XVII hooaeg 2007/2008

Rahvusraamatukogu naiskoori esinemised emakeelepäeva puhul

 Emakeelepäeva mõtte algatas 1996. aastal kultuuritegelane ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks Tema eestvedamisel kuulutati see 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks, mida tähistatakse 14. märtsil, K. J. Petersoni sünniaastapäeval.

Meinhard Laks lahkus meie hulgast nädal tagasi, 4. märtsil. Ta sündis 14. juulil 1927. aastal Ida-Virumaal Uljaste külas, õppis Rakvere õpetajate seminaris, Tallinna õpetajate instituudis ja Tallinna pedagoogilises instituudis. Ta töötas 45 aastat Sonda koolis emakeeleõpetajana, õppealajuhatajana ja direktorina.

Meinhard Laksil oli palju tegevusalasid. Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi, Folkloori Seltsi, Koduuurijate Seltsi, Emakeele Seltsi liige, Eesti Õpetajate Meeskoori asutajaliige, Eesti Looduskaitse Seltsi Sonda osakonna organiseerija ja Sonda Koduküla Seltsi asutaja ning Kohtla-Järve kunstiklubi liige. Ta oli Kadrina keelepäevade mõtte algataja ja Uljaste küla päevade korraldamise traditsiooni autor.
Temalt on ilmunud luulevihikud “Kimp koduküla lihtsaid lilli” ja “Ootaja väraval”, voldikud “Liivoja” ja “Väike valimik värsse emakeelepäevaks 2004” ning haikukogu “Aastaringid”. Tema sõnadele on kirjutanud Tiina Kiilaspea laulu “Õnn” naiskoorile ja Ülo Vinter laulu “Meie emakeel”, millest on nii nais- kui ka meeskooriseade.

Rahvusraamatukogu naiskoor on emakeelepäeva tähistanud alates 1999. aastast, kui andsime kontserdi Talveaias toimunud emakeelepäeva aktusel. Kontserdil viibis ka Meinhard Laks. Esitasime seal muu hulgas Tiina Kiilaspea loodud laulu „Õnn“ Meinhard Laksi sõnadele.

Sealt edasi oleme igal aastal kontserte andnud kas Rahvusraamatukogus või Kristiine Gümnaasiumis, kellega Rahvusraamatukogu on koostöölepingu sõlminud

12. märtsil kell 18 tähistame Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis  emakeelepäeva koos Kristiine Gümnaasiumiga.  Anname kontserdi koos gümnnaasiumi segakooriga.

14. märtsil kell 18.30 esineme Tallinna Matkamajas Raekoja plats 18 emakeelepäevale pühendatud kontserdil koos naiskooriga Rukkilill, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja Türnpuu nim. meeskooriga.

Mõlema kontsedi kavas on eesti koorimuusika.

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontserdireis Ahvenamaale

Rahvusraamatukogu naiskoor oli 25.-30. juunini Ahvenamaal kontserdireisil. Dirigentide Viktoria Jagomägi ja Anneli Surva juhatusel toimus viis esinemist. Kaks täispikka kontserti oli Önningeby muuseumis ja Maria Magdalena kirikus Föglö saarel. Muuseumis tutvustas Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru pikemas sissejuhatuses Eesti Rahvusraamatukogu ja naiskoori, eesti laulupidusid ning kõneles Eesti Vabariigi ja Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäeva tähistamisest. Vastuvõtt oli sõbralik ja soe. Kontserdi lõpetasime Veljo Tormise “Ühtelaulmisega”, milleks publikule jagati tekst  - ja üheskoos laulmine tõepoolest õnnestus!

Kaks lühemat esinemist oli vanurite kodudes Mariehamnis ja Finströmis ning mitu laulu esitasime ka Saltviki kirikus pühapäevasel jumalateenistusel.

 Kavas oli peamiselt eesti koorilooming: Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Piret Rips, Urmas Sisask, Ester Mägi, Miina Härma, Raimond Lätte, Olav Ehala, Hans Hindpere, Ülo Vinter, Kadri Hunt.  Klaverisaatjana oli kaasas kolleeg Helen Põldmäe, kes esitas kontsertidel vahapaladena oma isa Alo Põldmäe klaveripalu. Kõik esinemispaigad olid väga hea akustikaga ja publikut kogunes küllaldaselt, vaatamata sellele, et samal ajal toimus Mariehamnis orelifestival. 

Väike etteaste õnnestus teha ka ka parlamendisaalis ja Mariehamni keskraamatukogus ning proovida nende ruumide suurepärast akustikat. Ahvenamaal kui Soome autonoomsel piirkonnal on oma 32-liikmeline parlament. Parlamendi liige Karina Aaltonen tegi meile parlamendihoones ekskursiooni. Seejärel suundusime Mariehamni  raamatukokku,  mis tegutseb nii Ahvenamaa keskraamatukoguna kui ka kolledžiraamatukoguna. Avakogu, kus muuseas leidus ka eestikeelseid raamatuid, on paigutatud valgusküllasesse, heledasse, avatud, mitmel tasapinnal olevasse modernsesse  avarasse ruumi, kus meile tehti tutvustav ringkäik.

Loodus- ja kontserdireisi ühendamine on koorile  hea puhkus. Ahvenamaa elulaad on  lihtne ja looduslähedane, maastik pakub lummavaid vaateid küngastelt merele ja saartele, kivikülvidele, metsadele, põldudele. Kontsertide vahele mahtus ka ekskursiooniprogramm. Teel Helsingist Turusse külastasime Hvitträski kolme kunstniku (Geseliuse, Lindgreni ja Saarineni) ateljeed ja elukohta, Ahvenamaal Jan Karslgardeni vabaõhumuuseumi, Kastelholma lossi, Bomarsundi kindluse varemeid, Geta mäge, Borgoda muinaslinnust, muuseumlaeva Pommern, mitmeid Ahvenamaale iseloomuliku arhitektuuriga graniitkivist kirikuid. Vaatasime rahvalaulik Ida maja, kus ukse avades hakkab lindilt kostma tema laul. Jomala kiriku aias käisime 1944. a. hukkunud Eesti paadipõgenike haual, mille eest hoolitseb kohalik omavalitsus.

Olime Ahvenamaal kohe pärast jaanipäeva, mil on uuesti ehitud skandinaavia rahvaste jaanipeo sümbolid meiupuud – kõrged taimevanikute ja seitsmevärviliste lintidega kaunistatud mastid. Meiupuu ehted peavad seal püsima kogu aasta. 

Reisikava pani kokku ja esinemiskohad valis Kose dirigent Heli Sepp, kes oli ka reisijuht ning on selliseid koorireise varemgi korraldanud, muuseas 2002. a. ka meie kontserdireisi Lapimaale.