Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Ajalooarhiiv EAA, f. 2111, n. 1, s. 10729.

Marie Reisik
06.02.1887 Kilingi-Nõmme – 03.08.1941 Tallinn
Seltskonnategelane, poliitik, õpetaja

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 – 20.12.1920)
Eesti Rahvaerakond, Tartu
Töökaitse komisjon, hariduskomisjon (9. oktoober 1919 – 11. juuni 1920, alates 10. septembrist 1920)

IV RIIGIKOGU (15.06.1929 – 14.06.1932)
Eesti Rahvaerakond, (ühendatud rahvaerakondade Riigikogu rühm, Rahvuslik Keskerakond), Tartumaa ringkond
Sotsiaalkomisjon (9. juuli 1929 – 3. juuni 1930, alates 13. juunist 1930)

V RIIGIKOGU (15.06.1932 – 02.10.1934 (tegevus peatati, volitused lõpetati 31.12.1937))
Rahvuslik Keskerakond, Tartumaa ringkond
Sotsiaalkomisjon, rahaasjanduse komisjon (10. märts 1933 – 7. november 1933)

Üks naisliikumise juhtfiguure Marie Reisik oli eesti naiste hulgas väga autoriteetne. Radikaalsema suuna esindaja, haritud ning avara silmaringiga Marie Reisik oli Naisliidu liider igas mõttes: tema kujundas hoiakuid ja suhtumisi. Kodumajanduskoja sekretäri Alma Imakaevu sõnul oli Reisik lugupeetum kui mõni minister. Tagasihoidliku, õiglase ja tahtekindla naise populaarsust illustreerib hästi talle valimistel antud häälte arv: tema poolt anti IV Riigikogu valimistel 2019 häält, Rahvaerakonna esinumber Jaan Tõnisson sai 1236 häält, rohkem nimelisi hääli anti vaid Kustas Tonkmannile (2782) ning August Reile (2356).

Elulugu

Marie Tamman (alates 1911 Reisik) sündis Kilingi-Nõmmel kaupmees Tõnis Tammani tütrena. 1895–1904 õppis ta Pärnu Tütarlastegümnaasiumis. Edasi jätkas ta õpinguid Pariisis, kus 1908 lõpetas Alliance Française’i kursused ning omandas prantsuse keele õpetaja kutse.
1909–1921 töötas Marie Reisik prantsuse keele õpetajana Tartu ja Tallinna koolides (1909–1918 Tartu Kõrgemas Algkoolis, 1913–1917 ka Tartu Õhtugümnaasiumis, 1918–1919 Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1920–1921 Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis). 1914. aastal tekkis Tartu eesti seltskonnas mõte oma, eesti seltside laatsareti asutamiseks, Marie Reisik valiti selleks otstarbeks loodud ajutise Punase Risti komitee liikmeks.
1911. aastal abiellus ta advokaat Peeter Reisikuga. Perekond kolis 1919 Tallinna. Lapsi Marie Reisikul ei olnud.
1919. aastal valiti ta Asutava Kogu liikmeks, ta valiti ka IV ja V Riigikogusse.
Marie Reisiku teeneks võib lugeda naiste õiguste eest seismist ning naiste harimist ajakirjanduse vahendusel. Avalikku ellu lülitus ta 1907. aastal, mil asutatati esimene eesti naisorganisatsioon – Tartu Naisselts, ta oli üks selle asutajaid ja juhtivaid tegelasi (1907–1918 kuulus ta asutajaliikmena Tartu Naisseltsi juhatusse, aastast 1932 oli auliige). 1917 esimesel naiskongressil esines ta kõige radikaalsemate seisukohtadega, nõudes naistele meestega ühesuguseid õigusi. Läbinisti eurooplaslik Marie Reisik suitsetas avalikult, mis konservatiivses Tartus tekitas korraliku skandaali. Seetõttu lahkus ta koos mitme toetajaga Tartu Naisseltsist, asutas 1919 Tartu Naisühingu ning oli selle esimene juhataja (aastast 1934 auliige).
Marie Reisik oli üks Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (aastast 1930 Eesti Naisliit) asutajaid ja juhataja 1920–1940. Ta oli ajakirja “Naiste Töö ja Elu” toimetaja 1911–1918. Ta tegi ka kaastööd ajalehele “Postimees”. 1925 esindas Marie Reisik koos Aino Kallasega eesti naisi Washingtonis ülemaailmsel naiskongressil ning 1930 koos Johanna Pätsi ja Linda Eenpaluga Viini kongressil. 1927–1940 oli Marie Reisik Eesti Haridusliidu juhatuse liige. Ta oli ajakirja “Naiste Hääl” toimetaja aastast 1926–1932.
1935 oli Marie Reisik Eesti esimesi sotsiaaltöötajaid ja toitlustusspetsialiste ettevalmistava Eesti Naisliidu Sotsiaal- ja Kodumajandusinstituudi üks asutajaid, 1935–1936 oli ta seal õpetaja, 1936–1940 juhataja. Koolis oli kaks õppesuunda: sotsiaalhoolekanne ja dieteetika: esimene valmistas ette sotsiaaltöötajaid, teine dieettoitlustuse spetsialiste. 1936. aastast alates oli Marie Reisik ka Kodumajanduskoja liige. Kodumajanduskoda arendas riigi toetusel kodundusalast vabaharidustööd. 1937. aastast oli ta Tallinna Naisklubi auliige.

Teenetemärgid

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk;
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk.

Marie Reisik koduõpetusest (avalikkude algkoolide seaduse eelnõu III lugemisel):

Ma kaitsen § 10. sellel kujul, nagu ta komisjoni poolt sisse antud, tähendab sel kujul, et sisse jääks “või muul teel”. Härra Kann ja Veiderman on neid põhjusi juba nimetanud, mille najal minagi seda kaitsen. Mina mõtlen, et esimene ja peatingimine on, et poliitika koolist võimalikult eemale jääks. Seda ütlen preili Asson'ile. Meie ei ava oma koole poliitilistel alustel, vaid lihtsalt kooli ja rahvahariduse nimel. Sellega, et meie oma kooliseadust nii kivistame ja piirame, mis teatav isiku vägistamine on, sellega surume ja ruineerime oma rahva algharidust õige suurel mõõdul. Akl. Asson tunnistab isegi, et meie rahvakoolid maal õige viletsad on, kuid meie teame, et see ajutiselt nii on. Mispärast meie ei luba ühelgi oma rahva lapsel paremat haridust saada, kellel see võimalik oleks, kus jääks siis isiku arenemise võimalus? Kogu rahva ühe shablooni alla surumine teeks meie haridusele õige tublisti kahju. Kui meie vaatame seda määrust praktilisest küljest, siis peame ütlema, et seesama koduõpetuse keeld lõpmata palju raskusi kaasa toob. Kui meie rahvas oleks koos, oleks koolide korraldamine ikkagi kergem, aga meie teame, et maal elatakse üksteisest lahus ja meie teame, et koolivõrk tulevikus nii tihe ei saa olema, et kool kõigile kättesaadav oleks, vaid seal tuleb lapsi 10-te verstade kaugusele kooli saata. Ma olin ise aastate eest ühe parema kihelkonnakooli õpetajaks ja pean ütlema, et halb oli vaadata, kuidas 10–11-aastased lapsed nädal otsa halbades ruumides külma söögi varal pidid elama. Ma kardan, et nüüd, kus koolimajad veel korraldatud ei ole, väga halb on, kui meie sunnime mingisugustel poliitilistel põhjustel kõiki lapsi tingimata kooli puuduste all kannatama. …
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 127 (4. mai 1920), veerg 338-340.
(Vastu võeti parandusettepanek lubada lapsi õpetada “kodus” “või muul teel”.)

Marie Reisik tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seaduse I lugemisel:

Mina ei saa ... omaks võtta selle seaduse pealkirja kui vastavat selle sisule. Tööpuuduse vastu võitlemiseks ja siin positiivsete tagajärgede saavutamiseks oleks pidanud seaduseelnõu näitama mõningaid teisi töövõimalusi, looma uusi tööalasid, aga seda kõike meie selles seaduses ei näe. ... Peale selle on see seadus ajalooline seadus. See on esimene kord Eesti ajaloos, kus seadusepäraselt tahetakse ette võtta sõjakäiku naiste kvalifitseeritud töö vastu. Meil on Põhiseaduses kindlustatud kõigile kodanikele, nii meestele kui naistele, vaba kutsevalik. Selle vaba kutsevaliku teostamiseks on kõigile haridusevõimalused ühesugused, nii naistele kui ka meestele, ja on täiesti loomulik, et neid võimalusi kasutatud on. Ei, see ei ole meestekaitse seadus. See on sõjakäik naiste kvalifitseeritud töö vastu, sest selle seaduse alla kuulub õieti ainult intelligent, kvalifitseeritud tööjõud. Nüüd näeme, et see seadus asetab naisi, kes abielus, niisugusesse paheõiguslikku seisukorda, mis Põhiseaduse vastane. ...
... Ma tean, võib ju tarvitada väga ilusaid sõnu ja öelda, et abielu on nii püha instituut ja põhjeneb nii õilsatel tundmustel, et siin ei tohi kaasa rääkida aineline külg. Oleme aga otsekohesed: inimesed vajavad ainelisi abinõusid äraelamiseks, ja sellepärast vajab ka abielu ainelist alust. Võib oletada, et eriti kooliõpetajate hulgas, kus omavaheline abiellumine seni väga sagedane nähe oli, mis päris loomulik, sest igapäevane kokkusaamine kutsetöös äratas huvi üksteises, mis arenes armastuseks ja loomulikult lõppes abiellumisega, – tulevikus läheb küll abiellumiste arv peaaegu nullini. Meil armastatakse kinnitada, et meie perekonna alused ja meie kõlbline elu on hädaohus, kuivõrt aga niisugune seadus on soodne meie perekondlikule ja kõlblisele arenemisele ja missuguseid tulemusi ta annab, see on suur küsimus. Ma pean ütlema, et ma ei kahtlegi selles, et selle seaduse jõud mitte pikaajaline ei ole. Ta tekitab väga palju segadusi, tekitab väga palju paksu verd, annab võimalusi selleks, mida nimetatakse onupojapolitikaks.
... Kui nüüd vaadelda seadust sel kujul, nagu ta tuli Riigikokku ja võrrelda sellega, millisena Vabariigi Valitsus esitas ta Riigikogule, siis võib rõõmustades öelda, et seadus on palju paremaks muutunud. Ma pean seda tähendama, sest ma olen kindel, et seadus võetakse Riigikogu poolt vastu ja pannakse maksma. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seadus oli lihtsalt jahmatamapanev, sellepärast et ta käsitas tervet seda küsimust ainult ühekülgselt. Nüüd on seaduses ära märgitud, et siiski Vabariigi Valitsus natuke arvestab perekonnaseisuga, arvestab lastega, kes perekonna ülalpidamisel, ja arvestab ka teiste kaaluvate põhjustega ühe abielupoole vallandamisel. Teiseks on sisse võetud väga oluline punkt, nimelt et Vabariigi Valitsus piirab ühe isiku käes kahe või mitme koha pidamist. Ma arvan aga, et selle seaduseelnõu järgi on liiga painduvalt võetud see osa, mis puudutab mitme koha pidamist. Ma kardan, ka see osa seadusest ei anna meile tulemusi.
... Minul on kõige rohkem südame peal see, et meie käesoleva seaduse juures hindame abielunaiste tööd ainult teenistuse seisukohalt, mitte aga töö väärtust arvesse võttes. Nende inimeste juures, kes töö juurest ära kistakse, tuleb peale ainelise koha kaotamise veel hingeline murrang. Meil on terve rida naiskooliõpetajaid, kes on töötanud kooliõpetajana mitmedkümned aastad ja kellele kootöö on muutunud elutööks. Kui neid nüüd üle parda visatakse, siis tekitab see nende hinges palju tuska.
... Kui see seadus vastu võetakse, siis arvan mina, on kõigile Riigikogu liikmetele selge, et see seadus on ikkagi hädakorra seadus ja erakorraliste aegade tulemus, ja selle erakorralise aja möödumisega peab ka seadus oma jõu kaotama. Sellepärast teen ma selle seaduse II lugemisel ettepaneku, täiendada see seaduseelnõu ühe paragrahviga. See paragrahv on lühikene: käesolev seadus kaotab maksvuse 1-seks aprilliks 1934. a. ... Kui seaduseelnõu niisuguse paragrahviga täiendataks, siis vähendaks see noorte, väikesepalgaliste ametnikkude perekondades ebanormaalset hirmu ametis edasijõudmise eest, mis see seadus endaga paratamatult kaasa toob.
Allikas: Riigikogu IV koosseis : täielikud protokollid : IX istungjärk : 208. koosolekust 12. jaanuaril 240. koosolekuni 24. märtsil 1932, 236. koosolek (23. märts 1932), lk. 3998-4000.
(Marie Reisiku ettepanek lisada seadusele § 8: Käesolev seadus kaotab maksvuse 1-sest aprillist 1934. aastast, võeti II lugemisel häältega 36-27 vastu.)

Marta Sillaots Marie Reisikust, kellega ta töötas koos ajakirjas “Naiste Töö ja Elu”:

Parimaid mälestusi on mulle jäänud Marie Reisikust, kelle kultuuriline kodu oli täis raamatuid ja kellega võis sõjaajalgi rääkida kirjanduslikest küsimustest või arutada üldinimlikke probleeme.
Allikas: Sillaots, Marta. Sealtpoolt künniseid : tagasivaade. Tallinn : Kultuurileht, 2009, lk. 102.

Artiklid

Proua M. Ramoti naesterahva majapidamise kool Sahkapuul // Käsitööleht ja Naesterahva Töö ja Elu, 1911, nr. 12, lk. 129.
Naised ja sõda // Naesterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht, 1913, nr. 4, lk. 25-26.
Meie tütarlaste kasvatus ja haridusekäik // Naesterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht, 1913, nr. 8, lk. 59-62; nr 9, lk. 66-67.
Vene naeste hääleõiguse seltsi avalik rahvakoosolek Peterburis // Naesterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht, 1913, nr. 11, lk. 85-86.
Proua M. Raamoti tütarlaste põllutöö ja majapidamise kooli esimeste lõpetajate koolist lahkumise puhul // Naesterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht, 1913, nr. 12, lk. 89.
Reisik, Marie ; Laamann, H. Kõikidele naisorganisatsioonidele Eestis : [Eesti Naisliidu üleskutse levitada brošüüri “Lühike ülevaade prostitutsioonist Eestis”] // Tallinna Teataja, 20. veebr. 1921, lk. 3.
L. Suburgi matuse puhul : [nekroloog] // Vaba Maa, 14. veebr. 1923, lk. 5.
Eesti Naisorganisatsioonide Liidu esimene tegevusjärgu ülevaade november 1920. a. kuni märts 1923. a. ; Rahvusvaheline Naisliit ja rahvuslised liidud // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924, lk. 30-41 ; 80-84.
Muljeid Ameerika reisilt // Vaba Maa, 19. mai 1925, lk. 6. Järg pealkirja all: Sõidul naiskongressile: 9. juuni, lk. 6; 10. juuni, lk. 6; 16. juuni, lk. 6-7; 20. juuni, lk. 8.
Ühisriigid ja tema elanikud // Vaba Maa, 2. juuli 1925, lk. 6.
Washington : reisikirjad Põhja-Ameerikast : I-II // Vaba Maa, 8. juuli 1925, lk. 6 ; 30. juuli, lk. 6.
Naisliikumine Eestis // Eesti : Maa. Rahvas. Kultuur. Tartu : Haridusministeerium, 1926, lk. 936-940.
Naisliikumise sihtjooned ; E. Naisorganisatsioonide Liidu teise tegevusjärgu ülevaade 1923.–1925 // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923-1925. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926, lk. 12-19; lk. 138-148.
Aino Tamm’e juubeli kontsert 6. märtsil kell 8 õhtul “Estoonias” // Vaba Maa, 6. märts 1926, lk. 7-8.
Uue aasta puhul // Naiste Hääl, 1927, nr. 2, lk. 29.
Organiseeritud naiste juubeli kevad // Naiste Hääl, 1927, nr. 5, lk. 101-102.
Ärgem unustagem omi kohustusi // Naiste Hääl, 1927, nr. 11, lk. 248-251.
Rahvusvahelise Naisliidu juhataja kuldpulma puhul // Naiste Hääl, 1927, nr. 12, lk. 269-270.
Ema ja kool // Naiste Hääl, 1928, nr. 7/8, lk. 145-147.
Naiste poliitilisest koondumisest // Naiste Hääl, 1928, nr. 9, lk. 181-182.
E. N. Liidu peakoosoleku eel // Naiste Hääl, 1929, nr. 3, lk. 52-53.
Naisvalijad sunnivad enestega arvestama : Põllumeestekogude mehed lähevad ärevuses alatu keelepeksuni // Postimees, 10. mai 1929, lk. 2.
Naised, võtke osa omavalitsuste valimistest! // Naiste Hääl, 1929, nr. 12, lk. 254-255.
Rahvusvahelise Naisliidu peakoosolek Viinis : 26-mast maist – 7-ma juunini // Naiste Hääl, 1930, nr. 4, lk. 50-51.
Üheksandama õigusteadlaste päeva tulemusi naistele // Naiste Hääl, 1930, nr. 6, lk. 83-84.
Helene Lange surnud // Naiste Hääl, 1930, nr. 7/8, lk. 97-99.
Eesti organiseeritud naisliikumise sihtjooni // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1930, nr. 43-44, lk. 1109-1110 : portr.
Saateks // Naiste Hääl, 1930, nr. 11, lk. 154.
Kasutage veel märtsi kuud! // Naiste Hääl, 1931, nr. 3, lk. 33-35. Allkirjade kogumisest perekonnaseaduse eelnõu uuesti läbivaatamise toetuseks.
Mida nõuab meilt tänapäev? // Naiste Hääl, 1931, nr. 11, lk. 153-155.
Olgem teadlikud omi kodanikukohustes! // Naiste Hääl, 1932, nr. 3, lk. 27-30.
Miks ma kandideerin Riigikokku ja miks ma kuulun keskerakonda? // Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 52 : portr. (esilehel).
Tänapäeva hädaohud noortele (kokkuvõetult) // Viies lastekaitse päev : [ettekannete kokkuvõtted] / Üleriikliku Lastehoolekande Keskkorralduse väljaanne. Tallinn : Üleriiklik Lastehoolekande Keskkorraldus, 1933, lk. 22-24.
Jumaliku sädeme kandjad // Koguteos : Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm : 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn] : Koguteose Komitee, 1934, lk. 8-10.
Eesti naise saavutusi : M. Reisiku kirjutus “Rahvusvahelise Naisliidu Teatajas” : [vahendatud tekst] // Uus Eesti, 30. jaan. 1936, lk. 7.
Kodumajanduskoja pidulik avamine : [kõne lühikokkuvõte] // Uus Eesti, 14. mai 1936, lk. 4.
Kodumajanduse Instituudi asutamise põhjusi // Eesti Naisliidu eriväljaanne. Tallinn, Eesti Naisliit, 1937, lk. 8, 10.
Mõelge tulevikku! : [kindlustusest : kommentaar] // Uus Eesti, 16. apr. 1937, lk. 5.
Hoiatav hääl jääb hüüdjaks hääleks kõrves… : [mõtisklus teemal: 1939 – rahuaasta? : küsitlus] // Rahvaleht, 31. dets. 1938, lk. 3.
Kodumajanduse Instituudile “lastehotell” : kooli juures avatakse ka lasteaed ja dieettoitude söögimaja. Kodumajanduse eriklassi pääseb tänavu ka keskkooli lõpetajaid : [vahendatud tekst] // Uus Eesti, 23. aug. 1939, lk. 2.

Toimetaja

Naiste Hääl : E[esti] Naisorganisatsioonide Liidu Häälekandja / vastutav toim. Marie Reisik. Tallinn, 1926–1932. Kord kuus. Varasem nimetus: Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht / vastutav toim M. Tammann (Reisik) 1911–1918.
Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat I : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923 / toim. Helmi Jansen, Alma Ostra-Oinas, Marie Reisik. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924. 151 [5] lk.

Tõlkija

Audoux, Marguerite. Marie-Claire : Roman. Tartu : Postimees, 1913. 103 lk.

Tema kohta

Marie Tamman Peeter Reisik abielusse astunud : [teade] // Postimees, 26. sept. 1911, lk. 1.
Eenpalu, Linda. Marie Reisik – Eesti naisliikumise pioneere : tema 50 a. sünnipäeva puhul // Uus Eesti, 5. veebr. 1937, lk. 7 : portr.
H. K. Marie Reisik // Uus Eesti, 5. veebr. 1937, lk. 7.
Kallas, Aino. Tervitusi Marie Reisikule // Päevaleht, 5. veebr. 1937, lk. 5.
Koskel-Johanson, A. Marie Reisiku Tartus viibimise ajast // Vaba Maa, 5. veebr. 1937, lk. 8 : portr.
Päts, Johanna. Naisliikumise juhi 50 a. sünnipäevaks : Marie Reisiku töö // Vaba Maa, 5. veebr. 1937, lk. 4 : portr.
Sepp, Marta. Marie Reisik sotsiaaltööliste kasvatajana // Vaba Maa, 5. veebr. 1937, lk. 4 : foto.
Steinmann, Julie. Marie Reisik 50-aastane : Tema suur joon naisliikumises // Päevaleht, 5. veebr. 1937, lk. 5.
Vesilo, Agnes. Maria Reisik isikuna // Uus Eesti, 5. veebr. 1937, lk. 7.
Marie Reisik E.N.Ü.S. “Ilmatari” auvilistlaseks // Uus Eesti, 6. veebr. 1937, lk. 5.
A. V. Marie Reisiku austamine : suuri lugupidamisavaldusi ja õnnitlusi // Uus Eesti, 7. veebr. 1937, lk. 2 : foto.
Lauring, Sirje. Marie Reisik : Eesti naisliikumise algataja ja ideoloog // Eesti Naine, 1989, nr 4, lk. 13 : portr.
Imakaevu, Alma. Õhk on täis saladusi : [intervjuu / vahend. Milla Mägi] // Eesti Naine, 1990, nr. 11, lk. 20.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 152-156 : portr. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].
Seemen, Terje. Linda Eenpalu ja Marie Reisik – Eesti naisliikumise Päts ja Tõnisson // Eesti Ekspress: Areen, 18. aug. 1999, lk. B14 : foto.
Lauk, Epp jt. Eesti ajakirjanike lühielulood : Reisik, Marie // Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu, 2000, lk. 228-229 : portr.
Hallik, Terje ; Pajur, Ago. Eesti Lugu : Marie Reisik : [raadiosaade]. Vikerraadio, 29. märts 2008.


Foto: Naiste Hääl, 1932, nr. 5, esikaanel.


Allikas: Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 52.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia