Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Ajalooarhiiv EAA,
f. 2102, n. 2, s. 916, l. 3.

Marie Helene Aul
06.03.1893 Tallinn – 1955 Tallinn
Õpetaja

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 20.12.1920)
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Järvamaa
Astus tagasi 12. mail 1919

Marie Aul oli õpetajanna, kes tegelikku parlamenditööd ei teinud.

Elulugu

Marie (Mari, Maria) Helene Aul sündis Tallinnas üürimajapidaja perekonnas. Ta õppis 1901–1906 Tallinna 4. Algkoolis, 1906–1911 Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumis (lõpetas hõbeaurahaga), 1912–1917 Moskvas kõrgematel naiskursustel ajaloo-filoloogiaosakonnas, mille lõpetas esimese järgu diplomiga (cand. hist.). Ta sooritas keskkooliõpetaja kutseeksami ning täiendas end 1924 Saksamaal ja 1927 Prantsusmaal.
1918. aastal asus Marie Aul tööle Paide Tütarlastegümnaasiumi, pärast selle sulgemist okupatsioonivõimude poolt oli ta 1918–1920 Ambla Gümnaasiumis ajaloo- ja geograafiaõpetaja. 1920–1921 töötas ta Rakvere Õpetajate Seminaris, 1921–1932 Tartu Õpetajate Seminaris ja selle harjutuskoolis ajaloo- ja metoodikaõpetajana, 1932–1937 Tartu Pedagoogiumis, seejärel taas Tartu Õpetajate Seminaris ajalooõpetajana, hiljem Tallinnas vene keele õpetajana. Suviti tegutses ta korduvalt ajaloo ja ajaloo metoodika lektorina algkooliõpetajate täienduskursustel Pärnus, Kuressaares, Rakveres jm., näiteks 1927/28 õ/a augustis pidas ta kursustel ettekande “Mõningaid muljeid Pariisi koolist”.
Marie Aul tõlkis (koos omapoolsete kommentaaridega) ajaloolugemiku “Vana Idamaa”.
Ta kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste Parteisse ning valiti 1919 Eesti Asutava Kogu liikmeks, kuid astus kohe tagasi.
Marie Aul oli 1930–1939 abielus antropoloogi ja bioloogiaõpetaja, eesti antropoloogia rajaja Juhan Auliga (enne Klein, Marie oli tema teine naine). Marie Aul on maetud Rahumäe kalmistule.

Tõlkija ja kommenteerija

Vana Idamaa : Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tartu : Odamees/Carl Sarap, 1924. 91, [1] lk. : ill. Ümbertr. : Tallinn : Ecotalent, 1994.

Tema kohta

Aul, Maria // Kiirats, M. ; Põld, P. ; Tork, J. Tartu Õpetajate Seminar : 1828–1928. Tartu : Tartu Õpetajate Seminari Vilistlaskogu, 1929, lk. 409-410 : portr.
Naanuri, K.-J. Aul, Marie // Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 22.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 103. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].


Foto: Tartu Õpetajate Seminar : 1828–1928. Tartu, 1929, lk. 409.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia