RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
O K T O O B E R   2004

29.10.2004
 

Tulge kohtuma šveitsi professori Helmut Meyeriga

Reedel, 29. oktoobril kell 16.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrusel Šveitsi lugemissaalis kohtumine šveitsi professori dr. Helmut Meyeriga.
Kavas on Helmut Meyeri raamatu "Eine Reise durch die baltischen Staaten und die Schweiz" esitlus ning ettekanne "Aktuaalseid probleeme Šveitsi koolisüsteemis".
Dr. Helmut Meyer loeb Zürichi Ülikoolis tulevastele ajalooõpetajatele didaktikakursust, töötab ajalooõpetajana Zürichi kirjanduskallakuga gümnaasiumis, on avaldanud arvukaid ajaloopublikatsioone ja -õpikuid. Ta on hea Ida-Euroopa ajaloo tundja, peab Zürichi Rahvaülikoolis loenguid Baltikumi ajaloost, kirjutab artikleid ja organiseerib huvilistele reise Balti riikidesse. Annekteeritud Ida-Euroopa kuulus juba enne pöördelisi ajaloosündmusi tema huviorbiiti. Ajal, kui saksakeelses ajakirjanduses Baltikumi peaaegu ei käsitletud, avaldas dr. Meyer selleteemalisi artikleid. Näiteks ilmus 1989. a. Šveitsi ajakirjas “Geschichte” tema kolmeosaline sari Baltikumi ajaloost. Dr. Helmut Meyer kuulub Šveitsi-Baltikumi Pedagoogilise Koostöö Seltsi juhatusse.

Kohtumine toimub saksa keeles.

Olete oodatud!
Täiendav informatsioon:
Irja Paurmann, tel. 630 7360, e-post: saksat@nlib.ee

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

27.10.2004
 

Salongiõhtu kahe maailmasõja vahelisest prantsuse kultuurielust

Reedel, 29. oktoobril kell 17.30 toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis prantsuse kultuuri salongi teine õhtu "Kahe maailmasõja vahelisest kultuurielust Prantsusmaal (1914-1939)".
Teemat käsitleb tuntud ajaloolane ja frankofiil Marek Tamm, ajaloodoktorant Tartu Ülikoolis ja Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales Pariisis, Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduste lektor ning ajakirja "Vikerkaar" ja kirjastuse "Varrak" toimetaja.
Meeleolu loomiseks esitavad Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased Jevgenia Rootsi (süntesaator) ja Jandra Puusepp (saksofon) ajastu heliloojate muusikat (Paul Bonneau, Eugène Bozza ja Robert Planel).
Välja on pandud sel perioodil ilmunud raamatuid ja Rahvusraamatukogus leiduva kirjanduse loetelu.
Prantsuse kultuuri salong alustas Rahvusraamatukogus tegevust sel sügisel. Esimene rohkearvulise kuulajaskonnaga salongiõhtu "La Belle Epoque: 20. sajandi alguse kultuurielust (1900-1914)" toimus 1. oktoobril.
Sügishooaja teemal "Prantsuse XX sajandi kultuurilugu" toimuvad veel järgmised loengud:

  •  26. novembril "Sartre`i aeg ja kuuekümnendate aastate kultuurielu (1944-1968)"
  • 17. detsembril "Uue kultuuri ajastu (1968-2000)"

Eesti Rahvusraamatukogu ja Prantsuse Kultuurikeskuse koostöös toimuvad tasuta salongiõhtud on eesti keeles.
Olete oodatud!
Täiendav info Tiia Nurmelaid, tel. 630 7380, 630 7507.

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

26.10.2004
 

Rahvusraamatukogus näeb Venemaa lasteraamatuillustratsioone

Kolmapäeval, 27. oktoobril kell 16.30 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis näitus "Nüüdisaegne Venemaa lasteraamatuillustratsioon".
Näitus koosneb ligi sajast lasteraamatuillustratsioonist, mille kaudu on võimalik jälgida viimaste aastakümnete Venemaa raamatuillustratsioonide arengut ja saada kujutelm tänapäeva Venemaast.
Kunstnikest on esindatud Julia Gukova, Kirill Tšeluškini, Deniss Gordejevi, Tatjana Kromeri, Jevgeni Antonenkovi, Anna Vronskaja, Viktoria Fomina, Jekaterina Silina, Andrei Martõnovi, Igor Oleinikovi ja Vadim Medzibovski tööd. Kõik kunstnikud teevad koostööd animafilmi tegijate ja kirjastajatega nii Venemaal kui ka kaugemal.
Jevgeni Antonenkov, Viktoria Fomina ja Jekaterina Silina on Eesti publikule tuntud juba 2003. aastal Tallinnas toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaalilt "Pildi jõud". Jekaterina Silina pälvis ka triennaali auhinna.
Tegemist on rändnäitusega, mis algas 2003. aasta sügisel Saksamaal Münchenis Rahvusvahelises Noorteraamatukogus. Pärast Münchenit rändas näitus Läti Rahvusraamatukokku, kust saabus meile.
Näituse avamisel osalevad Ülevenemaalise Riikliku Võõrkeelse Kirjanduse Raamatukogu direktor Jevgenija Rosinskaja ja lasteosakonna juhataja Olga Mäeots.

Näitus jääb avatuks 28. novembrini.
Samal päeval, 27. oktoobril algusega kell 11 toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse korraldatav rahvusvaheline konverents "Lasteraamat päästab maailma".

Olete oodatud!
Lisainformatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

25.10.2004
 

Tulge tutvuma Rahvusraamatukogu uue võõrkeelse teaduskirjandusega

Homme, 26. oktoobril kell 14.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu teatmesaalis uut võõrkeelset teaduskirjandust tutvustav näitus MAAILM EESTISSE IX.
Näitusel on välja pandud ligi 300 nimetust maailma juhtivatelt teaduskirjanduse kirjastustelt, nagu C. H. Beck, Cambridge University Press, E. J. Brill N. V, Buttworth-Heinemann, Duncker & Humblot, John Benjamins Publishing Company, Kluwer Law International, Oxford University Press, Nomos, Palgrave Macmillan, Peter Lang AG, Routledge, SAGE Publications, Yale University Press, Wiley jt.
Väljapanek koosneb humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondade (majandus, õigus, poliitika, ajalugu, kultuur, keele- ja kirjandusteadus, psühholoogia, kunst, muusika, religioon, filosoofia, teater, film jm.) võõrkeelsetest raamatutest, mis osteti Eesti Rahvusraamatukogusse käesoleval aastal Saksa vahendusfirma Helferich L.P.B. (Libraries Publishers Booksellers) raamatutarnena.
Tänavune näitus on arvult juba üheksas. Traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui Eesti Rahvusraamatukogul avanes võimalus osaleda võõrkeelse kirjanduse hankes, tookord Lange Springeri vahendusel.
Näituse avamisel osaleb ka Helferich L.P.B. president hr. Peter Helferich.

Näitus on avatud 9. novembrini.
Olete oodatud!
Täiendav informatsioon: Mihkel Volt (RR), tel. 630 7321, e-post: Mihkel.Volt@nlib.ee
Marika Kuldkepp (RR). tel. 630 7351, e-post: Marika.Kuldkepp@nlib.ee
Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

22.10.2004
 

Kohtumine šveitsi kirjaniku Peter Stammiga

Laupäeval, 23. oktoobril kell 13.00 esineb Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrusel Šveitsi saali videoruumis šveitsi lühiproosa üks nimekamaid meistreid Peter Stamm.
Peter Stamm on sündinud 1963. a. Šveitsis. Ta on õppinud Zürichi Ülikoolis inglise filoloogiat, psühholoogiat, psühhopatoloogiat ja majandusinformaatikat ning töötanud Šveitsis ja välismaal. Alates 1990. aastast tegutseb ta Šveitsis Winterthuris vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna.
Tema loomingusse kuuluvad romaanid "Ungefährte Landschaft" ja "Agnes", jutustuste kogumikud "Blitzeis" ja "In fremden Gärten", kuuldemängud ja näidendid. Ta teeb kaastööd ajalehtedele "Neue Zürcher Zeitung", "Tages-Anzeiger", "Weltwoche" ning ajakirjale "Filmkritiken".
Elu on Peter Stammi viinud Pariisi, New Yorki, Londonisse, Berliini, Moskvasse, Hispaaniasse, Skandinaaviasse. Oma loomingut on ta tutvustanud USAs, Egiptuses ja paljudes Euroopa riikides. Tema kirjanduslikku tegevust on pärjatud kirjanduspreemiate ja stipendiumitega.
Isegi saksakeelse kirjanduse veidi kardetud "paavst", kuulus kirjandusteadlane Marcel Reich-Ranicki on kirjutanud Peter Stammi kohta: "Ma olen veendunud, et meil on tegemist tähtsa ja suure talendiga saksakeelses kirjandusruumis".
Laupäevasel kohtumisel loeb katkendeid raamatust "Ungefähre Landschaft" Peter Stamm ja selle eestikeelsest tõlkest "Hajusad maastikud" (tõlkinud Krista Räni, kirjastus "Huma", 2004) Eve Pormeister.

Saksa ja eesti keeles toimuva kohtumise korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu Šveitsi saal ja Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppetool.
Olete oodatud!
Täiendav informatsioon: Irja Paurmann, tel. 630 7360 (10.00-20.00), e-post: saksat@nlib.ee

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

21.10.2004
 

Hugo Lepnurme sünniaastapäeva tähistav näitus

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 17.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu muusikasaalis üritustesarjas "Muusikapäevad – Hugo Lepnurm 90" maestro elu ja tegevust kajastav näitus.
Näitus annab ülevaate 31. oktoobril 1914. aastal sündinud helilooja, orelikunstniku ja pedagoogi Hugo Lepnurme elust ja loomingust. Võime jälgida, kuidas 14-aastasest rannaküla poisist sai Tallinna Konservatooriumis prof. August Topmani noorim oreliõpilane. Juba 1937. aastal "Estonia" kontserdisaalis antud esimene soolokontsert tõotas suurt edu. 1938. aastal suunas Eesti Vabariik noore kunstniku end täiendama Pariisi.
Paraku tuli sõda vahele. Imekombel 1941. aastal Siberisse küüditatute rongist pääsenut ootas ees tööpataljon Kambarkas, seejärel aga loominguliste võimete taaspuhkemine Jaroslavli Kunstiansamblites aastail 1942-1944. Juba 1945. aastal sai temast Tallinna Konservatooriumi professor.
Tagasilöögid tulid pärast kurikuulsat partei otsust 1948. aastal, mil sõeluti välja ideeliselt "mustad lambad", nende hulgas Hugo Lepnurm. Oma tõdedest taganemata leidis muusik ajapikku tunnustust nii helilooja, orelikunstniku kui ka pedagoogina. Nimetagem tema rohkearvuliste õpilaste seast orelikunstnikke Rolf Uusvälja, Andres Uibot, Urmas Tanilood, Ines Maidret, Piret Aidulot, Sergei Tsatsorinit, Simona Frenkelit jpt.
Helilooja mitmepalgelisest loomingust on kuulajail ehk kõige värskemalt meeles kooripoeem "Emakeel", mis kõlas tänavuselgi üldlaulupeol.
Organisti südamemure oli Eesti orelite päästmine ning nende üldsuse silmis väärtustamine. Koos Rolf Uusväljaga mängiti sisse 33 heliplaadist koosnev sari "Eesti orelid". Olemasolevaid pille püüti parandada ning uusi ehitada. Puhkes oreliehitamise õhin üle Nõukogude Liidu.
Elutööle pani punkti Tallinna Toomkiriku oreli restaureerimine 1998. aastal. Selle pilli sisseõnnistamisel mängis Hugo Lepnurm oma viimase helitöö "Avamäng", mis piduliku sündmuse jaoks loodud. Kõrges eas maestro lahkus meie hulgast 15. veebruaril 1999. aastal.

Näituse on koostanud Hugo Lepnurme tütar Urve Aulis ning see jääb avatuks novembri lõpuni.
Olete oodatud!
Lisainformatsioon: Urve Aulis, (RRi kunstide teabekeskus), tel. 630 7146.

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

18.10.2004
 

Seminar FIE raamatupidamisest

Raamatupidaja.ee korraldab neljapäeval, 21. oktoobril kell 9.45-15.00 Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses seminari "Raamatupidajale FIEst".
Seminaril käsitletakse FIE raamatupidamist ja maksuarvestust ning maksude kontrollimist, peatutakse FIE käibemaksu eripäral ning arvepidamisel, kui füüsilisest isikust ettevõtjast saab osaühing. Tutvustatakse Riigikohtu uusi lahendeid ning antakse ülevaade enam levinud/ korduvatest probleemidest seaduste täitmisel.
Lektor on füüsilisest isikust ettevõtjate probleemidega tegelev ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.
Seminaril on võimalik osta Olavi Kärsna käsiraamatut "Mida peab raamatupidaja teadma FIE raamatupidamisest".  

Täiendav info ning registreerimine www.raamatupidaja.ee
e-post: info@raamatupidaja.ee
tel. 680 9070

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

11.10.2004
 

Rahvusraamatukogus on avatud näitus ANNA HAAVA 140

30. novembrini on Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis näitus poetess Anna Haavast, kelle sünnist möödub 15. oktoobril 140 aastat.
Anna Rosalie Haavakivi (Haava) sündis 15. oktoobril 1864. a. Pala vallas ning suri 13. märtsil 1957. a. Tartus. Hariduse sai ta Tartus saksakeelses erakoolis ja kõrgemas tütarlastekoolis, omandades koduõpetaja kutse. Töötas koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal. 1906. aastast oli Anna Haava vabakutseline kirjanik ja tõlkija Tartus.
Esimesed kogud “Luuletused” I (1888), II (1890) ja III (1891) sisaldavad peamiselt tundelüürikat, mis pani aluse luuletaja tuntusele. Kogud “Lained” (1906) ja “Ristlained” (1910) toovad ka ühiskonnakriitilisi toone. “Põhjamaa lapsed” (1913) käsitleb armastus- ja loodusteemat. Hilisea kogud “Siiski on elu ilus” (1930) ja “Laulan oma Eesti laulu” (1935) väljendavad üksindus- ja kodutustunnet.
Anna Haava teoseid on hiljem korduvalt välja antud. Üle 200 tema luuletuse on viisistanud nimekad eesti heliloojad (Miina Härma, Mart Saar, Konstantin Türnpu, Mihkel Lüdig jt.).
1924. a. anti välja ulatuslik “Anna Haava luuletuskogu”, 1954. a. valimik “Luuletused”, 1964. a. “Nõmmelill”, 1968. a. “Väike luuleraamat”. 1996. a. avaldati valikkogu “Laulan oma Eesti laulu”.
Tõlkijana on Anna Haava vahendanud draamaklassikat ja noorsooraamatuid: Goethe “Egmont”, Shakespeare`i “Suveöö unenägu”, Schilleri “Wilhelm Tell”, Anderseni “Muinasjutud” jm.  

Info: Helle Remmelt (RR), tel. 630 7341, Helle.Remmelt@nlib.ee

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

08.10.2004
 

Eesti Instituut peab sünnipäeva

Tänasest on Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud Eesti Instituudi 15. sünnipäeva tähistav näitus.

Eesti Instituut asutati 1989. aastal, alusepanijaks ja esimeseks direktoriks oli Lennart Meri. Alates 1993. aastast on Eesti Instituut täitnud eesti kultuuri sõnumikandja rolli, vahendades ja levitades kõikvõimalikku Eestit puudutavat infot.
1995 asutati Eesti Instituut Soomes, 1998 Ungaris, 1999 Rootsis ja 2001 Prantsusmaal eesmärgiga tutvustada eesti raamatuid, teatmeteoseid, filme ja muusikat. Lisaks antakse infot eesti keele õppimise võimaluste kohta. Igal aastal on Eesti Instituudi välisesindused korraldanud asukohamaades kontserte, näitusi, maatutvustusi, loenguid, seminare ja festivale.
Kindlaimaks sõnumikandjaks on kogu selle aja vältel olnud kirjasõna. 15 aasta jooksul on Eesti Instituut andnud välja sadakond trükist infolehtedest näitusekataloogideni. Trükisõnale toetuseks on interneti vahendusel kättesaadavad esseeline www.estonica.info ning eesti kultuurisündmusi tutvustav kultuurikalender www.kultuur.info.
Rahvusraamatukogus olev näitus Eesti Instituudi trükistest paraku täielikku ülevaadet ei anna. Iseäranis lünklikud on algusaastad, mil tempo tulemuste säilitamiseks eriti aega ei jätnud.

Näitus jääb avatuks 8. novembrini.
Olete oodatud!
Lisainformatsioon: Rita Enna (RRi näituste osakond), tel 630 7148, e-post: expo@nlib.ee

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

08.10.2004
 

Rahvusraamatukogus tutvustatakse saksakeelset "Kalevipoega"

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Hannoveri Ülikooli emeriitprofessori dr. Peter Peterseni slaididega illustreeritud loeng teemal "Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" - viide Euroopa tulevasele kultuurile".

Järgnevalt tutvustatakse saksakeelse "Kalevipoja" uustrükki, mille väljaandmise Johannes M. Mayeri kirjastuses Stuttgartis on algatanud Peter Petersen, eesti keelest tõlkinud Ferdinand Löwe ning saatesõna kirjutanud Jaan Kross.
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna toetatud üritus toimub saksa keeles.
 

Kõik huvilised on oodatud!
 Täpsem informatsioon:
Carsten Wilms, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, tel.: 627 5300, e-post: deutschland@online.ee.

Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999