Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Eesti Rahvusraamatukogu postkaardikogu.

Helmi Jansen (Press)
15.03.1889 Viljandi – 05.03.1960 Tallinn
Ajakirjanik

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 – 20.12.1920)

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tallinn
Redaktsiooni komisjon (alates 1. juulist 1919)

Helmi Jansen kuulus nende Eesti esimese iseseisvusaja ärksamate naiste hulka, kelle tegevuse algus seostus Peterburiga. Väga seltskondliku Helmi Janseni põhiline tegevusvaldkond oli ajakirjandus, kuid tal jagus aega ka naisliikumises osalemiseks. Asutava Kogu liikmena ei olnud ta suur sõnavõtja. Ta kandideeris ka hiljem, kuid ei osutunud enam valituks.

Elulugu

Helmi-Maria Tamman (1908–1920 Press, edasi Jansen) oli sündinud puutöölise perekonnas Viljandis. 1899 kolis perekond Sinti, 1900 läks isa Tallinna tööle. 1901–1908 õppis Helmi Jansen Tallinna Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis. 1906 vangistati Helmi koos isaga töölistele lendlehtede jagamise pärast. Ta vabastati varsti ning pääses ka koolist väljaheitmisest, kuid isa saadeti Baltikumist välja. Helmi Jansenil õnnestus koos kaasõpilase M. Lukiga tuua oma koolis õppeprogrammi vabaainena eesti keel. Ta abiellus 1908, tütar Mia sündis 1910, kuid abielu lahutati peagi.
1912 töötas ta “Päevalehe” juures korrektorina ja sõnumite tõlkijana. Ta tutvus maalikunstnik August Janseniga, 1914 läksid nad koos Peterburi, kus Helmi Jansen töötas alguses kontoris, siis “Pealinna Teataja” korrektorina, hiljem toimetuse liikmena (1915–1917 oli ta lehe vastutav toimetaja). 1915–1917 õppis Helmi Jansen Peterburi konservatooriumis laulmist. 1917 tulid nad tagasi Tallinna, sündis poeg, kes suri 1,5 aastaselt. Helmi abiellus August Janseniga 1920, sündisid lapsed: tütred Ea (s. 1921) ja Lo (s. 1927, suri 1944). Tütar Ea Jansen on meenutanud, et laste tegelikuks kasvatajaks oli isa õde Johanna Jansen, sest vanemad ei olnud iialgi kodus. Lisaks oma tööle olid Jansenid väga seltskondlikud, õhtuti olid nad kuskil seltskonnas, pärast Kunstihoone valmimist veedeti õhtuid sageli kunstiklubis. Helmi viibis koos mehega 1924. aasta jaanuarist juunini Itaalias, 1929. aasta juunis Hispaanias, 1936. aasta märtsist juunini Hispaanias Mallorcal. 1930. aastate algul ostis August Jansen Kloostri (praeguses Padise) vallas talu, mis 1939. aastal Paldiski ja Klooga baaside loomisega rekvireeriti ja sinna paigutati vene sõdurid.
1919–1920 töötas Helmi Jansen ajalehe “Sotsiaaldemokraat” juures. Ta valiti Asutavasse Kogusse. Kuna tal varasem poliitiline kogemus puudus, sai ta vähe ära teha, aga ta väljendas hiljem rahulolu, et ta nimi oli mõisate võõrandamise akti all. Ta valiti ka Tallinna Linnavolikogusse.
Helmi Jansen oli naisliikumisega seotud 1917. aastast, mil ta esimesel naiskongressil tegi ettepaneku asutada naisseltside keskorganisatsioon, et koos töötada naise arendamiseks ja teda piiravate kodanlike seaduste kõrvaldamiseks. 1923–1930 oli ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuse liige. 1919 valiti Helmi Jansen Eesti Ajakirjanike Liidu esimese juhatuse liikmeks, oli liidu liige 1928. aastani. Ta kuulus ka “Töölisteatri” juhatusse.
1923–1926 toimetas Helmi Jansen noorsooajakirja “Ronk”, seejärel oli ta “Rahva Sõna” toimetuse liige, hiljem lühemat aega “Õpilaslehe” ning “Õpetajate Lehe” vastutav toimetaja. Ta tegi kaastööd ka teistele ajakirjandusväljaannetele, näiteks “Päevalehele”. 1930–1940 töötas ta tarvitajateühingu “Oma” sekretäri ja naisringide organiseerijana ning toimetas ka “Ühistegeliste Uudiste” naistelehekülge.
1939 haigestus Helmi Jansen kopsupõletikku ning jäi selle tagajärjel töövõimetuks. 1940 määrati ta Eesti NSV valitsuse poolt Tallinna Juudi Ühispanga komissariks (kuni 1941). Helmi Jansen on maetud Metsakalmistule.

Teenetemärk

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.

Helmi Jansen Eesti manifestatsioonist Peterburis 27. märtsil 1917:

Mõte Eesti manifestatsiooniks tekkis siis, kui nägime Tauria palee juures ukrainlaste meeleavaldust. Vaatasime seda ilmetut ja jõuetut meeleavaldust, Pukits, Jansen ja mina, ning olime kohe veendunud, et eestlased võiksid seda palju paremini korraldada. Peterburi garnisonis teenis palju eestlasi, kes vaimustusega olid kaasa tulemas. Asutati “Vabariiklaste liit” ja otsustati korraldada manifestatsioon. Õmblesime 40 eesti lippu, enamjagu neist 3-4 meetri pikkused siidlipud, ühelt poolt sini-must-valged, teiselt poolt punased. Rongkäigus asetasime iga natukese maa peale orkestri. Eestlaste distsiplineeritud rivid äratasid aukartust – see oli “jõud, mida tuli arvestada”, nagu ütlesid venelased. Panime ka “Pealinna Teataja” esimesele küljele: “Elagu autonoomne Eesti Vabariik Vene föderatsioonis!” Saime selle eest Tallinna lehtedelt noomida.
Allikas: Teravaima sulega eesti naine : Helmi Janseni juubel // Uus Eesti, 15. märts 1939, lk. 7.

Helmi Jansen 1939. aastal oma soovidest:

Mul ei ole enam midagi soovida – vaid seda, et peaks meie rahvale olema antud iseseisvalt edasi elada.
Allikas: Saretok, Valve. Rõõmus ja tarmukas külvaja : Helmi Jansen 50-aastane // Rahvaleht, 14. märts 1939, lk. 12 : foto.

Artiklid

Teaatri tõusust ja tõusikute teaatrist // Murrang, 1921, nr. 3-4, lk. 45-50.
Majapidamiskoolid : mida peavad nad meile andma? : Eesti Naisorganisatsioonide Liidu peakoosolekul peetud kõnest : I // Vaba Maa, 28. märts 1923, lk. 7.
Majapidamiskoolid : kuidas õpetust korraldada ja mida loodame neilt : II // Vaba Maa, 4. apr. 1923, lk. 2.
Naise kutseharidusest ja selle omandamise võimalustest meil // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924, lk. 118-124.
Naine kaitseliidu loomis- ja korraldamistöös // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1925, nr. 2, lk. 56-57.
Miks on meil vaja uut perekonnaseadust? // Naiste Hääl, 1927, nr. 2, lk. 30-32.
[Laulupidudest] // Naiste Hääl, 1928, nr. 6, lk. 125-130.
Proua Minni Kurs-Olesk. 50-dama sünnipäeva puhul // Naiste Hääl, 1929, nr. 3, lk. 58-59.
Kas võib moodne naine ise kosida enesele meest? : [küsitlus] // Rahvaleht, 26. nov. 1929, lk. 4.
Mida peame tegema? Kuidas tõsta naise mõju poliitilisele ja majanduslikule elule // Naiste Hääl, 1929, nr. 10, lk. 205-206.
Kunsti parema mõistmise poole // Noorusmaa : almanak. II. Tallinn : Eesti Õpetajate Liit, 1930, lk. 103-111.
Lõpusõna // Kümme aastat Eesti Naisliitu : 1920-1930. Tallinn : Eesti Naisliit, 1930, lk. 43-45.
Meie laste nimel! // Naiste Hääl, 1930, nr. 1, lk. 4-5. Vastuseks prof. Rahamägi väitele, nagu oleksid naissoost keskkooliõpilased kõik juba seksuaalselt aktiivsed.
Naine ja film // Naiste Hääl, 1930, nr. 2, lk. 19-20.
Kas ideeline algatus või meestelt kohtade ärakiskumine? // Naiste Hääl, 1930, nr. 3, lk. 36-38.
Ühe mälestussamba õpetus // Naiste Hääl, 1930, nr. 4, lk. 58-60.
Meie naispoliitika lähema tuleviku sihtjooni // Naiste Hääl, 1930, nr. 5, lk. 66-69.
Kodu ja kool : kasvatusteaduslikul nädalal peetud referaadi mõtteid // Naiste Hääl, 1930, nr. 9, lk. 126-129.
Sõjakäik abieluliste naisõpetajate vastu // Naiste Hääl, 1930, nr. 10, lk. 147-149.
Eesti Naisliit kümne aastane : 1920–1930. Täna algab 4. üleriiklik naistekongress // Vaba Maa, 31. okt. 1930, lk. 7.
Eesti Naisliidu kümme aastat. 1920-1930 // Naiste Hääl, 1930, nr. 11, lk. 156-159.
Kumb meil siis õieti puudub, kas peremees või perenaine? // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1930, nr. 43-44, lk. 1117-1118.
Neli kongressi // Naiste Hääl, 1930, nr. 12, lk. 186-188.
Jõulukingist lastele : “Kool ja Kodu” koosolekul avaldatud mõtteid // Õpetajate Leht, 19. dets. 1930, lk. 2, 3.
Kas on ühistegelisel naisliikumisel pinda // Aasta III : koguteos ühistegelastele. Tallinn, J. Mõttus, 1931, lk. 25-29.
Naised, näidake oma kindlat tahet! Õiglasema perekonnaseaduse nimel : [allkirjade kogumisest] // Naiste Hääl, 1931, nr. 1, lk. 1-3.
Uus majanduslik leiutis – tööpuuduse vähendamine naiste arvel // Naiste Hääl, 1931, nr. 2, lk. 17-18.
Nukumäng elava inimesega // Naiste Hääl, 1931, nr. 3, lk. 35-36. Vahendatud artikkel: Nukumäng elava inimesega : “Naiste Hääle” protest “iluduskuningannatamise” vastu // Vaba Maa, 1. märts 1931, lk. 6.
Kuuldub vastuväited perekonnaseaduse eelnõu vastu juhitud protesti puhul // Naiste Hääl, 1931, nr. 4, lk. 56-59.
Ema ja elu pühaduse kaitse // Naiste Hääl, 1931, nr. 5, lk. 65-66; nr. 6, lk. 86-89.
Rahvas on hääletanud : mis saab edasi? : [Naisliidu algatusel koguti 31 000 protestiallkirja] // Naiste Hääl, 1931, nr. 6, lk. 81-82.
Muljeid Saksa suvisest pealinnast ja tema naistest // Naiste Hääl, 1931, nr. 9, lk. 131-134.
Üheõigusluse pettepilt // Naiste Hääl, 1931, nr. 10, lk. 139-141.
Meie ja meie noored : kuidas lülitame oma noored ellu : hariduselu valusamaid päevaküsimusi // Naiste Hääl, 1931, nr. 11, lk. 155-158.
[Naisspordist : kommentaar] // Naiste Hääl, 1931, nr. 11, lk. 162.
Majanduslikke küsimusi naiste elus : 1. nov. kõnekoosolekul avaldatud mõtteid naiste majandusliku organiseerumise tarvilikkusest // Naiste Hääl, 1931, nr. 12, lk. 172-175.
Ülesanded, mis ootavad naise seadusandlist tegevust // Naiste Hääl, 1932, nr. 2, lk. 15-17.
IV. riigikogu kingitus iseseisvale naisele // Naiste Hääl, 1932, nr. 4, lk. 42-44. Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadusest.
Naine ühistegelises liikumises // Naiste Hääl, 1932, nr. 6, lk. 64-65.
Tants luuavartel või eesti arvustuse valpurgiöö // Vaba Maa, 13. nov. 1932, lk. 2.
Anna Haava // Koguteos : Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm : 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn] : Koguteose Komitee, 1934, lk. 85-90.
Keskkooli reformi asjus : hääl seltskonnast // Õpetajate Leht, 20. apr. 1934, lk. 2, 3.
Meil on vaja eeskujulikku lasteparki : [mänguväljakute rajamise vajadusest] // Eesti lastekaitse. I. [Tallinn] : Sihtasutis Eesti Lastekaitse, 1935, lk. 25-27.
Üldine ülekoormatus koolis : olukord koolis samane, nagu õpetataks autosõitu lapsele, kes veel ei oska käiagi. Lapselt nõutakse kõike liig palju : [vahendatud kõne kokkuvõte] // Vaba Maa, 21. okt. 1936, lk. 6. Sama lühemalt: Uus Eesti, 21. okt. 1936, lk. 2.
Laste ülekoormatusest koolis // Õpetajate Leht, 23. okt. 1936, lk. 2, 3.
Laps – meie murelaps // Vaba Maa, 11. jaan. 1937, lk. 2.
Tants karu ümber ja “oma naise mees” : [retsensioon] // Vaba Maa, 25. jaan. 1937, lk. 7. Rets. A. Adsoni komöödiale “Karu läheb mee lõksu”.
Hispaania, kuhu lähed?... : Muistne vallutajavaim ja organisaatoriande puudus // Vaba Maa, 8. veebr. 1937, lk. 8.
Emadepäevaks // Eesti Noorus, 1937, nr. 4, lk. 107-108.
Majesteet jalakäija SOS // Vaba Maa, 24. juuli 1937, lk. 2.
Priius kallis anne... // Vaba Maa, 7. aug. 1937, lk. 2.
Miks vajame T.-ü. “Omat” // Tarvitajateühing “Oma” 25 : 1913-1938. Tallinn : [Tarvitajateühing “Oma”], 1938, lk. 12-13.
Naise vaimse pale hindajaist ja “patenteeritud sarvekandjaist” : huvitav ettekanne Tallinna Naisklubis : [vahendatud ettekanne] // Uus Eesti, 25. märts 1938, lk. 10.
Rõõm inimesest // Minni Kurs-Olesk. Tallinn : Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, 1939, lk. 13-16.
Jansen, Helmi ; Ostra-Oinas, Alma ; Jeets, Alma ; Raamot, Mari. Neli naist – kolm leeri : Linnavolikogu naisliikmed jutustavad : [intervjuu] // Rahvaleht, 23. okt. 1939, lk. 10 : portr.

Toimetaja

Pealinna Teataja : päevaleht / väljaandja kirj-üh. Ühiselu. Petrograd : [s.n.], 1914–1917. Vastutav toimetaja: H. Press 1915 nr. 192 – 1917. Toimetanud ka: Pealinna Teataja Jõulu-lisa; Pealinna Teataja Lihavõtte-lisa.
Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat I : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923 / toim. Helmi Jansen, Alma Ostra-Oinas, Marie Reisik. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924. 151 [5] lk.
Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923-1925 / toim. Emma Peterson ja Helmi Jansen. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926. 180 [8] lk., fotod.
Ronk. Tallinn, 1923–1927. Vastutav ja tegevtoim.: H. Jansen 1923 – 1926 nr. 36.
Õpilasleht. 1932–1939. Vastutav ja tegevtoim.: H. Jansen 1933–1934.
Õpetajate Leht / ühistegeline kirjastusühing “Õpetaja”. Tallinn : [Õpetaja], 1930–1940. Vastutav toim.: H. Jansen 1934 nr. 44 – 1935 nr. 29.

Tõlkija

Cervantes [Saavedra], Miguel de. Don Quijote la Manchast. Tallinn : A. Org, [1923]. 279, [1] lk.
Otto, Friedrich. Kullakaevajate pidu : novell. Tallinn : A. Org, 1923. 23, [1] lk.
Poe, Edgar Allan. Kuldmardikas : jutustus. Tallinn : A. Org, 1923. 56 lk.
Swift, Jonathan. Gulliveri reisid Lillipuudimaale ja Brobdingnaagi. Tallinn : A. Org, [1923]. VI, 133, [1] lk.
Wells, Herbert George. Jumal, Jimmy Goggles : jutustus. Tallinn : A. Org, 1923. 24 lk.
Curwood, James Oliver. Põlev mets : romaan. Tallinn : Rahva Sõna, 1928. 122 lk. : ill. kaas.
Desberry, Lawrence H. Põrgusaar : romaan. Tallinn : Rahva Sõna, 1928. 87 lk. : ill.
Desberry, Lawrence H. Elektritooli varjus : romaan. Tallinn : Rahva Sõna, 1929. 100 lk.
Wren, Percival Christopher. Kolm venda : romaan. Tallinn : Rahva Sõna, 1929. 126, [1] lk.

Tema kohta

A-Mi. Emad ja tütred : tänapäeva ema mured // Rahvaleht, 23. veebr. 1933, lk. 5 : foto.
Saretok, Valve. Rõõmus ja tarmukas külvaja : Helmi Jansen 50-aastane // Rahvaleht, 14. märts 1939, lk. 12 : foto.
Teravaima sulega eesti naine : Helmi Janseni juubel // Uus Eesti, 15. märts 1939, lk. 7.
Lauk, Epp, jt. Eesti ajakirjanike lühielulood : Jansen (Tamman), Helmi // Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu, 2000, lk. 211 : portr.
Jansen, Ea. Sünniaasta 1921 // Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu kahes osas : I osa. Tallinn : Tänapäev, 2003, lk. 224-238.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA.R, f. 16, n. 3-k, s. 99.


Foto: Tarvitajateühing “Oma” 25 : 1913–1938. Tallinn : [Tarvitajateühing “Oma”], 1938, lk. 3.


Jansen, August. Kunstniku naine lapsega // Eesti Noorus, 1937, nr. 4, lk. 108.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia