Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja,
1929, nr. 47-48, lk. 1251

Anna Tõrvand-Tellmann
09.08.1886 Ülenurme, Tartumaa – 23.08.1953 Molotovsk, Molotovi (Permi) obl.
Koolijuhataja, õpetaja, naiskodukaitse- ja seltskonnategelane

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 – 20.12.1920)
Eesti Tööerakond
Hariduskomisjon (alates 9. oktoobrist 1919)
Asendusliige (alates 7. oktoobrist 1919)

Tallinna kolme esimese eestikeelse keskkooli asutaja Anna Tõrvand-Tellmanni koolijuhataja- ja pedagoogitööd saatsid pidevad skandaalid, mille kohta omaaegne ajakirjandus märkis, et tema ja haridusministeeriumi vahelistel protsessidel pole lõppu. Anna Tõrvand-Tellmann oli naiskodukaitse asutaja ning üks “Kodutütarde” organisatsiooni initsiaatoreid.

Elulugu

Anna-Emilie Mälk (1906–1921 Tellman(n), alates 1921 Tõrvand-Tellman(n)) sündis Tartumaal Ülenurmel mõisarentniku perekonnas. 1899 lõpetas ta Tartus A. Grassi tütarlastekooli pedagoogikaklassi saksa keele, matemaatika ja koduõpetaja kutsega. Pärast Grassi kooli lõpetamist töötas Anna koduõpetajana esmalt Arhangelskis, hiljem Peterburis. Kui pererahvas sõitis Saksamaale, võeti ta kaasa ning ta sai end seal täiendada mitmel pedagoogilisel kursusel.
1906. aastal abiellus ta Riia Polütehnilise Instituudi üliõpilase Ernst Nikolai Tellmanniga. Nad sõitsid Dresdenisse, kus Ernst jätkas õpinguid tehnikaülikoolis, Anna töötas ja täiendas end kursustel. Nende esimene tütar Selma sündis 1907. Edasi suundus perekond Riiga, kus Ernst õpinguid jätkas. Teine tütar Zita-Modesta (Cita) sündis 1908. Riias õpetas Anna O. Lišina gümnaasiumis ning 1913. aastal lõpetas seal ka pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega. Samal aastal kolisid nad Peterburi, kus Anna töötas õpetajana Peterburi lähedal Kolpino gümnaasiumis ning Ernst ehitas Venemaa esimest külmhoonet.
1915 kolis perekond Tallinna, kus Ernst sai linna ehitusosakonna juhatajaks ja Anna oli tütarlastekoolis õpetaja. 1916 määrati Anna Tõrvand-Tellmann Tallinna Linna I Tütarlastegümnaasiumi juhatajaks. Ta jagas kooli kolme ossa: eesti-, saksa- ja venekeelseks. Eestikeelses osas toimus õppetöö eesti keeles, mis ei meeldinud kõigile. 1917. aastal kuulus ta vene demokraatide (nn trudovikkude) esindajana Tallinna Linnavolikogusse. 1918 vahistasid Saksa okupatsioonivõimud Anna Tõrvand-Tellmanni, teda hoiti kaks nädalat kinni süüdistatuna Tallinna Linnavolikogu endise esimehe Voldemar Velmani varjamises. Vabadussõja ajal oli ta tegev “Ühistöös”, ta oli sõjaväe varustusosakonna juhataja. 1919 võeti ta eriloaga vastu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, pärast õppis õigusteadust 1920–1930 ja 1935–1937, nii oli ta mitu aastat ülikooli immatrikuleeritud koos oma noorema tütrega.
Riikliku ülesandena asutas ta 1919 Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi ning töötas ka selle kooli juhatajana. Sama aasta lõpus suri ta mees Ernst.
Anna Tõrvand-Tellmann sai asendusliikmena Asutavasse Kogusse, kus tegeles haridusküsimustega.
1921 abiellus Anna kindralstaabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandiga (hiljem sõjavägede staabiülem ning kaitsevägede staabiülem), kes oli samuti üksi tütart kasvatav lesk. 1925–1935 oli Juhan Tõrvand Eesti kaitseväe tegelik juht.
Anna Tõrvand-Tellmanni nooruslik välimus ja riietus tekitasid Haridusministeeriumi konservatiivsete ametnike hulgas protesti, ta vallandati 1922. aastal, ära võeti ka õpetamisõigused. Ta sai õiguse koolis õpetada tagasi, kuid 1925 pidi ikkagi koolist lahkuma, väidetavalt pedagoogilistel põhjustel, kuid Eesti Kaitsepolitsei süüdistas teda mh kommunistidele kaasatundmises (milles see seisnes, pole teada). Temalt võeti jälle õigus õpetajana töötada. Aasta pärast võitis ta kohtuprotsessi ja sai õiguse koolis töötada tagasi. Pärast Tallinna Linna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja kohalt lahkumist töötas Anna Tõrvand-Tellmann seal veel mõnda aega õpetajana. 1927–1932 andis ta saksa keele tunde Riigi Kunsttööstuskoolis. 1932 pidi Anna töölt lahkuma, sest valitsuse määruse kohaselt ei tohtinud mõlemad abikaasad riigitööl olla (tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seaduse alusel).
1929 lõpetas Anna Tõrvand-Tellmann Viini Ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna. Oma kooli, esimese Eesti inglise keele süvaõppega kooli – Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledži – asutas ta 1932. aastal ja oli kuni 1940. aastani selle juhataja. Alates kooli asutamisest tegutses selle juures lasteaed. 1940 likvideeriti kõik erakoolid, Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž ühendati Riikliku Inglise Kolledžiga 9. Keskkooliks.
Anna Tõrvand-Tellmanni ühiskondlik tegevus oli mitmekesine, näiteks oli ta Nõmme rinnalaste ja emade kodu hoolekogu esimees, kuulus Eesti-Poola Ühingu esimesse juhatusse, 1929–1930 oli ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu revisjonikomisjoni liige jne. Tallinna Naisseltsi juhatajana tegi Anna Tõrvand-Tellmann pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset Naisseltsis ettepaneku asutada ka Eestis Soome ja Poola naiste eeskujul naiskaitseliit. Anna Tõrvand-Tellmanni organiseerimisel ja juhtimisel asutatigi Kalevi maleva juurde 1925. aasta alguses I naiskodukaitse jaoskond “Linda”, ta valiti “Linda” esimeseks pealikuks. Sellel kohal oli ta kuni 1928. aasta sügiseni, kui ta valiti Tallinna ringkonna esinaiseks. Ta oli ka Naiskodukaitse Keskjuhatuse liige (1927–1930 ja 1931–1934). 1932 oli Anna Tõrvand-Tellmann üks organisatsiooni “Kodutütred” asutajaid. Tema naiskodukaitse-alane tegevus haakus tema abikaasa tegevusega: 1926 koostas Juhan Tõrvand “Riigikaitse juhtimise ja valitsemise seaduse” eelnõu, milles nägi ette totaalkaitse vajadust. Anna Tõrvand-Tellmann leidis, et ka naine peaks oskama laskeriistadega ümber käia, pooldas pükstega vormi ning naiste õigust relva kanda.
1934. aastal vabastati Anna Tõrvand-Tellmann naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaise kohalt tema abikaasa tegevuse tõttu: pärast 12. märtsi sõjaväelist riigipööret algatati juurdlus Vabadussõjalaste Liidu liikme Juhan Tõrvandi tegevuse suhtes seoses sõjalaevade müügiga Peruule. 1936. aastal mõisteti Juhan Tõrvand riigipöördekatse organiseerijatega ühenduses olemise pärast 15 aastaks sunnitööle (amnesteeriti 1938).
1941. aasta algul üritasid Tõrvandid järelümberasumise korras Saksamaale sõita, kuid ei saanud väljasõiduluba. 14. juunil 1941 küüditati Anna Tõrvand-Tellmann Kirovi oblastisse Oritši rajooni Gadõ külla. Küüditati ka tema tütar Zita, kes hukati, ning abikaasa Juhan Tõrvand, kes 1942. aastal Kirovi oblasti Vjatka vangilaagris suri. Zita tütrel õnnestus Ameerikasse põgeneda. Oritši rajoonis asumisel töötas Anna Tõrvand-Tellmann algul turbatööstuses töölisena, hiljem tabelipidajana. 10. märtsil 1943 Anna Tõrvand-Tellmann arreteeriti, teda süüdistati väljasaadetud eestlaste nõukogudevastasest spionaažiorganisatsioonist osavõtus. Karistuseks määrati ta 8 aastaks sunnitööle. Anna Tõrvand-Tellmann suri invaliididekodu haiglas düsenteeriasse.

Teenetemärgid

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk;
Kotkaristi V klassi teenetemärk.

Anna Tõrvand-Tellmanni ettepanek kooliprogrammi täiendamisest (avalikkude algkoolide seaduse II lugemisel):

Mul ei läinud korda hariduskommisjonis II lugemisel oma ettepanekut teha, sellepärast olen sunnitud seda praegu siin tegema. Ma leian, et meie kooli õppekavast nimelt üks väga tähtis aine välja on jäänud, see on ilulugemine. Meil ei tunta kahjuks ilulugemist veel mitte õppeainena, tuntakse teda ainult teoreetiliselt, süstemaatiliselt mitte. Seni anti ilulugemine edasi põlvest põlve kuulmise järele ja ilulugemise õpetaja toetas ennast ainult kuiva teooria peale. Kuid siiski ei ole ilulugemine mitte mingisugune tühine asi, nagu meil selle peale vaadatakse. Kui ta tühine aine oleks olnud, poleks vanad kreeklased ja roomlased seda tarvilikuks pidanud oma koolidesse võtta. ... Mina isiklikult Venemaal õpetades olin tunnistajaks, kuidas sõjaväekoolides, keskkoolides, samuti ka algkoolides, kus see võimalik, ka ülikooli juures ja kõrgematel naiskursustel ilulugemise peale väga rõhku pandi ja asi isegi niikaugele läks. et riiginõunikud ilulugemise tunde võtsid, et mõjuvamalt oma kõnedes üles astuda. Haridusministeeriumi juurde oli loodud osakond, – nõukogu, kes selle järele valvas ja selle peale iseäralikku rõhku pani, et ilulugemine saaks laiendatud kõikidesse koolidesse ja võimalikult hästi õpetatud. Meil kuni kõige viimase ajani ilulugemist tuntud ei ole. … Ta õpetab last hästi rääkima ja hääldama ja õpetab juba algusest peale last loogiliselt mõtlema ja mitte masina kombel tükki maha vuristama. Sellega kergitab ta tuntavalt õppimist. …
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 119 (26. märts 1920), veerg 895-896.
(Anna Tõrvand-Tellmanni ettepanek võtta avalike algkoolide programmi ilulugemine sundusliku õppeainena lükati II lugemisel nähtava enamusega tagasi.)

Anna Tõrvand-Tellmann koduõpetusest (avalikkude algkoolide seaduse III lugemisel):

Härra Martna sattus suurde ärevusesse kartes, et kui meie koduõpetust lubaksime, siis sellega kaotaksime väga palju häid kooli õppejõude. Minu arust on see ilmaaegne kartus, sest koduõpetust annavad harilikult isikud, kellel mingisugustel põhjustel võimalik ei ole kooliõpetajaks astuda, või kes ise soovivad oma lastele õpetust anda. Ka teisest küljest ei ole siin midagi karta, käib ju koduõpetus koolivalitsuse järelvalve alla. Mina isiklikult siin ka mingit demokraatliku korra rikkumist ei leia, vaid leian, et täitsa tarvilik oleks koduõpetust lubada mitte ainult erakorralistel juhtumistel ega haiguse puhul, vaid ka muil põhjustel, näiteks kui kool kaugel on, mispärast peaksime meie siis väikseid lapsi piinama ja neid sinna saatma. Mina arvan, et mida mitmekülgsem õpetus ja haridus, seda rohkem arenema ja edenema saab meie tulevane põlv. Ma ei saa sellest sihist aru, et meie peaksime kõik ühetaolised olema. Mida kõrgemal meie hariduse poolest oleme, seda enam võib olla haridusetippusid. Ka meil peab haridusetippusid olema nii kui neid igal kultuurrahval on. Mispärast peaksime meie selleks tõkkeid tegema ja ütlema, et kõik ühe mõõdupuuga peavad mõõdetud saama. Meie ei tohi ja ei või siin niisugust tõket teha. Teine asi oleks, kui meie kooli seisukord oleks ei tea kui hea, meie kool on aga hirmus raskes seisukorras. Koolides on sunnitud 50—60 last ühes ruumis õppima, ja need, kes vähem arenenud on, ei suuda teistele järele tulla. Kui neile kodus haridust lubatakse anda, võib olla tulevad neist väga targad inimesed, kui meie aga neid sunnime kooli minema ja neid 7. aastaks niisugustesse rasketesse oludesse paneme, võib olla tulevad neist idioodid välja, siis oleme meie selle eest vastutajad. Mina isiklikult toetan seda mõtet, et peab tingimata koolivalitsuse äranägemise järele koduõpetust lubatama.
Allikas: Asutava Kogu protokoll nr. 127 (4. mai 1920), veerg 347-348.
(Vastu võeti parandusettepanek lubada lapsi õpetada “kodus” “või muul teel”.)

Anna Tõrvand-Tellmann naise füüsilisest arendamisest:

Meie teame, et kehaliselt ja moraalselt arenemata ja nõrk isik on igapäevases elus ja töö juures teistele tüliks ja koormaks, eriti aga kodukaitse töös, mis nõuab kestvat jõu ja närvide pingutust.
Ja seepärast on arusaadav, et keha osavus, painduvus ja vastupidavus on omadused, mis ühevääriliselt tarvilikud nii mehele kui ka naisele kui ühiskonna liikmetele. Kui kodukaitse naisühingu esindajate keskkogu koosolekul naise kehalisest arenemisest kõneldi ja selle juures riviõppuse ja laskeharjutuste juures peatuti, siis kuuldi lauseid: ega naised “tapma” ei lähe, naised ei vajavat külmaverelisust, naistel olevat ainult tarvis naiselikku õrnust ja südamlikkust, naisel ei olevat tarvis mehelikkust, naine pidavat ainult naiseks jääma jne.
Isiklikult ei suuda enesele ette kujutada, et naine laskeharjutustega ja riviõppusega meheks muutub ja oma naiseliku iseloomu kaotab. Kui sarnane vaade tõeoludel baseeruks, peaksid mehelikuks muutuma haritud naised, kes teaduskonnad lõpetanud, mis varemalt ainult meestele elukutse andsid. Samuti peaksid ka mehelikuks muutuma kõik naised, kes võitluses igapäevase elu eest on tunginud aladele, kus tegutses ennem ainult mees. Kuid tegelikult ei ole see nii: need naised, vaatamata oma raskele kutsele, on siiski õrnatundeliseks ja naiselikuks jäänud. Ma julgen toonitada, et riviõppus ja laskeharjutused tingimata on tarvilikud kodukaitse naisühingu “abiteenistuse” alal, nagu seda ka näeme teiste riikide kodukaitse naisühingutes.
Riviõppus ja mitmesugune sport kasvatavad isikus teatud korralikkust, täpsust, kohusetunnet, mõtteteravust, külmaverelisust, enesevalitsemist, ilma milleta mõeldavad ei ole inimese toimingud eraelus, seda enam aga kodukaitse töös.
Allikas: Tõrvand-Tellmann, Anna. Mõtteid kodukaitse naisühingu tegevusest // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1927, nr. 24, lk. 924-925.

Anna Tõrvand-Tellmanni elust küüditatuna: väljavõtteid Aade Vende kirjadest:

Ka minu kaaslast, pr. Tõrvandit tabas sama raske löök, mis kuu varem tabas mind. Ta oli juba oma abikaasa asukoha leidnud, telegramm oli tervituseks taskus ning ka põhimõtteline nõusolek isiklikuks kohalesõiduks, kui teatati, et on juba hilja. Surm oli jõudnud ette, ning viinud kaasa ta juba 12.V.42. Hilja – jah meie jaoks on siin maal kõik hilja. Mis võis olla ka selle vana, sitke sõduri lahkumise põhjuseks, on teadmata. Mingisuguseid lähemaid teateid ei anta.
09.07.1942

Jõulude eelpäeval oli meil jüripäev. Vahetasime korterit. Pr. Tõrvand sai teenistusse kontori ning kuna elades 2 klm. eemal külas, osutus tal käimine raskeks, siis leidsime uue peavarju lähemale. Evime nüüd umbes 6 m² suuruse nurgakese pisikesest toakesest, kus elanikeks – toas, abielupaar kahe lapsega ning esikus – lehm. Ent kuna korterikriis on väga terav, tuleb leppida kõigega ning olla õnnelik, et tuba on vähemalt soe. Ja selle “mugava” nurga eest maksame 200.- rbl.!
23.01.1943
Allikas: Kullo Vende isiklik arhiiv.

Artiklid

Naissaadiku vastus perenaisele : [naiste kohustusest osaleda puuveos] // Kaja, 2. märts 1920, lk. 2.
Ilulugemise kaitseks // Vaba Maa, 7. okt. 1920, lk. 2-3. Vastuseks Tallinna Teatajas nr. 168 ilmunud “A” artiklile.
Karlson, A. ; Tellmann, A. Kirjad toimetusele : [vastuväide teatele, et vaeslaste varjupaigas on sooja 10°C] // Vaba Maa, 12. jaan. 1921, lk. 7.
Proua Tellmann-Tõrvand enda tagandamisest // Vaba Maa, 26. märts 1925, lk. 4.
A. Tõrvand-Tellmanni vastus haridusministri avalikule seletusele 1. maist s. a. // Vaba Maa, 3. mai 1925, lk. 4.
Mõtteid kodukaitse naisühingu tegevusest // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1927, nr. 24, lk. 924-925 : foto.
29. august 1929. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutistes // Sõdur, 1929, nr. 35-36, lk. 854-858 : foto. Sisaldab ka Anna Tõrvand-Tellmanni kõne, mille ta pidas Tallinna Naisseltsi esindajana Allohvitseride Koolile lipu annetamise puhul.
Kas võib moodne naine ise kosida enesele meest? : [küsitlus] // Rahvaleht, 26. nov. 1929, lk. 4.
Et ei korduks 1. detsember // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1931, nr. 48-49, lk. 1053.
Mari Raamot 60-aastane // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1932, nr. 14, lk. 473.

Koostaja:

Kurzer Überblick über die deutsche Literaturgeschichte. T. 1., Bis zur zweiten Blütezeit : in leichtverständlicher Sprache. Reval, 1924. [5], 57 lk.

Tema kohta

Kadunud 20 tuhande lugu : [segadusest Tallinna rinnalaste seltsile annetatud rahaga] // Tallinna Teataja, 9. apr. 1921, lk. 3.
Iks. Meie seltskonna ja heategevuse “toed”? : [omakasupüüdlikud teod seoses sõjainvaliidide päeva korraldamisega : pikem sõnum] // Tallinna Teataja, 28. mai 1921, lk. 3. Toimetuse õiendus: 29. mai, lk. 3. A. Uessoni õiendus: 7. juuni, lk. 3.
Kas uus koolijuhataja? Proua Tellman-Tõrvandi lugu : [Tallinna Tütarlastegümnaasiumi probleemidest : sõnum] // Vaba Maa, 7. jaan. 1925, lk. 3.
Ast, Karl. Dir. H. Roosi ja dir. pr. Tellmann-Tõrvandi tagandamise asi : minister K. Asti seletused ajakirjandusele. Vabariigi valitsus ühel seisukohal haridusministri koolipoliitikaga // Postimees, 11. jaan. 1925, lk. 2.
Kas haridusministri lahkumine? : Tüli vahejuhtumine prof. H. Rahamägi ja ühe põllumeestekogude ministri vahel : koalitsiooni lõhkumine : [Tallinna Tütarlastegümnaasiumi juhataja vabastamisest] // Vaba Maa, 11. jaan. 1925, lk. 3.
Valitsuse lõhkumine : Mida haridusministri lahkumise palve puhul seletatakse. Roosi ja Tellman-Tõrvandi lugu. Chr. Kaarna Riigivanema juures : [Tallinna Tütarlastegümnaasiumi juhataja vabastamisest] // Vaba Maa, 11. jaan. 1925, lk. 4.
Haisupommid : püssipaugud ja kodurahu. Kes on oma “arveid õiendama” tulnud. Omapärased taskukunstnikud : [H. Roosi ja A. Tellman-Tõrvandi vallandamisest] // Vaba Maa, 14. jaan. 1925, lk. 4.
Õpetaja võltsija : lauluõpetaja lastevanemate kirja võltsija : [A. Tellman-Tõrvandi vallandamisest : sõnum] // Vaba Maa, 13. veebr. 1925, lk. 1.
Pr. Tõrvand-Tellmanni lugu : süüdistused lauluõpetaja Arro vastu ei ole mõõduandvad pr. Tõrvand-Tellmanni küsimuses : [sõnum] // Vaba Maa, 14. veebr. 1925, lk. 4.
Pr. Tõrvand-Tellmann ka õpetaja ametist tagandatud : [sõnum] // Vaba Maa, 31. märts 1925, lk. 3.
Kiri toimetusele : [Tallinna Linna I Tütarlastegümnaasiumi lastevanemate täiskogu aruanne pr. Tõrvand-Tellmanni tagandamise küsimuses] // Vaba Maa, 8. apr. 1925, lk. 8.
Kilberg, A. Muljed ja arvamised pr. Tõrvand-Tellmanni ametist tagandamise puhul : [toetusavaldus pr. Tõrvand-Tellmannile] // Vaba Maa, 18. apr. 1925, lk. 8.
Rahamägi, H. B. Haridusminister ja pr. Tõrvand-Tellmann : kas proua Tõrvand-Tellmann oma asja kohta ebaõigeid teateid laotamas, eriti aukohtu asjus? H. B. Rahamägi avalik seletus // Vaba Maa, 1. mai 1925, lk. 3.
Õpetajad ja pr. Tõrvand-Tellmann : rea endiste ja praeguste linna tütarlaste gümnaasiumi õpetajate kiri. Haridusminister õiglaselt talitanud // Vaba Maa, 29. mai 1925, lk. 4.
Koolijuhataja haridusministriga kohtus : pr. Tõrvand-Tellmanni õpetaja kohalt tagandamine tühistatud : [sõnum] // Vaba Maa, 18. juuni 1925, lk. 1.
Haridusministeerium võitja osas : pr. Tõrvand-Tellmanni 2 kaebtust tagajärjetaks jäetud : [sõnum] // Vaba Maa, 20. juuni 1925, lk. 4.
Proua Tõrvand-Tellmann tõstetakse linna korterist politsei abil välja : [sõnum] // Vaba Maa, 29. juuli 1925, lk. 3.
Pr. Tõrvand-Tellmanni tagandamise järelkaja : lastevanemad kohtus : [sõnum] // Vaba Maa, 19. veebr. 1926, lk. 7.
Pr. Tõrvand-Tellmanni protsess : [Riigikohus tühistas teist korda haridusministeeriumi nõukogu otsuse õpetaja ametist tagandamise osas : sõnum] // Vaba Maa, 24. märts 1926, lk. 4.
Pr. Tõrvandi protsessidel pole lõppu : [sõnum] // Postimees, 16. okt. 1926, lk. 7.
Sedapuhku lõpuvaatuseni jõutud : pr. Tõrvand-Tellmanni ja haridusministeeriumi vaheliste protsesside seeria // Postimees, 13. nov. 1926, lk. 2.
Pr. Tõrvand-Tellmann võitis : [õpetaja kohalt vallandamine tühistati : sõnum] // Vaba Maa, 13. nov. 1926, lk. 4.
Sauer, F. Väga austatud “Vaba Maa” toimetus : [teade pr. Tõrvand-Tellmanni õpetajaametisse naasmise kohta ei vasta tõele] // Vaba Maa, 3. veebr. 1927, lk. 4.
Kohtu otsus tuleb täita : haridusministri uus määrus pr. Tõrvand-Tellmanni asjus : [sõnum] // Vaba Maa, 10. veebr. 1927, lk. 4.
Kuidas saab lenduriks? Kui kaugele pääseb ajateenija? Kaks Eesti kindralist lendurit. Sõjaministri aeroplaan // Esmaspäev, 9. juuli 1928, lk. 5 : foto. Anna Tõrvand-Tellmann oli esimene naine Eestis, kes tegi sõjaväe õppelennukil kaasa surmasõlme.
Kümme aastat seltsi juhataja : [Tallinna Eesti Naisseltsi juhatajast Anna Tõrvand-Tellmannist] // Vaba Maa, 27. okt. 1929, lk. 2.
Proua Anna Tõrvand-Tellman : Naiskodukaitse mõtte algataja ja ellukutsuja Eestis // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1929, nr. 47-48, lk. 1251-1252 : portr.
Kümme aastat seltsi juhataja! // Naiste Hääl, 1929, nr. 12, lk. 260-262 : foto.
mp. Eesti-Poola Ühing // Sõdur ; nr. 7-8 1930, lk. 166-167. Anna Tõrvand-Tellmann oli üks ühingu asutajatest, valiti ühingu juhatusse : fotod.
Kes saab Nõmme gümnaasiumi direktoriks : [sõnum] // Postimees, 19. juuli 1930, lk. 3.
A-Mi. Emad ja tütred : tänapäeva ema mured // Rahvaleht, 23. veebr. 1933, lk. 5 : foto.
Anna Tõrvand-Tellmann 50-aastane // Vaba Maa, 8. aug. 1936, lk. 5 : portr.
Anna Tõrvand-Tellmanni 30 a. ametijuubel // Rahvaleht, 18. jaan. 1940, lk. 10 : portr.
A. Tõrvand-Tellmann’i 30 a. ametijuubel // Uus Eesti, 18. jaan. 1940, lk. 6 : portr.
Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 114. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].
Jürjo, Merike. Naiskodukaitsja – uhke ja hää? // Kaitse Kodu! : Kaitseliidu ajakiri, 2002, nr. 1, lk. 19-20. Naiskodukaitse ajaloost: Anna Tõrvand-Tellmanni, proua Reitkami ja preili Kirikmari juhtumitest.
Anna Tõrvandi ülekuulamised // Krikk, Mai. Kord Jumal lõi rahva... Tallinn : Olion, 2005, lk. 154-162.
Metso, Tiina. Cita Tellmann-Prees : ühe eesti naisharitlase lugu // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi : XXXV. Tartu, 2006, lk. 80-95. Sisaldab ka: Ema, lk. 84-85.
Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail : raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest. [Tallinn] : Varrak, 2006. 400 lk. : ill., portr. Sisaldab ka: Saari, Urve. Anna Tõrvand-Tellmanni elulugu, lk. 21-26.
Grabbi, Hellar. Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž // Sirp, 19. jaan. 2007, lk. 19. Raamatust “Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail : raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest” (Tallinn, 2006).
Nemvalts, Riina. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. Tartu : Atlex, 2008, lk. 65 : foto.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 1812, n. 1, s. 584.
Riigiarhiiv ERAF, f. 2-M/O, n. 1, s. 503.


Foto: Naiste Hääl, 1929, nr. 12, lk. 261.


Foto: Nemvalts, Riina. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. Tartu : Atlex, 2008, lk. 65.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia