Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERA, f. 77, n. 2, s. 223.

Linda Marie Eenpalu
20.09.1890 Raadi v., Tartumaa – 04.06.1967 Pärnu
Taluperenaine, ühiskonnategelane

RAHVUSKOGU teine koda (18.02.-17.08.1937)
Kodumajanduskoja esindaja
Põhiseaduseelnõu läbivaatamise I komisjon

VI RIIGIKOGU Riiginõukogu (07.04.1938 – 05.07.1940)
Kodumajanduskoja esindaja
Maa-, töö- ja rahvaheaolu komisjon, rahvakasvatuse ja -kultuuri komisjon (komisjoni abiesimees), redaktsioonikomisjon (alates 19. oktoobrist 1939, ka abiesimees) ja majanduskomisjon (alates 27. jaanuarist 1939, alates 6. veebruarist 1940 ka IV alamkomisjoni abiesimees).

Rahvuslikkust, haridust ja töökust hindav Linda Eenpalu oli aktiivne naisliikumise tegelane ning üks Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajaid. Ta oli toetav abikaasa oma mehele, peaminister Kaarel Eenpalule ning täitis 1930ndate aastate lõpul sisuliselt riigi esimese leedi rolli. Linda Eenpalu nimetati seadusandliku kogu liikmeks Kodumajanduskoja esinaisena, kuid demokraatlikult valitud parlamenti ei pääsenud.

Elulugu

Linda Marie Koplus (1912−1935 Einbund, edasi Eenpalu) sündis Tartumaal talupidaja tütrena. Ta õppis 1900 Kavastu vallakoolis, 1901−1902 Kõrveküla vallakoolis, 1903 Jaani kiriku koolis Tartus. Kolmelapseline pere kaotas varakult isa, ema õde Miina Hermann (Härma) aitas lapsi kasvatada ning võttis nad enda juurde Kroonlinna elama. Seal õppis Linda 1904−1906 eesti kirikukoolis ja progümnaasiumis. Linda Eenpalu on meenutanud, et tädile võlgneb ta hea tervise, sest tädi karastas lapsi ja tuulutas järjekindlalt tube. 1907−1911 õppis ta Tartus A. S. Puškini Tütarlastegümnaasiumis ning 1911−1912 Tartus prof. Jassinski ajaloo-keeleteaduse kõrgematel naiskursustel ajalooõpetajaks. 1912 abiellus ta Karl August Einbundiga, hilisema Eesti Vabariigi sise- ja peaministriga (pärast nime eestistamist 1935. aastal kandsid nad perekonnanime Eenpalu). Nende esimene tütar Helle suri väiksena rõugetesse, peres kasvas neli tütart: Helmi-Aino, Virve-Kaja, Tiiu-Hilja ja Mai-Linda ning kasutütar Hilda.
1913−1914 töötas Linda Eenpalu Tartu Rahvaraamatukogu Seltsis raamatukoguhoidjana. 1919−1920 oli ta ajalooõpetaja Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, 1920−1926 Jakob Westholmi Gümnaasiumis Tallinnas. 1926. aastast sai temast Hellema talu perenaine Arukülas. Taluperenaisena organiseeris ja korraldas ta toiduvalmistamise ja kodukaunistamise kursusi, näitusi ja teeõhtuid. 1937 esines ta ka Raadio Ringhäälingus loenguga “Kodukultuurilised ülesanded organisatsioonides” loengusarja “Lähtekohti vabaharidustööks” osana.
Seltskondlikku tegevust alustas Linda Eenpalu juba gümnaasiumipäevil, mil ta osales rahvuslikult meelestatud noorte üritustel, lõi kaasa vabaharidustöös ja karskusliikumises, näiteks tegutses Raadi haridusseltsis ja Vesneri rahvaraamatukoguseltsis. Tartus osales ta “Karskuse Sõbra” töös ning korraldas koos üliõpilase Karl Einbundiga laste karskustunde. Linda Eenpalu oli 1911. aastal Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajaid. Sel ajal ei saanud naistudengid veel ülikoolis ametlikult õppida. Õpperingkonna kuraator lükkas seltsi põhikirja tagasi ja kaheksa aastat tegutses selts ebaseadusliku organisatsioonina, mis püüdis seista eesti keele kasutamise eest ning toetada naise iseteadlikkust ja õigust haridusele.
Linda Eenpalu oli Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (1930. aastast Eesti Naisliit) juhatuse liige 1923. aastast alates (esimesed aastad laekurina, hiljem abijuhatajana), 1928. aastast kuulus ta Eesti Naisliidu juhatusse ning oli Tallinna Naisklubi asutaja ja esinaine. 1929. aastast kuulus ta Eesti Haridusliidu ja Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse nõukogusse. Aastast 1932 oli ta Põllutöökojas maanaiste esindaja. Ta oli Eesti Maanaiste Keskseltsi juhtivaid tegelasi: 1929−1940 Eesti Maanaiste Keskseltsi juhatuse liige ja 1932−1940 selle organisatsiooni nõukogu liige. 1935−1938 oli ta Riigi Majandusnõukogu liige. 1936 asutas ta maailmas ainulaadse naiste avalik-õigusliku organisatsiooni Kodumajanduskoda ning oli 1940. aastani selle esinaine. Linda Eenpalu oli 1937 Kodumajanduskoja esindajana Rahvuskogu II koja liige ja 1938−1940 Riiginõukogu ainus naisliige. Lisaks tuli Linda Eenpalul peaministri abikaasana täita sisuliselt riigi esimese leedi rolli (president Konstantin Päts oli lesk), mis tähendas vastuvõttude korraldamist ja välisvisiite.
Linda Eenpalu arreteeriti ja küüditati koos kahe tütrega 14. juunil 1941. aastal. Aastani 1956 oli ta Tomski oblastis asumisel. Abikaasa Kaarel Eenpalu suri vangilaagris, kaks tütart põgenesid Kanadasse.
Linda Eenpalu ideaaliks oli karske eesti kodu, kus kasvatatakse tööarmastust ja arendatakse rahvustunnet. Taluperenaisena ja maanaiste esindajana hindas ta kõrgelt naist kui ema, kes seisab mehe kõrval, kuid rõhutas seejuures naise vastutust ja rolli väärtuste loojana. Ta leidis, et naine peab olema haritud, ning aitas Eesti naiste harimisele ise mitmel kombel kaasa. Tütar Mai-Linda on meenutanud, et vanemad olid tööga hõivatud ja laste jaoks jäi vähe aega, kuid ema oli erakordselt rõõmsameelne, optimistlik ning vähenõudlik.

Küüditamisest

Küüditamisnimekirjas olid ema ja kaks tütart, Mai ja Tiiu. Kuna Tiiu elas Tallinnas, siis teda ei saadud kätte, aga sel ajal koju tulnud Virve võeti õe asemele. Makarevka külas elasid nad algul koos seitsme perega mahajäetud majas, pärast said omaette toa. Neid päästis harjumus maatööd teha, sest kolhoosis tehti põllutööd, talviti käidi ka metsatööl. Linda Eenpalu oskas hästi vene keelt, katsus õiglust jalule seada ning oli sellepärast rajoonikeskuses ka vangis. Linda Eenpalu vabanes 1956. aastal, tagasi Eestisse jõudnuna elas ta Arukülas ja Pärnus.

Teenetemärgid:

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk;
Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk.
Läti Kolme Tähe teenetemärk.

Linda Eenpalu oma kaasaja naisest:

Tänapäeva naine on paljudes joontes lahkuminev oma õest eelmisist sajandeist... Möödunud sajandi naine on kadumas, tema asemel on uus naine, kes tahab olla mitte vähem ega rohkem kui inimene inimkonnas. Tahab olla vaba, iseseisev, enesemääramisõigusega... Naistel on suur ülekaal kogu Euroopa riikides. Tekkinud olukorra lahendamiseks jääb naisele vaid üks tee: kutseline ettevalmistus aladel, mis annavad töö ja kindlustavad ülalpidamise. See on alus, millele naine kindlustab iseseisvuse.
Tänapäeva ema mure on iseseisva kutse kätteõpetamine mitte ainult poegadele, vaid samal mõõdul ka tütardele... Naisele on kindel kutse sama tarvilik kui mehele. Kuigi elus igal naisel ei ole tarvilik ega võimalik elada oma kutsele, pidada oma ametit, siiski peab ta valmis olema igaks juhtumiks, elu seadma nii, et ta ei vaja ühiskonna abi. Naised oma enamikus on teadlikud selles. ...
Allikas: Tänapäeva naine oma püüetes // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1927, nr. 24, lk. 916-919 : portr.

Linda Eenpalu sõnavõtust VI Riigikogus Riiginõukogus:

Võtan veel lühidalt sõna ühes hariduspoliitilises küsimuses, mis kerkis üles Majanduskomisjonis Haridusministeeriumi eelarve arutamise puhul. Küsimus puudutab meie õpetajaskonna isiklikku koosseisu ja selle pidevat muutumist meesõpetajate arvu langemise suunas, kuna naisõpetajate arv näitab järjekindlat tõusu, eriti algkooli osas. Ma ei võtaks sel puhul muidu sõna, kuid olen kuulnud arvamusi, et neis nähtustes ja muudatustes õpetajaskonna isiklikus koosseisus nähakse mingisugust pahet. Selle kohta on ka ajakirjanduses olnud sõnavõtte ja poleemikat, mille kutsus esile Haridusministeeriumi koolinõuniku artikkel “Õpetajaskonna naisestumisest”. Praegu on naisõpetajatel ainult väike ülekaal, umbes 51% 49% vastu, nagu seda näitavad 1936. aasta andmed. See vahekord vastab meie rahva koostisele soo järgi. “Õpetajaskonna naisestumine” ei ole meil mingi erandnähtus, vaid see on loomulik arenemistee, mis esineb paljudes kultuurmais, kus mehed loobuvad õpetajakutsest, peamiselt rahvakooli osas, ja siirduvad tulukamaile aladele. Nii on Soomes meesõpetajaid ainult 23%, Rootsis umbes 35%, kusjuures algkool alamas astmes on peamiselt naiste käes ja ülemas astmes on mehi ja naisi võrdselt. Ameerikas on meesõpetajaid hoopis vähe, ainult 47 000 meesõpetajat 545 000 naisõpetaja vastu.
Me teame, milline tähtsus on algkoolil kui rahvakoolil, sest sellest koolist käivad 1äbi kõik rahvaliikmed ja ta peab andma tugeva aluse kogu meie rahvaharidusele ja -kultuurile. Sellepärast peab meie algkool olema hea ja heades kätes. Meie ei saa aga sugugi öelda, et rahvaharidus eelnimetatud mais oleks seepärast halvasti korraldatud või madal, et seal on nii palju naisõpetajaid, sest meie käime vahel seal ka õppimas koolikorraldust. Naise loomulikumaks ülesandeks peetakse meil üldiselt laste kasvatamist ja õpetamist kodus, kuid niipea kui 7-8-aastane laps üle kooliläve astub, arvatakse, et siin on lapse kasvatamisel kasvatajal sellised ülesanded, et peab olema meesõpetaja. Ühenduses selle tõekspidamisega on hakatud otsima abinõusid, et tõsta meesõpetajate arvu. 1937. a. sügisel õpilaste vastuvõtul Tallinna Pedagoogiumi ja Seminari ja Tartu Seminari määrati meesõpilaste jaoks, nagu ütleb seda koolinõunik, kontingent 54 õpilast. Kuid soovijaid oli kõigest 41. Kuna sinna võetakse õpilasi vastu eksamiga ja kuna on täiesti loomulik, et õpilaste keskel on nõrku nii naiste kui meeste seas, siis saadi vastu võtta ainult 33 meesõpilast. Tütarlapsi oli 138, kes soovisid astuda seminari, neist võeti vastu 67.
Härra koolinõunik oma artiklis kõneleb kolmest võimalusest seisukorra päästmiseks: kergemad nõudmised poistele, kõrgem palk ja stipendiumid. Kaks esimest abinõu ei saa kõne alla tulla, sellele otsusele jõuab ka koolinõunik ise, küll aga tulevat küsimusse stipendiumide määramine meesõpilastele, et neile sel viisil pakkuda soodustusi ja meelitada õpetajakutse alale. Riigivolikogu ongi selleks leidnud 1000 krooni. See on küll väike summa, kuid stipendiumide andmisel peaks maksma niisugune kord, et stipendiume saaksid ainult need õpilased, kes on parimad ja kellel on eeldusi õpetajakutseks. Nii on lühidalt küsimus praegu. Minul ja paljudel teistel on tekkinud küsimus, millist ohtu on siis karta, kui meie õpetajaskonnas enamus on tõesti naisõpetajate käes? Mina isiklikult võin ainult heameelt tunda sellise nähtuse üle, sest naised, kes on sunnitud väljaspool kodu leiba teenima endale ja oma perekonnale, leiavad selles kutses endale kõige lähedasema tööala, mis on tihedas seoses tema emakutsega, kalduvustega ja sünnipäraste annetega, mis nii lähedane kogu sellele tööle ja neile ülesannetele, mis tal kodus täita rahvakasvatajana. Eriti tuleb tema tööd tervitada algkooles, tütarlastekooles ja kodumajanduslikes kooles.
Allikas: Riiginõukogu stenograafilised aruanded : 1938/39 : I koosseis : I, II ja III istungjärk : 1.- 44. koosolek. [Tallinn : s.n.], 1939, lk. 238-239.

Artiklid

Eesti naine Rootsis kõnereisil // Naiste Hääl, 1927, nr. 4, lk. 84-85.
Tänapäeva naisest : naisorganisatsioonide liidu kõnekoosolekult : [kõne kokkuvõte] // Vaba Maa, 12. nov. 1927, lk. 8.
Kahesugune moraal : [erinevast suhtumisest naiste ja meeste seksuaalsesse vabadusse] // Naiste Hääl, 1930, nr. 3, lk. 35-36.
Mälestus ühest ilusast päevast // Naiste Hääl, 1930, nr. 11, lk. 173.
Maanaised seltskondlikus töös // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1930, nr. 43-44, lk. 1115-1116 : portr.
Maanaiste suvipäevad Kehtnas // Naiste Hääl, 1931, nr. 7/8, lk. 100-101.
Miina Hermann emana // Koguteos : Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm : 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn] : Koguteose Komitee, 1934, lk. 213-215.
Naine ja rahvuslik kodu // 12. märts : aasta riiklikku ülesehitustööd : 12. III 1934 – 12. III 1935. [Tallinn] : Isamaaliit, 1935, lk. 51-52 : portr.
Eestlasele eesti nimi! // Kaja, 8. veebr. 1935, lk. 2.
Naine seisab väärikalt mehe kõrval riiklikus ülesehitustöös : pr. Linda Eenpalu kõne naiskongressi avaaktusel // Uus Eesti, 15. dets. 1935, lk. 6.
Suur samm edasi kodukultuuri arendamisel : kodumajanduskoda ja V naiskongress // Uus Eesti, 31. dets. 1935, lk. 5.
Naise osa praeguses ülesehitustöös // 12. märtsi radadel. [Tallinn : s.n.], 1936, lk. 59-60.
A. V. Proua Linda Eenpalu juures : [emadepäev : intervjuu] // Uus Eesti, 9. mai 1936, lk 7: portr. tütardega.
Perenaise ja ema auks : kodu on rahva igaveseks jõuallikaks : kodumajanduse koja esinaise proua Linda Eenpalu kõne Antsla lõikuspühal : [kõne] // Uus Eesti, 29. sept. 1936, lk. 8. Kõne kokkuvõte ilmus ka: Vaba Maa, 29. sept. 1936, lk. 6.
Vastuseid “Uus Eesti” ringküsimusele : perenaine kodukultuuri loomisel ja rahva eluenergia allikana : [küsitlus] // Uus Eesti, 31. dets. 1936, lk. 6.
Marie Reisik – Eesti naisliikumise pioneere : tema 50 a. sünnipäeva puhul // Uus Eesti, 5. veebr.1937, lk. 7.
Kodukäsitöö ja rõivastuse küsimused kodumajanduskoja töös // Kodutööstus, 1938, nr. 3, lk. 73-77.
Põltsamaa ja Kolga-Jaani suurpäevad : siseminister R. Veermaa ja pr. Linda Eenpalu Lõuna-Eesti lõikus- ja rahvuspühadel. Rahvuslik enesetunne kasvagu // Rahvaleht, 5. sept. 1938, lk. 8. Sisaldab ka Linda Eenpalu kõne lühikokkuvõtet.
Riigikogu kokkuastumise eel : naissaadiku ülesanded parlamendis : lühikõnelus riiginõukogu liikme pr. L. Eenpaluga : [intervjuu] // Rahvaleht, 10. okt. 1938, lk. 2 : portr.
Noored – rahvuslik töövägi : kodumajanduskoja esinaise ja riiginõukogu liikme Linda Eenpalu kõne Võrumaa noortepäeval : [vahendatud kõne] // Rahvaleht, 8. mai 1939, lk. 3. Kõne kokkuvõte ilmus ka: Uus Eesti, 8. mai 1939, lk. 1.
Emade puhkekodu pidulik avamine // Uus Eesti, 15. mai 1939, lk. 3 : foto. Sisaldab ka kõne kokkuvõtet.
N. Venes kannab mees last süles : kodumajanduskoja esinaise pr. L. Eenpalu muljeid sõidust Moskva näitusele : [intervjuu] // Uus Eesti, 20. aug. 1939, lk. 1. Venemaa põllumajandusnäitusest.
Kodu on ühiskonna algrakukene : kodumajanduskoja esinaine pr. Linda Eenpalu kõneles Helme põllumajanduslikul näitusel : [kõne kokkuvõte] // Uus Eesti, 28. aug. 1939, lk. 4.

Tema kohta

Auaadress pr. Linda Eenpalule : Isamaaliidu Tallinna osakonna laulukoorilt : [sõnum] // Uus Eesti, 15. märts 1936, lk. 3. Linda Eenpalu valiti koori aupatrooniks.
Kodumajanduskoja pidulik avamine : kodumajanduskoja esinaiseks valiti proua Linda Eenpalu // Uus Eesti, 14. mai 1936, lk. 4 : portr.
Kaarel ja Linda Eenpalu hõbepulm // Postimees, 7. jaan. 1937, lk. 4 : portr. Sisaldab eluloolisi andmeid.
Peaministri asetäitja K. Eenpalu perekond : [sõnum] // Postimees, 8. jaan. 1937, lk. 1 : foto.
Kodumajanduskoja esindajana Rahvuskogusse pr. Linda Eenpalu : [sõnum] // Uus Eesti, 12. jaan. 1937, lk. 1.
Pr. L. Eenpalu Kodumajanduskoja esindajana Rahvuskokku : [sõnum] // Postimees, 12. jaan. 1937, lk. 4.
Uusi Riiginõukogu liikmeid : [sõnum] // Uus Eesti, 17. märts 1938, lk. 3 : portr.
Laikmaa, Ants. Pr. Linda Eenpalu portree : [repro] // Varamu, 1938, nr. 9, lk. 1123.
Pr. L. Eenpalu Helsingis : Soome perenaisteorganisatsiooni juubel : [sõnum] // Rahvaleht, 16. mai 1939, lk. 3.
Minister A. Tupits ja pr. L. Eenpalu Moskvast tagasi : peaminister K. Eenpalu ja Põllutööministeeriumi kõrgemad ametnikud tervitasid saabujaid Balti jaamas : [sõnum] // Uus Eesti, 20. aug. 1939, lk. 1 : foto.
Pr. Linda Eenpalu teist korda Kodumajanduskoja juhatajaks : haridusminister P. Kogerman’i sõnavõtt Kodumajanduskoja uue koosseisu ees. Valiti Koja uus juhatus ja toimkonnad // Uus Eesti, 14. apr. 1940, lk. 5 : foto.
Armei, Mai-Linda. Õhtupoolik Pärnu Ülejõel : [intervjuu / vahend. Sirje Lauring] // Eesti Naine, 1989, nr. 6, lk. 20-23 : foto. Sisaldab ka: Linda Eenpalu. Eluloolisi andmeid.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 159-161 : portr. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].
Seemen, Terje. Linda Eenpalu ja Marie Reisik – Eesti naisliikumise Päts ja Tõnisson // Eesti Ekspress: Areen, 18. aug. 1999, lk. B14 : foto.
Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 84, n. 1, s. 1448.


Foto: 12. märts : aasta riiklikku ülesehitustööd : 12. III 1934 – 12. III 1935. [Tallinn] : Isamaaliit, 1935, lk. 57.


Foto: Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, Rahvuskogu, 1937, lk. 112-113 vaheleht.


Foto: Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1930, nr. 43-44, lk. 1115.


Laikmaa, Ants. Pr. Linda Eenpalu portree (pastell, 1938) // Varamu, 1938, nr. 9, lk. 1123.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia