Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 54.

Julie Steinmann
29.09.1883 Põlgaste v., Võrumaa – 08.12.1957 Stockholm
Seltsitegelane, naisõiguslane, ajakirjanik

V RIIGIKOGU (15.06.1932 – 02.10.1934 (tegevus peatati, volitused lõpetati 31.12.1937))
Rahvuslik Keskerakond, Tallinna ringkond
Rahaasjanduse komisjoni laiendatud koosseis, maakomisjon (kuni 28. oktoobrini 1932), sotsiaalkomisjon (alates 28. oktoobrist 1932)

Ajakirjanik ja naisliikumise tegelane Julie Steinmann pidas üle tuhande kõne rahvuslikel, naisliikumise, sotsiaalsetel ja poliitilistel teemadel. Ta kirjutas arvukalt artikleid ja vesteid nii oma nime kui ka pseudonüümide all. Julie Steinmann leidis, et naise ülesannete hulka peaks kuuluma mitte ainult keetmine ja küpsetamine, vaid ka vaimsuse tõstmine. Pärast 1944. aastal Rootsi põgenemist tegeles ta sõjainvaliidide abistamisega. Temalt on pärit mõte: “Püüdes olla lihtsalt inimlikult head üksteise vastu, muudaksime elu palju kergemaks ja hubasemaks, suudaksime koguda palju rohkem jõudu suurte sihtide saavutamiseks.”

Elulugu

Julie (Juuli, Julie-Johanna, Juliana) Vares (alates 1912 Steinman(n)) oli pärit Võrumaalt taluniku perekonnast. Pärast tütarlastekooli lõpetamist Võrus jäi ta mõneks aastaks samasse linna kirikukooli õpetajaks, siis asus elama Peterburi ja lõpetas seal eksternina Pokrovski gümnaasiumi. Pärast seda töötas ta õpetajana Peterburi Eesti Haridusseltsi koolides. 1910 võttis ta osa VII üldlaulupeost Tallinnas ning kõneles salajasel koosolekul naiste organiseerumise vajadusest. Kuna koosolek peeti võimudelt luba küsimata, otsis politsei osalejaid pärast taga. Aastast 1911 oli ta EÜS “Põhjala” liige. 1917 lõpetas ta Peterburi Kõrgema Kommertsteaduste Instituudi.
1912 abiellus Julie teedeinsener Konstantin Steinmanniga. Neil oli poeg Olev-Konstantin. Tagasi Eestisse tuli perekond 1920. aastal. 1921–1923 töötas Julie Steinmann “Tallinna Teataja” toimetuses, ta oli ka Ajakirjanike Liidu liige. Julie Steinmann oli üks viljakamaid naisajakirjanikke, Eesti esimene ja parim naisföljetonist. Käo Orviku nime all ilmusid ta joonealused ja sõnavõtud paljudes lehtedes ja ajakirjades (kasutas ka teisi pseudonüüme).
Julie Steinmann kuulus Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatusse (alates 1928. aastast). Ta oli mitme naisorganisatsiooni liige: Raudteelaste Hoolekande Ühingu naiskomitee juhataja, Naiskodukaitse üks juhte (1938 valiti ta Naiskodukaitse Keskjuhatuse kultuurosakonna vanemaks), Tallinna Naisklubi ja Kristliku Noorte Naiste Ühingu liige, ühingu “Kodu ja Kool” juhatuse ning Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu Tallinna osakonna juhatuse liige ja juhataja, Meremeeste Ühingu kultuur- ja hoolekande-naistoimkonna liige, Vaivara Naisseltsi asutaja, Lasnamäe Naisseltsi liige, Eesti Rahvusliku Keskerakonna naiskomitee juhatuse liige ja Kodumajanduskoja juhatuse liige. Ta kuulus ka ajakirja “Kaitse Kodu!” toimetuse nõukokku ning oli ajalehe “Postimees” kaastööline. 1938 aitas ta korraldada raamatunädalat.
Julie Steinmann valiti V Riigikogu koosseisu, kus ta võttis osa mitme komisjoni tööst, ta valiti kahel korral ka komisjoni aruandjaks.
1944 emigreerus Julie Steinmann koos perega Rootsi. Paguluses tema aktiivne tegevus jätkus: algusest peale võttis ta osa Eesti Komitee tööst, ta oli selle asemike kogu ja juhatuse liige ning Eesti Komitee Naissektsiooni juhatuse abiesinaine ja 1953. aastal esinaine. Samuti oli ta “Eesti Abi” keskjuhatuse ning Eesti Rahvusnõukogu üldkogu liige ning Stockholmi Naisklubi juhatuse liige ja hiljem auliige. Tema suurim teene paguluses oli Invaliidide Fondi juhatajana Saksamaa põgenikelaagrites olevate eesti sõjainvaliidide abistamine. Julie Steinman rajas nende toetajate võrgustiku. 1946–1954 töötas ta Invaliidide Fondi juhatajana, hiljem oli ta fondi aujuhataja.

Teenetemärk

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk.

Julie Steinmann vastuseks August Lepsile, kes märkis ära, et Balti eraõiguse järele nõutakse naistelt abikaasa nõusolekut (Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse § 37 muutmise seaduse I lugemisel):

Kõrgesti austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu kõnetool on meile, naistele, püha, sellepärast meie ei julge teda liiga sagedasti tarvitada, eriti igasuguste kergesisuliste kõnedega. Võib-olla tuleb see ka veidike tagasihoidlikkusest ja sellest üleolekust, millisega kodanikud-meeskaaslased meid kohtlevad, nimetades meid, naisi, enamasti ikka härradeks. Kuid see pole tähtis.
Mille pärast täna olen sunnitud esinema, on asjaolu, et on inimesi olemas, kelle peale vaadates käed sügelema hakkavad ja nii õige virutaks vahel. Aga meie ei tee seda teadlikult sellepärast, et naise relv on vaim, ja selle vaimu, selle õilsa vaimu nimel, mis on omane Eesti naisele üldse, ei või meie mitte olla labased, nagu on mõned meie meeskaaslased.
Kasutaksin esinemist selleks, et deklareerida seda, et meie lugupeetud kaaslasega, pr. Reisik'uga, kirjutasime alla kvoorumi tõstmise eelnõule täiesti teadlikult, sest meie tahame kuni viimse hingetõmbuseni kaitsta demokraatlikku riigikorda, mis võimaldab meile loomuliku arengu, ja mis peab ka naist inimeseks. Üheks legaalseks abinõuks kaitsta demokraatlikku korda on ka kvoorumi tõstmine. Meie seljataga on ka jõud, kuigi seda ei ole harjutud veel arvestama, aga see jõud kasvab alatasa. See jõud on nimelt Eesti teadlik naine, naine, kes soovib Eestile ainult head ja ainult kaunist, praegu ja tulevikus. Kui siin tuletati meelde, et Eesti riigis on veel seadusi, mille arvel täna naiste üle püüti halba nalja teha, siis kinnitab see ainult seda, et meil tuleb veelgi võidelda, ja meie tahame seda kindlasti teha.
See oleks vast kõik. Ma ei ole harjunud pikki kõnesid pidama. Aga naiste haavajale, – ehk küll ta vaevalt väärib seda, et ta poole pöördun, – ütlen järgmist: Usun, et kõik teadlikud Eesti naised kiidavad seda heaks. “Annan siit avalikult Teile moraalse kõrvakiilu. Võtke vastu, olge head!”
Allikas: Riigikogu V koosseis : täielikud protokollid ja stenograafilised aruanded : III ja IV istungjärk : 65. koosolekust 27./28. juunil 1933 - 122. koosolekuni 16. märtsil 1934. [Tallinn : s.n.], 1934, 69. koosolek (3. oktoober 1933), lk. 863.

Raamat

Seltskonna suhtumine lapsesse meil ja mujal. Tartu : Koduse Kasvatuse Instituut, 1936. 16 lk. : ill. (Vanemad ja lapsed ; nr. 9). Täiend. tr. 1937.

Artiklid

Naisvalijad : [Marie Reisiku ja Johanna Pätsi valimisreklaam : üleskutse valida Riigikogusse naisi] // Naiste Hääl, 1929, nr. 5, lk. 97-98 : fotod.
Kas naiste “Lapua”? : 4. üleriikliku naiskongressi puhul // Vaba Maa, 31. okt. 1930, lk. 6.
Kui saabusin kaugelt // Naiste Hääl, 1930, nr. 11, lk. 174.
Pilk tagasi – kongressile // Naiste Hääl, 1930, nr. 12, lk. 180-181.
Torm veeklaasis // Naiste Hääl, 1931, nr. 3, lk. 37-39.
Peotäis mulda : [Lydia Koidulast] // Naiste Hääl, 1931, nr. 6, lk. 82-84.
Pärast puhkust // Naiste Hääl, 1931, nr. 9, lk. 121-122.
Siiski on elu ilus! Anna Haava auks // Naiste Hääl, 1932, nr. 1, lk. 6-10.
Tartu Naisseltsi juubeli puhul // Naiste Hääl, 1932, nr. 4, lk. 42-44.
Valimiseelseid mõttekilde // Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 54 : portr.
Pärast valimisi // Naiste Hääl, 1932, nr. 6, lk. 65-67.
Inimelu väärtusest // Naiste Hääl, 1932, nr. 7/8, lk. 78-80.
Anna Haava ja reaalelu ; Jooni Miina Hermanni elukäsitlusest ; Aino Tamm Eesti tutvustajana // Koguteos : Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm : 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn] : Koguteose Komitee, 1934, lk. 112-114; 231-234; 307-310.
Naine ja raamat : [kõne] // Eesti raamatu-aasta kõned. Tallinn : Eesti raamatu-aasta peakomitee, 1935, lk. 56-62.
Emadepäevaks // Eesti Noorus, 1935, nr. 5, lk. 108-109 : portr.
Milline on ideaalne ühiskonna liige : rkl. J. Steinmanni kõne Vene-Balti tehase naistele : [kõne kokkuvõte] // Uus Eesti, 7. okt. 1935, lk. 10.
Naine ja rahvuskultuur // Uus Eesti, 8. dets. 1935, lk. 4.
Eesti naised maal ja linnas! Hääletage Rahvuskogu kokkukutsumise poolt : proua J. Steinmanni üleskutse // Uus Eesti, 20. veebr. 1936, lk. 5.
Pole vaja kuningat ega füürerit // Vaba Maa, 20. veebr. 1936, lk. 4. Raadios esitatud kõne Rahvuskogu kokkukutsumise asjus.
Naisametnike päev : kogu maailma KMNÜ naisametnikud-liikmed pühendasid eilse päeva rahuaatele : [kõne kokkuvõte] // Vaba Maa, 25. märts 1936, lk. 9.
Vastuseid “Uus Eesti” ringküsimusele : töö kaudu võidule! : [küsitlus] // Uus Eesti, 31. dets. 1936, lk. 6.
Kodukultuuri ülesandeid : [kõne kava] // Pühendame ühe päeva kodukultuurile! : [12. septembril 1937]. [Tallinn : Kodumajanduskoda, 1937], lk. 5-6.
Naine kultuuritegurina // Eesti Naisliidu eriväljaanne. Tallinn, Eesti Naisliit, 1937, lk. 5-6.
Rahvuslik omapära õigustab iseseisvust : võõrsilt laenatagu ainult seda, mis osutub tõesti heaks : Naiskodukaitse kultuurosakonna kursuselt : [pikemalt J. Steinmanni ettekandest “Naiskodukaitse rahvuskultuurilisi ülesandeid”] // Postimees, 20. märts 1937, lk. 4.
Tänapäeva moe voorused ja vead : väike moeline ringküsimus Tallinnas : naine ärgu saagu moe orjaks : [küsitlus] // Uus Eesti, 4. apr. 1937, lk. 6-7.
Naine raamatuga ja ilma // Juhiseid raamatu-nädala korraldamiseks : 4. - 11. detsembrini 1938. a. Tallinn : Raamatunädala juhatus, 1938, lk. 43-46.
Üks nädal Eesti raamatule // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1938, nr. 22, lk. 768.
Kui hõngvad kuused… // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1938, nr. 23-24, lk. 803.
Kõik lapsed päikese kätte! : laupäeval ja pühapäeval “Eesti Lastekaitse” korjandus // Rahvaleht, 12. mai 1939, lk. 8.
Usk − tiivad, kirik − kodu : [mõtisklus] // Kodukirik : jõulukuu Rootsis, 1947, lk. 20.
Invaliidide alalt // Eesti Komitee Rootsis 1950. Stockholm : Eesti Komitee, 1951, lk. 32-33.
Kasvatage kultuuri, arendage headust // Esiema veimevakk. [Eskilstuna] : Eesti Gaidtöö Keskus Rootsis, [1952], l. 11-12.
Võitlus noorte hingede nimel // Tammine rahvas : koguteos. [Uppsala] : Eesti Komitee Koolide Toetuskapital, 1952, lk. 152-154.
Uks sulgemas : veste kirikuvanadele // Eesti Kirik, 1953, nr. 12, lk. 192-193.
Sõja jälgi silumas : [Eesti Abi tegevusest] // Minevikust tulevikku = From the past to the future : EÜS Põhjala LXX : koguteos [EÜS Põhjala 70 a. juubeli tähistamiseks]. Stockholm, 1954, lk. 36-40.
Emadepäevaks emale ja vanaemale // Triinu, 1955, nr. 8, lk. 2-3.
Kellega naerame, kellega nutame? Sügismõtteid // Triinu, 1955, nr. 10, lk. 3.
Kriipse minu elukäigust : [mälestuskilde] // Triinu, 1957, nr. 19, lk. 2-3.
Ilus õhtu... : [Eesti Abi tegevusest] // Stockholms-Tidningen eestlastele, 28. apr. 1957, lk. 1.

Käo Orviku nime all
Väike veste // Naiste Hääl, 1927, nr. 4, lk. 81-83.
Hulkumas ja põgenemas : [reisist Jaapanisse] // Naiste Hääl, 1927, nr. 5, lk. 103-106.
Neegri pilli järele : [Charlestonist] // Naiste Hääl, 1927, nr. 8, lk. 178-182.
Suine siiru-viiru : põuast, rebasetantsust ja puuderdatud ninakestest // Naiste Hääl, 1927, nr. 9, lk. 200-204.
Igapäevane leib : eine vestitaskus. “Varbad teenivad” // Naiste Hääl, 1927, nr. 10, lk. 226-230.
Kui tiheneb udu... // Naiste Hääl, 1927, nr. 11, lk. 248-252.
Epistel naistele // Naiste Hääl, 1927, nr. 12, lk. 273-277.
Paremaist parim : mõtisklus tuisuööl // Naiste Hääl, 1927, nr. 13, lk. 297-301.
Sädemete saar : sulekriipsutus uueaasta puhul // Naiste Hääl, 1928, nr. 1, lk. 4-8.
Haruldane päev : [Eesti Vabariigi 10. aastapäeva puhul] // Naiste Hääl, 1928, nr. 2, lk. 28-30.
Retsept // Naiste Hääl, 1928, nr. 3, lk. 52-57.
Helkiv hommik // Naiste Hääl, 1928, nr. 4, lk. 77-79.
Tühja-tähja äripäevast // Naiste Hääl, 1928, nr. 5, lk. 101-104.
Munamäe ööbik // Naiste Hääl, 1928, nr. 6, lk. 126-129.
Rannalt ja rünnakult // Naiste Hääl, 1928, nr. 7/8, lk. 152-159.
Hõbehelgine pisarakene : ühe külalise vastuvõtu puhul // Naiste Hääl, 1928, nr. 10, lk. 210-214.
Seaduste sünnipaigas // Naiste Hääl, 1928, nr. 11, lk. 233-237.
Tuulekuust ja kuldlõngadest // Naiste Hääl, 1928, nr. 12, lk. 256-258.
Olge tervitatud, rikkad! : [noortest] // Naiste Hääl, 1929, nr. 1, lk. 1-3.
Miss Estonia // Naiste Hääl, 1929, nr. 4, lk. 79-81.
Niisugused naised // Naiste Hääl, 1929, nr. 5, lk. 103-106.
Kui on möödunud torm… // Naiste Hääl, 1929, nr. 6, lk. 125-128.
Läbi rohelise loori! // Naiste Hääl, 1929, nr. 7/8, lk. 152-161.
Päikese suudlus // Naiste Hääl, 1929, nr. 10, lk. 209-213.
Patuoinas // Naiste Hääl, 1929, nr. 11, lk. 232-235.
Jõulu meeleolus // Naiste Hääl, 1929, nr. 12, lk. 258-262.
Mõttepudemed // Naiste Hääl, 1930, nr. 1, lk. 7-11; nr 2, lk. 23-26.
Hinge ülempreestrid // Naiste Hääl, 1930, nr. 3, lk. 38-45.
Heietused ; Kevadaim // Naiste Hääl, 1930, nr. 4, lk. 54-57 ; 57-58.
Emadepäevaks // Naiste Hääl, 1930, nr. 5, lk. 71-74.
Muiged // Naiste Hääl, 1930, nr. 6, lk. 87-90.
Põua päevilt // Naiste Hääl, 1930, nr. 7/8, lk. 107-113.
Sügistoonid // Naiste Hääl, 1930, nr. 9, lk. 127-131.
SOS // Vaba Maa, 30. okt. 1930, lk. 4. Naiskongressist.
Pidamata kõne Naisliidu juubeli puhul // Naiste Hääl, 1930, nr. 12, lk. 182-186.
Kevadpühade tervituseks // Naiste Hääl, 1931, nr. 4, lk. 49-50.
Kuueaastane kodanik // Naiste Hääl, 1931, nr. 6, lk. 86-88.
Kirevad read // Naiste Hääl, 1931, nr. 7/8, lk. 104-110.
Suve lõppakord ; Lained ; Külalised // Naiste Hääl, 1931, nr. 9, lk. 127-133.
Hõbehelgine öö // Naiste Hääl, 1931, nr. 12, lk. 174-176.
Matkaja märkmeid : Budapest ; Mäed – Itaalia ; Venetsia ; Matkaja päevikust : Alpides // Naiste Hääl, 1932, nr. 1, lk. 8-9 ; nr. 2, lk. 20-21 ; nr. 3, lk. 30-33 ; nr. 7/8, lk. 81-83.
Perekonnale // Naiste Hääl, 1932, nr. 6, lk. 68-69.
Veste tänapäevast // Naiste Hääl, 1932, nr. 9, lk. 96-98.
Pühade postkaart : [kujundusest] // Postimees, 3. jaan. 1933, lk. 4.
Helitähte külastamas : [Miina Hermannist] // Vaba Maa, 10. veebr. 1933, lk. 5.
Kodumaale : [mõtisklus] // Postimees, 24. veebr. 1933, lk. 6. Motona on kasutatud J. Liivi luuletust.
Veste haaratud südamest : [Tudulinna vaimsusest : essee] // Postimees, 23. aug. 1933, lk. 4.
Anna Haava − nõmmelill ; Kahekümneaastasena pühendunud kunstile lõplikult : [Miina Hermannist]; Põlvest põlve − ööbikuga võidu : [Aino Tammest] // Koguteos : Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm : 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn] : Koguteose Komitee, 1934, lk. 132-134 ; 178-180; 263-266.
Pärnu igatseb ... : [olukirjeldus] // Postimees, 11. apr. 1935, lk. 5.
6000 silma : [üleskutse annetada komitee “Kõik lapsed suveks maale!” organiseeritud korjandusele] // Postimees, 28. mai 1935, lk. 4.
Naised sagivad : [eelseisvast naiste kongressist : veste] // Postimees, 26. nov. 1935, lk. 5.
Triibud vikerkaarest : Eesti naise peoriideks on rahvusrõivas : [retsensioon] // Uus Eesti, 4. juuni 1938, lk. 7. Rets.: albumile “Eesti Rahvarõivad”.
Niit niidi kõrvale... : [proosapala] // Triinu, 1953, nr. 2, lk. [17].
Kaks kallist jõulukinki : [proosapala] // Triinu, 1953/1954, nr. 3, lk. [6].
Kevade uks on avali : [proosapala] // Triinu, 1954, nr. 4, lk. [9-10].
Hõiskav linnuke : [proosapala] // Triinu, 1954, nr. 5, lk. [1].
Krudiseval lumel : [Eesti Vabariigi aastapäeva puhul] // Triinu, 1955, nr. 7, lk. [3-4].
Tuled kodurannikul : [proosapala] // Triinu, 1955, nr. 9, lk. 2.
Läbi ärklitoa akna // Triinu, 1956, nr. 13, lk. 2-3.
Talvemeeleolus : [proosapala] // Triinu, 1956, nr. 15, lk. 4.
Võõra vaimu surutis : [mälestusi tsaariaegsest algkoolist Eestis] // Triinu, 1957, nr. 18, lk. 3-4.

Tõlkija

Kuprin, Aleksandr. Mülgas. [Tallinn] : Teataja, [1921]. 319 lk.

Tema kohta

Naised – valijad! Ärge unustage valima minnes alla kriipsutada naiskandidaadi nime! : [valimisreklaam] // Päevaleht, 21. mai 1932, lk. 7 : portr.
Julie Steinmann 50-a. // Postimees, 30. sept. 1933, lk. 4 : portr.
Mai Kai. Tänapäeva naistegelasi : Julie Steinmann // Vaba Maa, 8. sept. 1934, lk. 8 : portr.
Poska-Grünthal, V. Julie Steinmani 70 a. sünnipäeva puhul // Triinu, 1953/1954, nr. 3, lk. [24] : portr.
Julie Steinmani elutöö // Triinu, 1958, nr. 20, lk. 12 : foto.
Kandre, Siiri. Eesti Abi Invaliidfond // Tammine rahvas. 2. kd. : kaks aastakümmet rahvuslikku tegevust. Stockholm : Eesti Komitee Rootsis, 1965, lk. 158-163 : portr., foto. Sisaldab ka: Tädi Julie. Kiri jõuluvanale, lk. 162-163. Üleskutse annetada Saksamaal vigastatud sõjameestele ja nende peredele.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 105-109 : portr. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia