Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERAF, f. 129SM, n. 1, s. 28932, l. 176.

Paula Järv
1898 Harku v., Harjumaa – Venemaa
Tööline

I RIIGIKOGU (20.12.1920 – 30.05.1923)
Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, Tallinna valimisringkond
Asendusliige (alates 10. märtsist 1922, astus tagasi 25. aprillil 1922)

Kurva elusaatusega Paula Järv oli üks eesti kommunistidest, kes tahtis Eesti parlamenti mitte Eesti riigi ülesehitamise, vaid selle kukutamise eesmärgil ära kasutada. Nõukogude Venemaal represseeriti ta aga juba enne sõda.

Elulugu

Teistel andmetel on Paula Kaubi (pärast abiellumist Järv) sündinud 12. oktoobril 1896 Palupere vallas Tartumaal. Algharidusega Paula elas lapsepõlves Harjumaal Väänas ja Riisiperes. Tallinna kolis perekond 1919. aastal. Paula töötas 1919. aastast kangruna Tallinnas Balti Puuvillavabrikus (Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik). Alates 1917. aastast oli ta Eesti Kiutööliste Ametiühisuse liige, 1919. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige. 1920. aasta märtsis valiti Paula Järv Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogusse ja Kiutööliste Ametiühisuse juhatusse, oli esimees kuni arreteerimiseni. Paula oli ka karskusseltsi “Valvaja” juhatuse liige. 1920–1921 oli ta vabrikus töölisvanem.
Paula Järv oli abielus August Järvega.
1921. aastal valiti ta Tallinna Linnavolikogusse Kommunistliku Töölisterühma liikmeks. Linnavolikogus oli ta arreteerimiseni 1921. aasta aprillis. Ta vabastati, kuid mais 1921 võeti Paula uuesti riigivastase tegevuse eest vahi alla (streigile õhutamine ja riigivastases salaorganisatsioonis osalemine). Teada on, et ta viis kirjandust Jaan Kreuksile, kes ta ka valimistel üles seadis. Asendusliikmena sai Paula Järv Riigikogu esimesse koosseisu. 1922. aasta aprillis vabastati ta lühiajaliselt vangist kui Riigikogu liige, pärast Riigikogust lahkumist vahistati aga uuesti. Talle määrati 115 protsessis riigivastase tegevuse eest kolm aastat vangistust. Vangis olles sünnitas ta tütre Endla.
Palvekirja peale vabastati Paula Järv veebruaris 1923 ennetähtaegselt. Pärast tema vabanemist arreteeriti ta abikaasa. 1924. aastal määrati ta kohtuministri korraldusel elama Tallinnast vähemalt 40 ja raudteest 15 kilomeetri kaugusele. Tal lubati venna ja isa vastutusel siiski Tallinna jääda, et võimaldada tal Balti Puuvillavabrikus edasi töötada. 1926. aasta novembris võeti ta veel kord mõneks päevaks vahi alla, teda süüdistati U.N.S. (Uue Nuhtlusseadustiku) §102 alusel riigivastaste ringide organiseerimises. 1927. aasta augustis võeti ta uuesti lühiajaliselt vahi alla ning saadeti Tallinnast välja. Ta sõitis koos tütrega ära Nõukogude Liitu, kus ta 10 päeva pärast arreteeriti, süüdistatuna spionaažis ja koostöös Eesti kaitsepolitseiga. Kahtlaseks peeti tema ennetähtaegset vangist vabastamist.
Arhiividokumentidest aimub Paula meeleheidet. Ta korraldas näljastreigi, eitas süüdistusi ja saatis korduvalt palvekirju, milles palus end vangist vabastada, ning väljendas muret lastekodus oleva tütre pärast. Algul oli ta vangis Leningradis, 1928. aasta juunis viidi üle Moskvasse. Veebruaris 1928 mõisteti ta 10 aastaks kontsentratsioonilaagrisse. Tema süüasja vaadati mitu korda üle, lisaks pealekaebajatele küsiti veel teiste Eestist pärit kommunistide arvamust. Nemad Paulat spionaažis ei süüdistanud. Aprillist 1931 on säilinud dokument, milles jäetakse kohtuotsus jõusse. Edasise saatuse kohta andmed puuduvad.

Venemaa represseeritute nimekirjadest võib küll leida Pauliina Järve, kuid midagi enamat sealt ei selgu ja esitatud andmed on ka liialt napid, et saaks olla kindel, kas tegemist on ikka sama isikuga. (Allikas: Жертвы политического террора в СССР.)

Tema kohta

Riigikoguliikme Paula Järve vangist vabastamise küsimus : [sõnum] // Postimees, 18. märts 1922, lk. 3.
Kohtuvõimud ei vabasta vangist Riigikogu liiget Paula Järvet : [sõnum] // Postimees, 25. märts 1922, lk. 1.
Riigikohus otsustanud rkl. Paula Järve’t ja Andrejevi vabastada : [sõnum] // Postimees, 8. apr. 1922, lk. 3.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 1868, n. 1, s. 693.
Riigiarhiiv ERA, f. 1868, n. 1, s. 694.
Riigiarhiiv ERA, f. 56, n. 2, s. 851.
Riigiarhiiv ERA, f. 56, n. 2, s. 852.
Riigiarhiiv ERA, f. 80, n. 1, s. 1825.
Riigiarhiiv ERAF, f. 25, n. 2, s. 800.
Riigiarhiiv ERAF, f. 129SM, n. 1, s. 28932.

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia