Paabeli raamatukogu 2005

REEDE,
9. DETSEMBER

Foorumi avamine

MART LAAR
Mida teha raamatuga?

} Poliitik, ajaloolane ja literaat.


TOOMAS PAUL
Pühakirja neljakordne mõte

Piibel on sajandeid olnud Euroopa kultuuri metatekst, mis genereeris teisi tekste ning vermis inimeste kogu elu. Pühakirja sõnadel ei ole ainult üks ja kõigile pikemata ilmne mõte, vaid palju tähendusi eri tasanditel. Keskajal kujunes Piibli hermeneutikas välja neli peamist tõlgendamisviisi: lisaks sõnasõnalisele allegooriline, tropoloogiline ja anagoogiline.

} Dr. theol. (Tartu), Doctor of Divinity h.c. (Durham, UK), Euroopa Tea-duste ja Kunstide Akadeemia liige.


JAN KAUS
Kuidas liikuda Paabeli raamatukogus?

Mulle tundub, et sedasi küsides muutub liikumise eesmärgist, võimalikust lõpp-punktist olulisemaks liikumine ise, protsess, n-ö teelolek. Liikumine ise tähendabki ühtlasi selle liikumise lõpp-punkti, mis omakorda tähendab, et liikumise lakkamine ei tähendaks lahendust. Kuid samas ei tähendaks liikumise jätkumine ka pääsemist, selgust. Raamatukokku jääb ikka rohkem ruume kui selles liikujale elamiseks päevi. Paabeli raamatukogu – seda meie vaimse maastiku võrdkuju – pole võimalik läbida. Kuid kas on võimalik leppida kokku sõlmpunktides, kus liikujad kohtuvad ning teineteise sisse pilke heidavad? Või kas oleks hoopis vaja pidevalt meeles hoida, et raamatukogul pole katust?

} Kirjanik ja esseist, Eesti Kirjanike Liidu esimees.


SEMINAR
KIRJANDUS JA RAAMAT
09.12.2005 14.00-17.30 suures konverentsisaalis
Juhib Marek Tamm

JUHAN HABICHT
Võrgust raamatuks: Algernoni näitel

Kuigi ulmehuviliste koostegevus nii võrgus kui ka reaalsuses aktiveerus juba 1997, andis sellele täiendava tõuke esimene ametlik EstCon 1998, mille järel sai teoks ka kauaoodatud webziin/võrgu-ajakiri Algernon (teadagi austusavaldusena 1976 ilmunud, anglo-
ameerika ulmet tutvustanud kogumikule “Lilled Algernonile”). Novembris ilmunud avanumbri autorkond iseloomustab päris kenasti (eriti kui tagantjäreletarkusega vaadata) seda kui paisu tagant pääsenud noorte kirjutajate seltskonda: on oma raamatuni jõudnuid – Maniakkide Tänav, Kristjan Sander; on seniajani “noore ja lootustandva” staatuses, antoloogiates jutte avaldanud Märt Laur; on oma annetele muus valdkonnas rakendust leidnud Mart Raudsaar ja on põgusaks jäänud kirjandusliku karjääriga pseudonüümne autor Dragofor. Järgmine number tõi esimest korda lugejate ette sellised tänaseks tuntud nimed nagu Indrek Hargla ja Karen Orlau, ent ka nüüdseks unustusse vajunud Vale-Dmitri ja Panter Larry. Et sealt see siis algaski...

} Matemaatik, kirjanik ja tõlkija.


REIN PÕDER
Kirjandus ja kirjastamine

Liiguksin küsimusteringis – kuidas ja mida me kirjastame? kui hästi-halvasti tõlgitud, kui toimetatud ja lisainformatsiooni sisaldav on meie praegune raamat? kas meie kirjastaja on ikka ka missioonitundeline või laseb ennast vaid keskmise lugeja maitsest ning seega turu nõudlusest kaasa kiskuda? kes sobib tõlkijaks? toimetajaks? kas me mitte ei kirjasta liiga palju, temaatiliselt kattuvalt, liiga kerge käega valides? millises suunas võiks see põld veel laieneda? või on piir juba käes? Samuti ühest ideaalnimekirjast – millised maailmakirjanduse teosed peaksid meil olemas olema ja mis on veel minu meelest puudu.

} Kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja, kirjanik.


PEETER LAURITS
Labürintlik lugemine

Kavatsen tutvustada oma ahelduvat lugemisviisi ühest raamatust teise, mis hõlmab ühekorraga kõiki mu riiuleid. Samuti seda, mismoodi erinevat päritolu inspireerivad impulsid mu piltidel kokku saavad.

} Olen kunstnik, kes oma fotosid arvutiga piinab, aga lapsepõlves tahtis hoopis kirjanikuks saada.


LARS SAABYE CHRISTENSEN
Mälu ja kujutelm

Räägin oma taustast, oma põlvkonna taustast, pingest klassikalise kultuuri ja popkultuuri vahel, bluusi ja Bachi vahel, Rimbaud´ ja Clint Eastwoodi vahel, Donaldi ja Dostojevski vahel. Seon seda kõike oma loominguga, eeskätt romaaniga “Poolvend”.

} Sündinud 1953 Oslos. Nimekas romaanikirjanik, novellist ja luuletaja. Kirjutanud näidendeid ja filmistsenaariume. Plaadistanud oma tekste koostöös ansambliga Norsk Utflykt. Pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, muuhulgas Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia aastal 2002 romaani “Poolvend” eest.


VESA TAPIO VALO
Noateral: suuline ja kirjasõna teatrikirjanduses

Soome kirjandusel on väga tugevad juured suulises tekstis. Kuni 19. sajandi alguseni oli soome “kirjanduse” üks peamisi vorme just suuline tekst, kas eepika või poeesia kujul. Sellest ajast on kirjasõna aga rahvusliku projekti raames esiplaanile tõusnud. Teatrist sai osa selles projektis, suutmata samas ka ilma suulise sõnata eksisteerida. Kas kirjasõna on ka teatris esmaseks muutunud? Hiljuti on raamatutena avaldatud terve rida uusi soome näidendeid – hea või halb märk soome teatri jaoks?

} Sündinud 1951. aastal. Näitekirjanik ja lavastaja (vabakutseline), on tegutsenud dramaturgina Vaasa, Oulu, Helsinki ja Bonni linnateatrites. 


ANNELI SARO
Kirjutatud ja kõneldud

Kui räägime kirjandusest, siis ka sellest, mis toimub raamatute eel, ümber ja vahel ehk kirjanduselust. Viimased 15 aastat on olnud tunnistajaks kirjanduselu jätkuvale teatraliseerumisele: kirjanikest on saanud oma loomingut tutvustavad ja müüvad agendid, kirjandusest hea põhjus mitmesugusteks üritusteks jne. Ettekanne käsitleb teatraalseid elemente eesti kirjanduselus ning nende mõju kirjandusele.

} Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud.


SEMINAR
KIRJANDUS JA RAAMATUKOGU
09.12.2005 14.00 – 17.30 väikeses konverentsisaalis
Juhib Maire Liivamets

AINIKI VÄLJATAGA
Kes on Nora Roberts?

Uudishimulik sissevaade meie rahvaraamatukogude menuautori juhtumisse.

} Autorihüvitusfondi juhataja.


BARBRO WIGELL-RYYNÄNEN
Kas androidid unistavad elektrilistest lammastest?

See ettekanne räägib enamasti lugemisrõõmust, puudutades ka uut meediat ja raamatute sisu. Pärast aastatepikkust infotehnoloogiale keskendumist reklaamivad Soome raamatukogud nüüd lugemist reaalses elus ja võrgus. Ka lugemisrõõmu ja informatsioonialase kirjaoskuse vahel on seos...

} Raamatukogunduse spetsialist, töötab Haridus- ja Kultuuriministeeriumis rahvaraamatukogude osakonnas. Avaldanud kolm romaani.


VALLE-STEN MAISTE
Raamatud ja raamatukogud – kas juba iseenesest ja puhtalt formaadi poolest väärtuslikud?

Raamatukogud on Eestis jätkuvalt kultuurikantsid. Selles on kerge veenduda, liikudes riiulite vahel või osaledes raamatukogudes toimuvatel mitmekesistel üritustel üle Eesti. Teisalt näeb iga sage raamatukogukülastaja, kui suure osa moodustavad raamatukogudes kasutatavatest teavikutest, nagu neid võõrastavalt kutsutakse, vaimsed nüristajad ja emotsionaalsed surrogaadid. Sellist süüdistust ei saa esitada isegi piletitulust sõltuvatele ja meelelahutuskiusatuse käes vaevlevatele suurtele repertuaariteatritele, või kui, siis harvade eranditena. Tundub, et raamatukogud on oma eesmärkidega mõneti vastuollu läinud ning oleks vaja pidevamat avalikku arutelu selle üle, milline on raamatukogude nägu ja roll ühiskonnas.

} Kultuuriajakirjanik, kirjandusuurija.


ASKO TAMME
Mõned SRR raamatukoguseaduse nr 3 rakendamise aspektid

Keskendun lugeja- ja lugemisuuringute vajadusele. Olen seisukohal, et raamatukogu peab midagi pakkuma kõigile lugejatele, erilise rõhuga lastes lugemisharjumuse tekitamisele ja lugemiskogemuse väärtustamisele. Samal ajal ei vaidlusta raamatukogule kui haridus- ja valgustusasutusele esitatud kõrgendatud nõudmisi. Vastse laureaadi John Banville’i tsitaat “Minu ainus kohus oli panna inimesed lugema häid raamatuid. Ei midagi muud. Miski muu ei olnud oluline.” ei ole otseselt ülevõetav, aga see on kahtlemata raamatukogu üks kohuseid. Aga selleks, et kasvõi mõeldagi „rämpskirjanduse“ lugeja juhtimisest teist tüüpi kirjanduse juurde, peab palju paremini ja täpsemalt teadma, mida inimene kirjanduselt ootab. Seni kui me „roosade raamatute“, Sandra Browni ja veel hullemate esindajate lugejaid halvustame, aga mitte ei küsi eneselt, miks neid raamatuid loetakse, pole me ülesande lahendamisele veel asunudki.

} Tartu Linnaraamatukogu direktor. 


KRISTA KUMBERG
Raamatukogu – kirjanduse mausoleum või aed?

Lastekirjandusest ja lasteraamatukogust saab alguse asjatundlik ja järjepidev lugemine, samuti arusaam, et lugemine on lõbus. Laste-raamatukogus on veel kõik võimalik, lapse lugemissoovide täitmise ja informeerimise kõrval ka tema mõjutamine. Praegu ilmuvas külluslikus lugemismaterjalis orienteerumine on muutunud keeruliseks, aeganõudvaks ja huvitavaks. Raamatukoguhoidja haridus ei nõua tänapäeval kirjanduse tundmist. Mida see kaasa toob?
Raamatukoguhoidja rollist infopaabeli maailmas, kas nunn, hoor, võlur Merlin, müügimees, klienditeenindaja, aednik, veel keegi? Kas lugeja vajab oma raamatukoguhoidjat, nii nagu oma juuksurit ja oma hambaarsti? Rasketest valikutest raamatuvara soetamisel, kui tuleb leida tasakaal tahtmiste ja tarviduste ning raha ja ruumide vahel.

} Raamatukoguhoidja, lastekirjanduse lektor ja kriitik.


MAIRE LIIVAMETS
Raamatukoguhoidja silmitsi eesti kirjandusega

Ükskõik kui täiuslik või ebatäiuslik kumbki ka näib, eesti raamatukoguhoidja ja eesti kirjanik vajavad teineteist, ent mõlemal on seejuures oma kohustused. Märksõnad, mis puudutavad raamatukoguhoidjat ning milles seisneb ka tema vastutus tuleviku ees, kui jutuks tuleb eesti kirjandus, on komplekteerimine ja raamatu kasutamine. Ühesõnaga lugemine. Raamatukoguhoidjal, ükskõik kui kitsalt või avaralt (nt Borgesele mõeldes) me seda mõistet ka ei käsitle, on määratu osa protsessis, mida nimetatakse kultuuriks, ja vaatamata paratamatule ebatäiuslikkusele siin maailmas, oleme me alati  püüelnud täiuslikuma ja parema Raamatukogu poole –
niisuguse raamatukogu poole, kus leiduks ka kogu eesti kirjandus.

} Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent, kirjandusloolane ja kriitik.


10.detsember 2005
SEMINAR
KIRJANDUS JA MEEDIA
10.12.2005 12.00-15.30 väikeses konverentsisaalis
Juhib Jan Kaus

TÕNU ÕNNEPALU (alias Emil Tode, Anton Nigov)
Väike kirjandus suures kirjutuses

Üldises suures kirjutusvoos jääb see, mida me oleme harjunud kutsuma kirjanduseks, aina pisemaks, kõrvalisemaks, nii et asjatundjatelgi on juba raskusi tema eristamisega, tähele panemisega. Kas see on häda? Kas peaks otsima rohtu, mis avitaks või klaasi, mis suurendaks?

} Luuletaja, romaanikirjanik, esseist ja tõlkija.


PIRET VIIRES
Küberkirjandus ja fanfiction

Ettekandes vaadeldakse, mis juhtub kirjandustekstidega küberruumis ja mida kujutab endast nn küberkirjandus. Küberkirjandust saab näha osana suuremast probleemide kompleksist, mille taustaks on ühiskonna tehnologiseerumine ja kirjanduse seostamine arvutitehnoloogiaga. Tegemist on samas ka postmodernistlikku kultuurisituatsiooni iseloomustava võimaluste paljususega, kirjanduse mõiste laienemisega ja kirjanduse uute vormide tekkega. Lähemalt tuleb ettekandes käsitluse alla aga küberkirjanduse üks spetsiifiline ja intrigeeriv ääreala – fanfiction.

} Kirjandusteadlane ja toimetaja, magister artium. Tartu Ülikooli eesti kirjanduse teadur ja doktorant; ajakirja “Keel ja Kirjandus” kirjandus-teooria ja -kriitika osakonna toimetaja. 


BERK VAHER
Kirjanduse ID: lugusid listidest

Kirjandusliku taustaga meililistid kujutavad endast vastuolulist häma-rala isikliku argisuhtluse ja avaliku kirjaliku diskussiooni vahel – listivestlustes osalejate keelekasutus ja registrivalik on iseloomulikud elulisele kontaktile, ent ometi jääb neist kirjalik jälg, mis võib hakata mõjutama kirjanduslugu. Kirjanduslistides on maha peetud tuliseid debatte ja lausa mindud otseste isiklike solvanguteni – just nimelt ikkagi listiavalikkuse ees, “kogu kollektiivile”. Kuni keskus-telu püsib listi piires, võib säilida ka illusioon sellest kui argisituat-sioonist, millest avalikku teadvusse jälge ei jää ja mille “kinnine klubi” isekeskis üle elab või mida lausa edaspidi taasõhutab, et nalja saada. Kuid see keskustelu on juba – küllap paratamatult – imbunud aeg-ajalt ka väljapoole, meediasse ning nõnda tekitanud konflikte listide olemuse ja “hea tooni” piiride üle. Küllap kestab poleemika neil teemadel veel mõnda aega; praegu igatahes võib liste vaadelda nii kirjanduse psühhoanalüütilise id-ina kui ka ID-na ehk teatena suhetevõrgu tegelikkusest.

} EKLi Tartu osakonna esimees, EKSi kvartalikirja Vihik vastutav
väljaandja, TÜ inglise filoloogia lektor (tekstianalüüs, subkultuurid).


KARL MARTIN SINIJÄRV
Kirjanduse söödavusest

Kirjandus ja toit on mõlemad väga keelekesksed, ometi tekib kirjanduse puhul keelebarjäär sagedamini kui gastronoomiliste üllitiste puhul. Miks on see nii ja mida on ses suhtes võimalik ette võtta? Hiina või itaalia köök on palju tuttavamad kui vastavad kirjandused. Kuidas asjakesi siduda ja suhestada?

} Kirjamees, telepeletis, kõrtsukarvustaja, õllesõber.


JÜRGEN ROOSTE
Kas on üldse võimalik?

Kirjandus ja meedia hõõruvad mitmes kohas, mõnikord lausa verele. Kas on üldse võimalik kajastada objektiivselt eesti kirjandust kui mingit metafüüsilist, ent samas täiesti reaalset asja? Mida see objektiivsus siin tähendab? Kas grupihuvid ja sõpruskonnad domineerivad kirjanduse mõeldavate kvalitatiivsete omaduste ees? Kui suur on vastuolu kirjaniku- ja ajakirjanikutöö vahel, arvestades, et kultuuritoimetajatena teenib meil leiba päris mitu kirjanikku? Ja mida siis veel mõelda kirjandusest, tollest, mis jääb kirjaniku, kriitiku, meedia, turu ja veel millegi vahele.

} Kirjanikust kirjandustoimetaja.


MINNA JOENNIEMI
Luule läheb televisiooni

Me kõik teame MTV-stiilis muusikavideosid ja top ten edetabeleid, aga kuidas oleks selle kontseptsiooni kasutamisega luules? Lisage sellele mõttele üks teadlane, näitlejanna ja räppar, kes luuletusi hindavad, et voilà! Kas sellest aga piisab, et teha luule huvitavaks teleteemaks? Soomes toimib luule televisioonis hästi. Seda on tõestanud “Runoraati” (Luule˛ürii), igakuine YLE TV1 saade.

} “Runoraati” juht, kes on välja arendanud selle saate kontseptsiooni.


SEMINAR
KIRJANDUS JA NOORED
10.12.2005 12.00-15.30 teatrisaalis
Juhib Leelo Tungal

AIDI VALLIK
Kirjandustunnid noorte lugemuse suunajana

On juba palju räägitud probleemist, et lugemus noorte seas on üle terve maailma kahanemas. Oma osa on siin kindlasti televisiooni mugavusel ja mõjukusel, viimasel aastakümnel ka eriti arvutikasutamise levikul, kuid olulisim on vast koduse lugemiseeskuju vaikne järjekindel hääbumine. Seega langeb koolile ning eriti kirjandusõpetajale senisest suurem vastutus laste lugemisharjumuse kujundamisel, kirjanduslike valikute suunamisel, loova lugemisoskuse kinnistamisel. Ometi on kirjandusõpetaja vahendid selle kõige teostamiseks üsna piiratud: kaks, äärmisel juhul kolm kirjandustundi nädalas pluss kohustuslik/soovituslik kirjandus tunniväliseks lektüüriks. Kõik teavad, et nappe ressursse tuleb kasutada seda otstarbekamalt, kuid võimalused selleks selguvad pigem praktilises töös lastega kui õppekava koostajate kabinetivaikuses. Ettekanne keskendub kirjanduse õpetamise eesmärkide ja vahendite vastavusele meie koolides.

} Luuletaja, noorsookirjanik ja pedagoog.


PRIIT KRUUS
21. sajandi noor eesti kirjandus: veeb, raamatud ja Värske Rõhk

Räägin noorkirjanduse esiletõusust 2005. aastal. 1990. aastate lõpu ja sajandialguse suundumused on haihtunud: enam ei loo noorkirjanikud parnassile pääsuks rühmitusi, enam ei toimu noorliteraatide debatte esteetiliste ja kultuuripoliitiliste küsimuste üle. Saabunud on tegemiseajastu: kirjandusse tullakse tekstide, mitte poleemikaga. Tekste ilmub palju ja neist on nähtaval ainult pealispind: noorautorite raamatud (Sass Henno, Diana Leesalu, Eia Uus) ja noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk, veebis vohavaid tuhandeid tekste ähvardab üksteise alla mattumine.

} Ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja, prosaist.


REET KRUSTEN
Adaptsioon lastekirjanduses – kuidas?

Adaptsiooni mõiste. Adaptsioon ja tõlge. Adaptsioon lastekirjanduse ajaloos. Adaptsioon tänapäeval. Adaptsiooni probleemid lastekirjanduses sõltuvalt eri kultuuridest, kommetest, usunditest. Adaptsioon kui äri.

}  Kirjandusteadlane, lastekirjanduse uurija.


MALLE REIDOLV
(Aabitsa)kirjanduse kaitseks

Suhteliselt inertse ja konservatiivse õppevahendina on aabitsale omistatud valdavalt lugemaõpetuslik funktsioon. Aabitsa osa kultuuri ja epohhi jäädvustamisel ning lapse maailmavaate ja kirjandushuvi kujundamisel ei teadvustata veel küllaldaselt.
Eestis ei ole ühtki teist õppekirjanduse valdkonda, kus loominguline intelligents sedavõrd aktiivselt sekkuks õpikute koostamisse kui aabitsakirjandus (V. Luik, L. Tungal, J. Vaiksoo). Kas aabits peaks juhtima lapse kirjanduse juurde või piisab ainult mehhaanilise lugemisoskuse omandamisest?

} Tartu Ülikooli õpetajate seminari eesti keele ja kirjanduse didaktika lektor, kasvatusteaduste magister.


MATI LEPP
Roheline ja valge

Ettekanne keskendub autori tööle lasteraamatute illustraatorina Rootsis. Paljudesse autori illustratsioonidesse on peidetud omamoodi „tervitused“, mida nii mõnedki piltide vaatajad on märganud. Need tervitused on rohelised ja valged. Mida autor nendega öelda soovib?

} Lasteraamatute illustraator, vabakutseline.


ULF STARK
Ma lugesin ja lugesin... ja siis ma kirjutasin

Nii see algas: tagakambris koos emaga, kes istus toolil ja luges kähedal häälel maailmast, mida polnud olemas, aga ometigi olemas oli: RAAMATUTE MAAILMAST. Nii kasvasin ma üles, õppisin lugema ja pikkamööda ka kirjutama. Sellest ma räägingi. Miks just lasteraamatud? Ja: kellele ma õigupoolest kirjutan?

} Sündinud 1944. aastal ning kirjutanud üle 30 raamatu lastele ja noortele, mida on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Ta on olnud kaks korda HC Anderseni preemia nominent ning esitatud 2005. aastal Astrid Lindgreni mälestusauhinnale. 


ANNE RANDE
Las jääda kõik, mis hea!

Paavst Benedictus XVI on öelnud, et Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Lapsi ei peeta enam lootuse kandjaks, vaid oleviku heaolu ohustajaks. Tundub, et Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud ning peab teadlikult taas oma hinge otsima.
Minu suurim soov on,et meie lapsed kasvaksid turvalises ja õnnelikus maailmas. Seda aitab juba väikelapse-eas kujundada püsiväärtusi aus pidav lasteraamat. Ka rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et just laste lugemisest sõltub ühiskonna kultuuripotentsiaal ning tuleviku väljavaade.

} Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor. 


SEMINAR
KIRJANDUS JA RAHVUSRIIK
10.12.2005 12.00-15.30 nurgasaalis
Juhib Paul-Eerik Rummo


RAIVO PALMARU
Kirjandus kujutluste ühiskonnas

Mis kasu või kasusid on kirjandusest nüüdisaegses kujutluste ühiskonnas? Mida ta teeb või peaks tegema olukorras, kus meedia on võtnud endale tegelikkusest kujutluse pakkuja funktsiooni, kus ei toimu niivõrd füüsiline, kuivõrd sümboliline võitlus, kus heast kujutlusest (imagost, mainest, brändist) on saanud oluline edutegur. Oleme õppinud suhtuma ettevaatlikult sellesse, millisena maailm meile nähtub ja avastanud, et keel on midagi enamat kui lihtsalt eneseväljendamise vahend. Mida teeb kirjandus sellel ajal, eesti keeles ja üleüldse? 

} Eesti Vabariigi kultuuriminister.


REIN RAUD
Keel kui vangla ja värav

Kirjandus on paratamatult suletud keelde, milles ta on kirjutatud. Mistahes tõlge on sama teksti uuestiloomine teises enam-vähem suletud süsteemis, vähesed katsed kirjutada korraga mitmes eri keeles piirnevad tavaliselt hullumeelsusega. Seega on kirjanduse keel talle vangla palju rohkem kui teiste kunstide keeled nendele. Samas pakub kirjanduse keel talle lugematuid võimalusi oma pii-ridest üle astuda. Võib isegi öelda, et kirjandus on seda lähemal oma sihile, mida rohkem on ta suutnud oma keelest ammendada. Kirjandus põhineb paradoksil: ta loobub oma vabadusest selleks, et seda leida.

} Kirjanik ja tõlkija, jaapani keele ja kultuuri professor Helsingi Üli-koolis ning aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor TLÜ Eesti Humanitaarinstituudis. 


MÄRT VÄLJATAGA
Üks keel, üks riik, üks kirjandus?

Ettekanne üritab määratleda eesti kirjanduse asendit ülemaailmses kirjandusruumis.

} Tõlkija ja kriitik, kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja, kirjandus-teaduse õppejõud Eesti Humanitaarinstituudis.


KIVISILDNIK
Koit ja Hämarik ehk kirjanik ja Raha

Meie kirjanikud on vaesed ja jäävadki vaeseks. Pole uurimusi, mis tõestaksid vaesuse vajalikkust ega seadusi, mis vaesuse demokraatlikult kehtestaksid. Ehkki vaesus ei ole mingil kombel põhjendatud kultuuripoliitika, on ta valitsev praktika, aga kuna kirjanikud on vaesusega leppinud, siis olukord ei muutu ega saagi muutuda. Meil pole enam eesti kirjandust, vaid ainult vaeste kirjandus.

} Rahvusliku kirjanduse verstapost, Rahvuseepose Kalevipoeg ehk Armastus autor ja Tali valla ametliku ajaloo (kinnitatud vallavolikogu määrusega 10.10.2005) autor.


PEKKA MÄKELÄ
Kas riik vajab kirjandust?

Zygmunt Bauman on väitnud, et intellektuaalid on kaotanud staatuse, mis neil oli moderniseerimise ajal. Kui loodi rahvusriigid, siis tegid intellektuaalid nendega koostööd kui seadusloojad, et tõsta hariduse taset ja tsiviliseerida kodanikke. Kirjandus oli selles protsessis tähtis tööriist. Mis siis juhtus? Postmodernistlikul ajastul on majandus parlamendi käest võimu üle võtnud. Kas see hambutu ja õbluke uus riik vajab iseennast või tahab enam kirjandust toetada?

} Sotsiaalteaduste magister, Atena Kustannus Oy tegevdirektor, enne seda 10 aastat aimekirjanduse toimetaja kirjastuses Gummerus Kustannus Oy.


MARTIN NĘS
Fääri kirjandusest kirjanduslik-sotsioloogilises seoses

Viimasel 10-20 aastal on Fääri saarte aastane raamatutoodang olnud 100-160 nimetuse ringis. See koosneb originaalloomingust, lasteraamatutest, õpikutest ja tervest reast aimekirjanduse teostest. Umbes poole aastasest raamatute väljaandmise mahust moodustavad tõlked. Tänapäeval on kokku umbes 4500 fäärikeelset raamatut, millest 70% on kirjastatud viimase 25 aasta jooksul.

} Sündinud Fääri saartel 1953. aastal. Raamatukogutöötaja, kirja-nik. Fääri Rahvusraamatukogu juhataja. Kirjutanud lasteraamatuid, luulet, proosat ning esseistikat, avaldanud artikleid fääri kirjandusest ja raamatutoodangust. Tõlkija – islandi keelest fääri keelde.


Foorumi lõpetamine

VIIVI LUIK
Inimese ettearvamatus

Tekst käsitleb maailma, Euroopat kui ühtset organismi. Kõik, mis toimub poliitikas, majanduses, kultuuris, peab toimuma kõigepealt inimese hinges. Meie maailm on suures osas Konsumimaailm, ajaviite maailm, mis iseenesest välistab hinge olemasolu ja hinge vajadused. Konsumimaailm on kehade maailm ja peab inimese vajadusi eelkõige kehalisteks vajadusteks. Sellest on tekkinud määratu konflikt inimese tegelike ja talle pealesurutud vajaduste vahel.

} Luuletaja, prosaist ja esseist.