• Raamatukogu kasutamine
• Otsinguportaal
• Andmekogud
• E-ajakirjad
• Teenused
• Telli ja pikenda
• Uudiskirjandus
• Lugemissaalid
• Erialateave
• Kogud
• Haruldused
• Rahvusteavikud
• Isikuarhiivid
• Originaalkunst
• Digitaalkollektsioonid
• Raamatud
• Perioodika
• Helisalvestised
• Kaardid
• Noodid
• Plakatid ja postkaardid
• Pisitrükised
• Kasutajakoolitus

Kogu ajaloost

Eesti Rahvusraamatukogu eelkäijal Riigiraamatukogul oli väike, kuid sihiteadlikult valitud vanaraamatute, s.t. kuni 19. sajandini ilmunud trükiste kogu. Põhiosa sellest moodustasid ajaloolise ja juriidilise suunitlusega raamatud, eriti Baltica. Oluliselt suurenes kogu aastail 1939–1940 lahkunud baltisakslastelt omandatud raamatute arvel, mille hulgas oli märkimisväärselt vanaraamatuid.

Haruldaste raamatute kogu süsteemipärane loomine ja korraldamine algas 1945. aastal, ajenditeks ja põhjusteks lõppenud sõda, muutunud riigikord ning oluliselt suurenenud raamatuvarad. Riigiraamatukogule anti üle paljude eraisikute ning tegevuse lõpetanud või töö ümber korraldanud asutuste, seltside, organisatsioonide raamatukogud, s-h. muuseumidest, õppeasutusest, natsionaliseeritud raamatukauplustest, antikvariaatidest, kirjastustest ja trükikodadest pärit raamatud, mille hulgas leidus hulgaliselt ka vanu ja haruldasi raamatuid.

Haruldaste raamatute kogu tuumiku moodustavad raamatud Tallinna vanima kooli Tallinna Gümnaasiumi, Narva Kirikuraamatukogu, Pärnu muuseumi raamatukogust ja Tallinna Keskraamatukogust. Väiksemad osad pärinevad Liivimaa Maagümnaasiumi, Paide ja Haapsalu kreiskooli, Tallinna Aleksandri gümnaasiumi, Narva Suurgildi, Saaremaa Uurimise Seltsi, Sõjavägede Staabi raamatukogust ja Hans Leokese arhiivraamatukogust.

Haruldaste raamatute kogu talletab mitut väärtuslikku erakogu või nende osi, näiteks kogusid, mille omanikuks on olnud Narva Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Lange (1717–1788), Rakvere kreiskooli õpetaja Heinrich Johann Winkler (1798–1864), jurist Viktor Johanson (1880–1941?), Tallinna Toomkooli rektor ja ajalooõpetaja Aleksander Winkler (1888–1961), Vene keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi poeg Aleksei Bobrinski (1762–1813) jt.

Samuti leidub kogus raamatuid, mis on kuulunud tuntud bibliofiilidele, nagu Joseph Conrad de Nuss (1746–1795), Aleksander Tassa (1882–1955), Bernhard Linde (1886–1954), Gustav Matto (1886–1972),  ja baltisaksa aadlisuguvõsadele (Benckendorffid, Dehnid, Meyendorffid, Samsonid, Sieversid, Stackelbergid, Tollid, Ungern-Sternbergid, Vietinghoffid, Wahlid jt.).

Sõjajärgsetel aastatel osteti rariteete ka Moskvast ja Leningradist, s-h. Peterburi Ülikooli professori Aleksandr Grebjonkini (1881–?) kogu.