E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

---

Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

OLEME AVATUD:
E-R 10-20, L 12-19

Raamatuid saab tagastada E-P 7-22 Endla tn 3

Näitus ja raamat Eesti köitemärgistest

02.04.2012

Alates 11. aprillist on Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis välja pandud läbilõige köitemärgistest, mida kasutasid Eestis 100 aasta jooksul tegutsenud köitekojad ja köitemeistrid oma tööde tähistamiseks.

Näitusega kaasneb väljaanne “Eesti köitemärgised 1840-1940”, kus on esindatud 90 köitjat või köitekoda ühtekokku 165 märgisega. Trükises on kesksel kohal raamatuköitjale või köitekojale kuulunud märgis, mida täiendavad tekstid, fotod ja kuulutused, andes üsna hea pildi meie vähetuntud või lausa tundmatutest köitemeistritest.

Allpool on toodud näited köitemeistritest ja -kodadest, kelle märgistega tähistatud raamatud on näitusel välja pandud

 

 

TUNTUMAD KÖITEMEISTRID

Unger

CARL UNGER

Meistritunnistus 25. augustist 1894. Omandas 1893. a. Jacob Malocki köitekoja ja rajas oma firma Tartusse Ülikooli 26. Tema köitekoda oli meie köitemeistrite kasvulava, kus sai väljaõppe enamik 20. saj. eesti tuntumaid köitemeistreid - A. Jõgi, Ed. Taska, Ed. Uuk, R. Sarap jt. Oli Tartu Püha Antoniuse Gildi liige ja paljude näituste kõrgete autasude omanik. Carl Unger suri 1918. aastal. Tema tööd jätkas poeg Georg Unger.

MIHKEL ULEMAN

Köitemeistri kutsetunnistus 1897. a. Peterburi Kutseoskuse Ametilt. Pidas oma köitekoda Peterburis 1897. a-st 1917. a. revolutsioonini ja põgenes siis Tallinna, kus tegutses elu lõpuni oma ala hinnatud eksperdina. M. Ulemani köitekojas valmistati palju kontoriraamatuid ja unikaalköiteid, täideti ka tsaarikoja tellimusi. Oli Eduard Taska õpetaja ning tema õppetöökoja eksamineerimiskomisjonis eriteadlane. M. Ulemani surma-aastaks peetakse 1937.

Laakmann HEINRICH LAAKMANN JA CARL LAAKMANN

Heinrich Laakmann ja Carl Laakmann olid Eesti 19. saj. silmapaistvaimad trükkalid, kirjastajad ja raamatukaupmehed. 1846. a. võttis Heinrich Laakmann esimesena Eestis kasutusele kiirpressi ja seadis sisse köitmistöökoja, mis omas väga rikkalikku kuldamistemplite ja mustrirullide kogu. Asutas 1867. a. Tartus esimese eestikeelsete raamatute kaupluse. 1880. aastast jätkas H. Laakmanni tegevust tema vanem poeg Carl Heinrich Leopold Laakmann. 1930. aastal läks trüki- ja köitekoda pankrotti. Kokkuleppel Laakmanni pärijatega moodustati osaühing Ilutrükk. Rohkem kui 100 aasta vanune trüki- ja köitekoda hävis Saksa okupatsioonivägede taganemisel Tartust 1944. aastal.

HARULDASED KÖITEMÄRGISED JA VÄHETUNTUD KÖITEMEISTRID

KARL KISSA

Köitemeister 9. juunist 1939, enda köitekojale Rakveres Pikk tn. 22 pani aluse 4. jaanuaril 1938. K. Kissa köitekoda natsionaliseeriti 1941. a. juunis ja ta ise mobiliseeriti  27. juulil 1941 Vene armeesse.

EDUARD HAKKAJA

Eduard Hakkaja sai erialahariduse Carl Ungeri ja Aleksander Schnelli köitekojas.  1926. aastal sai ta  Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse köitekoja juhatajaks. Oli graafikatööstuse juhtide ühingu „Polügraaf“ tegevliige. Teise maailmasõja eel põgenes Rootsi, töötas ja suri Stockholmis.

VERA (VEERA) RUVAL-RASKAL

Vera (Veera) Ruval - Raskal oli nahkehistöö kunstnik. Lõpetas Tallinna Kunsttööstuskooli käsitöö alal 1924 ja Ed. Taska õppetöökoja 3- aastase kursuse 1927. Töötas Taska töökojas meistrina ja pärast sõda Kunstitoodete Kombinaadi nahkehistööde ateljees. V. Raskali märgistatud köiteid leidub tänapäeval üliharva.

KÖITEMEISTER JOOSEP TIKK

Joosep Tikk, kelle meistritunnistus pärineb 1932.aastast, õppis köitemeister Carl Ungeri juures Tartus, kus sai ka sellikutse. 1918. aastal pani aluse oma raamatuköitmise ja kuldtrükitööstusele Tallinnas Nunne 11.

KÖITEMEISTER EDUARD RUDOLF WILLER

Meistritunnistus 1840. aastast. Oli tsunftivanem aastatel 1852–1856, lisaks köitetöödele tegeles vutlarite valmistamisega.

 

TRÜKI-JA KÖITEKOJAD

EESTI KIRJASTUS-ÜHISUS POSTIMEES

Kirjastus Postimees asutati 1896. aastal Tartus põhiliselt ajalehe Postimees trükkimiseks. 1912. a. ostis ühisus Jaan Tõnissonile kuulunud kirjastuse, tsinkograafia- ja köitekoja ning raamatukaupluse. 1928. a. juhatas Postimehe köitekoda köitemeister Johan Kippik. Ettevõtte peakontor asus Tartus, harukontor Tallinnas. Natsionaliseeriti Riigivolikogu 23. juuli 1940 pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel.

Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS)

EKS-i  trüki- ja köitekoda asutati 1938. aasta septembris. Paalmanni trükikojalt osteti trükimasinad, tööle võeti 25 inimest. 1940. aasta juunipöörde järel EKS natsionaliseeriti ning trüki- ja köitekoda koos raamatulaoga anti üle Riiklikule  Kirjastusele Ilukirjandus ja Kunst. 1964. aastal lahutati kirjastus kaheks eraldi kirjastuseks (Eesti Raamat ja Valgus).

Näitusel saab vaadata filme raamatute köitmisest ja dokumentide restaureerimisest ning välja on pandud ka raamatuköitjate töövahendid, mis tänapäevalgi kasutusel. Näituse koostasid Indrek Oper ja kogude säilitusosakond ning see jääb avatuks 9. juunini.

 

 


digitaalarhiiv digar eod