Näitus “Eesti kirjandus kinolinal“ lahkab kirjanduse ja filmikunsti suhteid

25.09.2012

Mitu Eesti kirjandusteost on sajandi jooksul filmilinale jõudnud? Näitus „Eesti kirjandus kinolinal“ Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis annab vastuse ja veel palju muudki.

Sajandi jooksul on Eestis valminud ligi 15 000 filmi, neist 240 mängufilmi. Kui palju neist põhineb eesti kirjandusteostel? Kes on need kirjanikud, kelle teosed kõige rohkem ekraanile jõudnud?

Näitusel „Eesti kirjandus kinolinal“ eksponeeritakse kirjandusteoste esmatrükkide kõrval näitlejate ja režissööride mälestus- ja elulooraamatuid, filmiplakateid, originaalstsenaariume, näitlejate proovialbumeid, noote filmimuusikaga, filmikostüüme Mare Raidma kogust jm. teemasse puutuvat. Saab vaadata aastakümnete taguseid filmitreilereid, kroonikakaadreid filmivõtetelt ning näitlejate prooviesinemisi. Näituse lisamaterjalidena valmisid ekraniseeritud teoste nimekirja sisaldav voldik ja temaatilised järjehoidjad.

Esimeste eesti mängufilmide tegemisel pöörduti kohe kodumaise kirjasõna poole. Anton Hansen Tammsaare oli esimene, kelle teostele Estonia-Film kinolinal tulevikku nägi, mis aga kahjuks jäi rahanappusel saabumata. Tummfilmiajastul valmisid legendaarse hobusevarga lugu „Jüri Rumm” (1929) ning rahvuslik jant „Vigased pruudid” (1929). Nõukogude perioodi alguse filmid õigustasid okupatsiooni („Elu tsitadellis”) ning üritasid tõestada kolhoosikorra eeliseid („Valgus Koordis”). 1960ndate lõpus, kui rahvuslik filmikunst hakkas vormuma, valmisid „Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966), „Viimne reliikvia” (1969), „Kevade” (1969), „Ukuaru” (1973), „Kõrboja peremees” (1979). Järgnesid  „Ideaalmaastik” (1980) ja „Tants aurukatla ümber” (1987). Valus ja teravalt sotsiaalkriitiline film „Naerata ometi” (1985) leidis tunnustust mitmel rahvusvahelisel festivalil. Uue aastatuhande algul valmisid ajalooline sõjadraama „Nimed marmortahvlil” (2002), noortele suunatud „Mina olin siin” (2004) ning mitme maineka rahvusvahelise auhinna laureaat „Sügisball” (2007).

Eesti riigiarhivaar Priit Pirsko, Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo näituse avamisel.

Näituse kuraator, Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse juhataja Katre Riisalu ja filmikriitik Jaan Ruus.
Enamikku kirjandusteoste põhjal valminud filmidest saab vaadata ka Rahvusraamatukogu muusikasaalis, kus on samuti võimalus kuulata plaatidelt filmimuusikat.
 

Näitus valmis Rahvusraamatukogu ja Filmiarhiivi koostöös, on pühendatud eesti filmi sajandale sünnipäevale ning jääb avatuks 31. jaanuarini 2013.