Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERAF, f. 2, n. 1, s. 2779.

Elise Priks
09.01.1890 Laeva v., Tartumaa – 14.11.1943 Moskva
Tööline

II RIIGIKOGU (31.05.1923 – 14.06.1926)
Töörahva Ühine Väerind, Tartumaa valimisringkond
Asendusliige (alates 26. juunist 1924, tagandati 22. novembril 1924)

Vabrikutööline Elise Priks agiteeris aktiivselt töölisi Eesti valitsuse vastu ning oli seetõttu vangis. Nõukogude okupatsiooni ajal lõi ta kohe kaasa ettevõtete natsionaliseerimisel, kuid pidi Saksa vägede eest Venemaale põgenema.

Elulugu

Eli(i)se-Marie (Liisa) Priks oli pärit Tartumaalt Kärevere mõisasulase perekonnast. Kui ta sai 9-aastaseks, asusid vanemad Tartusse elama, isa töötas ehitusel ja ema pesunaisena. Elise Priks õppis 4-klassilises algkoolis, lõpetas selle 1904 ning pärast kooli lõpetamist töötas 1914. aastani majateenijana. Seejärel oli ta Peterburis vabrikutööline ja pärast I maailmasõda Tartus aiatööline. Alates 1920 töötas Elise Priks “Heliose” arstirohtude vabrikus. Ta kandideeris Riigikogusse ja Tartu Linnavolikogusse Töörahva Ühise Väerinna nimekirjas.
1924 arreteeriti ta töölisliikumises osalemise tõttu. On teada, et arreteerimise ajal oli ta vallaline ning kohtulikult karistamata. Teda süüdistati riigivastasest salaorganisatsioonist osavõtus. Tunnistaja seletuse kohaselt oli Priks maruline kommunist, kes tegi riigivastast kihutustööd, levitas lendlehti ja ähvardas kommunistide hulka mittekuuluvaid töölisi, et neid kommunistliku korra kehtestamisel vastutusele võetakse. Elise Priks vastas süüdistusele, et tunnistus on antud isikliku viha tõttu. Kohtus nimetas ta end ilmavaate poolest kommunistiks, kuid ennast süüdi ei tunnistanud. 149 protsessis mõisteti ta 15 aastaks sunnitööle.
Elise Priks vabanes vangist 1938. aasta mais üldise amnestia käigus. 1940. aastani töötas ta Tartus mitmel ametikohal, näiteks lauavabrikus töölisena. Nõukogude okupatsiooni algul osales ta Tartus Frederkingi seebivabriku natsionaliseerimisel, pärast tegutses ametiühingute juures. Evakueerimiseni oli ta Peipsi Jõelaevanduse juures parteikabineti juhataja, seejärel kolhoositööline Tatari ANSV-s. 1942 oli ta Eesti diviisi sanitar, edasi asus elama Moskvasse, kus 1943. aasta algusest töötas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures.

Tema kohta

Kommunistide protsess : esimene päev // Postimees, 11. nov. 1924, lk. 5.
“149 suurprotsess” : protsessi kolmas päev // Päevaleht, 13. nov. 1924, lk. 3.
“149 suurprotsess” : protsessi viies päev // Päevaleht, 15. nov. 1924, lk. 3.
Põraandaaluste protsess : seitsmes päev 17. novembril // Postimees, 18. nov. 1924, lk. 2.
“149” kommunisti suurprotsess : kohtu istangu kaheksas päev // Päevaleht, 19. nov. 1924, lk. 3.
Kommunistide rkl. E. Lutsu, E. Priksi ja A. Rimmeli vahi alla võtmiseks andis Riigikogu eile kohtuvõimudele luba : [sõnum] // Päevaleht, 22. nov. 1924, lk. 3.
“149” kommunisti suurprotsess : protsessi 14. päev // Päevaleht, 26. nov. 1924, lk. 3.
Kohtuotsus “149 suurprotsessis” kuulutati välja eile kell 3,15 m. hommikul // Päevaleht, 28. nov. 1924, lk. 3.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 56, n. 2, s. 2086.
Riigiarhiiv ERA, f. 80, n. 2, s. 2627.
Riigiarhiiv ERA.R, f. 16, n. 3-k, s. 329.


Allikas: Riigiarhiiv ERA, f. 80, n. 2, s. 2627.


Allikas: Slastnikov, S. “Kommunistline preili” Elise Priks. “149 suurprotsess” : protsessi viies päev // Päevaleht, 15. nov. 1924, lk. 3.

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia