Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu on avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22



 

Kingi vanale raamatule uus elu - nimekiri 1

Raamatu digiteerimise toetamiseks märkige ära soovitud teos(ed) ja täitke ning saatke lehekülje all olev vorm.
Lehitsemise hõlbustamiseks on nimekiri jagatus kolmeks. Samas saab tutvuda toetuste abil juba digiteeritud teoste nimekirjaga.


ADAM OLEARIUS (1603-1671)
Offt begehrte Beschreibung Der Newen Orientalischen Reise, So durch Gelegenheit einer Holsteinischen Legation an den König in Persien geschehen. ... Schleswig : Bey Jacob zur Glocken, 1647. [20], 449, 460-546, 42, [12] lk., 10 l. portr., 7 topeltlehte ill., 2 kaarti.
Saksa diplomaadi Adam Oleariuse reisikiri Schleswig-Holsteini saatkonna kahest reisist: Moskvasse 1633–1634 ja läbi Moskva Pärsiasse 1635–1639.
Raamatus leidub andmeid ka eestlastest ja Eestist, kus reisiseltskond laevahuku tõttu pikemalt peatus. Teos on rikkalikult illustreeritud, gravüürid on valmistatud peamiselt autori joonistuste järgi.
Esitrükk.
Toetussumma 95 eurot

Soovin toetada

 

DAVID FASSMANN
Gespräche in Dem Reiche derer Todten, Siebende Entrevuë, zwischen dem General-Lieutenant Joh. Reinhold von Patkul, Welcher wegen seiner besondern Qualitäten sehr berühmt gewesen, und Dem Baron Georg Heinrich von Görtz, einen habilen Minister ... Leipzig : in Commission bey denen Cörnerischen Erben, 1719. [2], 461-528 lk.
Saksa kirjamehe David Fassmanni ajaloo- ja poliitikaajakirjas Kõnelused Surnute Riigis esitati hüpoteetilisi dialooge Euroopa kuulsate, ajakirja ilmumisajaks siitilmast juba lahkunud poliitikute vahel. Ajakirja 7. numbris klaarivad maiseid arveid kaks Rootsi võimude hukatud poliitikut: baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul ning Karl XII minister Georg Heinrich Görtz.
Toetussumma 25 eurot

Soovin toetada

 

JOHANN GOTTFRIED ARNDT
Der Liefländischen Chronik Erster – [Andrer] Theil von Liefland … . Halle im Magdeburg[ischen] : gedruckt bey Joh. Justinus Gebauer, 1747–1753. 2 osa (1. [32], 220, [12] lk.; 2. [18], 364 lk.)
Kuressaare provintsiaalkooli rektori ja hilisema Riia lütseumi konrektori Johann Gottfried Arndti „Liivimaa kroonika“ 1. osa sisaldab rohkete kommentaaride ja viidetega teistele allikmaterjalidele Henriku „Liivimaa kroonika“ tõlke saksa keelde, 2. osa ordumeistrite kroonika.
Toetussumma 62 eurot

Soovin toetada

 

GUSTAV CARLBLOM (1761-1814)
Prediger Matricul Ehstlands und der Stadt Reval. [Reval] : Gedruckt bey Iversen und Fehmer, 1794. 138 lk.
Esimene Eestimaa pastorite leksikon, koostanud Noarootsi pastor Gustav Carlblom. Tekstiga lehtede vahele on köidetud märkmelehtedel baltisaksa kirjamehe, Tallinna Toomkooli professori Heinrich Wilhelm Joachim Rickersi (1753–1826) käsikirjalised täiendused Eestimaa pastorite elu- ja ametikäigu kohta 19. saj. esimesel veerandil.
Toetussumma 30
eurot

Soovin toetada

 

Corpus privilegiorum nobilitatis Livonicae
Corpus privilegiorum nobilitatis Livonicae : [Käsikiri, ladina keeles]. 18. saj. [315] lk.
Liivimaa aadliprivileegid aastaist 1449–1681. Erinevate käekirjadega, gallustindiga kirjutatud käsikiri.
Toetussumma 55 eurot


Soovin toetada

 

FRIEDRICH LUDWIG VON MAYDELL (1795-1846)
Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands nebst erklärendem Text Lief. 1-2. Dorpat : bei C. A. Kluge, 1839–1842. [4], 8 lk., 10 l. ill.; 9.-130. lk, 11 l. ill.
Baltisaksa kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli 21 vasegravüüri Baltimaade ristiusustamisest 13. sajandil. 2 osa ühes raamatus.
“Kuigi põhirõhk on piltidel, ei puudu ka põhjalik tekstiosa. Maydell tugineb Henriku Liivimaa kroonikale, lähtudes selle 1747. aastal ilmunud, J. G. Arndti saksakeelsest tõlkest, samuti vanemale Liivimaa riimkroonikale ning Th. Hiärne kroonikale (Arndti tõlkest tulenevad ka dateeringute ebatäpsused pildiallkirjades). Teemade valiku kriteeriumiks on olnud sündmuste tuntus, põnevus, emotsionaalsus. Maydell ei kujuta ristisõdalasi mitte vallutajate, vaid kristliku misjoniidee kandjatena, kelle tegusid ta õigustab eestlaste ja saarlaste erilise saksa- ja ristiusuvaenulikkusega. Mõneti vastandlik sellisele kontseptsioonile on gravüüride endi lüüriline ja kerge laad. Eesti ajalugu kujutava pildisarjana on Maydelli "Fünfzig Bilder..." tänini jäänud ainsaks omataoliseks.”
(Jansen, Ea. Friedrich Ludwig von Maydelli "Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußlands" = Friedrich Ludwig von Maydells "Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußlands" // Neli baltisaksa kunstnikku, Tallinn, 1994. Lk 29-38.)
Toetussumma 32 eurot

Soovin toetada

 

JAAN SPUHL-ROTALIA
Kodumaa marjad : Täielik õpetus kodumaal siginewaid aia- ja metsamarju ja puuwiljasi kaswatada, sisse korjata, müügile wiia ja alalhoida, neist weini, liköri, limonadi, moosi, sahwti, marjasülti, siirupit, marmeladi, kompoti, salatit, suppi, kookisi, teed, kohvi, äädikat jne. valmistada, nende terwisekasulisi ja terwisekahjulisi omadusi tunda ning neid arstliselt tarwitada. [1.]–2. jagu, 2., parandatud ja täiendatud trükk. Kõigeparemate ainete ja oma praktikaliste katsete järele kirjapannud J. G. Spuhl-Rotalia. Haapsalu : M. Tamverk, 1911–1912. 488 lk.
Esimese eestikeelse hoidisteraamatu teine, täiendatud trükk (esitrükk ilmus 1897). Koolmeister Jaan Spuhl-Rotalia on esimesi eesti pomolooge ning aiandus- ja loodusalaste teadmiste tutvustajaid eestikeelses trükisõnas. Tema mahukas teos sisaldab peale retseptide ülevaate kodumaistest viljapuu- ja marjasortidest ning nende kasvatamisest.
Toetussumma 80 eurot

Soovin toetada

 

JAAN KOOR
Koka-raamat 1331 söögi-walmistamise õpetusega. Wäljaandja Jaan Koor, tegelik kokk. 4. parandatud trükk (suurendatud formaadiga). Tartu : Hermann, 1908. 586 lk.
Jaan Koor, “õppinud kokk”, nagu ta ennast oma raamatutes tituleerib, oli viljakaim eestlasest kokaraamatute autor 19. ja 20. sajandi vahetusel. Temalt ilmus koos kordustrükkidega ligi kümme väljaannet, mahukaim neist “Koka-raamat 1331 söögi-valmistamise õpetusega”. Rikkamate Eesti linnakodanlaste köökides asusid need edukalt võistlema Lyda Pancki käsiraamatutega.
Oma aja retseptirohkeim eestikeelne kokaraamat on jaotatud 16 rubriiki: Supid; Soojad road kaladest ja wähkidest; Praadide walmistamine; Soostid ja ülekallamised; Keeduwilja road ja seened; Mitmed seltsi road lihast; Külmad liha-söögid; Külmad söögid kaladest ja wähkidest; Käkid, knellid ja worsted; Pirukad, wormiroad ja pudrud; Sega söögid; Magusad söögid; Leiva ja saia küpsetamine; Sahwtid, salatid ja sissetehtud road; Mitmesugused tarwilikud õpetused; Jookide walmistamine.
Toetussumma 90 eurot

Soovin toetada

 

JACOB MARTIN HEROLD (1737-1782)
Prologus über einige deutliche Merckmale der Vorsehung an dem Hohen Geburtsfeste Ihro Kayserl. Majest.
Reval : gedruckt bey J. J. Köhlers Wittwe, [1768]. 31 lk.
Tallinna gümnaasiumis peetud kaks kõnet Venemaa keisrinna Katariina II sünnipäeva tähistamiseks. Esimene neist Tallinna gümnaasiumi rektori ja teoloogia professori Jacob Martin Heroldi ja teine värske koolilõpetaja, hilisema Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja Franz Friedrich Ploschkuse (1748-1806) kõne. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 25 eurot

Soovin toetada

 

Einrichtung und Gesetze, einer in der Kayserlichen Stadt Dörpat errichteten Wittwen und Waysen Verpflegungs-Anstalt. Schloss-Oberpahlen, [1783]. 28 lk.
Tartus 1783. aastal loodud leskede ja vaeslaste hooldusasutust puudutavad seadused ja korraldused. Üks vähestest Põltsamaal 1766–1789 tegutsenud trükikoja trükistest. Põltsamaa trükikoda oli kõige esimene eratrükikoda Venemaal. 14 aasta jooksul trükiti seal 16 eesti-, läti- ja saksakeelset teost. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 24 eurot

Soovin toetada

 

Etwas über und gegen zwey Programme des Herrn Professors Hörschelmann in Reval. Dorpat : Gedruckt bey M. G. Grenzius, 1791. 65 lk.
Poleemika Tallinna gümnaasiumi ajaloo ja filisoofia professori Ernst August Wilhelm Hörschelmanni (1743-1795) õppekava üle. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
Toetussumma 30 eurot

Soovin toetada

 

GEORG FRIEDRICH TREUMANN (1748-1823)
Lühhike Piibli-Ramat ehk need sündinud asjad ja Öppetussed, mis pühhast Kirjast keigeennamiste tullewad tähhele panna : lühhidelt üllespandud, ja muist ärraselletud. Nende Ma rahwa heaks, kes ei joua Piibli ramato osta, ehk sedda keik läbbi luggeda /[G. F. Treumann; tõlkija Johann Georg Schnell]. 2. tr. Tartu : M. G. Grenzius,1791. 230, [2] lk.
Saksa vaimuliku kirjamehe G. F. Treumanni piibli ümberjutustuse tõlkis eesti keelde Suure-Jaani pastor J. G. Schnell. 1791.a. ilmunud raamat müüdi kiiresti läbi ja juba samal aastal anti välja teine trükk.
Toetussumma 50 eurot

Soovin toetada

 

JOSEP TIDEBERG
Jenowewa ellust : üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele : [käsikiri]. S. l., 1842. [25] l.
Caspar Franz Lorenzsonni 1839. a. Pärnus ilmunud esimese eestikeelse Jenoveva loo ümberkirjutus. Käsikirja lõpus kolmel lehel vaimulike laulude ümberkirjutused.
Toetussumma 21 eurot

Soovin toetada

 

AUGUST KITZBERG
Ilmlik Jõuluraamat
/ Kokkuseadnud A. Kitzberg . - Tallinn : G. Pihlakas, 1894. - 112 lk. ; 18 cm.
August Kitzbergi jutukogu pani aluse pühadealbumite traditsioonile. Raamatus on 12 Kitzbergi kirjutatud juttu (mitmed arvatavasti mugandused) ja kaks laulu. Tuntuim teos on „Sauna-Antsu „oma” hobu”.
Toetussumma 25 eurot

Soovin toetada

 

JUHAN KUNDER
Kalewipoeg
: [Jutustus] / Välja annud J. Kunder. - Tartu : H. Laakmann, 1885. - 122 lk. ; 21 cm. . - (Tartu Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused ; nr. 73.).
Esimese „Kalevipoja” ümberjutustuse „Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust” (1869) kirjutas Fr. R. Kreutzwald ise. Juhan Kunderi eepose mugandus oli järjekorras teine, kirjutatud selleks, et tuua eepos rahvale, eriti noortele lähemale.
Toetussumma 26 eurot

Soovin toetada

 

JUHAN LIIV
Elu sügawusest
: [lühipalad] / Juhan Liiv. - Tartu : [s.n.], 1909. - 79, [1] lk. ; 20 cm. - (Nooresoo kirjavara / EKS Koolikirjanduse Toimekonna väljaanne ; nr. 5.).
Juhan Liivi hilisproosat koondav miniatuurikogu. Ühiskondlik-eetilisi ja isikliku eluga seotud motiive käsitlevad proosapalad on kirjutatud 20. sajandi esimesel kümnendil.
Toetussumma 20 eurot

Soovin toetada

 

MATTIAS JOHANN EISEN
Nalja sõber
: Noore rahwale armsaks ajawiiteks / M. E. - Tartu : Schnakenburg, 1867 [!1876]. - 74, [1] lk. ; 14 cm.
Eesti rahvaluule koguja, kirjanduslikult väga viljaka M. J. Eiseni 19aastaselt avaldatud raamatuke, mis sisaldab naljajutte, värsistatud mõistatusi, keerdküsimusi ja nuputamisülesandeid.
Toetussumma 20 eurot

Soovin toetada

 

ANTON HANSEN TAMMSAARE, pseud.
Tähtis päev ja Tõsi jah
/ A. H. Tammsaare ; [kaas: HA-VE]. - Tallinn : Töökool, [1925]. - 15, [1] lk. : ill., ill. kaas ; 21 cm.
Raamat sisaldab lisaks pealkirjas nimetatud realistlikele juttudele veel miniatuuri „Armastus”. Kaane on kujundanud noor Helmut Valtman, kes sai tuntuks karikaturistina (kasutas pseudonüümi HA-VE).
Toetussumma 12 eurot

Soovin toetada

 

Uued Eesti Luuletused / Kokku kogunud M.J. Eisen. - Tartu : Schnakenburg, 1888. - XVI, 248 lk. ; 18 cm.
Eesti luule antoloogia, sisaldab luulenäiteid 28 autorilt. Esindatud on Lydia Koidula, Mihkel Veske, Anna Haava, aga ka Jaan Bergmann, koostaja Johann Matthias Eisen ise, Peeter Jakobson jt tuntud ja vähem tuntud 19. sajandi eesti kirjanikud.
Toetussumma 44 eurot

Soovin toetada

 

EDUARD VILDE
Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul / Eduard Wilde naljajutt ; [T. Grenzsteini illustratsioonid]. - Tartus : H. Laakmann, 1894. - 62 lk. : ill., [8] l. ill. ; 16 cm.
Humoristliku jutustuse esitrükk. Väärtust lisavad tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Joonistuste autoriks peetakse Tõnis Grenzsteini.
Toetussumma 19 eurot

Soovin toetada

 

ABD-Ramat. - Tallinn : [s.n.], 1853 (Tallinn : Lindfors[i pärijad]). - 15, [1] lk. : ill. ; 17 cm.
Kordustrükk kõige vanemast aabitsa tüübist, sisaldab tähestikku, tähekombinatsioone veerimise õpetamiseks ning katekimuse tekste. Tagakaant ehib kuke pilt. Sellised aabitsad levisid odava hinna ja harjumuspärase kujunduse tõttu. Lapsi õpetati 18. ja 19. sajandil lugema kodus ning emad kasutasid meelsamini aabitsaid, mille järgi nad ise olid lapsena õppinud.
Toetussumma 12 eurot

Soovin toetada

 

HANS CHRISTIAN ANDERSEN
Anderseni muinasjutud. I / Eesti keelde [tõlkinud ja eessõna] Anna Haawa ; [Kaaneill. H. Tegner]. - Tartus : A. Kaarna, 1913. - 167, [1] lk., 6 l. ill. : ill. kaas ; 19 cm. - (Nooresoo kirjawara / Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirj.-toimekond ; nr. 29.).
Anderseni muinasjuttude tõlkeid ilmus eesti keeles juba 1870ndatel. Tuntud luuletaja Anna Haava tõlgitud kogumikus on 14 juttu, nende seas näiteks „Printsess erne pääl”, „Pöial-Liisi”, ja „Merenaisuke” („Väike merineitsi”). Illustratsioonide autoriks on taani kunstnik Hans Tegner, kes sai kuulsaks just Anderseni muinasjuttude illustreerijana.
Toetussumma 33 eurot

Soovin toetada

 

PAUL BURMAN
Koduloomad
/ Joonistanud Paul Burman. - Tallinn : Maa, [1912]. - [16] l. : ill., ill. kaas ; 25 cm. - (Pildid lastele ; 1.).
Toetussumma 12 eurot

Soovin toetada

 


 

Eesnimi:
Perekonnanimi:
Amet:
Asutus toetajana:
Postiaadress:
Teie e-post:
Telefon:
Soovin arvet posti teel. Soovin arvet e-posti teel
Soovin e-raamatut DVD-l
Olen nõus, et minu nimi lisatakse toetajana Eesti Rahvusraamatukogu kodulehele ja digiteeritud teose kirjesse Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR

 


RRi näitused digitaalarhiiv digar