Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia

Johanna Andreesen | Emma Asson (Peterson(-sen)) | Alma Ast-Ani | Marie Helene Aul | Linda Marie Eenpalu | Helmi Jansen (Press) | Alma Jeets
Paula Järv | Minni Kurs-Olesk | Anna Leetsmann | Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra) | Elise Priks | Johanna Päts | Marie Reisik | Alice Stein-Anvelt (Leevald)
Julie Steinmann | Anna Tõrvand-Tellmann | Rosalie Verner

Foto: Rahvusarhiiv Riigiarhiiv ERAF, f. 2, n. 1, s. 1545.
Balti puuvillavabriku töölisvanemad, paremalt teine R. Verner.

Rosalie Verner
16.12.1880 Avanduse v., Virumaa – ?
Tööline

III RIIGIKOGU (15.06.1926 14.06.1929)
Eesti Tööliste Partei, Tallinna ringkond
Astus tagasi 21. juunil 1926 (raamatus “Valitud ja valitsenud” ekslikult mai, õige kuupäev: Riigiarhiiv ERA, f. 80, n. 5, s. 199a.)

Eestis kommunistlikku kihutustööd teinud, selle eest vangis viibinud ja pärast Nõukogude Liitu emigreerunud Rosalie Verneri edasine elusaatus jääb saladuseks.

Elulugu

Algkooliharidusega Rosalie Verner (Werner) töötas 1920. või 1921. aastast saadik Tallinnas Balti puuvillavabrikus kudujana. 1925 valiti ta vabriku töölisvanemaks. Ta oli Eesti Kiutööliste Ametiühisuse (lühikest aega ka juhatuse) liige ning Eestimaa Töörahva Partei liige kuni nende organisatsioonide sulgemiseni. 1922/1923. aastal astus Rosalie Verner kommunistlikku parteisse. Ta oli Eesti Tööliste Partei Tallinna osakonna esimehe abi.
1926. aastal arreteeriti Rosalie Verner poliitilise tegevuse eest, teda süüdistati illegaalsesse kommunistlikku organisatsiooni (Eestimaa Kommunistliku Partei 3. internatsionaali sektsiooni) kuulumises ning kommunistliku kirjanduse levitamises. Sel ajal oli ta lahutatud, tal oli 13-aastane tütar Leonora. Ülekuulamistoimikus ja kohtus on ta vanuseks 1926. aastal märgitud 37/36 aastat. Rosalie Verner mõisteti 8 aastaks sunnitööle, kuid vabastati armuandmispalve alusel (1928. või 1929. aastal). Pärast vabastamist emigreerus ta kohe Nõukogude Liitu ning sai NSVLi kodakondsuse. Eesti vanglast palvekirja alusel vabanemine tekitas aga kahtlusi ning mõne aja pärast heideti ta kommunistlikust parteist välja. On veel teada, et 1937. aastal töötas ta Leningradis vabrikutöölisena.

Tema kohta:

Abramsotsid kohtus : eile oli P. Abramson ühes kaaslastega sõjaringkonna kohtus oma tegude eest vastust andmas // Postimees, 8. sept. 1926, lk. 5.
Abramsotside protsess : teine päev // Postimees, 9. sept. 1926, lk. 5.
Abramson 8. aastaks sunnitööle : Oldur 10. a., Verner ja Otson 8. aastaks sunnitööle, Ehkmann 3. aastaks kindlusesse, rkl. Pesur õigeks // Postimees, 10. sept. 1926, lk. 2.

Rahvusarhiiv

Riigiarhiiv ERA, f. 927, n. 1, s. 433, l. 261-263.
Riigiarhiiv ERA, f. 927, n. 1, s. 434.
Riigiarhiiv ERAF, f. 2, n. 1, s. 1545.
Riigiarhiiv ERAF, f. 24, n. 2, s. 2926.
Riigiarhiiv ERAF, f. 25, n. 2, s. 1639.

 

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia