E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

OLEME AVATUD: E-R 10-20, L 12-19
19.12 avatud 10-16,20.-28.12 suletud, 31.12 10-17

Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22

KKK – Valik Rahvusraamatukogule esitatud küsimusi ja raamatukoguga seotud küsimusi intellektuaalomandi infovärava lehelt

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?
Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.

Kas raamatute kujundus on kaitstav autoriõigusega? Kas raamatukogul on õigus kleepida raamatute esikaanele logoga kleebis?
Jah, raamatu kujundus on autoriõigusega kaitstav teos. Autoril on isiklik õigus teose puutumatusele. Kas kleebis rikub teose puutumatust või mitte, otsustab eelkõige autor. Juhul kui autor leiab, et sellisel viisil on tema teose puutumatus rikutud võib ta nõuda raamatukogult sellise tegevuse lõpetamist. Juhul kui raamatukogu ei nõustu sellega, siis on autoril õigus pöörduda kohtu poole.

Kas toiduretseptile laienevad autoriõigused?
Toiduretsept kui idee ei ole intellektuaalse omandiga kaitstud. Autoriõigusega saab kaitsta retseptide kogumikke ja retseptide kirjapandud originaalset teksti. Kokaraamatute kogumike ja tekstide kasutamine internetis ei ole ilma autori nõusolekuta lubatud. Juhul kui retsepte ise kirjeldada, siis võib neid internetis kättesaadavaks teha.

Kas raamatu tegelaste nimed on autoriõigusega kaitstud?  
Autoriõigusega tavaliselt mitte, aga võib olla tegemist üldtuntud või registreeritud kaubamärgiga. Registreeritud kaubamärke saab vaadata siit: http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/SearchEst?OpenForm

Kas erakirjad on kaitstavad autoriõigusega? Kui ma tahan avaldada osaliselt kirju, mida ma ise ei ole kirjutanud ja mis ei ole mulle kirjutatud, siis kellelt ma selleks luba pean küsima?  
Autoriõigusega on kaitsavad ka erakirjad. Autoriõiguse tähenduses on nad käistletavad kui ilukirjandusteosed. Juhul kui soovitakse avaldada eraisikute kirjavahetus, siis tuleks selle tarvis küsida autorilt või tema pärjatelt luba. Samas ei ole ainult küsimus autoriõiguses, põhiseadus kaitseb ka eraelu puutumatust. Juhul kui kirjad ei ole varem avaldatud, siis ei saa neid kasutada (tsiteerida, refereerida) ka vaba kasutuse tingimustel.

Kas avalikud kirjad kuuluvad autoriguse alla?
Autoriõigust kohaldatakse ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalastele jms kirjalikele teostele. Seega märgukiri on autoriõigusega kaitstav. Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid kasutada autorilt luba küsimata ja tasu maksmata. Juhul kui märgukirja soovitakse reprodutseerida, internetis levitada täies mahus jne, siis peab luba küsima autori(te)lt. Tsiteerimine ja refereerimine on vaba kasutus ning selle jaoks luba küsima ei pea. Samuti ei pea luba küsima õppeotstarbel kasutamisel.

Kas 1932-1935 kirjastuse Loodus poolt välja antud Eesti Entsklopeedia esimeste kidete (I-V) autorigused on praeguseks lõppenud?  
AutÕS § 31 järgi kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).  Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (AutÕS § 41 lg 1). Seega teatmeteose Eesti Entsklopeedia 1932-1935 autoriõigused on lõppenud, sest on möödunud rohekem kui 70 aasta selle avaldamisest.

Kas muinasjutud kuuluvad autorikaitse alla?
Muinasjutud kui rahvajutud ehk rahva pärimuslik vaimne ja materiaalne looming, mis on loodud konkreetselt määratlemata isikute poolt (nn anonüümsed teosed) on rahvaloominguteosed, mis ei kuulu autorikaitse alla. Kuid tähelepanelik tasub olla kogumike ja tõlgete suhtes. Tõlked ja kohandused kui tuletatud teosed kuuluvad autorikaitse alla. Samuti kaitstakse teose kujundust ja illustratsioone teoses. Kogumiku koostajal (isik, kes loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku) tekib autoriõigus sellele kogumikule (AutÕS §34). Konkreetse isiku poolt kirjutatud muinasjutud ehk nn kunstmuinasjutud (näit: H. Chr. Anderseni muinasjutud) on autorikaitse all.

Kas kõrgkooli õppejõud võib kasutada veebis olevat fotot illustreerival eesmärgil ja motiveeritud mahus oma  õppematerjalis?
Jah võib, kui see toimub õppe-eesmärgil. Õpiku kirjastamine ei ole õppe-eesmärk ja selliseks kasutamiseks peab küsima autoriõiguse omajalt nõusoleku. 

Kas võin interneti pildipankadest leitud fotosid kasutada oma veebilehel?
Oleneb, mis litsentsiga on fotod, kas ainult isiklikuks kasutamiseks või ka internetis levitamiseks. Vaadake pildipankade kasutustingimusi.

Soovin hakata müüma konspekte.
Autoriõigus tekib ka konspekti koostajal. Konspekti kasutamisel ärilisel eesmärgil peab arvestama kasutatud autorite õigustega. Juhul kui konspekt koosneb ühe või mitme autori teostest ja see ületab motiveeritud mahu nõude, siis peab konspektide paljundamiseks ja müümiseks luba küsima autoritelt.

Kas avalik raamatukogu võib teise avaliku raamatukogu või muuseumi kogus olevatest kursuse-, bakaluruse-, magistri- ja doktoritöödest teha endale laenutamiseks koopiaid?
Avalik raamatukogu saab teha koopiaid juhul kui tegemist on hävinemisohus olevate teostega. Koopiaid ei saa teha komplekteerimise eesmärgil. Seega peate küsima autoritelt luba selliste koopiate tegemiseks.

Kui kasutada raamatu tegelaskuju lastehoiuteenust pakkuva firma logona, kas peaks kellelti nõusolekut küsima?
Luba peab küsima tegelaskuju joonistanud autorilt või tema pärijatelt. Juhul kui selline kaubamärk on juba registreeritud sama tegevuse klassis, siis seda tähist ei saa kasutada.

Kas autoriõigus kehtib internetis avaldatud fotodele? Kas on lubatud fotode reprodutseerimine teisel kodulehel? Kas linkide kasutamisel on viide autorile on vajalik?
Internetis avaldatud fotograafiateoseid võib kasutada autorilt luba küsimata vaba kasutuse ulatuses. Juhul kui internetis avaldatud foto tehakse kättesaadavaks teise kodulehekülje kaudu, siis seda ei loeta vaba kasutuseks ning selliseks tegevuseks on vaja küsida autorilt luba. Fotode linkide kasutamine on lubatud.  Linkide kasutamisel viide autorile ei ole kohustuslik. Linkide kasutamine ei ole lubatud juhul kui tegemist on väljavõtete tegemisega andmebaasidest.

Teen kunstiteosest (nt maalist) digitaalse foto, kas see foto on autoriõigusega kaitstav? Kas pean maali autoriga kokku leppima, milleks ma digipilti kasutan?
Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid (sh maale) reprodutseerida (käsitsi joonistada, fototehnikaa abil, paljundusmasinaga, skänneriga jne). Fotografeerimise tulemusel tekib autoriõigusega kaitstav teos. Juhul kui sellist fotot kasutatakse vaba kasutuse ulatuses, siis maali autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui tegemist ei ole vaba kasutusega (nt reklaamis kasutamine, trükised), siis peab maali autorilt luba küsima. Juhul kui maali autori surmast on möödnud rohkem kui 70 aastat, siis luba küsima ei pea.

Kas ma võin kopeerida lugejale õppematerjali?
Lugejale võib kopeerida õppematerjali isikliku kasutamise eesmärgil ja lugeja võib seda teha ka ise.

Kas peab küsima autorilt luba, kui soovin tema luuletust raamatukogu kodulehel kasutada?
Kui teos ise on raamatu osa, siis võib luuletust, mis on kogumikus avaldatud, kogude tutvustamise eesmärgil kasutada. Tuleb viidata autorile ja allikale.

Mis on Creative Commons litsents?
Creative Commons litsentsi puhul on tegemist üldsusele suunatud litsentsiga, mille alusel teeb autor või autoriõiguste omaja autoriõigusega kaitstud teose (v.a. tarkvara) kättesaadavaks ja annab loa teose levitamiseks (kopeerimiseks, jagamiseks, kodulehel kasutamiseks jne), olenevalt litsentsist ka muutmiseks. Litsentsi kasutamine on eriti levinud internetis kättesaadavate materjalide puhul võimaldades kasutajale suuremaid vabadusi teose kasutamisel ja samas määrates selged kasutustingimused. Creative Commons litsentse on kokku 6, litsentside eestikeelsed versioonid ja kasutamine.

Milliseid tekste ja fotosid võin kasutada raamatukogu blogis?
Kindlasti võib kasutada neid tekste ja fotosid, mille autoriõigus on läbi, vajalik on autorile viitamine. Internetis leiduvate tekstide ja fotode puhul tasuks jälgida, kas need on varustatud mõne laiemat kasutust võimaldava litsentsiga, nagu näiteks Creative Commons. Kui materjali juures mingit kasutamist käsitlevat lisateavet ei ole, tuleks võtta ühendust autoriga ja küsida luba. Raamatukogu kodulehel võib kasutada väljavõtteid teostest (fotod, tekst), mis kuuluvad raamatukogu kogudesse, seda siis kogude tutvustamise eesmärgil.

Kas raamatukogus toimuval näitusel võin kasutada fotot raamatust?
Jah näituse ja kogude tutvustamise eesmärgil võib kasutada väljavõtet raamatust.

Muusikaplaate võib laenutada pärast 4 kuu möödumist plaadi levitamise algusest. Kuidas saan teada, et 4 kuud on möödas ja võin plaati laenutada?
Üldist andmebaasi ei ole, kust leiaks kõikide plaatide levitamise alguskuupäeva. Vaadata võib: www.cdmarket.eu, kust leiab väljaandmiskuupäevad või arvestada neljakuulist tähtaega plaadi tellimise hetkest.

Kuhu pean pöörduma, et raamatukogul oleks võimalus filme laenutada?
Filmide puhul tasub jälgida, kas film ise ei sisalda juba laenutuslitsentsi (vt. filmiümbriselt). Kui filmiümbris ei sisalda mingit infot filmi laenutamise võimaluse kohta, tuleb pöördude konkreetse filmitootja või –levitaja poole, et sõlmida vastav litsentsileping. Näit. Eesti Rahvusringhääling, Tallinnfilm

Soovime raamatukogu kodulehele üles panna raamatu, mille teksti autoriõigused on läbi.
Kui teose teksti (sh eessõna) ja teoses leiduvate illustratsioonide, fotode (sh teose kujundus) autoriõigus on lõppenud (autori surmast on möödunud 70 aastat) võib seda teost vabalt kasutada.

Soovime taasavaldada raamatu, mida selleks peab tegema?
Kui teos on autorikaitse all (teksti, sh eessõna, järelsõna, illustratsioonide, fotode, kaanekujunduse, teose kui terviku autoriõigus kehtib), võiks kõigepealt pöörduda kirjastuse poole. Kui kirjastust enam ei eskisteeri (teos pärineb näiteks nõukogude perioodist) tuleks leida autorid ja küsida teose avaldamiseks luba.

Kas noote ei tohi üldse kopeerida?
Noote, mille autoriõiguse kaitse tähtaeg kehtib, fotokopeerida ei tohi. Kui noodi autoriõiguse kaitse tähtaeg on läbi (noodi autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat), võib nooti kopeerida. Silmas tuleb pidada ka seda, et seaded on samuti autorikaitse all, kui tuletatud teosed.

 


Skoop digitaalarhiiv digar