Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERAF, f. 2, n. 1, s. 3151.

Alice Stein-Anvelt (Leevald)
20.10.1900 Vardi v., Harjumaa – 15.04.1991 Tallinn
Maalikunstnik

II RIIGIKOGU (31.05.1923 – 14.06.1926)
Töörahva Ühine Väerind, Pärnumaa valimisringkond
Asendusliige (alates 18. veebruarist 1924, astus tagasi 22. märtsil 1924)

Eesti kommunistide juhi Viktor Kingissepa kaastööline ja esikommunisti Jaan Anveldi abikaasa Alice Stein-Anvelt tegutses Eesti riigikorra muutmise nimel, kuid Nõukogude Venemaa vastas omalt poolt repressioonidega.

Elulugu

Alice (Alise) Leevald (sünnitunnistusel Aliice-Marie Levald, s. 21. oktoobril 1899 Lehetu külas, hiljem Stein-Anvelt) oli pärit Harjumaalt Varbola vallast (Vardist) mõisatöölise perekonnast. Kui Alice oli 3-aastane, kolis perekond Munalaskmele, kus isa pidas metsavahi ametit. Tallinnas töötav vanim vend Adolf-Ferdinand kutsus õed-vennad enda juurde, tema abiga said nad hariduse. Alice lõpetas 1914 Tallinnas tütarlaste algkooli. 1915 töötas ta Peterburi lähedal mõisas aia- ja köögitöölisena, 1915–1916 Peterburi kummivabriku “Treugolnik” töölisena, 1916 Nõmmel vene ohvitseri koduteenijana, 1917–1918 Munalaskme külakoolis õpetajana ja 1918–1919 Nehatus kangruna. 1918. aasta paiku täiendas ta end Keilas õpetajate kursustel.
Alice’i vennad osalesid töölisliikumises, muuhulgas varjasid nad oma kodutalus 1919–1920 Viktor Kingisseppa. 1919–1924 töötas Alice Kata nime all Tallinnas illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei juures: ta oli Viktor Kingissepa masinakirjutaja ja sidepidaja ning põrandaalustes trükikodades korrektor ja laduja, trükkis mh põrandaaluseid lehti “Kommunist” ning “Noor Proletaarlane”. Aastast 1920 oli ta EKP liige. 1922 andis ta välja Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei Tallinna osakonna häälekandjat “Poliitika ja Taktika”. Ta osales 1924. aasta 1. detsembri mässus ja selle ettevalmistamises. Abiellus kommunisti ja kirjaniku Jaan Anveldiga, neil oli kaks last (tütar Kima s. 1925, poeg Jaan s. 1936). Alice Stein-Anvelt sai Riigikogu II koosseisu liikmeks Töörahva Ühise Väerinna asendusliikmena.
1925 kolis Alice Stein-Anvelt partei korraldusel NSV Liitu, kus ta sai kodanikunime Stein. Alice unistas juba lapsena mingis kunstivaldkonnas tegutsemisest, ta joonistas hästi, tema vanemad olid osavad kangamustrite loojad. Aastast 1925 sai ta hakata oma unistust teoks tegema, asus õppima Moskva Kõrgemasse Kunsti- ja Tehnikainstituuti (VHUTEIN) ning lõpetas selle 1930 maalikunstnikuna. Seejärel töötas ta aastani 1932 Riiklikus Kujutava Kunsti Kirjastuses. 1937 arreteeriti ning hukati Nõukogude Liidu julgeoleku poolt Jaan Anvelt, 1938 represseeriti ka Alice’i vennad Adolf, Paul ja Hermann. Ka Alice Stein-Anvelt heideti parteist ja Moskva Oblasti Kunstnike Liidust välja. Seejärel töötas ta õmblustöökojas, 1938–1940 oli Moskva Kunstifondi töökojas montaažitööline ja 1941 “TASS-i akende” toimetuses trafaretikunstnik. 1941–1942 viibis ta evakuatsioonis Tšuvaššia ANSVs. Moskvast evakueerudes läksid kõik ta varasemad tööd kaotsi, hiljem ta palju ei maalinud. Tema maalid kujutasid Vene revolutsioone ja kodusõda ning Teist maailmasõda. 1942 oli ta Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites ning õmbles meesesinejatele kostüüme. 1943–1945 kuulus ta Jaroslavli oblasti Kunstnike Liitu.
Eestisse tagasi tuli Alice Stein-Anvelt 1945. aasta suvel. 1945–1946 töötas ta Tallinnas Kalatööstuse Rahvakomissariaadis töökaadrite ja töötasu inspektorina, 1946–1948 Pioneeride Palee kunstiringi juhina. 1950. aastal tundis Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium huvi selle vastu, kes on Alice Stein-Anvelti laste isa, ning järelepärimise tagajärjel võeti ära tema personaalpension, ta pidi lahkuma ka Pioneeride Paleest. 1951–1956 töötas ta müüjana Tallinna Piimakombinaadi külmhoone müügipunktis.
1932–1938 oli Alice Stein-Anvelt Moskva Oblasti Kunstnike Liidu liige, aastast 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige (1967. aastal tema taotlust liidu liikmeks arvamise kohta ei rahuldatud). 1956 Alice Stein-Anvelt rehabiliteeriti, ta sai osa võtta 1967 Tallinna kunstnike kevadnäitusest ja 1969 Tallinna kunstnike näitusest. Edaspidi eksponeeriti ta töid veel näiteks 1983 Kirovi-nimelises näidiskalurikolhoosis.
Alice Stein-Anvelt on avaldanud mälestusteraamatu “Valguses ja varjus”.

Raamat

Valguses ja varjus : unustamatuid inimesi ja sündmusi. Tallinn : Eesti Raamat, 1988. 104 lk., 8 l. ill.

Artikkel

Heitlikes aegades püsima jääda : [intervjuu / interv. Ü. Ende] // Rahva Hääl, 6. nov. 1987, lk. 2.

Tema kohta

Vaarman, A. Ühest perekonnast // Nõukogude Naine, 1957, nr. 9-12, lk. 2-3; lk. 12-13; lk. 5-6; lk. 11-12.
[Foto] // Sunila, August. 1924. aasta 1. detsembri ülestõus. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk. 29.
Vaarandi, Anton. Katja jäi tabamatuks // Kultuur ja Elu, 1975, nr. 10, lk. 10-13. Fotod maalidest “Viktor Kingissepa portree” ja “Lilled”.
Tigane, V. Alice Stein-Anvelt 75 // Sirp ja Vasar, 24. okt. 1975, lk. 9 : portr.
Hilja Kulles, Ilmar Ojalo, Juhan Raudsepp, Alise Stein-Anvelt : näitusekataloog, Tallinnas, 1981 / Eesti NSV Kunstnike Liit, Eesti NSV Kunstifond. Tallinn : Eesti NSV Kunstnike Liit, 1981. 29 lk. Sisaldab: Stein-Anvelt, Alise. Kolhoosniku maja Munalaskmes. 1957. Õli, lõuend. 50X70 cm, nr. 13 ; Stein-Anvelt, Alise. Pojapoeg Jaan. 1965. Õli, lõuend. 34,5X24,5 cm, nr. 14.
Kirme, Kaalu. Neli kunstnikku – neli ilmet : [näitus Kunstihoones] // Sirp ja Vasar, 28. aug. 1981, lk. 9.
Oli ja on : [Alice Stein-Anveldi akvarelli- ja maalinäitus Kirovi-nimelises näidiskalurikolhoosis] // Sirp ja Vasar, 4. märts 1983, lk. 15.
Alise Stein-Anvelt : [nekroloog] // Õhtuleht, 29. apr. 1991 ; Sirp, 3. mai 1991, lk. 15.
Stein-Anvelt, Alise // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk. 492.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERAF, f. 2, n. 1, s. 3151.
Riigiarhiiv ERA.R, f. 1665, n. 3, s. 265.

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia