regulatsioonist.

Attaran, Amir ; Bate, Roger ; Kendall, Megan. Why and how to make an international crime of medicine counterfeiting // Journal of International Criminal Justice (2011/May) nr. 2, lk. 325-354. Ravimite võltsimisest kui rahvusvahelisest kuriteost.

Blinov, A. G. Juriditšeskii status patsienta kak subjekta zdravoohranitelnõhh pravootnošenii // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 18-26. Patsiendi õiguslikust seisundist ja mõiste määratlemisest tervishoiusüsteemis Venemaal.

Bongers, L. M. H. Disclosure of medical data to relatives after the patient’s death : recent legal developments with respect to relatives’ entitlements in the Netherlands // European Journal of Health Law (2011/May) nr. 3, lk. 255-275. Meditsiiniliste andmete avalikustamisest sugulastele patsiendi surma korral Hollandi näitel.

Coeppicus, Rolf. Offene Fragen zum "Patientenverfügungsgesetz" // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 29, lk. 2085-2091. Patsiendi õigustest ja probleemidest Saksamaal, mida nn patsiendikorralduse seadus (Patientenverfügungsgesetz) ei hõlma.

Dawson, J. ; Burns, T. ; Rugkasa, J. Lawfulness of a randomised trial of the new community treatment order regime for England and Wales // Medical Law Review (2011/Winter) nr. 1, lk. 1-26. Meditsiiniõiguse alastest kohtuprotsessidest Inglismaal ja Walesis.

Engländer, Armin. Von der passiven Sterbehilfe zum Behandlungsabbruch : zur Revision der Sterbehilfedogmatik durch den 2. Strafsenat des BGH // Juristenzeitung (2011) nr. 10, lk. 513-520. Eutanaasiast ja ravi ootamatust lõpetamisest.

Gilbar, Roy. Family involvement, independence, and patient autonomy in practice // Medical Law Review (2011/Spring) nr. 2, lk. 192-234. Patsiendiõigusest Inglismaal ning pere osalusest otsuste tegemisel.

Krahn, Timothy Mark. Regulating preimplantation genetic diagnosis : the case of Down’s syndrome // Medical Law Review (2011/Spring) nr. 2, lk. 157-191. Geneetiliste haiguste diagnoosimisest enne kunstlikku viljastamist (Downi sündroom) ja vastavast regulatsioonist Inglismaal.

Madanamoothoo, Allane. Saviour-sibling and the psychological, ethical and judicial issues that it creates : should English and French legislators close the Pandora’s box? // European Journal of Health Law (2011/May) nr. 3, lk. 293-303. Terve lapse tüvirakkude geneetilisest kasutamisest haige õe või venna raviks ning vastavast seadusandlusest Inglismaal ja Prantsusmaal.

Martis, Rüdiger ; Winkhart-Martis, Martina. Aktuelle Entwicklungen im Arzthaftungsrecht – Beweislastumkehr, Arbeitsteilung, Verjährung // Monatsschrift für Deutsches Recht (2011) nr. 12, lk. 709-716. Kohtupraktikast arsti vastutuse kohta (ravivead, tööjaotus jms).

Price, David. End-of-life treatment of potential organ donors : paradigm shifts in intensive and emergency care // Medical Law Review (2011/Winter) nr. 1, lk. 86-116. Doonorpatsientide ravi erinevusest.

Siegel, Thorsten. Neue Vertriebsformen für Arzneimittel auf dem juristischen Prüfstand // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 10, lk. 599-602. Ravimite müügi õiguslikust aspektist.

Spickhoff, Andreas. Die Entwicklung des Arztrechts 2010/2011 // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 23, lk. 1651-1658. Meditsiiniõiguse arengust Saksamaal: arsti-patsiendi suhted, arsti vastutus, patsiendi iseotsustusõigus, eutanaasia, valuraha jm.

Taupitz, Jochen. Medizinische Informationstechnologie, leitliniengerechte Medizin und Haftung des Arztes // Archiv für die civilistische Praxis (2011/Jun) nr. 3/4, lk. 352-394. Meditsiinitarkvara usaldusväärsusest ja arsti vastutusest infotehnoloogia kasutamisel.

Taylor, Mark J. Health research, data protection, and the public interest in notification // Medical Law Review (2011/Spring) nr. 2, lk. 267-303. Terviseuuringutest ja andmekaitsest Suurbritannia meditsiiniõiguses.

Tjupa, V. V. Prodviženije i reklama lekarstvennõhh sredstv v uslovijahh zakonodatelnõhh ogranitšenii // Zakonodatelstvo (2011) nr. 7, lk. 23-29. Ravimite reklaamiga seotud õigusrikkumistest Venemaal.

Tolstaja, J. V. O pravovõhh garantijahh zaštšitõ žizni rebjonka do roždenija v rossiiskom zakonodatelstve // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 4, lk. 54-58. Embrüokaitsest Vene õigusregulatsioonis.

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

Bellinger, John B. ; Padmanabhan, Vijay M. Detention operations in contemporary conflicts : four challenges for the Geneva conventions and other existing law // American Journal of International Law (2011/Apr) nr. 2, lk. 201-243. Genfi konventsiooni ja vastavate õigusregulatsioonide järgimisest relvastatud konfliktides.

Bitensky, Susan H. Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse (Council of Europe) // International Legal Materials (2010) nr. 6, lk. 1663-1682. Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist.

Dietz, Andreas. Der Krieg der Zukunft und das Völkerrecht der Vergangenheit? // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 12, lk. 465-472. Riikidevaheliste konfliktide uutest vormidest (nt küberründed) ja sõja mõiste muutumisest rahvusvahelises õiguses.

Fillbrandt, Marcus. Die Entwicklung des internationalen Atomhaftungsrechts in der Post-Tschernobyl-Zeit // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 9, lk. 526-527. Rahvusvahelise aatomiõiguse arengust ja olukorrast pärast Tšernobõli ja Jaapani tuumajaamade katastroofi.

Gaidajenko, Sher. Mediatsija kak spossob razrešenija meždunarodnõhh kommertšeskihh sporov // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 79-85. Mediatsioonist rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamisel.

Gaitanides, Charlotte. Intervention des IWF in der Eurozone – mandatswidrig? // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 14, lk. 848-852. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevusest eurotsooni riikide abistamisel finantskriisist väljumiseks.

Herr, Robin Elizabeth. The right to receive information under Article 10 of the ECHR: an investigation from a copyright perspective // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2011) nr. 2, lk. 193-211. Õigusest saada infot vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10 autoriõiguse kontekstis.

Ingelkofer, Sandra. Die Umsetzung von Völkerrecht in innerstaatliches Recht gemäß der tschechischen Verfassung unter Berücksichtigung der Entscheidungen des tschechischen Verfassungsgerichts zum Vertrag von Lissabon // Jahrbuch für Ostrecht (2011) nr. 1, lk. 29-48. Rahvusvahelise õiguse muutmisest riigisiseseks õiguseks kooskõlas põhiseadusega ja Tšehhi põhiseaduskohtu otsuseid arvestades.

Jefremova, Nelja. Meždunarodnaja ekonomitšeskaja integratsija i suverenitet gossudarstva // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 6, lk. 60-66. Majanduste rahvusvahelisest ühinemisest ja riikide suveräänsusest.

Kazakova, L. S. Sootnošenije meždunarodnogo prava i vnutrigossudarstvennogo zakonodatelstva v sfere prav nesoveršennoletnihh // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2011) nr. 2, lk. 22-24. Alaealiste õigusi käsitlevatest regulatsioonidest rahvusvahelises ja Vene õiguses.

Linderfalk, Ulf. The creation of Jus Cogens – making sense of Article 53 of the Vienna Convention // Zeitschrift für ausländisches öffentliches Recht und Völkerrecht (2011) nr. 2, lk. 359-378. Rahvusvahelise õiguse kohustuslikest normidest (ius cogens) rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 53 kontekstis.

Lydgate, Emily Barrett. Consumer preferences and the National Treatment Principle: emerging environmental regulations prompt a new look at an old problem // World Trade Review (2011) nr. 2, lk. 165-188. Tarbijate seisukohtadest WTO keskkonnaalaste regulatsioonide kohta ning Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) III artikli tõlgendamisest vaidluste lahendamisel.

Moxley Jr., Charles J. ; Burroughs, John ; Granoff, Jonathan. Nuclear weapons and compliance with international humanitarian law and the nuclear non-proliferation treaty // Fordham International Law Journal (2011) nr. 4, lk. 595-696. Tuumarelvadest ja humanitaarõigusest (sama teemat käsitlevad veel Jennifer Mackby ja Charles J. Moxley Jr. artiklid lk. 697-775).

Olsen, Lene. Supporting a just transition : the role of international labour standards // International Journal of Labour Research (2010) nr. 2, lk. 293-318. ILO tööstandardite rollist jätkusuutliku ühiskonna toetamisel.

Piltz, Burghard. Neue Entwicklungen im UN-Kaufrecht // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 31, lk. 2261-2266. ÜRO kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute konventsiooniga (CISG) seotud seadusemuudatusest ja kohtupraktikast.

Pomazkova, S. I. Problemõ sootnošenija meždunarodnogo i natsionalnogo prava v sfere zdravoohranenija // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2011) nr. 3, lk. 33-36. Tervisekaitse ja arstiabi osutamise probleemidest rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses.

Prusa, Thomas J. ; Vermulst, Edwin. United States – continued existence and application of zeroing methodology: the end of zeroing? // World Trade Review (2011) nr. 1, lk. 45-61. Probleemidest WTO seadusandluse järgimisel Ameerika Ühendriikide rahvusvahelises kaubanduses.

Saggi, Kamal. Incomplete harmonization contracts in international economic law: report of the panel, China – Measures Affecting the Protection and Enforcement of Intellectual Property Rights, WT/DS362/R, adopted 20 March 2009 // World Trade Review (2011) nr. 1, lk. 63-86. WTO seadusandluse ja intellektuaalse omandi (TRIPS leping) reeglite järgimisest Hiinas; intellektuaalomandi reegleid rikkuvate kaupade konfiskeerimisest.

Shadikhodjev, Sherzod. International regulation of free zones: an analysis of multilateral customs and trade rules // World Trade Review (2011) nr. 2, lk. 189-216. Kaubanduseeskirjade ja tolliprotseduuride reeglite muudatustest ning Kyoto konventsiooni mõjust WTO liikmesriikidele.

Tanaka, Yoshifumi. The changing approaches to conservation of marine living resources in international law // Zeitschrift für ausländisches öffentliches Recht und Völkerrecht (2011) nr. 2, lk. 291-330. Rahvusvahelisest õigusest tulenevatest võimalustest mere elusressursside kaitsmiseks.

Tiunov, O. I. Meždunarodno-pravovõje garantii kak sredstvo obespetšenija meždunarodnõhh dogovorov // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 85-95. Rahvusvahelise õiguse garantiidest rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks.

The transnational political participation of Latino migrants in Europe // International Migration (2011) nr. 3, lk. 1-188. Ajakirja eriväljaanne Euroopa migratsioonipoliitikast Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonna riikidest saabuvate migrantide suhtes. Artiklid erinevatelt autoritelt.

Inimõigused

Adrianova, V. V. Konstitutsionnaja zaštšita prav tšeloveka v Rossii // Rossiiskaja justitsija (2011) nr. 5, lk. 5-7. Inimõiguste kaitsest Venemaal.

Alizadeh, Homayoun. A proposal for how to realize human rights at the national and regional level : a three-pillar strategy // Human Rights Quarterly (2011/Aug) nr. 3, lk. 826-855. Nn kolme samba strateegiast inimõiguste kontekstis.

Bernstorff, Jochen von. Kerngehaltsschutz durch den UN-Menschenrechtsausschuss und den EGMR // Der Staat (2011) nr. 2, lk. 165-190. Inimõiguste riivest ja piirist põhi- ja inimõiguste vahel Euroopa Inimõiguste Kohtu ning ÜRO Inimõiguste Komisjoni praktikas.

Bulletin : counter-terrorism and human rights // European Human Rights Law Review (2011) nr. 3, lk. 259-273. Terrorismivastasest võitlusest ja inimõiguste kaitsest erinevates riikides.

Chinkin, Christine ; Gordon, Jane. The UK CEDAW story // European Human Rights Law Review (2011) nr. 3, lk. 274-293. Võrdõiguslikkusest ning konventsioonist naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW).

De Gaay Fortman, Bas. Minority rights : a major misconception? // Human Rights Quarterly (2011/May) nr. 2, lk. 265-303. Vähemuste õigustest ning universaalsest inimõiguste konventsioonist.

Dowd, Rebecca. Dissecting discrimination in refugee law : an analysis of its meaning and its cumulative effect // International Journal of Refugee Law (2011/Mar) nr. 1, lk. 28-53. Diskrimineerimisest pagulasi puudutavas seadusandluses Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Suurbritannia näitel.

ECHR judgment of note: punishment of impeached President // SEEL : Survey of East European Law (2011) nr. 2, lk. 21-23. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Paksas v. Lithuania.

Garipov, Ruslan. Zakonodatelstvo Rossiiskoi Federatsii o zaštšite prav korennõhh malotšislennõhh narodov Rossii i jego sootvetstvije meždunarodnõm standartam // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 105-109. Venemaa seadusandlusest väikesearvuliste põlisrahvaste  kaitseks ja õigusaktide vastavusest rahvusvahelistele normidele.

Henrard, Kristin. Boosting positive action: the asymmetrical approach towards non-discrimination and special minority rights // Zeitschrift für ausländisches öffentliches Recht und Völkerrecht (2011) nr. 2, lk. 379-418. Võrdsusest, mittediskrimineerimisest ja vähemuste õiguste kaitsest Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktikas.

Kahn, Robert A. Are muslims the new catholics? Europe’s headscarf laws in comparative historical perspective // Duke Journal of Comparative & International Law (2011/Spring) nr. 3, lk. 567-594. Moslemite ususümboolika (naiste pearäti) kandmise õigusest Euroopas.

Kalamkarjan, R. A. Vseobštšaja deklaratsija prav tšeloveka. Mesto, rol i znatšenije v miroporjadke na osnove verhovenstva prava – Rule of Law // Gossudarstvo i pravo (2010) nr. 6, lk. 41-48. Inimõiguste ülddeklaratsioonist, selle kohast ja tähendusest.

MacKinnon, Catharine A. Trafficking, prostitution, and inequality // Harvard Civil Rights – Civil Liberties Law Review (2011/Summer) nr. 2, lk. 271-309. Inimkaubandusest, prostitutsioonist ja soolisest ebavõrdsusest.

Malkani, Bharat. Human rights treaties in the English legal system // Public Law (2011/Jul) nr. 3, lk. 554-576. Inimõiguste alased lepingud Inglismaa õigussüsteemis.

Roseman, Mindy Jane ; Miller, Alice M. Normalizing sex and its discontents : establishing sexual rights in international law // Harvard Journal of Law and Gender (2011/Summer) nr. 2, lk. 313-552. Viis artiklit soolistest õigustest rahvusvahelises õiguses, soolisest võrdõiguslikkusest ning aborti puudutavast seadusandlusest.

Stefanovic, Djordje ; Loizides, Neophytos. The way home : peaceful return of victims of ethnic cleansing // Human Rights Quarterly (2011/May) nr. 2, lk. 408-430. Põgenike ja ümberasustatute tagasipöördumisest koju ning vastavast õiguslikust regulatsioonist.

Tšurov, V. J. ; Grišina, M. V. ; Jermakova, E. L. ; Sitnikova, A. V. O pravosubjektnosti i pravoobjektnosti Jevropeiskogo suda po pravam tšeloveka // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 4, lk. 5-10. Inimõiguste kaitsest Venemaal ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite legitiimsusest.

Van Ooyen, Robert Chr. Mit „Mangold” zurück zu „Solange II” // Der Staat (2011) nr. 1, lk. 45-59. Saksa põhiseaduskohtu nn Lissaboni lahendist, koostööst Euroopa Kohtuga ja pädevusprobleemidest põhiõiguste kaitsel.

Vedernikova, Olga. Jevropeiskii sud po pravam tšeloveka: istoritšeskije reformõ, sovremennoje sostojanije i bespretsedentnõje rešenija // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 30-39. Euroopa Inimõiguste Kohtust: reformidest, tänapäevast ja erilistest lahenditest.

Euroopa Liidu õigus

Andrae, Marianne. Das neue Auslandsunterhaltsgesetz // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 35, lk. 2545-2551. ELi nõukogu määrusest 4/2009/EÜ kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuse küsimustes, selle rakendamisest Saksamaal.

Böcker, Anita ; Strik, Tineke. Language and knowledge tests for permanent residence rights : help or hindrance for integration? // European Journal of Migration and Law (2011) nr. 2, lk. 157-184. Keele- ja teadmistepõhistest testidest immigrantidele alalise elukoha taotlemisel ELis.

Camilleri, Simon Patrick. Article 23: formal validity, material validity or both? // Journal of Private International Law (2011/Aug) nr. 2, lk. 297-320. Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 23 tõlgendamisest.

Cook, Trevor ; Derclaye, Estelle. An EU copyright code : what and how, if ever? // Intellectual Property Quarterly (2011) nr. 3, lk. 259-269. Ülevaade ELi autoriõigusest viimase 20 aasta jooksul.

Dawson, N. M. Bad faith in European trade mark law // Intellectual Property Quarterly  (2011) nr. 3, lk. 229-258. Pahausksusest (bad faith) ELi kaubamärgiõiguses.

De Hoon, Machteld ; Mak, Vanessa. Consumer empowerment strategies – a rights-oriented approach versus a needs-oriented approach // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 518-532. Tarbija õigustest ja tarbijakaitsepoliitikast ELis.

Edenharter, Andrea. Die Komitologie nach dem Vertrag von Lissabon // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 16, lk. 645-650. Lissaboni lepingust tulenevatest muudatustest komitoloogiaprotsessis.

Edwards, Vanessa. Significant EU environmental cases: 2010 // Journal of Environmental Law (2011) nr. 1, lk. 143-154. Ülevaade ELi keskkonnaõigusega seotud kohtuasjadest 2010. aastal.

Globke, Christina. Die Wirkung eines Europäischen Haftbefehls // Goltdammer's Archiv für Strafrecht (2011) nr. 7, lk. 412-423. Euroopa vahistamismäärusest ja selle mõjust ELi liikmesriikidele.

Goebel, Roger J. The European Council after the Treaty of Lisbon // Fordham International Law Journal (2011) nr. 5, lk. 1251-1268. Euroopa Liidu Nõukogu ja tema institutsioonide tegevusest pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Hilpold, Peter. Die Sprachenregelung der Union zwischen Grundfreiheiten und Kulturpolitik // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 500-517. Keelte võrdsuse tunnustamisest ja keelelise mitmekesisuse kaitsest ELis.

Horn, Norbert. Die Reform der Europäischen Währungsunion und die Zukunft des Euro // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 20, lk. 1398-1404. Euroopa Rahaliidu reformist, stabiliseerimismehhanismist ja euro tulevikust.

Häde, Ulrich. Jenseits der Effizienz: wer kontrolliert die Kontrolleure? // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 17, lk. 662-665. Finantsjärelevalvest ELis, ELi toimimise lepingu artiklist 114.

Jack, Brian. Enforcing member state compliance with EU environmental law : a critical evaluation of the use of financial penalties // Journal of Environmental Law (2011) nr. 1, lk. 73-95. ELi lepingute mõjust keskkonnapoliitikale ja Euroopa Kohtu praktikale rahaliste karistuste määramisel.

Jarass, Hans D. Bedeutung der EU-Rechtsschutzgewährleistung für nationale und EU-Gerichte // Neue Juristische Wochenschrift (2011) nr. 20, lk. 1393-1398. Euroopa põhiõiguste harta mõjust õiguskaitse tagamisele ELis.

Kerber, Markus C. ; Stäter, Stefan. Die EZB in der Krise: Unabhängigkeit und Rechtsbindung als Spannungsverhältnis // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 14, lk. 536-540. Euroopa Keskpangast ning majandus- ja võlakriisist; isikute kaitsest Euroopa Keskpanga eksimuste vastu.

Kiste, Stephan. Das System der Europäischen Agenturen // Verwaltungsarchiv (2011) nr. 2, lk. 268-284. ELi agentuuride süsteemist ja ülesannete jaotusest Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) näitel.

Lowther, Jason. Determining the meaning of disturbance for European protected species // Journal of Environmental Law (2011) nr. 2, lk. 319-330. ELi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse direktiivist Morge vs. Hampshire County Council kohtuasja põhjal.

McKay, Sonia. Does one size fit all? Trade unions, discrimination and legal regulation in the European Union // The International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations (2011) nr. 2, lk. 165-187. Ametiühingute tegevusest diskrimineerimise ärahoidmisel. ELi direktiivist 2000/43, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning 2000/78, millega kehtestatakse ühtne raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

Mylly, Tuomas. Sisältyykö EU-oikeuteen johdetun oikeuden hierarkia? // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 762-771. Õiguse hierarhiast ELi õiguses.

Neun, Andreas ; Otting, Olaf. Entwicklungen des europäischen Vergaberechts im Jahr 2010 // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 12, lk. 456-462. ELi riigihankeõiguse arengust.

Odell-West, Amanda. „Gene”-uinely patentable? The distinction in biotechnology between discovery and invention in US and EU patent law // Intellectual Property Quarterly (2011) nr. 3, lk. 304-321. Biotehnoloogiaalaste avastuste ja leiutistega seotud seadusandluse erinevusest ELi ja USA patendiõiguses.

Paunio, Elina. Reconciling multilingualism and legal certainty in EU law // Tidskrift utgiven av Juridiska Föreningen i Finland (2011) nr. 2, lk. 220-223. Mitmekeelsusest ja õiguskindlusest ELi õiguses.

Peers, Steve. Legislative update EU immigration and asylum law 2010 : extension of long-term residence rights and amending the law on trafficking in human beings // European Journal of Migration and Law (2011) nr. 2, lk. 201-218. Muudatustest ELi immigratsioonipoliitikas ja varjupaigaõiguses (elamisload, inimkaubandus jms).

Pilz, Stefan ; Dittmann, Heidi. Die Europäische Wirtschafts- und Währungsunion am Scheideweg // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 11, lk. 438-447. Finantskriiside vältimisest ning Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevikust.

Rosas, Allan. The status in EU law of international agreements concluded by EU member states // Fordham International Law Journal (2011) nr. 5, lk. 1304-1345. ELi õiguse staatusest liikmesriikide sõlmitavates rahvusvahelistes lepingutes.

Saldago, Luiz. How to SOLVIT? // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 11, lk. 422-425. Liikmesriikidevahelisest online-võrgustikust SOLVIT ELi õiguse väärkohaldamise juhtudel.

Schorkopf, Frank. Gestaltung mit Recht. Prägerkraft und Selbststand des Rechts in einer Rechtsgemeinschaft // Archiv des öffentlichen Rechts (2011/Jun) nr. 2, lk. 323-344. Õigusühisusest ELis. Kokkuvõte inglise keeles lk. 343-344.

Schroeder, Werner. Neues zur Grundrechtskontrolle in der Europäischen Union // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 12, lk. 462-467. Põhiõiguste järelevalvest ELis ja muudatustest põhiõiguste hartas.

Soltesz, Ulrich. Die Rechtsprechung der Unionsgerichte zum Beihilferecht im Jahre 2010 // Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (2011) nr. 14, lk. 541-548. Euroopa Kohtu riigiabiga seotud lahenditest 2010. aastal.

Spieth, Wolf Friedrich ; Hamer, Marti. Die neuen Zuteilungsregeln für Industrieanlagen in der dritten Phase des europäischen Emissionshandelssystems // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht (2011) nr. 15, lk. 920-923. ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kolmandast etapist (2013-2010).

Zbyszewska, Ania. Unveiling the politics of gender in the European Union working-time regulation – a recipe for social reproduction in crisis or crisis on social reproduction? // Polish Legal Journal (2010) nr. 2, lk. 133-172. Tööaja regulatsioonist ELis ning soolisest võrdõiguslikkusest töösuhetes.

Takala, Jukka-Pekka. Rikosuhrikokemukset kasautuvat // Haaste (2011) nr. 2, lk. 34-35. Kuriteoohvrite olukorra parandamisest ELis.

Ukkola, Markus. Hankintayksiköiden välisestä yhteistyöstä // Lakimies (2011) nr. 4, lk. 690-708. ELi riigihankepoliitika ajakohastamisest ja riigihangetealasest koostööst, Euroopa hanketuru tõhustamisest.

Van der Aa, Susan ; Ouwerkerk, Jannemieke. The European protection order : no time to waste or a waste of time? // European Journal of Crime, Criminal Law and Criminal Justice (2011) nr. 4, lk. 267-287. Lähenemiskeelust ELis.

Vousden, Stephen. Apis, databases and EU law // Intellectual Property Quarterly (2011) nr. 2, lk. 215-226. Andmebaaside õiguskaitsest Euroopa Liidus ja Euroopa Kohtu 2009. aasta lahendist C-545/07.

Weber, Albrecht. Europäischer Parlament und nationale Parlamente im Europäischen Rechtsetzungsverbund // Die Öffentliche Verwaltung (2011) nr. 13, lk. 497-504. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide osast õigusloomes.

Wittwer, Alexander. EuGH-Rechtsprechung zur EuGVVO aus den Jahren 2009 und 2010 // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 636-654. Tsiviil- ja kaubandusasju (kaubanduslepingud, kindlustus, tarbijakaitse, lennureisid, litsentsilepingud, tootevastutus jms) käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast 2009. ja 2010. aastal.

Mereõigus

Huybrechts, Marc A. Package limitation in modern maritime transport treaties : a critical analysis // The Journal of International Maritime Law (2011/Mar) nr. 2, lk. 90-105. Pakendipiirangust tänapäeva meretranspordilepingutes.

Mollmann, Anders. From bills of lading to transport documents – the role of transport documents under the Rotterdam Rules // The Journal of International Maritime Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 50-57. Veokirjadest ja transpordialastest dokumentidest Rotterdami reeglite kontekstis.

Nikaki, Theodora. Himalaya clauses and the Rotterdam Rules // The Journal of International Maritime Law (2011/Jan) nr. 1, lk. 20-40. Himalaya klauslist e. lepingupunktist kolmanda isiku kasuks kaubaveol ning Rotterdami reeglitest.

Viktorovna, Jekaterina. Mirnõje sredstva razrešenija meždunarodnõhh sporov v sootvetstvii s konventsijei OON po morskomu pravu 1982 g // Istorija gossudarstva i prava (2011) nr. 3, lk. 14-19. Mereõiguslike vaidluste lahendamisest ÜRO 1982. ja 1958. aasta mereõiguse konventsioonide põhjal.

Rahvusvaheline eraõigus

Braun, Alexandra. Trusts in the Draft Common Frame of Reference: the „best solution” for Europe? // The Cambridge Law Journal (2011/Jul) nr. 2, lk. 327-352. Usaldusomandist Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kavandi (DCFR – Draft Common Frame of Reference) 10. raamatus.

Czepelak, Marcin. Concurrent causes of action in the Rome I and II regulations // Journal of Private International Law (2011/Aug) nr. 2, lk. 393-410. Rooma I (593/2008) ja Rooma II (864/2007) määruse võrdlus lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatavas õiguses.

Lazareva, T. P. Vlijanije aktov meždunarodnoi tšastnopravovoi unifikatsii na natsionalnoje zakonodatelstvo stran SNG (na primere rastšetnõhh otnošenii) // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 5, lk. 66-71. Rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamise mõjust SRÜ maade riigisisesele õigusele.

Leutheusser-Schnarrenberger, Sabine. Europäisches Zivilrecht – die nächten Etappen // Zeitschrift für Europäisches Privatrecht (2011) nr. 3, lk. 451-460. Euroopa tsiviilõiguse ühtlustamisest ja prioriteetidest ning kohtulahendite vastastikusest tunnustamisest.

Markova, O. V. Alimentnõje objazatelstva v meždunarodnom tšastnom prave // Meždunarodnoje publitšnoje i tšastnoje pravo (2011) nr. 3, lk. 24-29. Alimendid rahvusvahelise eraõiguse käsitluses.

Meier, Sonja. Schuldnermehrheiten im europäischen Vertragsrecht // Archiv für die civilistische Praxis (2011/Jun) nr. 3/4, lk. 435-490. Solidaarvõlgnike õigustest Euroopa lepinguõiguses.

Morozov, D. V. Eksterritorialnõje normõ i doktrina meždunarodnogo tšastnogo prava // Žurnal rossiiskogo prava (2011) nr. 7, lk. 98-106. Kollisiooninormidest rahvusvahelises eraõiguses.

Poldnikov, Dimitri. Pacta sunt servanda : problemõ preemstvennosti v jevropeiskom tšastnom prave // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 3, lk. 67-75. Pacta sunt servanda põhimõtte rakendamise probleemidest Euroopa eraõiguses.

Võgovski, Aleksandr. Problemõ kollizionno-pravovogo regulirovanija tsennõhh bumag v meždunarodnom tšastnom prave // Gossudarstvo i pravo (2011) nr. 4, lk. 47-64. Väärtpaberite õigusregulatsiooniga seotud probleemidest rahvusvahelises eraõiguses.

Koostanud Tiia Melts

 


 digitaalarhiiv digar