Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Kool ja meie : Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi
Tütarlaste Gümnaasium 1906−1944.
[Toronto], 1976, lk. 58.

Emma Asson (Peterson(-sen))
13.07.1889 Vaabina v., Võrumaa – 01.01.1965 Tallinn
Õpetaja

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 – 20.12.1920)
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tartu
Ajutise põhiseaduse komisjon, iseseisvuse akti komisjon, põhiseaduse komisjon (4. juuni 1919 − 1. august 1919), hariduskomisjon

I RIIGIKOGU (20.12.1920 − 30.05.1923)
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Võru-Valga-Petseri valimisringkond
Hariduse komisjon (18. jaanuar 1921 – 26. mai 1922)

Eesti iseseisvuse akti ja esimese põhiseaduse väljatöötamisele kaasa aidanud Emma Asson tegeles eelkõige haridus- ja naisküsimustega. Tema ajalooõpikud olid ühed esimestest Eesti algupärastest ajalooõpikutest.

Elulugu

Emma Asson oli pärit Võrumaalt vallakooliõpetaja perest. Algõpetuse sai ta kodus. 1899–1904 õppis ta Võru linna-tütarlastekoolis ja 1904–1907 Tartu A. S. Puškini Tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas kuldaurahaga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima Peterburi, kus 1910. aastal lõpetas O. Bestuževi kõrgemad naiskursused üldajaloo alal. 1910 kutsuti ta Tartusse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli ajalooõpetajaks, kuhu ta jäi 1919. aastani. Ta valiti kooli kuratooriumisse (1912–1916) ning kuulus ka laste koduse lugemise korralduse põhimõtete väljatöötamise komisjoni. 1912–1913 õppis ta töö kõrvalt Tartu Ülikooli juures aastastel keskkooliõpetajate kursustel, 1916 sooritas samas eksamid ja 1917 sai ajaloo-keeleteaduskonnast ajalooõpetaja kutse. 1917 valiti ta Tartu Rahvaülikoolide Seltsi ajutisse juhatusse (kirjatoimetajana), seltsi tegevus aga katkes peagi. ENKS Tütarlaste Keskkooli jaoks koostas ta vanaaja õpiku, mis ilmus 1912. aastal. Seega sai Emma Assonist üks eesti keskkooli üldajaloo õpiku koostamisele alusepanijatest.
Kuuludes poliitiliselt sotsiaaldemokraatide ridadesse, valiti ta nende esindajaks Asutavasse Kogusse ja I Riigikogusse. Asutava Kogu ajal võttis ta osa Eesti esimese põhiseaduse koostamisest. Samaaegselt töötas ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuses ja mitmesugustes komisjonides, kus arutati haridus- ja sotsiaalküsimusi. Lisaks valiti ta Tallinna Linnavolikogusse. I Riigikogus esitas ta koos Alma Ostraga perekonnaseaduse eelnõu, mis küll seaduseks ei saanud, kuid üks paragrahv liideti Vabariigi Valitsuse eelnõuga (lähemalt: Erdmann, E. Abielu-seaduse § 23 // Õigus, 1925, nr. 5, lk. 133-136). Sisuliselt võeti 1922. aastal vastu vaid abielu sõlmimist ja lahutust puudutav osa.
1919. aasta jaanuarist aprillini töötas Emma Asson Tartu Õpetajate Seminaris ajalooõpetajana, 1919–1921 Haridusministeeriumi välishariduse osakonna juhatajana. 1921. aastal abiellus ta töösturi ja poliitiku Ferdinand Petersoniga (1918 Ajutise Valitsuse teedeminister). Neil sündis kolm poega, esimene surnult, üles kasvatati Hillar-Ferdinand ja Ivar-Heldur. Ferdinand Petersonil oli esimesest abielust kaks tütart, kelle kasvatamine jäi samuti Emma õlule. Abielu lahutati 1941.
1926–1935 oli Emma Asson Tallinna Linna II Tütarlastegümnaasiumi õpetaja. 1925. aastal valiti ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (1930. aastast Eesti Naisliit) juhatusse, 1925–1940 oli ta selle organisatsiooni sekretär ja kasvatus-hariduskomitee juhataja. 1940–1948 oli ta Tallinna 2. Keskkoolis ja 2. Poeglaste Kommertskoolis ajalooõpetaja, 1948–1950 Tallinna 1. Keskkoolis vene keele õpetaja. Ta on kirjutanud artikleid, arvustusi ja üle 30 ajalooõpiku (koos kordustrükkidega).

Emma Asson Eesti Vabariigi piirist (Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra seaduse eelnõu II lugemisel):

Põhiseaduse kommisjoni seisukoht on väga raske, kui nii tihti arvamisi muudetakse. Esimesel lugemisel tuli § 2 teatud redaktsioonis välja: seal ei olnud piirid kindlaks määratud, ei maa ega mere poolt, vaid oli öeldud, et piiride lõpulik kindlaksmääramine naaberriikidega sünnib rahvusvaheliste lepingute läbi ja tingimistel, mis lepingutes ette nähakse. Mulle isiklikult see punkt meeldis ja ma kaitsesin seda kommisjonis. Esimesel lugemisel lükati see redaktsioon tagasi. Kommisjonile tehti ülesandeks täpipealsemalt piire ära määrata, vähemalt merepoolt, kuid kommisjoni tööga ei olda jällegi rahul, tuleb kuuldavale, et piire painduvalt ära määrata tuleb. Sellepärast tulen sellele otsusele, et ehk arvataks heaks seda esimest redaktsiooni, mis meil oli, muudetud kujul vastu võtta. See redaktsioon käiks järgmiselt: Alguses loetakse nii, nagu käesolev, vahelt jääb ära lause, et piir määratakse naaberriikidega rahvusvaheliste lepingute abil. Loetakse üles saared, mis Eestimaa alla kuuluvad ja mis Eesti randa ümbritsevad. Ja kõige lõpuks lause: “Eesti riigipiiride lõpulik kindlaksmääramine naaberriikidega, nii mere kui mannermaa poolt, sünnib rahvusvaheliste lepingute läbi ja tingimistel, mis lepingutes ette nähakse”.
Ma täiendan oma ettepanekut ja loen paragrahvi niimoodi ette, nagu ettepanek käib: „Eesti vabariigi maa-alasse kuulub: Tartumaa ühes Piirissaarega, Petserimaa (Petseri linn, ühes Petseri, Irboska (Isborski), Pankovitsa ja Labotka (Slobodka) vallaga, Võrumaa ühes Vana-Laitsina vallaga, Viljandimaa, Pärnumaa ühes Ööpiku (Ipiku), Laatre (Mõisaküla), Araveski, Metsküla ja Heinaste vallaga, Valga linn ja muud piiriäärsed vallad, kus eestlased elavad; Ruhnu, Kihnu, Vormsi, Osmussaar, Pakrisaared, Tütarsaared ja teised Soome lahe saared, mis Eesti randa ümbritsevad, mis seespool järgmist piirkonda: Ida merepiir algab Greenwich'i idapikkusest jne. kunni 24."" Nüüd tuleb punkt ja siis lõpulause: Eesti vabariigi piiride kindlaksmääramine mannermaal ja mere poolt sünnib naaberriikidega rahvusvaheliste lepingute läbi. Selle paragrahvi tekstile järgneks märkus: Eesti vabariigi maa-ala ulatus mere poolt on selle valitsemise ajutisele korrale juurdelisatud kaartile nr. 1557 üles tähendatud. Ma kordan, et siin kraadid vähekese muutuvad, kuid see ei takista paragrahvi teisel lugemisel vastu võtmast, kolmandaks lugemiseks saaks meridiaanid ja paralleelid täpipealt välja arvatud ja ära tähendatud.
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 23 (3. juuni 1919), veerg 914-915 ; 916-917.
(Emma Assoni ettepanek võeti teisel lugemisel vastu.)

Emma Asson Asutavas Kogus õpetajatele palga määramisest (määruse õpetajate palga kohta II lugemisel):

Õpetajate palgamääruse § 3 on juba esimesel lugemisel tähelepanu äratanud. Selle paragrahvi juures on ka hariduskommisjon palju peatanud. Esimese lugemise aegu kulutati tervelt kolm pikka istangut õpetajate palkade maksmisviisi arutamiseks ära. Ma ei leia põhjust seda paragrahvi uuesti kommisjoni anda, nagu akl. Tõnisson siin ette pani. Ettepanek, mis akl. Piiskar'i poolt ette toodi, on hariduskommisjonis arutamisel olnud ja hariduskommisjon on selle ettepaneku tagasi lükanud ja on ikkagi jäänud ettepaneku juurde, mida eelnõu § 3 sisaldab. Õpetajatele palga määramine oleks lihtne asi, kui meil võimalik oleks kõigile ühesugust palka määrata: õpetajad on kõik õpetajad, teevad kõik ühte ja sedasama tööd, neile kõigile ühesugune palk määrata, selle vastu ei oleks meil kellelgi midagi. Kui Asutav Kogu võimaliku leiaks 1000 marka kuus määrata, arvan, kõik oleksid rahuldatud, niihästi rahvakooliõpetajad, kui keskkooliõpetajad. Kuid asjal on ka teine külg, kust palka võtta. Selge on, et meie niisugust summat maksta ei suuda. Kui meie seda silmas pidades igaühele kooliõpetajale maksetavat palka 650 marga peale vähendame, nagu eelnõus ette nähtud, siis läheks õpetajate palkade peale umbes 50 miljonit marka. ... See summa on kohutav summa, kuid siiski tuleks selle summa juurde peatama jääda, sest õpetajat nälgima jätta ei ole võimalik. Kuid, kui võtaksime 650 marka keskmiseks palgaks niihästi rahvakooliõpetajatele, kui keskkooliõpetajale, siis tuleb küsida, kas saavad kõik rahuldatud. Ma arvan, rahvakooliõpetajad saavad rahuldatud, sest nad on näljapalkade juures harjunud kokkuhoidlikult elama ja tuleksid 650-margalise palgaga toime, oleksid rahuldatud. Kas on keskkooliõpetajad ka selle palgaga rahuldatud, − ei tea. Arvan, et keskkooliõpetajad selle palgaga leppida ei taha. ... Võib olla, et mõni keskkooliõpetaja vähese palgaga lepib, kui ta idee mees on, kuid neid on ilmas väga vähe. Arvan, et tagajärg on see, et ülikooli haridusega keskkooliõpetaja lööb käega ja läheb sinna, kus rohkem palka saab. Mis oleks selle tagajärg? Tagajärg oleks see, et keskkoolid ülikooliharidusega keskkooliõpetajateta jääksid. Ja koolivalitsusel ei ole teist teed, kui keskkooli haridusega õpetajad keskkoolis õpetama panna. Muidugi on igalühel selge, mis siis meie keskkoolist üle jääb, kui sealtsamast keskkoolist väljatulnud isik sealsamas keskkoolis õpetama hakkab. ... Maksta tuleb ühele osale vähem, et teisele osale rohkem võiks maksta. ... Vene enamlased alguses katsusid kõikidele ühesugust palka maksta ja määrasid nõukogu esimehele ja kantseleiametnikule igaühele 500 rbl. kuus. See oli muidugi väga demokraatlik ja kena. Kuid peagi nägid enamlased, et niiviisi edasi ei saa, sest vastutusrikkamate kohtade peale ei leitud inimesi. ...
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 45 (12. august 1919), veerg 704-708.
(Akl. Piiskar'i ettepanek, mille kohaselt oleks õpetajate palga määramisel jäänud ainult kolm järku, lükati teisel lugemisel tagasi, heaks kiideti akl. Veiderman'i ettepanek, mis nägi ette neli järku.)

Emma Asson ühtluskoolist (avalikkude algkoolide seaduse II lugemisel):

Rahvaesitaja Westholm'i ettepaneku poolt ei saa olla, ta seisis selles, et § 1 täiesti välja jätta. § 1 määrab kooli laadi ära, sellepärast ei või tema väljajätmisest juttu olla. Edasi pean ka vaidlema rhs. Ernits'i ettepaneku vastu. Muidugi ei meeldi neile härradele, kes oma poegi doomkoolis käia lasevad, minu rääkimine. Rhs. Ernits kui ka rhs. Westholm soovivad ja peavad tarvilikuks algkoolis erinemist. Lastel olla mitmesugused anded, ja nende annetega tulla rehkendada. See on ka minu arvamine. Erinemine on tarvilik, sellepärast peavad mitmetüübilised keskkoolid olemas olema. Iseäranis on toonitatud, et varakut erinemist klassikalik gümnaasium nõuab. On ju õige, et ühel klassikaliku keskkooli õpilasel, kes uute keelte kõrval ka vanu keeli õppima peab, aeg üürikeseks kipub jääma. Sarnasel õpilasel oleks kasulikum uute ja vanade keelte õppimisega varem peale hakata.
Ma ei räägi selle vastu, et neid õppida mitte ei tohi, kuid siiski ma ei saa selle poolt olla, kui teistele õpilastele sellega kahju tuuakse. Kui tahetakse erinemist koolis läbi viia, et sellest kasu oleks kõigile õpilastele, siis peaks ta niimoodi läbi viidama, et iga algkooli juures 4. klassist peale paralleelklassid avatakse: ühed klassid oleksid algkooli klassid, teised valmistaksid gümnaasiumi ette. Kus on meil aga need ruumid ja need rahad? Kus on meil need õppejõud, et meie viimased klassid 10-kordseteks saame teha? …Teie soovite ikka, et ka edaspidi peaksid olema need keskkoolid, kuhu vastu võetakse väljavalituid, kuhu tulevad need, kellel võimalus on algusest peale käia kallis koolis. Siis oleksid keskkoolid ikka nii korraldatud, et neisse vabalt pääseksid ainult keskkooliklassidest õpilased, kuna teised algkoolist tulijad, eksamid peaksid tegema, et keskkooli saada.
Teie ütlete küll, et võivad keskkoolid olla ka nende jaoks, kes algkoolid lõpetavad ja kuhu eksamiteta sisse võib astuda, kuid enesele tahate luua teisi koole, kuhu rahva lastele uks kinni on. Kui teie ühe niisuguse kooli avate Viljandi, teise Tallinna, – kas saab siis Võrumaa ja Petseri vaesem inimene last kaks-kolm aastat varem Tallinna või Viljandi saata. See kool, mida meie avame, peab niisugune olema, et ühelegi õpilasele sinna uks kinni ei oleks. Sellepärast ei saa ma rhs. Ernits'i ettepaneku poolt olla. Lõpmata palju kannataksid selle all rahva vaesemad lapsed. Ja on siis algkooli tarvis lahutada? Mis on algkool? See on kool, mis peab andma miinimumi teadmisi, igale kodanikule, mis teada tarvis. Need teadmised, mis algkoolid annavad, on kõigile tarvilikud ja iseenesest mõista on nad ka sellele tarvilikud, kes keskkooli üle lähevad. …
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 107 (17. veebruar 1920), veerg 357-359.
(J. Westholm võttis oma ettepaneku tagasi, V. Ernitsa ettepanek, et keskkool ei järgneks algkoolile, vaid võiks ka varem peale alata, lükati tagasi, vastu võeti hariduskomisjoni sõnastuses: § 1. Algkool moodustab ühtluskooli esimese järgu.)

Emma Asson usuvabadusest koolides (avalikkude algkoolide seaduse eelnõu III lugemisel):

Meie sotsiaaldemokraadid, olles vabakasvatuse poolehoidjad, ei saa seda lubada, et lapsed väiksest peale teatud usus kasvatatud saaksid. ... Kuid ristiusk, ähvardades põrgupiinaga neid, kes võimukandjate vastu hakkasid ja suurt õndsust tõotades neile, kes maa peal kannatavad, sundis rahvast viletsuses elama ja selle oma mõjuga on ta rahvaste edasitungimisjõudu paraliseerinud, on rahvast kannatama sundinud. Et meie alles 20. aastasajal feodaalikkest lõpulikult vabaneme, siis peab seda tingimata ka osalt ristiusu mõju arvele kirjutama. ... Meie, sotsiaaldemokraadid tahame selle õppeaine, kui iganenud konservatiivse õppeaine väljajätmist ja sellepärast toetan veel kord teisel lugemisel vastuvõetud § 2. redaktsiooni.
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 126 (30. aprill 1920), veerg 309-310.
(Võetigi vastu § 2 esimeses variandis: Algkool on emakeelne, ilma usuõpetuseta ja maksuta.)

Emma Asson koduõpetusest (avalikkude algkoolide seaduse eelnõu III lugemisel):

Härra Veiderman üllatas täna mind oma kõnega. Ma arvasin seni, et härra Veiderman on tõsise ühtluskooli kaitsja ja poolehoidja. Tänasest tema kõnest selgus aga, et ta seda ei ole, vaid mingisuguse “ersats” ühtluskooli poolehoidja on. Ühtluskooli peamõte seisab selles, et algkoolis käiatele õpilastele võimaldatud on edasiõppimine. ...
Mis nüüd koduõpetusesse puutub, siis on meie rühm juba teisel lugemisel toonitanud, et ta koduõpetamise vastu on. Ka härra Veiderman peaks seda ütlema, sest temal, kui kooliosakonna juhatajal, peaks teada olema, et täielikult võimatu on koduõpetust kontrollida. Koduõpetust lubades jätame koolisunduse paberile. Neil vähestel koolinõunikkudel, kes meil olemas, on raske koolegi revideerida, meie ei või sugugi nõuda ja oodata, et neil aega jätkuks koduõpetuse revideerimiseks.
Kui koolinõunikud hiljuti haridusministeeriumi koosolekul olid, olid nad kõik koduõpetuse vastu, sel põhjusel juba, et neil seda võimatu kontrollida on. Ka koolisundust ei ole siis võimalik täiesti läbi viia, kui meie ühe osa lapsi ühisest koolist vabastame.
Nüüd vaadake, kas siis tõesti nii hirmus hädaohtlik on lapsi kooli saata, kas kooliskäimine tõesti nii suurt kahju toob. Inimene on ju seltskonna liige ja teda peab juba lapsest saadik selleks kasvatama. Laps peab laste seltskonnas üles kasvama, sest enesele vastavate olevuste keskel areneb tema1 hing kõige paremini. Tema seltskondlikud omadused saavad omasuguste keskel viibides kõige paremini välja areneda. Kõige halvem on see, kui väike laps koduõpetuse tõttu on sunnitud oma ümber karmist elust rõhutud täiskasvanute nägusid nägema, aga mitte rõõmsaid laste nägusid. Laste eneste pärast on tingimata tarvis neid kooli või lasteaeda saata. Kui meie sisuliselt koduõpetust vaatame, siis ei või selle kohta kaht arvamist olla, et koduõpetamine suuremalt jaolt vilets õpetamine on. Kodukooliõpetajad meie päevil on väikese haridusega isikud, sest meil on ju suur kooliõpetajate puudus, ja korralikud kooliõpetajad on kõik koolides ametis. Koduõpetajateks on igatahes kahtlase haridusega isikud. ... Nõnda igakülgselt koduõpetust vaadeldes leiame meie, sotsiaaldemokraadid, selle täiesti vastuvõtmatu olevat. Meie ei salga ka mitte, et meie siin teatavat poliitikat ajame. Lastevanemad, kes koduõpetust nõuavad, ei taha oma lapsi kooli saata peaasjalikult sellepärast, et koolid on viletsal järjel. Kooliruumid on väga halvad, on ka halvad kooliõpetajad jne., kuid ometi käivad vaeste vanemate lapsed seal. Kodukooliõpetuse lubamisega jääb see rahvakiht, kellel varanduslikult võimalik oleks meie rahvakooli paremale järjele tõsta, rahvakoolist eemale. Käigu ka nende lapsed halbades koolides, siis hakkavad nad tingimata rutem koolide eest hoolitsema, koole paremale järjele seadma. Hakkame oma koole ühisel jõul tõstma. Mu härrad, kui teie kohustatud olete omi lapsi kooli saatma, siis usun ma, et teie haridusministeeriumi eelarvest siin neid summasid maha ei tõmba, mis sinna ülesse on võetud õpetajate seminaaride avamiseks. Samuti usun, et teie mõtte poolehoidjad linnavalitsustes, maakonnavalitsustes ja vallavalitsustes ei saa siis kunagi keelama summasid hariduslikkudeks otstarveteks. Toetan oma rühma nimel koduõpetuse väljajätmist, samuti ka sõnade “muul teel” väljajätmist. ...
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 127 (4. mai 1920), veerg 335-338.
(Vastu võeti parandusettepanek lubada lapsi õpetada “kodus” “või muul teel”.)

Arutelu Riigikogu nimetuse üle (Eesti Vabariigi põhiseaduse II lugemisel):

N. Kann: Teen ettepaneku parlamenti “riigikojaks” nimetada, sellepärast, et preili Asson ütles, et kui “maakojaks” nimetada, siis pidavat veel mingisugune “veekoda” olema.
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 141 (11. juuni 1920), veerg 929.

Emma Asson naistest ja haridusest:

Tuleks vaadelda veel küsimust, kas soovitada naisele meie praegustes oludes ülikooli minna. On ju eriti viimase aasta jooksul meil Eestis kisa tehtud haritlaste ülirohkuse pärast, on hoiatatud rohke ülikooli astumise ja isegi keskkooli mineku eest ja käesoleval sügisel pühendati sulgemisele mitmed keskkoolid. Tõsi ju on, et meil juba praegu võistlus käib arstide ja juristide vahel, et varsti tööpuudust saavad tunda keskkoolide õpetajad, agronoomid, kaubandusteadlased jne. Teiselt poolt teame, et meil praktiliste teadmistega inimestest puudus on, et kutsekoolide lõpetajail praegu kergem on teenistust leida, kui keskkooli abituriendil ehk diplomeeritud akadeemikul. Juba sellepärast tuleb neil, kes materjaalsetel põhjustel, tähendab, parema elujärje saavutamiseks, ülikooli lähevad, oma kavatsustest ülikooli minna loobuda ja pöörduda teisele teele. Kuid neid, kes aetud pühast tungist hariduse järgi, tõsisest huvist teaduste vastu, neid ei tohiks kohutada materjaalsed raskused, ma arvan, et nad ei mõtle ka sugugi nende raskuste peale. Need on üliõpilased, kes lepivad katusekambriga, kes tühja kõhtu ei karda ja kes pärast praktiseerides ei sarnane arstile, kes patsiendi sellepärast tagasi saadab, et see rikkalt tasuda ei jõua, ega advokaadile, kes vaese eest ukse kinni lükkab, lausudes: ma väikesi asju ei võta. Need on tõsised töötegijad, kes anduvad tööle vaimustuse ja armastusega töö enese pärast ja tahtmisest ühiskonnale kasulik olla. Need on tõsised haritlased, maa sool. Kuid meie läbi ja läbi materjalistlikul ajajärgul on sarnaseid idee-inimesi vähe ka naiste keskel, peale nende peab veel teisi minema ülikooli. Ainult üht ütlen neile mitteidee-inimestele: ärge suurte väljavaadete pärast eksige teaduskonna valikuga, sest raske saab olema eluaeg tunda ametisurvet, kui ta ka raha sisse toob, valige teaduskond ainult huvidele ja annetele vastavalt.
Allikas: Peterson, Emma. Naine ja ülikool // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923–1925. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926, lk. 51.

Raamatud

Wana ajalugu. Tallinn : J. Lepp, 1912. VIII, 142 lk., 6 l. kaart. : ill. (Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused ; nr. 11). Ilmus 5 trükki. 2.-5. tr.: Vana aeg. Tartu : Noor-Eesti.
Venemaa vana kord ja selle kukutamine. Tartu : Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917. 52 lk. (Poliitiline kirjastik ; nr. 1.)
Keskaeg. Tartu : Odamees, 1918. 124 lk. Ilmus 4 trükki.
Üldine ajalugu : algkoolidele ja iseõppijaile. I jagu. I vihk, Vana- ja keskaeg. Tartu : Noor-Eesti, 1922. 80 lk. : ill.
Üldine ajalugu : algkoolidele ja iseõppijaile. I jagu. II vihk, Keskaeg. Tartu : Noor-Eesti, [1922], lk. 81-196 : ill.
Üldine ajalugu : algkoolidele ja iseõppijaile. I jagu, Vana- ja keskaeg. Tartu : Noor-Eesti, 1922. 200 lk. : ill.
Suur Prantsuse revolutsioon. Tartu : Noor-Eesti, 1923. IV, 104 lk. : ill.
Üldine ajalugu : algkoolidele. II jagu, Uus ja kõige uuem aeg : (VI kl. kursus). I vihk. Tartu : Noor-Eesti, 1923, lk. 199-286, [2] : ill.
Üldine ajalugu : algkoolidele ja iseõppijaile. II jagu, Uus ja kõige uuem aeg : (VI kl. kursus). II vihk, (Lõpposa). Tartu : Noor-Eesti, [1924], lk. 287-358 : ill.
Uus aeg. Tartu : Noor-Eesti, 1925. 232 lk. : ill.
Asson, Emma ; Möller [Mölder], August. Eesti ajalugu : ühes üld-ajalooga : algkooli V klassile. Tartu : Noor-Eesti, 1931. 199 lk. : ill. Ilmus 4 trükki.
Möller [Mölder], August ; Asson, Emma. Eesti ajalugu : ühes üld-ajalooga ja kodanikuteadus : algkooli VI klassile. Tartu : Noor-Eesti, 1931. 189, [1] lk. : ill., fotod, kaart. Ilmus 6 trükki.
Üldine ajalugu : keskaeg : (keskkooli II kl. kursus). [5. tr.] Tartu : Noor-Eesti, 1932. 164, [1] lk. : joon., fotod.
Üldine ajalugu : uus aeg : humanism, renessanss, avastused, reformatsioon, katoliiklik reaktsioon. [2. tr.] Tartu : Noor-Eesti, 1932. 144 lk. : ill.
Üldine ajalugu : uus-aeg (keskkooli III kl. kursus). Tartu : Noor-Eesti, 1933, lk. 141-193, [1] : ill.
Üldine ajalugu : uus- ja kõige uuem aeg : XVIII sajand ja XIX sajandi I pool : (keskkooli IV kl. kursus). Tartu : Noor-Eesti, 1933. 193 lk. : ill.
Üldine ajalugu : XIX s. II pool ja XX s. I veerand : (gümnaasiumi lõppklassi kursus). Tartu : Noor-Eesti, 1934. 203 lk. : ill.
Vana-aeg : keskkooli I klassi kursus (V õppeaasta). Tartu : Noor-Eesti, 1935. 183, [1] lk. : ill.
Üldine ajalugu : ühes eesti ajalooga : keskaeg : (keskkooli II kl. kursus VI õppeaasta). Tartu : Noor-Eesti, 1935. 191, [1] lk. : ill.
Üldine ajalugu : ühes eesti ajalooga : uusaeg : keskkooli III kl. kursus, VII õppeaasta. Tartu : Noor-Eesti, 1936. 195, [1] lk. : ill.
Vana-aeg : keskkooli I klassi kursus. Tartu : Noor-Eesti, 1937. 179, [1] lk. : ill.
Üldine ajalugu : koos Eesti ajaloo ja kodanikuõpetusega (uus põhiseadus) : keskkooli V kl. kursus. Tartu : Noor-Eesti, 1937. 189, [1] lk. : ill.
Üldine ajalugu : ühes Eesti ajalooga : XVIII sajand ja XIX saj. I pool : keskkooli IV kl. kursus. Tartu : Noor-Eesti, 1937. 196, [1] lk. : ill.
Uus- ja uusim-aeg : progümn[aasiumi] IV ja reaalk[ooli] II klassile. Tartu : Noor-Eesti, 1939. 257, [1] lk., 1 murtud l. ill. : ill.
Vana ja keskaeg : progümn[aasiumi] III ja reaalk[ooli] I klassile. Tartu : Noor-Eesti, [1939]. 287, [1] lk. : ill.

Artiklid

Pärispõlv Liivimaal // Ääsi tules : kirjatööde kogu. 2. Peterburi : [s.n.], 1910, lk. 41-77. (Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi toimetused ; nr. 11).
Kooliõpilase individuaalne leht // Kasvatus ja Haridus, 1917, nr. 7-9, lk. 192-197.
“Õpetajate kutsehariduse hindamisest” // Sotsialdemokraat, 18. juuli 1919, lk 1. Vastukaja samas 16. juulil ilmunud artiklile.
Naine ja poliitika // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924, lk. 127-131.
Naine ja ülikool // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923–1925. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926, lk. 47-52.
Vaba Eesti ja eesti naine // Naiste Hääl, 1928, nr. 2, lk. 31-33. Fotod: Asutava Kogu naissaadikud; E. N. Liidu esimene juhatus 1920-1922.
Neljas rahvusvaheline kodukasvatuse kongress, Liège’is 1930. a. 4.-8. aug. // Kasvatus, 1930, nr. 8, lk. 402-403; nr. 9, lk. 445-446; nr. 10, lk. 500-502; 1931, nr. 1, lk. 42-43. Sama: Naiste Hääl, 1930, nr. 10, lk. 146-147; 1931, nr. 2, lk. 30-31.
Kool ja kodu sammugu käsikäes // Õpetajate Leht, 28. nov. 1930, lk. 2, 3. Ühingu “Kool ja kodu” esimesel kõnekoosolekul peetud kõne kokkuvõte.
Veel küsimusest “Mis see siis on?” // Õpetajate Leht, 15. mai 1931, lk. 2, 3. Vastukaja samas 8. mail ilmunud kirjutisele.

Toimetaja

Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923–1925 / toim. Emma Peterson ja Helmi Jansen. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926. 180 [8] lk. : fotod.

Tema kohta

Pudemed riigikogu koosolekult 28. juulil : [karikatuur] // Vaba Maa, 29. juuli 1921, lk. 5.
Emma Asson-Petersen // Kool ja meie : Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium 1906-1944. [Toronto] : ENKS Tütarlaste Gümnaasiumi Vilistlaskogu Koondis Kanadas, 1976, lk. 58 : portr.
Sirk, Väino. Ajalooõpikute autor Emma Asson (1889–1965) // Õpetajate Leht, 3. aug. 1991, lk. 4.
Naanuri, K.-J. Asson, Emma // Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 20, 289 : portr.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 98. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].
Sakova, Aija. Eesti naise ühiskondlik-poliitiline ja perekondlik roll 1920. aastate alguses Emma Asson Petersoni näitel // Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 2005/2006, nr. 1/2, lk. 121-129.

Arvustused

Ääsi tules 11., E. Asson, “Päris-põlv Liivimaal” // Sakala, 8., 12., 15., 19. dets. 1911, lk. 3.
Orav, V. E. Asson. Uus aeg // Kasvatus, 1926, nr. 11, lk. 330-332.
Käis, J. Uusi õpperaamatuid algkoolile // Õpetajate Leht, 11. sept. 1931, lk. 4. Rets. E. Assoni ja A. Mölleri Eesti ajalugu ühes üldajalooga algkooli V klassile.
V---v. E. Asson. Üldine ajalugu. Keskaeg. Noor-Eesti kirjastus Tartus 1932. Hind 1 kr. 90 s. // Õpetajate Leht, 16. sept. 1932, lk. 4.
V---v. E. Asson: Üldine ajalugu. Uus aeg. III kl. kursus. Noor-Eesti kirjastus Tartus, 1932 // Õpetajate Leht, 4. nov. 1932, lk. 3.
Orav, V. Uus ajaloo õpperaamat // Õpetajate Leht, 22. sept. 1933, lk. 6. Rets. E. Assoni Üldine ajalugu. Uus ja kõige uuem aeg... (keskkooli IV kl. kursus) “Noor-Eesti” kirjastus Tartus, 1933.
Orav, V. E. Asson. Vana-aeg. Keskkooli I klassi kursus (V õppeaasta). “Noor-Eesti” kirjastus Tartus, 1935. Hind kr. 1.60 // Eesti Kool, 1936, nr. 1, lk. 46-51.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 80, n. 1, s. 182.


Allikas: Pudemed riigikogu koosolekult 28. juulil // Vaba Maa, 29. juuli 1921, lk. 5.

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia