Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERA, f. 1, n. 3, s. 1172.

Alma Jeets
07.11.1897 Viljandi – 09.02.1979
Naiskodukaitse- ja seltsitegelane

RAHVUSKOGU teine koda (18.02.-17.08.1937)
Naiskodukaitse esindaja
Põhiseaduseelnõu läbivaatamise III komisjon

Alma Jeetsi tegevus keskendus Naiskodukaitsele, ka Rahvuskogus kaitses ta Kaitseliidu ja Naiskodukaitse huve.

Elulugu

Alma Jeets sündis Viljandis maja- ja taluomaniku tütrena (Jaan Toomlal raamatus “Valitud ja valitsenud” ekslikult sünniaastaks märgitud 1896, passis sünniaasta 1897). Ta õppis Tallinnas tütarlastekoolis ja hiljem vene gümnaasiumis. Alma Jeets oli Naiskodukaitse liige alates 1928. aastast, ta oli üks Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Ida jaoskonna asutajaist, Ida jaoskonna abiesinaine 1930–1931, esinaine 1931–1937; Tallinna ringkonna abiesinaine 1931–1934, esinaine alates 1934 kuni likvideerimiseni. 1937. aasta detsembris valiti ta Naiskodukaitse Keskjuhatusse. Alma Jeets osales “Kodutütarde” organiseerimisel, ta oli tegev veel Tallinna Naisseltsis, Lastekaitse ühingus, Autoklubi daamide komitees jne. On teada, et tema idee oli lavastada Salme Pruudeni näidend “Isamaa auks”, millega 1939. aastal Estonia teatris esinesid noorkotkad ja kodutütred.
Kaitseliidu Keskjuhatus valis ta jaanuaris 1937 üksmeelselt Rahvuskogu teise koja liikmeks, seadusandliku tegevuse raames võttis osa teise põhiseaduse koostamisest. Ta valiti ka Tallinna Linnavolikogusse.
1941. aastal küüditati Alma Jeets Siberisse. Ta tuli Eestisse tagasi, kuid ei saanud luba Tallinnas elada. Ta töötas koos proviisorist õega Nissi apteegis. Lapselaps Marje-Anne Hendrikson mäletab vanaema rõõmsameelse naisena, keda represseerimine ei suutnud murda.

Teenetemärgid

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk;
Kotkaristi V klassi teenetemärk.

Alma Jeetsi ettepanek Rahvuskogus jätta teise koja (Riiginõukogu) koosseisu Kaitseliidu ülem (Eesti Vabariigi põhiseaduse II lugemisel):

Kui ma siinkohal teise koja koosseisu kohta sõna võtan, siis peaasjalikult p. 1 kohta selles osas, kus üldkomisjon on teise koja koosseisust välja jätnud kaitseliidu ülema – suure, tähtsa üleriikliku organisatsiooni esindaja. Minul ei ole võimalik olnud üldkomisjonis kaasa töötada ja seepärast ei ole mul ka põhjused teada, mispärast kaitseliidu ülem on välja jäetud. Küll oldi eelnõu osakomisjonis, kus teise koja koosseisu arutati, üksmeelsel arvamisel, et kaitseliidu esindaja tuleb teise koja koosseisu jätta.
Ma ei taha siinkohal mitte ette tooma hakata neid ülesandeid, mis kaitseliidul kui riigikaitse organil riigikaitse alal on, ega ka tema olemasolu põhjuste juures pikemalt peatuda. Kõigil lugupeetud Rahvuskogu liikmetel on selge, et kaitseliit ei ole kunstlik sünnitus, vaid et paratamatud elu nõuded, elu ise on ta loonud sel raskel ajal, 13 aastat tagasi, kus kurjakuulutavad idatuuled tahtsid hävitada meie maad, meie rahvast ja meie iseseisvust. Nagu alati rasketel aegadel on meie rahvas ühte hoidnud, nii ka sel korral tõi rahva distsiplineeritud ühistunne kümned tuhanded kodanikud vabatahtlikult kaitseliitu kokku, et valvel olla oma maa, oma rahva ja iseseisvuse kaitseks. Enne seda kurjakuulutavat ööd, peale õnnelikult lõppenud vabadussõda, arvati ekslikult, et meil võidakse puhata loorberitel, et meie rahva õnn on täielik.
See ja mõned teised õpetused aga ütlevad meile, et ei saa lasta nii kergesti meelest minna, mis on läinud silmast. Ka meie geograafiline asend, kus väikese riigina oleme asetatud suurte riikide keskele, räägib meile selgelt, et peame alati ja iga minut valmis ja valvel olema oma maa ja rahva, oma kodu kaitseks. Selleks organisatsiooniks on kaitseliit, kes endale ülesandeks on seadnud, peale otsese riigikaitse ka riigitruude kodanike, eriti noorte kasvatamise mitte üksi omas organisatsioonis, vaid ka väljaspool oma organisatsiooni. Rahvad ja riigid pole ajaloo kestes võidule tõusnud mitte tulirelvadega, vaid sisemise tulega – kasvatuse suure viljaga. Terve riigi ja rahva saatus oleneb suurel määral sellest, millistest kodanikest koosneb riik, millises vaimus kasvatatakse noorsugu, missugune suund antakse noorsoo kasvatusele.
Allikas: Rahvuskogu : Teine Koda : Stenograafiline aruanne, 6. koosolek (7. juuli 1937), lk. 94-95.
(Alma Jeetsi ettepanek nimetada Riiginõukogusse Kaitseliidu vanematekogu valikul 1 Kaitseliidu liige võeti II lugemisel vastu).

Alma Jeetsi ettepanek Riiginõukogu koosseisu nimetada ka Naiskodukaitse esindaja (Riiginõukogu kujundamise seaduse II lugemisel):

Selle paragrahvi juures mina teen ettepaneku, paragrahvi täiendada selles mõttes, et siin oleks ära tähendatud ka naiskodukaitse esindus, kes riiginõukogust arvatavasti ka neil kaalutlustel on välja jäetud, et riigipea teda nimetada võib. Lugupeetud Rahvuskogu Teise Koja liikmed teavad, et vastav komisjon, kes teise koja koosseisu koostas, oli hinnanud seda suurt tööd, mis naiskodukaitse üle maa teeb riigi ülesehitamisel, ta esindaja sissevõtmisega teise koja koosseisu. Hiljem aga üldkomisjonis on ta välja jäetud. Ma olen näinud ja saan aru neist raskustest, mis lugupeetud komisjoni liikmeil teise koja koosseisu koostamisel on olnud. Mulle on tundunud, et see seal oli nagu võitlus olemasolu eest, kus küll 30 suudeti rahuldada, kuid nii mõnelgi tuli paratamatult välja jääda. Lugupeetud Rahvuskogu liikmed teavad ka, et vahepeal oli olukord nõnda kujunenud, et minul, arvestades asjaolusid, väga raske oleks olnud seda oma esialgset seisukohta naiskodukaitse esindaja koosseisu võtmise asjas kaitsta, kuna mitmed teised tähtsad organisatsioonid olid välja jäänud. Kuid naiskodukaitse naisel ei ole ükski ohver liialt raske, kui leitakse, et see on tarvilik kodumaa kasuks. Ma loodan, et ka lugupeetud Rahvuskogu liikmed leiavad, et see väike tähelepanu naiskodukaitsele siin riiginõukogu kujundamise seaduses liigne ei ole.
Juhin lühidalt lugupeetud Rahvuskogu liikmete tähelepanu sellele, et naiskodukaitse on suurem üleriiklik eriülesannetega naisorganisatsioon, kelle seljataga koos noorte ja juhtidega on ligi 30.000 liiget, kes, nii juhtivad kui kogu liikmeskond, kõik teevad vabast tahtest – armastusest oma kodumaa vastu – seda õilsat tööd ilma ühegi tasuta. Ka suured rahalised kulud, mis organisatsioonil tema peale pandud suurte ülesannete teostamisel kanda on, toovad naised omal jõul seltskonna lahkel kaasabil kokku. Ja see on aukartustäratav summa, mis igal aastal kasutatakse riigi ülesehitamise ja kultuuri tööle, ka noorte kehalise kui ka vaimse kasvatamise alal.
Rahulduseks on neile vaid see teadmine, et kodu vajab neid, vajab veel palju ülesehitavaid käsi ja et nad seda tööd teevad ja võivad teha oma kodumaa kasuks. ...
Kõigil neil põhjustel teen ettepaneku, Riiginõukogu kujundamise seaduse § 1 punkt 10 võtta järgmiselt: „On olnud naiskodukaitse liikmeks vähemalt viis aastat ja sellejuures ringkonna juhatuse liige vähemalt kolm aastat.
Allikas: Rahvuskogu : Teine Koda : Stenograafiline aruanne 16. koosolek, (10. august 1937), lk. 230-231.
(Alma Jeetsi ettepanek võeti II lugemisel vastu.)

Artikkel

Jansen, Helmi ; Ostra-Oinas, Alma ; Jeets, Alma ; Raamot, Mari. Neli naist − kolm leeri : linnavolikogu naisliikmed jutustavad : [intervjuu] // Rahvaleht, 23. okt. 1939, lk. 10 : portr.

Tema kohta

Naiskodukaitse esindajaks valiti pr. A. Jeets : [sõnum] // Uus Eesti, 9. jaan. 1937, lk. 3.
Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaise pr. A. Jeetsi juubel // Uus Eesti, 6. nov. 1937, lk. 8 : portr.
Tallinna ringkond // Naiskodukaitse tegevuse ülevaade : algpäevist kuni 1938. aastani : [album]. Tallinn : Naiskodukaitse Keskjuhatus, 1939, lk. 143-144 : portr.
Nemvalts, Riina. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. Tartu : Atlex, 2008, lk. 65, [72] : foto.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 1, n. 3, s. 1171.
Riigiarhiiv ERA, f. 1, n. 3, s. 1172.
Riigiarhiiv ERA, f. 77, n. 2, s. 233.


Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERA, f. 77, n. 2, s. 233.


Foto: Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, Rahvuskogu, 1937, lk. 272-273 vaheleht.

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia