Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20, L 12-19
Raamatuid saab tagastada Endla tn 3 E-P 7-22






 

Humanitaarteaduste saalis saab näha "Noor-Eesti" albumeid

08.01.2015

„Noor-Eesti“ ja teised: albumid 1900-1917
110 aastat tagasi, rahutul 1905. aastal, andsid Tartu noorkirjanikud välja albumi „Noor-Eesti“ I. Juba 1904. a. ilmuma pidanud album jõudis tsensuuritakistuste tõttu lugejani alles 1905. aasta suvel. Järgnes veel neli samanimelist üllitist: 1907, 1909, 1912 ja 1915. Ajapikku muutusid legendiks nii nimi „Noor-Eesti“ kui ka albumid, nende uusi ideid täis sisu, autorid, keda hakati kutsuma nooreestlasteks, ja särav kujundus.
„Noor-Eesti“ albumid ei sündinud tühja koha peale, eriti mitte raamatuloolises mõttes. Eesti raamatuturul valitses omalaadne albumikultus, mis algas juba 19. sajandi lõpus. Albumiteks nimetati pidulikumaid, tavaliselt illustreeritud ning kunstnikult tellitud kaanekujundusega trükiseid. Iseloomulik oli ka sisu mitmekesisus: enamik albumeid oli segasisuga, neis vaheldusid artiklid, luuletused, proosapalad ning neid ehtisid reprod, fotod ja joonistused. Sõna „album“ pealkirjas andis teatud lubadusi trükise sisu ja kujunduse osas, äratas lugeja huvi. Kirjastajate ja raamatukaupmeeste kindlaks sissetulekuallikaks olid pühadealbumid – suureformaadilised kaunilt kujundatud kaanega illustreeritud jõulu-, lihavõtte- ja nelipühialbumid.
Eriti seostuvad 20. sajandi alguskümnenditega valdavalt kirjandusliku sisuga albumid, mis lisaks ilukirjandusele sisaldasid artikleid mitmesugustel üldhuvitavatel teemadel: keeleteadusest, ajaloost, poliitikast, kunstist jmt.
Sajand algas G. Suitsu toimetatud albumiga „Kiired“ (1901–1902, I–III). Pärast tagasihoidlikke „Kiirte“ vihikuid tundusid „Noor-Eesti“ albumid eriti luksuslikena. „Noor-Eesti“ I juhtkirjas püstitas G. Suits tänapäevani kuulsa loosungi „Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“.
Noor-Eesti rühmitus ei määratlenud end poliitiliselt, vaid seadis eesmärgiks eesti kirjanduse ja kultuuri arendamise teiste rahvaste eeskujul, teenides etteheiteid nii rahvuslastelt kui ka sotsiaaldemokraatidelt. 1889. a. ilmuma hakanud Eesti Üliõpilaste Seltsi albumite kõrgaeg kestis 1902. aastani, toimetaja ning oluline autor oli V. Reiman. Sotsiaaldemokraadist kirjastaja J. Lilienbachi peamiselt töölistele mõeldud väljaanded, sh „Edasi“ tööliste jõulualbumid pakkusid teadmisi marksismist, mis 20. sajandi alguses levis Vene impeeriumi suuremates linnades, ka Tallinnas. Teine sotsiaaldemokraatliku taustaga album oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi „Ääsi tules“ I–II (1908 ja 1910).
20. sajandi alguses kirjutati paljudest asjadest eesti keeles esmakordselt, kõige uudsemalt kajas see vastu „Noor-Eesti“ albumitest.

Näituse koostasid Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson, kujundas Tiiu Laur.
Näitus jääb avatuks 16. maini.

Pikemalt saab albumitest lugeda siit ja kogu nimestiku eksponeeritud albumitest leiab siit


RRi näitused digitaalarhiiv digar