XVIII hooaeg 2008/2009
Rahvusraamatukogu naiskoor Kihnus
RRi naiskoor ja SÜM koos Kihnu Virvega Kihnu rahvamajas
Rahvusraamatukogu naiskoor on alustanud uut hooaega tiheda tegevusega. Möödunud hooaja lõpetasime suvise kontserdireisiga Ahvenamaale, 19. augustil olime Lauluväljakul öölaulupeol ja nüüd viis reis taas saarele, seekord Kihnu. Andsime laupäeval, 6. septembril ühiskontserdi Kihnu rahvamajas koos Saaremaa Ühendatud Meeskooriga SÜM, kellega oleme ligi kümme aastat laulusõprust pidanud. Naiskoori juhatasid Viktoria Jagomägi ja Anneli Surva, meeskoori Tiit Köster ja Mari Ausmees, klaveril saatis Riita Michelson ja akordionil Tiit Köster. Kontsert oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja kavas oli valdavalt eesti koorimuusika, sealhulgas isamaalised laulud. Naiskoor esitas Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Ester Mägi, Arvo Ratassepa, Eduard Tubina ja Kadri Hundi loomingut. Elamuslikud olid kaks osa Urmas Sisaski kooriteosest “Ood armastusele”, esimese osa "Tähistaeva killuke..." esitas naiskoor ja teise osa "Oh taevas, oh taevas, kuidas vananeda koos..." meeskoor. Saaremaa Meeskoori esitust iseloomustas paindlik fraseerimine ja emotsionaalsus, ilus piano, ühtlane ja pehme kõla. Kavas olid mehised laulud, J. H. Stunzi “Eesti vennad, laulgem rõõmsalt”, Alo Ritsingu “Teretus”, Gustav Böhni “Eesti mehe laul”, Aleksander Läte “Ärka üles, isamaa” jt. Meeskoorist oli moodustatud ka ansambel, kes esitas kolm laulu.
Selliste ühiskontsertide võlu on ka selles, et koorid saavad üksteist vastastikku kuulata ja üheskoos laulda. Ühslauludena esitasimegi Rene Eespere “Ärkamise aja”, Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” ja “Muusikale”, Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” ning lõpetuseks laulsime koos publikuga Virve Kösteri “Merepidu”. Kuulajad võtsid kontserdi soojalt vastu ja ka kooridele oli laulmine elamusrikas. Nõnda värvirõõmsat publikut pole ammu näinud – kõik naised kandsid eriilmelisi Kihnu körte ja meeste seljas oli märgata Kihnu kampsunit troid.
Pühapäeval oli kooridel õnn kohtuda särava Kihnu lauliku ning eheda Kihnu kultuuri kandja Virve Kösteri, Kihnu Virve endaga, köitva isiksuse ja suure andega kunstnikuga, kelle laul pani meid naerma ja nutma. Kaks tundi kestnud kontsertkohtumisel oli muu hulgas esiettekandel tema kaks uut lugu, üks laul emale ja teine jõululaul, mille esitamiseks andis laulik ka loa Rahvusraamatukogu naiskoorile.
Kumbki koor pole varem Kihnus esinenud ja paljudele lauljatele oli see üldse esimene vahetu tutvus Kihnu ainulaadse kultuuriga. Saar kanti 2003. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi väärtuste nimistusse. Tegime saarel ringsõidu, vaatasime külasid, käisime majaka juures ja kirikus. Surnuaial käisime ka Kihnu Jõnnu haual.
Naiskoori dirigent Viktoria Jagomägi ja Veljo Tormis
* 29. novembril toimus Rahvusraamatukogus Lydia Koidula 165. ja Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert „Mu isamaast MU ISAMAANI“. Kontsert toimus festivali “Gustav Ernesaks 100” raames ja oli ühtlasi ka üks neist sündmustest, millega tähistatakse Rahvusraamatukogu 90. aastapäeva.
Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, naiskoorid Ilo ja Virvik, Rahvusraamatukogu naiskoor ning Inseneride Meeskoor. Dirigendid olid Anne Dorbek, Andres Heinapuu, Viktoria Jagomägi, Olev Oja, Irene Schifrin, Anneli Surva ja Ants Üleoja.
Peale kooride esitas seadeid Gustav Ernesaksa teostest Eesti noorte vaskpilliorkester Avo Otsa juhatusel.
Kontserdi esimene pool oli pühendatud Lydia Koidulale, teine Gustav Ernesaksale.
Näidati ajaloolisi filmikatkendeid: Koidula ümbermatmist Metsakalmistule 1946. a., 1947. a. laulupidu, Gustav Ernesaksa mõtisklust 31. detsembrist 1979. a. Muusikateadlane Tiia Järg esines sisukate kommentaaridega.
Kava pani kokku Gustav Ernesaksa õpilane, dirigent Olev Oja. Kõlasid enamikus Gustav Ernesaksa laulud, paljud neist Lydia Koidula sõnadele kirjutatud. Kontsert algas otsekui proloogina tuleva suve laulupeole ühendkoori esitatud katkenditega Veljo Tormise kantaadist “Laulu algus”, seejärel esitas Inseneride Meeskoor Ants Üleoja juhatusel Aleksander Kunileiu ja Lydia Koidula “Mu isamaa on minu arm”, mis oli kavas esimesel üldlaulupeol 1869. aastal.
Lauldi Gustav Ernesaksale pühendatud võistulaulmise kohustuslikke laule: naiskooridelt “Ööviiul” ja meeskoorilt “Näärisokk”, ühendnaiskoor esitas muu hulgas üldtuntud laulud “Kojuigatsus”, “Meelepea”, “Sireli, kas mul õnne?” jt.
Kontserdi lõpuks esitasid ühendkoorid Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” otsekui autori enda juhatusel, sest ekraanil jooksis samal ajal filmikatkend, milles Gustav Ernesaks juhatas eesti rahva südamelaulu 1980. aasta üldlaulupeol.
Kontsert oli liigutav ja võimas, saal rahvast tulvil. Kontsert toimus Rahvusraamatukogu ja Naislaulu Seltsi koostöös, kaasatud olid Rahvusraamatukogu konverentsitalitus ja avalike suhete osakond ning Rahvusraamatukogu naiskoor.
!8. dets. 2008 kell 17 toimus Tallinna Jaani kirikus Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale pühendatud jõulukontsert.
KAVA
Avakõne: Jaan Tammsalu, EELK Tallinna praost, Tallinna Jaani koguduse õpetaja
Juhan Aavik, sõnad Aleksander Leopold Raudkepp, seadnud Aarne Männik. Hoia, Jumal, Eestit
- Piret Rips. Sanctus
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, juhatab Viktoria Jagomägi, orelil Hille Poroson
- Heino Eller. Muusikaline moment
Erik Õunapuu, Tallinna Muusikakeskkooli 10. klassi õpilane õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassist, klaveril Kai Õunapuu
- Piret Rips, sõnad Anna Haava. Minu päralt sinitaevas (pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale, esiettekanne)
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, juhatab Viktoria Jagomägi
- Urmas Sisask, sõnad Anne Kahro. Ood armastusele
Matis Metsala, sõnad Anna Haava. Sa südames nüüd pane
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, juhatab Anneli Surva
- Artur Lemba. Poeme d’amour
Egert Leinsaar, Tallinna Muusikakeskkooli 12. klassi õpilane õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassist, klaveril Kai Õunapuu
- Prantsuse jõululaul Gloria in excelsis Deo
Adolphe Adam. Jõuluöö
Maria Listra, Londoni Ülikooli üliõpilane, orelil Hille Poroson
- Benjamin Godard. Abandon, op. 18 kahele viiulile
Egert Leinsaar ja Erik Õunapuu, klaveril Kai Õunapuu
- Giulio Caccini. Ave Maria
Tallinna Ülikooli meeskoor, juhatab Jüri Rent, klaveril Indrek Vijard
- Franz Schubert. Die Nacht
- Jaan Tätte. Oja laul
Tallinna Ülikooli meeskoor, juhatab Indrek Vijard, solist Kalle Sepp
- Piret Rips, sõnad Heiki Vilep. Jõulud.
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor ja Tallinna Ülikooli meeskoor, juhatab Jüri Rent, kitarrisaade Kalle Sepp ja Indrek Jalasto
- Jõulukoraal Oh sa õnnistav, orelil Hille Poroson
Reedel, 5. juunil käisid RRi naiskoori peadirigent Viktoria Jagomägi ja esinaine Kai Ellip Otepääl vastu võtmas Vabariigi Presidendi kingitust – Eesti lipu 125. sünnipäeva lipunaelaga lipuvarda külge kinnitatud sinimustvalget kandelippu.
Tõnis Kaumanni “Avamäng 1884” esiettekande saatel laskusid Otepää linnamäe oru kontserdipaigale 1300 laulukoori ja tantsukollektiivi esindajat Vabariigi Presidendi kingitud sinimustvalgete kandelippudega. Siis andis Toomas Hendrik Ilves üle veel kaks lippu, ühe Eesti Koorühingu esimehele Aarne Saluveerule ning teise Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehele Kalev Järvelale.
Kõlasid Eesti lipule pühendatud muusikateosed: Mart Saare „Tõsta lipp“, Eduard Tubina „Nägemus“, Rein Rannapi uudisteos „Sinimustvalge“. Kontsert jätkus isamaaliste lauludega, mida rahvas südamest kaasa laulis.
Laulupidude traditsioon ja sinimustvalge lipp on lahutamatud. Esimesest üldlaulupeost 1869. a. innustust saanud eesti soost üliõpilased kogunesid 1870. aastal „Kalevipoega“ lugema. Sellest kogunemisest sai alguse tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts, kes valis oma tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. 4. juunil 1884. aastal pühitseti ja õnnistati esimene sinimustvalge lipp Otepääl. Vabadus, võrdsus ja vendlus – seda valgustusajastust pärit ideed kandsid tollal eesti üliõpilased ja nende lipp.
Sellest ajast saadik levis sinimustvalge värvikombinatsioon maarahva sekka ja kinnistus 20. sajandi alguseks rahvusvärvidena. Eesti Vabariigi loomise järel kinnitati sinimustvalge lipp riigilipuks. Sinine, must ja valge värv kannavad neidsamu aateid ja väärtusi ka tänapäeval. Tänavu tähistavad eesti rahva kaks kultuurihiidu, Eesti lipp ja laulupidu oma 125. ja 140. sünnipäeva.
Aime Talviku foto
Rahvusraamatukogu naiskoori suve ilmestas kaks sündmust, esiteks mõistagi XXV üldlaulupidu, pärast seda aga tegime 17.-18. juulini reisi Vilsandile.
5. juunil käisid koori dirigent Viktoria Jagomägi ja esinaine Kai Ellip Otepääl Eesti lipu 125. aastapäeva pidustustel. Eesti president kinkis igale laulupeol osalevale koorile ja tantsurühmale sinimustvalge lipu, mis võeti kaasa laulupeo rongkäiku ja asetati laululavale.
Naiskoor lipuga lauluväljakul laulva pingi juures. Andres Jagomägi foto
Naiskoor esines mõlemal laulupeopäeval, s.t. ka valikkooride kontserdil. See kava oli nõudlik ja vihm peletas hilinenud kontserdi lõpuks suure osa publikut laiali, aga oli kordumatu tunne laulda südaöö hakul laulukaare all Carl Orffi „Carmina buranat“.
Rongkäigu ajal tekitas pealtvaatajate seas palju elevust, kui hõikasime Rahvusraamatukogu hüüdlauset „Ära rabele, loe raamatut!“ Tore oli tänava ääres näha tervitavaid kolleege. Oleme laulupidudel käinud alates 1994. aastast, seega tänavune üldlaulupidu oli neljas, millest osa võtsime.
Vilsandil koos Saaremaa Meeskooriga. Raigo Kirsi fotod
Saaremaa Meeskoor kutsus meid osalema IX ülemaailmsetel vilsandlaste päevadel. Andsime kontserdi tuletorni juures, tegime jalgsimatka läbi mere Vesiloo saarele,
kohtusime Jaan Tättega, vaatasime Hiiumaa rahvateatri lustlikku etendust „Maarahva lunastamine“, laulsime õhtul lõkke ääres ning nautisime ilusat ilma ja rannamõnusid.
29.-30. märtsil on raamatukogu suletud.
Koristuspäeval,
1. aprillil avatakse raamatukogu kell 16.
Raamatute tagastuskast
- Eesti riiklike teenetemärkide galerii
- Eduard Wiiralti galerii
- Näitus: Pühadetervitused ja õnnesoovid:pilk 20. sajandi postkaartidele/kunstisaal
- Näitus: Helikassettide kuldajastu: 20 aasta taguseid lemmikuid/muusikasaal
- Näitus: Haruldased leiud kaante vahelt/harulduste ja arhiivkogu saal
- Näitus: Eesti sõnaloome suurkuju Johannes Voldemar Veski. 140 aastat sünnist
- Näitus: Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85